Viies elektritõukeratta suvi

Minuga juhtus õnnetus. Suutsin sõita esirattaga teekonaruse lohku nii, et paiskusin üle lenksu pea ees kõnniteele. Mind päästis hullemast madal sõidukiirus ja kiiver. Kannan alati kiivrit. Samas kiivriserv oli see, mis mu pea sisse augu lõikas. Verd tuli sorinal. Noored tulid appi. Toodi köögipaberirull ja neiu hoidis mu pead üleval kuni kiirabi saabus. See märgus hetkega punaseks. Aitäh abivalmis inimesed. Olen teile südamest tänulik. Samuti jäi asfaldile maha suur vereloik ja minu asjad. Helistasin pojale ja nad lubasid asjad koju viia. Nüüd olen minagi number tõukerattaõnnetuste statistikas. Kahjuks küll. Kiirabi tuli, sidus pool pead ja silma kinni. Mind pandi kanderaamile ning autosõit läks PERHi. Seal võwti kanüül koos tilgaga ära. Sain valge rõnga käele ja ratastooliga lükati mind ootama. See ootus oli vaevarikas. Ligi 3 tundi ning tehti teetanuse süst ja pea õmmeldi kinni. Side ja sukk pähe. Loeti sõnad peale, et kiiver tuleb minema visata. Tellisin Boldi ja sõitsin koju. Küünarnukil olev haav seoti kinni ja sinikad reitel ning teise käe randmel valutasid. Külmavärinad olid ka. Õnnetus juhtus kl 17.20 Vana-Rannamõisa tee Pikaliiva bussipeatusest Kakumäe poole. Kodu paistis. Sinna jõudsin ma õhtul enne kella 22. Hea, et nii läks ja luud, hambad tervwd. Aga prillid läksid katki. Tõuksiga käisin poes paki järel. Olen 5 suve oma el.tõuksiga sõitnud kuid nüüd siis selline õnnetusjuhtum. Paranen. Saatsin kirja ka Haabersti linnaosa valitsusele. Sain samal päeval vastuse, et neil on kahju, et minuga selline õnnetus juhtub aga nad on teadlikud, et puujuured on tekitanud kergliiklusteel ebatasasusi. Lubasid probleemi edastada komunaalametile. Ootame siis teeparandust ja pea paranemist. Ilusat suve ja olge ettevaatlikud. 

Minu suur soov on, et kõnniteed ja rattateed oleks korras ja ohutud inimestele, kes seal kõnnivad või ratastel liiguvad. Olen neid teid sõitnud, käinud juba 15 aastat. Uued teed on korras aga vanad lagunevad ja vajavad taastust. 

Aasta hiljem. Käin tööl

Elu läheb edasi. Eelmisel aastal enne jaanipäeva juhtus see, et ma sain koondamisteate. Töökohast, kus ma olon nii kaua pühendumisega töötanud. Öeldakse, et kui üks uks sulgub, siis avaneb järgmine uks.

Võtsin ennast töötukassas töötuna arvele. Lõpetasin FIEna tegutsemise. See lõpetamine käis kähku. Olin vaba. Ees ootas pool suve. Mõtlesin puhata sügiseni. Puhkamisest midagi suurt välja ei tulnud. Olin kodus ja paitasin kassi. Lugesin, sõitsin rattaga, toimetasin kidus. Arko vajas abi. Siis läks augustis Arko jälle ligi 2 kuuks haihlasse. Käisin haigla vahet. 

Vahepeal olid kohustuslikud kohtumused töötukassas koha peal ja telefoni teel. Koondamisraha eest ostsin endale uue sülearvuti koos kotiga. Karjäärinõustamisel sain head abinõud CV sisustamiseks. Sügisest talveni käisin psühholoigi juures. Temast oli palju abi. 

Tööotsingutest. Vaatasin läbi erinevad töökuulutused ja tuttavate pakkumised. Selgus, et kui tööpakkumistes on nõudmised kandidaatidele kõrged, siis palganumber pole just see mida ma ootasin. Saatdin CVsid ja kandideerisin. Kiitdin oma oskuseid, kogemusi, tugevusi ja olen valmis uusi asju õppima ja arenema. Käisin töövestlustel ning jäin vastuseid ootama. Samal töötukassa ootused olid, et ma võtaks vastu midaiganes töö. 

2 kuud tagasi sain tööle. Nüüd on pool katseaega selja taga ja pool minna. Olen õppinud uudi arvutiprogramme kasutama. Platvorm areneb koos meiega. Töö klienditoe spetsialistina on huvitav ja uute inimestega saame hästi läbi. Väike kollektiiv äriettevõttes töötab koostöös klientide ja meeskonnana. Tööülesanneteks sai kogeselt kõnedele vastamine ja abistamine. Tööle sõit hommikul ja õhtul on väsitav. Töötame kontoris kohapeal, 5 päeval nädalas. Korda mööda oleme töövälisel ajal telefonivalves.  Pean valima 3 bussi vahel ja ümber istuma. Õnneks on suvi ja ei pea külmetama. Arko tubli ja saab kodus hakkama. Kass juba teab, et kui ma tulen koju, siis saab süüa. Õnneks on nädalavahetused tööst vabad. Siis saab suve nautida.