Rändajad

Lugu algas nii, et Maire Aunaste kuultas Facebookis, et ostab ammu välja antud raamatu "Minu Portugal" ja mul tekkis mõte, et võin talle selle raamatu ära kinkida. Just olime aasta alguses tellinud uued raamaturiiulid ja need on raamatuid ääreni täis. Mõtlesin, et kui mul soovi on, siis saan ise kuulata raamatut ja minu arvates on ikka parem uusi seikluseid kogeda ja kultuurimälestisi vaadata kohapeal. Maire helistas mulle ja ma ürtlesin talle, et me läheme jälle sel aastal autoreisile. Ta imestas, et teekond on nii pikk ja seda autoga reisimist ette võtame. 10 tuhat km. Ma siis muigasin, et ma liiga pime, et ise autot juhtida aga mul mees sõidab. Reisime kahekesi omas tempos ja nii me Euroopat avastame. 

Maire tuli meile külla naistepäeva õhtul ja tõi ilusa suure erivärviliste õitega tulbikimbu. Jõime teed meega ja sõime kaneelirulle. Edasi kulges jutt, mille Maire ajakirja "Tervis Pluss" aprillikuu numbrisse meist kirjutas. Triin Maasik tegi ilupilte meist ikka kodulähedases metsas ja lemmikrannas Kakumäel.  Aga kui saaks, siis autoga sõidaks küll. Olgugi, et rooli mind ei lasta aga reisimisel Eestis ja väljapoole olen alati valmis. Meditsiin ja abivahendid arenevad, teadus ja tehnika muutuvad kiiresti aga reisimine jääb. 

Täname neid, kes juba postiivset tagaisisidet on andnud. Artikkel avaldati elustiil rubriigis ja on alates 09.04.2023 lugemiseks saadaval. Andsime Mairele võimaluse meie lugu jagada. Ta kirjutas suurepärase loo minust ja Arkost. Tagasiside on väga positiivne. Tegelikkuses oleme tavalised inimesed. Lisaks spordile meeldib mulle linetantsu harrastada, ratastega sõita, laste peredega koos olla ja lastelastega aega veeta. Aeg lendab kiiresti ja reisida on mõnus nii Eestis kui välismaal. Täname ka Triinut, kes meist pilte tegi.

Rännulusti ja optimismi apteegist osta ei saa – pimedana sündinud Tiia ja ratastoolis Arko: oleme autoga terve Euroopa läbi sõitnud!

Ilusat kevadet ja linnulaule ja põnevaid seikluseid... Juba rändame mööda Eestit ringi. Varsti saab välisreisile. Jagan ka teiega muljeid. 

See lugu sai alguse, kui otsisin taga raamatut „Minu Portugal“. Kirjutasin Facebooki, kas keegi tahaks seda mulle müüa. Vastus tuli juba viie minuti pärast. Tiia, kellega ma pole varem sõnagi vahetanud, on nõus mulle raamatu kinkima. Helistan talle ja tänan. „Meil on see raamat läbi töötatud. Oleme Portugalis juba käinud ja sõidame suvel jälle,“ räägib sel hetkel mulle veel tundmatu naine. „Oleme autoga terve Euroopa läbi sõitnud.“ „Eestist Lissaboni ja tagasi on ligi 10 000 kilomeetrit. Kuidas te roolis vastu peate?“ „Mina ei sõidagi, mina sündisin pimedana,“ sõnab Tiia reipalt. „Roolis on mu poolest kehast halvatud mees.“ Ma ei leia vastamiseks ühtegi sõna. Mõni päev hiljem olen Tallinnas, Tiia ja Arko korteri ukse taga. 

Edasi loe ajakirjast lk 28.

Meie reisiblogi: Autoga Portugali ja tagasi 7. osa. Hispaania

7. päev, 15.06.2018
On reede hommik ja alustame sõitu Murcia linna. Jalutame linnas. külastame Santa Maria katedraali ja istume välikohvikus ja valime päevamenüü ja 2 Heinekeni õlut. Tuleme auto juurde ja auto puldist lukku ei lähe, sest pult lihtsalt ei tööta. Mingi anomaalia. Läheme asja uurima ühest pisikesest poest, mis on kellaseppa töökoja moodi aga nad saadavad meid edasi kõrvaltänava hiina kaupade poodi. Kui auto juurde tagasi jõuame, siis pult jälle iseenesest töötab. Vist kuumusest mingid levitõrked. Ka selles linnas oli paljud tänavaid, mis olid ainult jalakäijatele ja ni juhtus Arko nägema kuidas politseinikud trahvisid rolleriga sõitjat liikluseeskirjade rikkumise pärast jalakäiate tänavatel. Tuleb ikka korralik olla ja selle mehel vabandusi polnud ja trahv välja kirjutati. Autosõit jätkub Malaga poole, mägedes on kõrgust 1369 meetrit. Meie igapäevased kõndimised on kohe päris pikad, et ei tasu arvata, et me ainult autos istume. Jalgsi linnades jalutades läbime päevas nt Barcelonas üle 21 000 sammu. Valencias üle 18 000 sammu ja tänagi on juba sammukesi kogunenud üle 12 000. Õhtusööki käisime söömas restoranis ja kuigi teenindaja inglise keelt ei rääkinud, siis oli ta sellegi poolest abivalmis ja tõi meile inglise keelse menüü lauda. Valisime vorstid, muna ja kartulitega ja lisaks toodi lauda ka oliivid. Eraldi oli menüü ka veganitele. Samal ajal mängis telekas, kus jalgpall ja mängisid naabrid Hispaania ja Portugal. Kui Portugal lõi värava, siis kohalik hispaanlane lõugas nagu meeletu ja tõstis käed püsti. Ostsin poest Fredyle ka Hispaania ja Portugali särgid, et siis saab popp poiss olla ja Liisa Mariale ostsin mitu kleiti. Üritasin Arkot pehmeks rääkida, et võtame toa, kuid tema jäi endlae kindlaks ja arvas, et 50 euro eest magamise asemel saab juba paagi täis kütust osta. Päeva läbisõit 597 km. 

Meie reisiblogi: Autoga Portugali ja tagasi 13. osa. Portugal, Hispaania

13. päev, 21.06.2018
Ärkame vihmas, topin selga oma sulejope ja külastan wcd,, mis on ainult jalajälgedega ja ei mingeid potte, vesi on olemas ja suhteliselt puhas.  On neljapäev ja sadanud öö läbi. Sooja on ainult 18 C. Porto linnas sõidame, teeme peatuse kalasadamas ja vaatame kalapaate, kalamehi, kes sardiine müüvad. Hüvasti, Portugal. Kl 13.40 jõuame Hispaaniasse.  Sõit Põhja-Hispaanias imeliste vaadetega ja mägede vahel on ilus. Sööme La Pausa restoranis spagette  bologneesekastmega  ja mina valin loomaliha keedukartulitega. Võtame  ette teekonna palverändurite mekasse, et leida üles see peaväljak ja kirik, kuhu viivad papaljuude palverändurite tee. Santiago de Compostela on selle linna nimi. Panin telefonis oma Google Mapsi tööle aga kahjuks ei olnud valitut sihtkoht mitte otsitav väljak, vaid linna keskpunkt. Tiirutame, kuniks Arko teatab, et tema läheb otse, sest kirik paistab. Jõuame väljakule, kus on palju paälverändureid ja neid saabub aina juurde, osad sõidavad grupis isegi oma Harly D. motikatega kohale. Mõned jätavad oma rändurikepid kiriku seina äärde. Käime suveniiride poes, puhkame, jalutame pargis. Ostan endale käepaela ja kannan seda terve suve ja see meenutab meie suvist reisi. Kiriku peasissekäik on remondis, kõrval on trepid ja Arko sinna ei nõustu tulema. Õhtul edasi liikudes on ookeani pealt tõusnud selline tihe udu, et sisse on lülitatud erilised elektroonilised liiklusmärgid ja teedel süttivad tuled. Autod võtavad kiiruse maha ja kulgeme aeglaselt, sest mitte midagi ei ole eriti näha. Öö möödub udus ja uduvihmas mägede vahel. Uni on hea. Läbisõit 563 km.