Töötukassa tutvustas tööturuteenuseid ja töövõimereformi

Tallinna Puuetega Inimeste Kojas toimus täna töötukassa poolt töövõime reformi tutvustus ja sain küsida ning teada mida kujutab plaanitav sotsiaalne rehabilitatsioon, selle vajaduse eelhindamine ja palju muudki. Ettekandjaks oli Pille Liimal. Tahan sellest pikemalt kirjutada oma blogis. Kahju, et nii vähe oli asjast huvitatuid, sest kohal oli väga vähe inimesi. Kõlama jäi, et töötamine peab ära tasuma, tööandjal peab olema kindlustunne, et vajadusel töötukassasse pöörduda ning puudega inimesel peab olema motivatsioon tööl käia. 

Lühidalt on asi kokku võetud www.DELFI.ee 16. oktoober 2014  vahendatud artiklis: 
Töötukassa juht Helmen Kütile: töötukassa ei ole puudega inimeste usaldust kaotanud
Eelmisel nädalal saatis sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt töötukassa juhile Meelis Paavelile kirja, kus ütleb, et juhtumid, kus puuetega inimesi pannakse tundma end tööturul diskrimineerituna ning eemaletõugatuna, on väga kahetsusväärsed. Eile vastas Paavel Küti kirjale, rõhutades, et töötukassa töötajad võtavad tõsiselt nii oma ülesandeid kui töövõimereformiga lisanduvaid väljakutseid.

Avaldame Meelis Paaveli kirja täismahus:

Austatud Helmen Kütt

Jagan Teiega nii muret kui vastutust töövõimereformi käivitamisel ning tunnen head meelt selle üle, et peate töövõimereformi valitsuse üheks suurimaks väljakutseks. Toetan seda seisukohta täielikult. Oma kirjas viitate ühele meediakajastusele, mis pole töötukassa suhtes positiivne. Meie töötajad töötavad sageli keerulistes oludes, puutudes kokku väga erinevate vajaduste ja ootustega inimestega ning püüdes leida parimaid lahendusi. Olgu tööotsijaid teiste tööandjate juurde tööle aidates või ise tööandjana töötukassasse töötajaid valides. Meie töötajatel ei ole võimalik end meedias kaitsta, kuivõrd meie ametipõhimõtted ei luba arutada ega selgitada tööle kandideerijate või klientidega seotud üksikasju avalikkuse ees. Samas nõustun Teiega, et selliseid juhtumeid, kus kellegi õiglustunne ja väärikus puudutatud saab, peaks olema võimalikult vähe ning just töötukassa peab olema lahenduste leidmise oskuselt Eesti parim asutus.

Töötukassa töötajad usuvad, et puudega inimesed suudavad ja tahavad töötada. Neil on oskusi, kogemusi ja omadusi, mida tööandjad otsivad ja väärtustavad ning nad on head töötajad. Me teame seda nii meie enda kui meie koostööpartneritest tööandjate kogemustest. Septembri lõpu seisuga tegid töötukassa juhtumikorraldajad igapäevast tööd 1815 puudega inimese tööle aitamisel, kellest mitme edulugusid on nende enda nõusolekul kirjeldatud rahvusringhäälingu saates “Meie inimesed”. Ka töötukassas endas töötab mitu erivajadustega inimest, kes on omal alal head spetsialistid. Kõik need kokku ei ole sugugi vähesed näited, mistõttu ei saa ma nõustuda Teie hinnanguga, et töötukassa “ei suuda märgata osalise töövõimega inimestes peituvat väärtuslikku ressurssi ega ole piisavalt pühendunud.”

Kinnitan Teile, et töötukassa töötajad võtavad väga tõsiselt nii oma tänaseid ülesandeid kui töövõimereformiga lisanduvaid väljakutseid, puudega tööotsijate ja kogu üldsuse meie poole suunatud ootusi. Tänase igapäevase töö kõrval panustame selleks, et töövõimereform õnnestuks ja ka tegelikult puudega inimeste elu paremaks muudaks.

Meil on valmis tööturumeetmete programm vähenenud töövõimega inimeste tööle saamise ja tööl püsimise toetamiseks. Seda koostades oleme võtnud arvesse puudega ja tervisehäirega inimeste, tööandjate, teenusepakkujate jt spetsialistide tehtud ettepanekuid nii meie tänaste teenuste soodsamaks ja paindlikumaks muutmiseks kui uute teenuste (tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, kaitstud töö, töölesõidu toetus, tööandjate nõustamine) väljatöötamiseks. Samuti oleme teinud ettevalmistusi meie töökorralduse ja klienditeeninduste kohandamiseks reformi sihtrühma vajadustele ning alustanud töötajatele puudega inimeste nõustamiseks vajalike teadmiste andmist koostöös puudega inimeste organisatsioonidega.

Uute töötajate värbamise vajadusega seoses plaanime juhtide ja personalitöötajate täiendkoolitamist, et nad julgustaksid puudega inimesi kandideerima ning oskaksid märgata kandideerijate erivajadusi ja nendega arvestada. Lisaks tutvume parimate rahvusvaheliste praktikate ja juhistega ning peame nõu võrdõiguslikkuse volinikuga, et väärtustada senisest veelgi enam mitmekesist töötajaskonda.

Austatud minister, palute oma kirjas informatsiooni, milliseid meetmeid on Eesti Töötukassa võtnud tarvitusele puudega inimeste usalduse taastamiseks. Usun, et töötukassa ei ole puudega inimeste usaldust kaotanud – sellest annavad kinnitused mitmed kohtumised, kus oleme ühiselt leidnud praktilisi, teostatavaid lahendusi puudega inimeste töövõimaluste suurendamiseks. Olles kuulanud puudega inimesi, olen kõigilt nendelt kohtumistelt saanud kinnitust töötukassa poolt sotsiaalkomisjoni 10. juuni avalikul istungil väljaöeldule: töövõimereformi õnnestumisel on võtmetähtsusega puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, töölesaamist ja töölkäimist toetavad sotsiaalteenused. Vähemalt on vajalik kindlustada isikliku abistaja või tugiisiku, sotsiaaltranspordi ja viipekeeletõlgi teenus ning seda igas omavalitsuses üle Eesti. Ainult nii on võimalik, et puudega inimesed reformi usuvad ja usaldavad.

Lugupidamisega Meelis Paavel, juhatuse esimees

Hea teada: maksumäärad 2015

Täna ilmus siis raamatupidamisuudistes artikkel järgmise aasta maksude suuruse kohta. Panen selle siiagi, sest kellel vaja saab lugeda. 

Kinnitati maksumäärad 2015. aastaks

MTA avalikustas 2015. aasta maksumäärad ja maksuvaba tulu suuruse.

Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.

Maksuvaba tulu on 154 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).

Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 220 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad).

Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).

Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 355 eurot (2014. aastal kehtinud 320 euro asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 117,15 eurot kuus.

Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% (2014. aastal oli 2%), tööandjale 0,8% (2014. aastal oli 1%). Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Siinjuures säilib tööandjal kohustus ka edaspidi maksta vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakset tööandjale kehtestatud 0,8%-lises määras. Näide: Meessoost töötaja, kelle isikukood algab numbritega 35112..., makse kinnipidamine lõpeb alates 01.01.2015 (vanaduspensioniiga on 63 aastat). Naissoost töötaja, kelle isikukood algab numbritega 45206..., makse kinnipidamine lõpeb alates 01.02.2015 (vanaduspensioniiga on 62 aastat ja 6 kuud). Vt lisaks siit.

Kogumispensioni makse määr on kas 2% või 3%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust ning aastatel 2014-2017 konkreetsele isikule rakenduva maksemäära saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga. Samal aadressil tuleb eakate töötajate puhul kontrollida kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamise lõpukuupäeva (kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus lõpeb II samba pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril). See tähendab, et näiteks, kui pensioniikka jõudnud töötajal algasid kogumispensioni väljamaksed 2014. aasta keskel, siis II samba maksed (2%) tuli pidada kinni kuni 2014. aasta 31. detsembrini tehtud väljamaksetelt ja alates 2015. aasta 1. jaanuarist tehtud väljamaksetelt makset enam kinni ei peeta. Vanaduspensioni ea piiri ületanud töötajatel, kes jätkavad töötamist ning ei alusta kogumispensioni väljamaksete saamisega, toimub kogumispensioni arvestamine edasi tavapärasel viisil.
2014. aasta detsembrikuu eest töötasu ja muude tasude ning sellelt kinnipeetavate ja arvestatavate maksude (maksete) arvestamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembrikuu eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2015. aasta määrades ja deklareerida jaanuarikuu eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg 10. veebruar 2015). Kui aga detsembrikuu töötasu makstakse välja 2014. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2014. aasta määrasid ja deklareerida maksud ja maksed 2014. aasta detsembrikuu eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg 12. jaanuar 2015).

Sügis metsas, maal ja linnas

Hea teada: Kuidas teha tehinguid lapsele kuuluva kinnisvaraga?

Kuidas teha tehinguid lapsele kuuluva kinnisvaraga?

Avaldatud: 11. oktoober Kell 19:25

Kinnisvara parem kättesaadavus on tehingud kinnisvaraga muutnud igapäevaseks – eelneva tavapärase ühe-kahe tehingu asemel elus sooritatakse nüüd kinnisvaratehinguid palju sagedamini. Üha tihedamalt leiavad laienenud omanikeringi tõttu aset ka kinnisvaratehingud, kus üheks osapooleks on alaealine laps või lapsed, kirjutab LVM kinnisvara juhatuse liige Ingvar Saksing.

Tavaliselt kuulub lapsele kinnisvara, mille on ta kas pärinud või saanud vanematelt või lähisugulastelt kingituseks. Nii saab lapsele kuuluda näiteks maa või maja, aga ka majaosa, korter või garaaž. Mida on mõistlik kinnisvaratehingutes alaealisele kuuluva kinnisvaraga silmas pidada?

1. Nõusolek on vajalik igasugusteks kinnisvaratehinguteks – kuigi kinnisvaratehingu all peetakse tavapäraselt silmas selle ostmist või müümist, on konkreetne mõiste siiski palju laiem. Nii näiteks tuleks ostmise ja müümise kõrval küsida kohtult nõusolek lapsele kuuluva kinnistu jagamiseks, aga ka näiteks kasutuskorra kokkulepe sõlmimiseks. Lisaks eeldab kohtu nõusolekut hüpoteegi-, samuti servituudi seadmine. Nõusoleku olemasolu kontrollib seejuures notar. Teisalt on vajalik nõusolek alaealisele kuuluva kinnisvara üürimiseks. Kuigi ka see tehing eeldab kohtu nõusolekut, siis nõusoleku olemasolu keegi kolmas osapool ei kontrolli. Siiski tasub nii korteri kui maja üürileandjal ja üürnikul hilisemate vaidluste ja kahjude ära hoidmiseks taoline luba küsida või selle olemasolus veenduda, sest kohtu eelneva nõusolekuta tehtud tehing on tühine.

2. Vanemad esindavad last koos – kuigi igapäevaselt on last esindamas reeglina üks lapsevanematest, on kinnisvaratehingute puhul vajalik mõlema lapsevanema osalemine ehk see tähendab seda, et lepingu sõlmimisel peavad sellele alla kirjutama nii ema kui ka isa. Olukorras, kus üks vanematest ei saa lepingule alla kirjutada, kuna viibib välismaal või ei ole kokkuleppega nõus, jääb tehing ära. Erandiks on olukord, kui kohtu poolt on ühele vanemale antud ainuhooldusõigus. Sellisel juhul saab esindada last ka ainult üks vanematest.

3. Nõusolek saadakse turuhinnast lähtuvalt – nõusoleku lapse kinnisvaratehingule saab kohtust, kus hinnatakse tehingu majanduslikku ja õiguslikku otstarbekust. Üks peamine, kuid mitte ainus asjaolu, mida otsuse tegemisel kaalutakse, on kinnisvara ostuhind või üür. Seetõttu tuleks veel enne nõusoleku taotlemist teada, milline on tänane kinnisvara turuhind või üüritase. Veelgi mõistlikum on enne müügiprotsessi või üürimisega alustamist konsulteerida hinna osas kutselise kinnisvarahindajaga ning vajadusel tellida eksperthinnang. Niisugune käitumine tagab suurema tõenäosusega kiirema protsessi.

4. Ka kinnisvara kinkimine võib vajada nõusolekut – alaealisele kinnisvara kinkimise osas puudub kohtutel üksmeel ehk kinnisasja tasuta omandamisele suunatud tehing võib vajada ja võib ka mitte vajada nõusolekut. Nii näiteks on Tartu maakohus jätnud rahuldamata kinketehingu nõusoleku avalduse põhjusel, et niisugune tehing ei vaja kohtu aksepti. Samas on kohus teises tsiviilasjas andnud kinkeks nõusoleku. Tõenäoliselt, kui on tegemist kinnisasjaga, mille osas puuduvad koormatised, on võimalik teha tehing ilma kohtu nõusolekuta, teistel juhtudel aga mitte. Küsimuses, kas tehing vajab nõusolekut või ei, tasub veel enne nõusoleku taotlemist konsulteerida notariga.

5. Kohtu nõusoleku vormistamine võtab aega – kuigi on üsna tavapärane, et lapse eest hoolitsevad tema vanemad, on kinnisvaratehingute puhul tulenevalt perekonnaseaduse § 187 kinnisasjatehingute tegemiseks vajalik kohtu nõusolek. Väga pikalt kehtinud korra kohaselt teostasid järelvalvet eestkosteasutused, alates 2009. aastast on nõusolekute väljastamine üle antud kohtutele. Erinevalt eelnevast korrast, kus nõusoleku taotlemine oli nädalate, teatud keerulisematel juhtudel kuni kuu küsimus, kestab tänane menetlus üks kuni kaks ja pool kuud, üksikutel juhtudel ka kolm või neli kuud. Kuigi perekonnaseadus võimaldab taotleda kohtult ka üldisemat laadi nõusolekut, on praktikas üldise nõusoleku andmine siiski pigem erand. Seega peab lapse vanematel olema detailideni paigas tehingu sisu, samuti peab olema kannatlik tehingust huvitatud teine osapool. Tehingu tingimuste või osapoolte muutumisel või vahetumisel tuleb nõusoleku taotlemisega uuesti alustada. Ja kuigi kohtult nõusoleku taotlemine kinnisvaratehinguks alaealisele kuuluva kinnisvaraga on keeruline ning pikaajaline protsess, mis vajab põhjalikku ettevalmistust, kinnisvara hindamist ja eelpool toodud nõuannete järgimist, on keeldumine üldiselt erandlik.

Artikkel ilmus Postimehe kinnisvara erilehes. Majandus24»Kinnisvara

Ingmar Saksing

Hea teada: kauba ostmisest interneti teel

Lugeja küsib: kas mul on kohustus interneti teel müüdud toode tagasi osta?

Avaldatud: 01. oktoober Kell 16:04

«Kui ma müün internetis midagi suvalisele inimesele, siis kas mul on kohustus see asi teatud aja jooksul tagasi osta või mitte? Ostja väidab, et toode on vigane, kuigi ta isegi ei proovinud seda enne ostmist. Mingit lepingut ega midagi me ei teinud. Nüüd ähvardab ta mind erinevate asjadega, kui ma toodet tagasi ei osta. Kaks nädalat on juba möödas,» uurib Tarbija24 lugeja.

Vastab tarbijakaitseameti avalike suhete juht Hanna Turetski.

Antud tarbija küsimus on kahjuks väga segaselt esitatud, mistõttu vastamine üheselt on keeruline. Näiteks, kui jutt on internetist ostetavatest toodetest, siis kuidas on võimalik enne ostmist toodet proovida. Samuti jääb arusaamatuks, kas tegemist on kahe eraisiku vahelise tehinguga või on tegemist tarbijale müügiga ehk müüjaks on juriidiline isik (sh FIE) ja ostjaks eraisik. Kui on ühekordse kahe eraisiku vahelise tehinguga, siis kui omavahel kokkuleppele ei jõuta probleemide ilmnemisel, on tarbijal võimalus pöörduda abi saamiseks vaid kohtu poole. Kui on eraisikute vaheliste tehingutega tegu, ja neid on rohkem kui üks, tuleb pöörata tähelepanu, kas tegemist ei ole varjatud majandustegevusega. 

Kui on tegemist e-kauplusega, tuleb internetis kaupu müües jälgida e-kaubandusele esitatud nõudeid. Kui tarbija on ostnud e-kauplusest toote, on tal õigus põhjendamata soetatud toote ostust taganeda 14 päeva jooksul ning kaupleja peab tagastama tasutud ostusumma. NB! Tavakauplusest ostetud tootel ei kehti seadusest tulenevat 14-päevast kaubast taganemise võimalust. Kui tootel ilmneb kasutamise käigus defekt, kehtib nii nagu tavakauplusest ostetud toodetel, nii ka e-kauplusest ostetud toodetel kaheaastane pretensiooni esitamise õigus. See tähendab, et kui ilmneb probleem, tuleb lõpetada koheselt toote kasutamine ja pöörduda kirjaliku avaldusega kaupleja poole. Kauplejal tuleb vastata 15 päeva jooksul. Kui viga ilmneb esimese kuue kuu jooksul alates ostu sooritamisest või toote kättesaamisest, tuleb kauplejal tõendada omal kulul, kas tegemist on tootmisveaga või tarbija enda süül ilmnenud veaga (valesti valitud toode, vale kasutamine, vale hooldus vms). Ülejäänud pooleteise aasta jooksul lepitakse tõendamine ja sellega seotud kulude tõendamine omavahel kokku. Kui on tegemist tootmisveaga, on kaupleja kohustatud toote parandama. Kui parandamine ei ole võimalik, siis tuleb toode asendada uues samasuguse (sh sama mudel, suurus, värv) tootega. Kui samasugust toodet kauplejal enam pakkuda ei ole, tuleb tarbijale maksta raha tagasi (kinkekaart ei ole lahendus).

• E-kaubanduse nõuetega ettevõtjatele saab tutvuda siin.
• Soovitusi tarbijale e-poest ostmisel näeb siit.
• Soovitused tarbijale seoses ainult e-kauplusest, telefonimüügi vahendusel soetatud toodete, kataloogist tellides soetatud toodete 14-päevase taganemise kohta leiab siit.
• Soovitusi tarbijale kaebuse esitamise kohta näeb siin.
• Soovitusi tarbijale puudusega toote tagastamise kohta näeb siit.

Tarbija24»Lugeja küsib Toimetaja: Tarbija24

Hea teada: Mujale elama asunutel Eestis juhiluba taodelda ei õnnestu

Paljud elavad ja töötavad välismaal aga autojuhiload on saanud Eestis. Nüüd selgub, et kui inimene ei ela Eestis, siis ei saagi juhilube ümber vahetada siin, vaid seal riigis, kus inimene tegelikkuses elab.

Soome kolinud neiu ei saa Eestis juhiluba taotleda

Avaldatud: 12. september Kell 09:47

Mujale elama asunutel Eestis juhiluba taotleda ei õnnestu. Eestis esmase juhiloa saanud, kuid seejärel ametlikult Soome elama asunud naine ei saa Eestis juhiluba taotleda, kuna seda keelab Euroopa Liidu direktiiv. 

Heigo kolis juba mõnda aega tagasi Soome. Et riigis pikemalt viibida, peab sealse elupinna oma ametlikuks elukohaks registreerima, mida ta ka tegi. Hiljuti kolis Soome ka Heigo sõbratar, kes oli Eestis saanud esmase juhiloa. Ametliku elukoha vahetudes sai neile aga teatavaks Euroopa Liidu direktiiv, mille järgi ei saa Heigo sõbratar pärast Eestis lõppastme koolituse läbimist kodumaal juhiluba taotleda. «Minule ei mahu see pähe. Öeldakse, et maksupetturitel ja võlgnikel pole mõtet Soome põgeneda, sest andmed liiguvad kahe riigi vahel ja paturegister n-ö ripub kogu aeg pea kohal. Kuidas siis maanteeametid ei suuda omavahel andmeid vahetada?» küsib Heigo nördinult.

600-eurone väljaminek

Maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialisti Rutt Riibergi sõnul tuleneb määrus, et juhtimisõigust või juhiluba taotlev inimene peab alaliselt elama Eestis, Euroopa Liidu direktiivist. Riibergi sõnul nõuab kõnealune määrus juba autokooli minekul seda, et ametlik elukoht oleks Eestis. «See peaks ära hoidma hilisemad olukorrad, mil õpilane on läbinud lõppastme koolituse ja pöördub juhiloa taotlemiseks maanteeameti liiklusregistri büroo poole, kuid ei saa seda teha, kuna tema alaline elukoht ei ole Eestis,» rääkis ta.

Nii on autokoolidel kohustus oma õpilasi sellest informeerida, kui nad kavatsevad lõppastme koolituse läbida Eestis. «Liiklusohutuse seisukohalt on ainult positiivne, et isik läbib lõppastme koolituse, sest selle eesmärk on ohutu liiklemise ja riske vältiva sõiduoskuse ning teisi liiklejaid arvestava, säästliku ja keskkonnasõbraliku sõiduviisi süvendamine. Ja selle läbimine on iseenesest võimalik sõltumata ametlikust elukohast. Kuid juhtimisõigust tõendavat dokumenti alalise elukoha Eestis puudumisel taotleda ei saa,» lausus Riiberg. Ametnik selgitas, et Soome ja Eesti ei saa seda korda muuta kehtiva direktiivi ja Eestis kehtivate seaduste tõttu. Maanteeameti poole pole selles küsimuses palju pöördutud, kuid mõned korrad siiski. «Kui isikul on esmane juhiluba, mille kehtivus hakkab lõppema, ning ta elab alaliselt Soomes, on tal võimalus vahetada oma Eesti juhtimisõigust tõendav dokument Soome juhiloa vastu – seda olemegi soovitanud meiega ühendust võtnud inimestel teha,» ütles Riiberg.

Kehtib kõikjal euroliidus

Soome juhiloa taotlemine tähendaks aga ligi 600-eurost väljaminekut, mida Heigo sõbratar esimese variandina ei kaalunud. «Mind hämmastas veel see, et tüdruk küsis, kas ja kuidas Soomes seda juhiloa asja siis ajada tuleks, kui Eestis ei saa, ning maanteeameti vastus oli, et nad ei tea ja ei oska edasi aidata,» ütles Heigo. Heigo sõbrataril on siiski soov saada Eesti juhiluba, sest nad ei plaani end lõplikult Soomega siduda. «Kuidas see siis välja näeb, kui tüdrukul on Soome juhiluba, kolime Eestisse tagasi ja ei saa juhiluba täpselt samamoodi ju taotleda. Siis peab jälle Eesti loa vastu vahetama,» rääkis Heigo sekeldustest, mis teda ja sõbratari ees ootavad.

Selline kogu Euroopa Liidus kehtiv kord vähendab riski, et ühes riigis (näiteks Eestis) juhiõiguse kaotanud inimene läheb ja taotleb uue juhiloa teises riigis (näiteks Soomes). Täiesti välistatud see võimalus pole, kui oma ametlik elukoht ära vahetada. Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud luba kehtib ju lõpuks kogu majandusliidu piires. «Praegu veel on võimalik, et ühes riigis juhtimisõiguse kaotanud inimene läheb teise riiki ja alustab seal n-ö puhtalt lehelt, kuid mitte enam kauaks. Praegu on loomisel Euroopa riikide ülene andmebaas, mis võimaldab edaspidi sellise info parema liikuvuse. Selline andmebaas võib tööd alustada järgmisel aastal,» rääkis maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Allan Kasesalu. «Oluline on aga rõhutada, et inimesel, kel on siiski õnnestunud teist riiki petta ja kes on juhtimisõiguseta juhiloa omanikuks saanud, kaotab luba selle hilisemal väljatulekul kehtivuse,» lisas ta.

Erandeid ei tehta

Riibergile teadaolevalt on maanteeametisse tehtud päringuid ka siis, kui inimene on mujal alustanud juhtimisõiguse taotlemist otsast peale. «Tean, et hiljuti tuli selline päring Austriast. Siis tuligi vastata, et sel konkreetsel inimesel Eestis juhiluba ja juhtimisõigust olnud pole, mis võimaldas tal Austrias juhtimisõiguse taotlemist jätkata,» märkis ta. Heigo sõnul levib Soome eestlaste Facebooki grupis aga lugu, kuidas Eestist Soome kolinud tütarlaps läks oma esmase juhiloaga Soome politseisse ning sai sealt vastu täieõigusliku juhiloa, ilma et oleks pidanud läbima lõppastme koolitust. Maanteeameti spetsialistide sõnul peaks inimesel olema selle riigi juhiluba, kus ta peamiselt autot juhib, olles läbinud sealsed vastavad koolitused. Sel põhjusel ei ole selles korras ka ühtegi erandit.

Kehtib kindla aja

Eesti seadusandja on teinud vahe sisse esmasel juhiloal ja juhiloal. Esmase juhiloa all mõeldakse 2-aastast juhiluba, kui aga on juttu juhiloast, siis on mõeldud 10-aastast juhiluba. Kehtivate reeglite järgi ei saa esmast juhiluba ega juhiluba pikendada, vaid vana juhiloa aegudes tuleb taotleda uus.

Allikas: PM   Tarbija24»Kaup

Autor: Rivo Veski

Ilmus invavanaisa Mihkel Aitsami elulooraamat

Mul oli ka rõõm viibida Mihkel Aitsami elulooraamatu esitlusel Riigikogus. See mees oli ka mulle õpetaja, invavanaisa ja andis mulle palju. Nii läksin ma peale tugiisiku koolitust õppima sotsiaaltööd. Tema meelitas mind sotside ridadesse ja oli väga väga tore sõber. Tore, et see raamat ilmus Mihkli 85. sünniaastapäeva eel. Tema sisse tallatud rajad ei rohtu. Mäletan teda ja loen raamatut ning tean ka omast kogemusest, kui tähtis on perekond, haridus ja oskus hakkama saada. Paraku peab puudega inimene kordades rohkem pingutama nii koolis, tööl, abikaasana, lapsevanemana, kuid me oleme visad. Hästi oluline on ka saatusekaaslaste tugi ja  puuetega inimesi ühendavate MTÜde roll. Jõudu!


Jagan Riigikogu FB eilset, 08.10.2014 postitust koos fotodega: Täna esitleti Riigikogus Eesti invaliikumisele alusepanija Mihkel Aitsami elulooraamatut."Mihkel Aitsam on minu ja ma usun, et ka paljude teiste esimene õpetaja. Tõsi, seda mitte koolis, vaid tutvustades puudega inimeste maailma kõigi selle murede ja rõõmudega," kirjutab raamatu eessõnas Riigikogu esimees Eiki Nestor. 

"Ühiskonnas pole midagi keerulisemat, kui muuta mõttemaailmu ja suhtumist. Eriti neisse, kes tavaraamidesse ei mahu. Raamat jätkab Aitsami elutööd," usub Eiki Nestor.

Raamatu ilmumise kohta avaldas pressiteate ka Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit: Eile mälestati Tallinna Metsakalmistul 85. sünniaastapäeva puhul Eesti invaliikumise algatajat ja eestvedajat Mihkel Aitsamit, kellest on valminud raamat pealkirjaga „Invavanaisa. Mihkel Aitsami lugu”. Kogu raamatu müügitulu läheb heategevuseks sotsiaalpsühholoogilise rehabilitatsiooni toetuseks.

„Mihkel Aitsam oli minu õpetaja ja ma usun, et ka paljude teiste esimene õpetaja – seda mitte koolis, vaid tutvustades puudega inimeste maailma kõigi selle murede ja rõõmudega,“ ütles Riigikogu esimees Eiki Nestor. „Mihkli elutöö suurus seisnebki selles, et piltlikult öeldes tõi ta puudega inimeste elu põranda alt maa peale. Pani eelkõige oma saatusekaaslased uskuma, et saab ja peab paremini. Tõestas ühiskonnale, et ratastoolis liikuja on sama väärtuslik kui sell, kes jookseb sada meetrit kümne sekundiga.“

„Olen tänulik, et tundsin Mihkel Aitsamit 1996. aastast,“ lausus sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt. „Mul on väga hea meel, et raamatuks on saanud olulise mehe mõtted ja tema elulugu. Vaatamata sellele, et juba lapsepõlvest peale oli Mihkli liikumine raskendatud, ei seganud see tal elada täisväärtuslikku elu. Anda oma panus puudega inimeste õiguste eest seismisel. Tundub, et tema elu motoks oli alati võimaluste otsimine kuidas saaks teha, mitte põhjuste otsimine, miks mitte teha. Oma tegutsemistahte ja sihikindlusega on Mihkel Aitsam kindlasti eeskujuks paljudele inimestele.“

„Olen õnnelik, et mul oli au Mihkel Aitsamit tunda,“ ütles siseminister Hanno Pevkur. „Sellise tegutsemistahtega inimesi ei kohta tihti ja seda enam on hea meel selle üle, et lisaks mälupiltidele on kaante vahele saanud suur osa Mihkli elust ja tööst.“

„Eesti invaliikumise tekkest ja arengust rääkides ei saa Mihkel Aitsamist üle ega ümber,“ sõnas Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Auli Lõoke. „Ta on olnud üks liikumise alustaladest ja selle vedaja. Invavanaisa, nagu teda hellitlevalt kutsutakse, ja invaliikumise grand old man.“

„Isale jään alati alt üles vaatama,“ ütles Mihkel Aitsam jun. „Tema ettevõtlikkus, julgus, teotahe ning teadmised ja oskused on mind palju õpetanud ning jäävad mulle alati eeskujuks. Kuigi ta oli liikumispuudega, ei tajunud ma lapsepõlves mingit erinevust võrreldes teiste isadega. Isa sai kõigega hakkama, temale oli hea toetuda ning alati võis temalt nõu ja abi küsida. Perekonna toetamist jätkas ta oma elupäevade lõpuni.“

Miks ta selle raamatu kirjutas ?

„Ühelt poolt, nagu isa ka raamatus kirjutab, soovis ta jäädvustada seda 33 aastat, kui ta invaliikumisega seotud oli,“ rääkis Mihkel Aitsam jun. „Raamat on sisutihe, palju sündmuseid, mis vääriksid pikemat lahtikirjutamist on saanud äramärkimise vaid ühe lausega. Palju tööd tegi isa arhiividega, et kronoloogia saaks korrektselt üles märgitud. Pöördelisi sündmuseid kajastab ta raamatus aga pikemalt.“

„Teisalt arvan, et ta soovis anda innustust ning tuge tänastele puuetega noortele ning nende lähedastele, et enda näite toel anda eeskuju, kuidas puudega last üles kasvata kui täisväärtuslikku ühiskonna liiget. Kolmekuuselt haigestus ta lastehalvatusse, 17 aastaselt põdes läbi difteeria, mis mõlemad jätsid rasked jäljed tema füüsisele. Sellest hoolimata kasvatati teda kui tavalist last, kes ronis puu otsas, käis paadiga Päärdu jõe peal kalal, lõpetas kooli ning ülikooli ning täiskasvanuna ehitas Nõmmele maja ja Kiisale suvila. Palju ehitustöödest tegi ta seejures ise. Redelit mööda katusele ronimine ei olnud talle probleem.“

„Kolmandaks soovis ta üles kirjutada oma mõtteid, kogemusi, analüüsida tehtud eksimusi puuetega inimeste probleemide lahendamisel, et tulevased juhid juba tehtud vigu saaksid vältida. Raamatust jääb kõlama mõte, et puudega inimesed tuleb kaasata nende probleemide lahendamisse.  Kõrvalseisjad ei saa lahendusi kandikul ette kanda, ükskõik kui empaatilised ning heade kavatsustega nad ka ei ole. See mõte kajastub ka kõigis isa tegemistes läbi nende aastate, kui ta puuetega inimeste probleemidega tegeles.“

Mihkel Aitsami elulugu

Mihkel Aitsam sündis 9. oktoobril 1929 Pärnus õpetajate perekonna esimese lapsena. Kolmekuusena põdes poliomüeliiti ehk lastehalvatust, mille jääknähtudena jäid halvatud selja-, jala- ja osaliselt käelihased (I grupi invaliid). Lapsepõlves liikus isa valmistatud 3-rattalise jalgrattaga, 21. eluaastast, peale kaheaastast ravimist, karkudega. Lõpetas Pärnu V Algkooli ja I Keskkooli. 1951 sai esimesena Eestis autojuhiload käsijuhtimisautole, samal aastal asus elama Tallinna. Lõpetas Tallinna Polütehnikumi õhtuse osakonna metallide lõiketöötluse tehnik-tehnoloogia ja Tallinna Polütehnilise Instituudi õhtuse osakonna insener-automaatika erialal.

Vaata ka pildigaleriisid Sven  Reemet: https://plus.google.com/.../albums/6067830537000432785

Õhtuleht: http://www.ohtuleht.ee/598340/galerii-metsakalmistul-malestati-invavanaisa-mihkel-aitsamit