Seenelkäik

Eile siis saime lõpuks aega ja ilma, et minna seenele. Arko lubas viia ja sõitiski metsa. Iga algus on raske, nii ka meil selle õige seenekoha leidmisega. Kuid kui lõpuks autost välja sain, siis ka kummikutes mööda metsa jooksu pistsin. Ja siis neid seeni muudkui tuli ja tuli, sai ämber täis, kilekottigi nii palju, kui tassida jaksasin. Arkol oli muidugi igav autos passida, sest kuhu sa ikka selle ratastooliga okaspuude vahel sõidad. Aga tema kiituseks olgi öeldud, et ta ei virise ja kui mina Saaremaal usin ja tubli olin 2 ratastoolismehe abistamisel ja kaardistamisel, pildistamisel, siis oli minu seenelkäik nagu tasu hea töö eest. Seeneliste autosid olid teeääred täis.
Õhtul siis puhastasime seeni. Arko kommenteeris, et see on lausa ahnus, kui nii palju seeni koju tassida. Mina kostsin vastu, et see on looduseand ja seda tasub koju tarida. Samas uurisin kodus mõnda seeneliiki, kuid süüa neid ei julgenud ja kuna vanem poeg ka maale oma vanavanematele külla läks, siis viis ta mu seeneraamatu kaasa. Viskasin need mõned seened minema, sest parem karta, kui kahetseda. Seenemürgitus on kole, olen seda elus korra 11aastaselt põdenud ja rohkem enam ei taha.

Seeni tuvastasin loodusmuuseumi virtuaalse seene lehe abil.

Tegin õhtusöögiks keedukartulit tilliga ja seene, sibula, soolapeekoni ja paprika kastet. Siis puhastasime seeni edasi ja keetsime ja kupatasime. Männitriisikad paniin ööseks likku vannituppa ja nende tegemise lõpetasin alles täna. Alguses ei viitsinud aga kui valmis oli ja purkides ning sügavkülmas, siis oli ikka hea tunne ka. Aga metsa tahaks veel seenele minna.

Prisma ostunimekirja kampaania

Huvitav on vaadata inimesi, kes tõepoolest käivad poes paberilipik näpu vahel ja ajavad järge, mida osta vaja. Viimasel ajal olen kohanud ühte keskealist meest ja siis meenub veel üks noorem paar. Ise kasutan nimekirja siis, kui on tulemas sünnipäev ja ostusid rohkem. Tavaliselt treenin mälu ja üritan asju mälu järgi osta. Kuigi jah mälu võib petlik olla. Küll on hea, kui keegi poes ikka meelde tuletab, et meil sai kohvi otsa ja ikka peaks kohvipaki ostukärusse lisama. Nimekirja on kindlasti hea teha enne reisile minekut või laste matkale, laagrisse saatmist. Siis saab kindel olla, et miskit väga vajalikku maha ei jää. Tavaliselt olen külla minekul unustanud maha elised pisiasjad nagu sussid või juuksehari. Aga sellegipoolest on huvitav kampaania Prismas, mis väidab, et ostunimekiri aitab säästa raha kindlaele ostudele ja kulutada vähem. Minu puhul on nii, et tavaliselt ostan toitu ette varuks ja siis kombineerin hiljem mitmel päeval kodus.

Ostunimekiri aitab raha säästa
Pennsylvania Whartoni ülikooli turundusprofessor David R. Belli sõnul moodustavad planeerimatud ostud ostukorvist 20 protsenti. Selle numbri kohaselt kulutab üks keskmine Eesti tarbija igal aastal planeerimatutele ostudele umbes 10 000 krooni.

Lihtsaim viis oma oste planeerida, on teha enne poodi minekut ostunimekiri. Oma uuringus «Planeerimatud ostud: kes neid oste teevad, kui sageli ja miks?» toob professor Bell välja, et kiire ja efektiivse poeskäimisega on võimalik planeerimatute ostude hulka vähendada kuni 82 protsenti.Alates sellest nädalast käivitub Prisma Peremarketis kampaania, mis kutsub inimesi üles säästma aega ja raha ostunimekirja kasutades. Tasuta ostunimekirja põhjasid jagatakse Prisma kauplustes ning neid saab täita ka ettevõtte kodulehel.

Lilleküla poe avamisel 15 04 2010

Täna siis oli see päev, kui kaua suletud Lilleküla kauplus sai taas avatud. Juba lumehangede vahelt oli näha toimetamist ja remonttöid. Üllatuseks oli kadunud suur ja kõrge trepp. Tahtsime minna kella 13ks, kuid kui Grossi pood keskpäeval avati, siis oli veel paar tundi hiljem pikk saba ukse taga.

Uskumatu, et see pood oli koos Arko Vooluga külastust-testimist - ligipääsetav, sujuv laugjas sissepääs, automaatuksed, lisaks avaram kui varem. Hinnad olid ka päris soodsad (kartul 1.90 kr kilo, suhkur 8.80 jne) ja samas toimusid mitmed tegusteerimised (veini, vorsti ja lihatoodete ja leiva). Seltskond oli rahulik ja ei mingit ostuhulludest trügijaid. Tore, et ka nii saab poes ostusid teha.

Kuna oli tööaeg, siis ostusid me ei sooritanud, kuna kassasabad olid pikad ja korvi meile ei jagunud, ostukärudki olid varem leidnud valdavalt pensioniealiste ostuhuvilistest kasutajad. Tegelikkuses on tore, et lisaks suurele Kristiine Kaubanduskeskusele on avatud lähim ja odavam ja ennekõike ligipääsetav toidukauplus.

Kas sa oled proovinud pomelot?

Nädalavahetusel tuli ka söökidest juttu. Merle ütles, et tema on seda koomilise sukasees olevat megaapelsini proovinud. Ise pole veel maitsnud, kuid sain sõbrannalt kinnitust, et tasub proovida, sest magusam kui apelsin ja pole nii mõrkjas kui greip. Läksin täna Rimisse ja valisin kollase ja tõin koju. Üks vili oli veidike üle kilo raske ja hind oli alla 20 krooni. Huvitav maitseelamus ja sellest jahgub kogu perele degusteerimiseks.
Naljakas koor sellel. Uurisin Vikipeediast:

Pomelo (Citrus maxima; Citrus grandis) on pompelmuusi ja greibi ristamisel saadud vili. Pomelo on pärit Iisraelist. Üldiselt on pomelo vili pompelmuusist väiksem, greibist aga suurem. Pomelod on pirnikujulised, nende koor on paks, valkjaskollakas või -rohekas. Pomelod on maitselt hapukad. Euroopas müüakse pomelot vähe. Pomelokoorte õli kasutatakse pagaritööstuses.

Ütle, mis ma täna süüa teen?

Tuttav küsimus või mis? Käis selline teema pimedate foorumist läbi. Jagan omi muljeid. Tavaliselt on nii, et tahaks ikka ka teiste pereliikmete soovidele vastu tulla ja nende soove arvestada. On meil juu igaühel omad lemmikroad ja maitsed. Mulle meeldib küüslauk ja ingver, lastele see üldsegi ei meeldi aga 2 potiga ikka toitu ka ei viitsi teha.

Täna tahtsin katsetada oma uut Rimi kleepsude eest koju tassitud keeksivormi. Ostsin nädala sees valmis ka apelsinid. Kui täna siis kokkama asusin selgus, et apelsinid olid Rene kõhtu jalutanud. Poodi ka enam ei viitsinud minema hakkata. Lähtusin siis loominguliselt ja pani keeksitaigla alla maisihelbe puru ja sellele valasin peale koogisegu. Maitses hea.

Lapsed söövad praktiliselt kõike ja tahaks midagi uut ja huvitavat teha. Hea on küsida, et mida teised tahavad süüa, sest oma isude ja maitse järgi ma toitu valmistan. Mu ema oli väga hea restoranikokk ja tema valmistatud piduroogi kiitsid paljud inimesed. Esime asi, mida ema m ul valmistada lasi oli mannapuder, siis lisandus sibulapeki kaste ja palju muudki. Tõsisemalt hakkasin söögitegemist harrastama kui iseseisvalt elama hakkasin.

Nüüd saan kokkamisega suurepäraselt hakkama. Vahel lihtsalt on nii, et tulen töölt koju ja olen nii väsinud ja siis vaatan seda suurt segadust meie 5 ruutmeetrilises päkapiku köögis. Tegelikult unustasin kirjutada, et tegin täna hommikul makarone singi ja munaga, päris hea oli. Õhtuks tegin keeksi. Ma ei kurda, sest olen lastega pikalt (6 aastat) kodus olnud, siis kui nad olid väikesed. Ma olen oma eluga täiega rahul ja saame hakkama. Oma pisikesel juubelil ütlesin, et targalt elatud aastad.

Hinnatõusukuu

Karm on see elu, sest hinnad tõusevad, kaubad ja teenused kalinevad. Aga toiduta, kommunaalkuluta ja teenusteta ka ei saa. Töötus suureneb ja palgatõusust ei unista enam ka mitte. Pigem stabiilsust kuigi jah mis stabiilsusest saab jutt olla kui maksukoormus suureneb. Räägitakse avalikult vaid käibemaksust ja aktsiisist, samas kallines nagu märkamatult 1. juunist töötuskindlustusmakse, mis röövib minu pere rahakotist mõned "üleliigsed" kroonid.

Elame ikka suure maksukoormusega riigis küll. Ja kuhu sis me oma maksud maksame - ikka linnale, riigile!

Tulumaks on 21% sellele lisandub sotsiaalmaks 33%, seejärel töötuskindlustusmaksed 2% + 1% ja siis kõige selle pealt maksame tarbijana 20% ostudelt ja teenustelt käibemaksu. Kerge ja lihtne arvutus näitab, et oma maksudelt ja tuludelt maksame siiski tagasi ei rohkem ega vähem kui täpselt 77%.
Ja vot siin ongi see pähkel, miks paljud tööandjad varjatult dividende võtavad või ümbrikupalka maksavad, sest siis ei pea juu mõnesid maksusid maksma. Aktsiis jmt maksud lisanduvad ka kütuse kaudu meie rahast kinni maksta Appi. Hinnatõus missugune, kuid hea on see, et on tööd ja saame palka, millest meil maksud ja maksed kinnipeetakse. Nii ei jää eelarve tuludeta ja meie peame juu ikkagi tarbima, kes kuidas see oleneb juu ka säästude (huvitav mis need veel on?) ja palga, pensioni suurusest. Jõudu uue olukorraga harjumisel, leppimine tuleb nii kui nii.

Lisan ka Õhtulehe artikli:

Hinnatõusukuu

Juulist jõustunud käibe- ja aktsiisimaksutõusud ei kergita hindu poes ja tanklas silmapilkselt, vaid tasapisi. Näiteks bensiini hinnale lisandus kohe tänasest küll suurem käibemaks, ent kasvav aktsiis mõjub ilmselt alles mõne päeva pärast.

Valitsusliidu korraldatud maksutõusulaine hakkab igal elualal hindu kergitama, kuid teeb seda mitte tänasest ning kohe ja kõikjal, vaid pigem vähehaaval.

Hinnatõus jõuab poodi hiljem

Näiteks enamik poode lihtsalt ei suuda sadu tuhandeid uusi hinnalipikuid otsekohe välja panna. Nii Prisma kui ka Rimi toidupoekett lubavad, et neil on täna samasugused hinnad nagu eilegi.

Hindade muutmist alustavat paljud poed alles nädala lõpupoole ning käibe- ja aktsiisimaksutõusu mõju võib täie jõuga pärale jõuda alles mitme kuu pärast.

Kõige minevama toidukauba hinnatõusu pole üldse karta, väidab Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja. Tema sõnul võib nii mõnegi kauba hind hoopis langeda, sest poodide vahel käib vihane hinnavõitlus.

Käibemaksu suurendamisega kaasnev 1,7% hinnatõus rahakotile eriti ei mõju, arvas eile Tallinna ühes toidupoes sisseoste teinud Sten. Pigem muretses ta bensiini kallinemise pärast ja lubas õhtul auto paagi täis tankida.

Ka pensionär Silvia ei pelga hinnatõusulainet. "Ega me nälga ehk sure," arvab ta. Toidu kallinemise hirmus ta eile poest midagi kokku küll ei ostnud. Enda arvates elab Silvia juba niigi kokkuhoidlikult. "Mida mul karta?" küsib eakas naine.

Bensiin kallines ja kallineb veel

Statoil seiskas südaööl 15 minutiks kõik tanklad, et mootorikütuse hinnale uus kõrgem käibemaks kohe otsa panna. Aktsiisitõus tõotab bensiini ja diislikütuse hinda kergitada alles mõne päeva pärast, kui tanklasse uus partii kohale jõuab. Mõlemad maksud kokku teevad kütuseliitri ilmselt terve krooni võrra kallimaks.

Eile pärastlõunal Tallinnas Sadama Statoilis tankinute sõnul jätab bensiinihinnatõus nende rahakotti tuntava augu. "Tulin tankima, et säästa natukenegi," tunnistab Tiia. Maksutõusuga peab ju lihtsalt leppima: "Aga mida teha, kui riigil ei ole raha?"

Tiia üks tuttav olevat enne hinnatõusu ostnud autokütust varuks tervelt kaks 200liitrist vaaditäit. "Inimesed, kellel on sellist varu kuhugi panna, ikka ostavad," arvab ta. "Mina panin ainult paagi täis ja nii see jääb."

Gaas, vesi ja prügivedu samuti kallimaks

"Soomes on veel kallim," lohutab ennast põhjanaabrite juurde sõitma asutav Kalev ja niristab autopaagi triiki täis. Tartust pärit mehe arvates mõjub kütusehinnatõus argielule hoopis rängemalt kui käibemaksu kerkimine, sest kütuse hind upitab suuremaks ka igasuguse kauba veokulu. Samas polevat ta märganud, et tartlased oleksid tanklates usinalt bensiini varunud. "Inimesed vist selle krooni pärast nii hullult ei põe," ütleb Kalev ja meenutab, et veel äsja kiskus liitrihind lausa 19 krooni ligi.

Gaasiaktsiisi mitmekordistamine tähendab kuupmeetri kallinemist 42 sendi võrra, mis toob keskmisele majapidamisele aastas ligi 1000 krooni suurema gaasiarve. Eesti Gaasi väitel peab firma nüüdsest aga gaasi hinna konkurentsiametiga kooskõlastama, mis võib tolle kütuse sügisest hoopis senisest odavamaks muuta.

Tallinna Vesi saadab mõningatele klientidele juba juuniarve uue käibemaksumääraga – neile, kelle arveldusperiood ei lõpe kuu viimasel päeval.

Juba on silmapiiril ka prügiveo kallinemine. Jäätmekäitleja Ragn-Sells on lubanud, et firma teenuste hind esialgu ei muutu, kuid samas taotleb ettevõte käibemaksutõusu tõttu Tallinna keskkonnaametilt õigust suurendada käitlustasu Suur-Sõjamäe jäätmejaamas.