Rongaisad peagi häbiposti!

Tänases Õhtulehes jälle see sotsiaalne teema alimentide-elatisraha maksmise kohta. Olles isegi selle teemaga aastaid tegelenud leian, et nende lapse mittekasvatavate ja ka raha maksmisest kõrvale hoidjatega peavad kohtutäiturid rohkem tegelema. Omal ajal suhtlesin kohtutäituriga sageli ja tekkis mulgi küsimus, et kui inimene väidab, et on töötu, kuid tema lai elu ja tööotsad piiri taga, siis saaks Eesti riik midagi ette võtta. Ja võttiski, muudeti seadust, mille alusel saab politsei kaudu nõuda kriminaalasja algatamist. Kui muu ei aitanud, tegin seda minagi. Aega läks ligi 2 aastat aga suure võidu ma sain ja sellest ajast peale oli 6 kuud tingimisi piisabvalt suur ja raske kohtuotsus, mis sundis isa pingutama, et oma 2 lapsele see 1500 krooni tasuda. Kahjuks on vildakas see, et kui isa kulutab lastele elatisraha ja maksab emale, laste ülalpidamiseks, siis on see äkki ema tulu ja nii maksan igal aastal tulumaksu laste nn söögiraha pealt.

Paraku ei räägita sellest üldse, et maksmata alimentide võlg ei aegu ja seda 109 000 krooni saab meiegi lapsevanem maksta veel aastaid. Nüüd juba saab märtsis vanem poeg 18 ja siis saab järgi nende aastate isalt saamata raha.

Uudis ise selline:
Varsti rongavanemad kõik avalikult internetis näha! http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=364340

Alimentide maksmisest kõrvale hiilinutel pole enam pääsu, sest justiitsministeerium lõi avaliku veebilehe nende emade-isade kohta, kes on seni keeldunud elatusraha maksmast."Kus ma elanud olen, et ma sellest võimalusest midagi ei tea," üllatus Tallinnas elav üksikema Katrin Sibul, kui võlgnike nimekirjast kuulis. Üksi kaheksa-aastast tütart kasvatav Sibul peab võimalust tänuväärseks ning ütles, et laseb kohtutäituril ka oma lapse isa nime, kes lapsele võlgu üle 100 000 krooni, sinna üles riputada, vahendab Postimees.

"Jõuab endale osta üle kahemiljonilise maja, aga lapsele raha maksta ei jõua," kurvastas Sibul. Ta lisas, et kindlasti aitab avalik nimekiri paljudel lapsevanematel alimentide eest võlgu jäädud raha kätte saada. Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul ongi üks nimekirja ülesriputamise eesmärke, et see motiveeriks inimesi oma võlga tasuma.

Praegu on kohtutäituritel käsil üle 4700 juhtumi, kus isa või ema ei maksa teisele vanemale lapse eest elatusraha. Lastele võlgu jäädud raha on kokku üle 43 miljoni krooni.

Lapsed järelmaksuga?

Täpselt nii see paljudele ükikvanematele tundub, sest elatusraha (ehk endise nimetusega alimente) maksmist ootavaid lapsi ja emasid on pisikese Eesti riigi kohta palju. Elatisraha on raha lapse ülalpidamiseks ja kui isa (harvem ema) seda vabatahtlikult oma lapsele maksab, siis ei peagi seda kohtu kaudu nõudma.

Raha on maksmisvahend, mis ei vabasta lapsevanemaid lapse kasvatamise kohustusest, kohtumisest oma lastega. Kui isad kaabut kergitades uutele jahimaadele lähevad, siis jäävad emad üksi oma laste rõõmude, murede ja kohustustega. Olen isegi seda vastutuse ja kohustuste koormat 15 aastat kandud, ahastanud kui pole lapsi kellegi hoolde jätta, kui nad o haiged, kui tahaks ise ka puhata lastest ja nautida elu nii muretult nagu teevad paljud isad. Lapsed väsivad isa ootamisest, rahaga lapsi osta ei saa. Küll olen näinud filme, kusvanemad jagavad lapsi ja vaidlevad nädalalõppudel külastamiskordade üle. Millal jõuavad meie lapsevanemad nii kaugele, et lisaks õigustele ka kohustusi jagada. Olen isegi kohtuveskis lastele määratud raha nimel aastaid võidelnud ja tulemus viis sihile ja see 12 aasta tagune summa 1500 krooni 2 pubekaeas noormehe kasvatamiseks ka igakuuliselt laekub. Elatisraha võlg on muidugi korralik, ületades 100 tuhande piiri, kuid lohutuseks on see, et elatisenõuded on selles mõttes ainulaadsed, et need on nö igavesed.

Mulle meeldib artiklis selline lõik:
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=286332

... Meil on süsteem, kus seadus küll annab sulle õiguse, kuid selle õigusega pole nagu midagi peale hakata, kui riputada kodus seinale või panna lauasahtlisse tolmu koguma.
Kohtuäiturid võivad oma tööd teha nii hästi kui oskavad, kuid kust võtta pole, sealt ikka pole. Samuti, kui inimene tahab hoida oma kohustusest kõrvale, siis ta ka hoiab kuni viimase hingetõmbeni.

Au meie emadele, kes suudavad neist lastest kasvatada ka ilma isa ja riigi toeta korralikud kodanikud. Kuid seda ei saa pidada normaalseks, kus ema rabab ööd ja päevad tööd selleks, et pidada ülal end, korterit, maksta laene, osta süüa ja tegeleda veel lapse ja tema õppetööga. Tulgem nüüd mõistusele, mis kohustusi me paneme üksikvanemale! Kust peaks see üksikvanem endale võtma selle aja, et kõige sellega tegeleda jõuaks?

Ma ei imesta, et seejärel me kurdame rahvatervise allakäigust. Kui 40 000-50 000 naist sunnitakse tegema kolmekordset tööd, seejuures vastutust jagamata – see on võrdväärne Siberis veedetud aastatega ja need emad peaksid saama topelt pensioni.

Tõsi, on olemas seaduslik tee, et kui elatisemaksja hoidub kõrvale kohtuotsuse täitmisest, siis saab alustada kriminaalmenetlust. Ligi 40 000 vanemat peaksid saama teiselt vanemalt lapse elatisraha, kuid rohkem kui pooltel on raskusi selle kättesaamisega.

2007. aasta andmetel oli Eestis 174 000 lastega leibkonda, üksikvanemaid oli 22 145
Väikseim elatise summa võib olla 2 175 krooni
Keskmiselt on elatisraha ligi 3 000-3 500 krooni
Suurimad nõuded ulatuvad 7 000 kroonini

(Allikad: Isamaa ja Res Publica Liidu esitatud "Lapsele elatise tagamise seaduse eelnõu", statistikaamet, Harju Maakohus)