6. august 2015

Huvitavat lugemist kõhu probleemidest ja ravimisvõimalustest

Juhtusin FBs lugema postitust haiguste ja toitumise teemal ning see tundus üsna huvitav. Soovitan seda lugeda ja link Agnes Kalliti blogipostitusele on pealkirja all. 

Kui inimesel ei käi kõht korralikult läbi, siis on mõttetu alustada ravi ülevaltpoolt, alustada tuleks ikka alt

Seedesüsteemi korral on väga oluline teada töö algoritmi: manustamine, töötlus ja väljutamine. Hoolimata sellest kui palju on seedetrakti haigusi, nad alluvad kindlale seadusele. Põhilised probleemid tekivad toidu töötlemisel. Esimesel etapil tekivad probleemid, mis on seotud hammaste ja söögitoruga. Edasi tekivad probleemid toidu seedimisega, mis on seotud soolhappe eritumisega, bakterite olemasoluga, fermentatsiooniga, kiudaine kogusega ja peristaltikaga. Organismis ei tohiks olla patoloogilisi bakterivorme, viiruseid, seeni ja teisi parasiite, vaid peaksid olema hoopis vitamiinid.

Seedeprotsessis osalevad neli komponenti: söök, fermendid, bakterid, vesi. Kui need neli komponenti on esindatud, siis haigused kaovad. Normaalses toidus peavad olema fermendid, bakterid, mis tekivad käärimisel. Vesi peaks olema aluseline ja ilma kloorita.

Mida ei või teha söömise ajal? Ei tohi juua aluselist vett, vaid vesi peaks olema hapu, näiteks sidruniga, jõhvikaga, pohlaga või mõne muu hapu taimega, mis soodustavad toidu happelist seedumist. Kui te söömise ajal joote aluselist korallivett, siis te lahjendate maomahla, aga seda teha ei tohiks. Korallvett võib juua enne sööki, kui maos midagi ei ole. Maomahl tekib 15 minuti jooksul enne söömist, kui inimene juba näeb sööki või mõtleb temast. Sama asja pärast ei ole soovitav kohe peale söömist juua. Kui inimene tunneb, et ta peaks midagi toidu kõrvale rüüpama, siis ta organism on tugevalt veetustunud.

Parimad on kolm moodust: juua kaks tundi peale sööki, kuni söömiseni, või tarbida väga vedeleat toitu. Peenestatud toit stimuleerib mao tervenemist. Haige magu ei suuda seedida liha, kala ega leivatükke. Ta ei hakka neid seedima, vaid saadab edasi soolde, kus mädabakterid hakkavad neid töötlema ja organism ei saa midagi. Toidulõhustamisele raisatakse väga palju energiat. Joogadel on selline väljend: vett tuleb närida, aga tahket toitu tuleb juua. Teed ei tohi kunagi alla kulistada, vaid teda tuleks lonkshaaval aeglaselt tarbida, et aktiviseerida mao limaskest. Ravimtaimedest teed võib juua 15-20 minutit enne sööki, sest see stimuleerib seedesüsteemi. Happeline haput ära ei lahjenda. Kuiva toitu tuleb närida väga põhjalikult, et ta sarnaneks veele. Me teeme kolossaalse vea, kui eirame vene vanasõna: “Kui ma söön, siis ma olen kurt ja tumm.” Sama nagu selili magamisega. Tal on ju lausa nimi – selg (Tõlgi selgitus: sõna “spina” tähendab vene keeles “maga peal”), kuid me oleme selle unustanud.

Ka lõunasöök on meil ühiskondlikuks suhtlemiseks, lõbutsemiseks, vestlemiseks ehk siis kommunikatsiooni vahend. See on väga suur viga. Sööma peaks täielikus vaikuses. Inimene peaks mõtlema söögile, teda ülistama, tunnetama. Ainult sel juhul suudab aju eritada õigeid fermente. Kui inimene ei ole keskendunud söömisele, siis aju ei suuda määratleda, mida ta peab tegema vestluse tingimustes. Iga erineva toidu liigile, igale erinevale molekulile on ette nähtud omad fermendid. Võtame näiteks võileib meega. Leiva jaoks on vaja ühtesid fermente, võile teisi ja mee jaoks kolmandaid. Süsivesikute seedumine algab juba suuõõnes sülje abil, valkude seedimine saab alguse maos, rasvade seedumine kaksteistsõrmiksooles. Selline võileib on tohutu koormus kesknärvisüsteemile ja fermentide moodustamise süsteemile. Kui inimene vaatab seda võileiba, suhtub temasse positiivselt, armastab teda, nuusutab, mõnuga närib teda suus, üritab saada sellest leivast maitseelamust, siis see kõik ka seedub. Kui me aga kiiruga peaaegu närimata neelame alla, nagu kiskjad, siis kasutegur on olematu. Seedimine on umbes 80%-l inimestel korrast ära.

Selleks, et maos oleks õige happesusega maohape, tuleb jälgida järgmisi reegleid:

1. Mitte juua söömise ajal ja kohe peale söömist aluselist vett. See on enesestmõistetav.

2. Süüa vaikides.

3. Põhjalikult toitu närida.

4. Mitte süüa suurt kogust kuuma toitu, sest see hävitab rakke. Kategooriliselt on keelatud isegi suhu panna kuumemat toitu kui 40 kraadi. 60 kraadi juures hävineb valk. Kui te joote vett või teed, mis on kuumem kui 60 kraadi, siis söögitoru ja mao rakud, mis peavad tootma soolhapet, hävivad kuumuse käes koheselt.

Selleks, et kindlaks teha toidu või vedeliku õiget temperatuuri, tuleb pista selle sisse näpp ja hoida seal sees. Söök ei tohi olla kuumem kui see, mida kannatab teie näpp. Millegipärast me ei saa sellest aru, aga kui hakkame aru saama, siis millegipärast hakkame tõrkuma. Kindlasti on teie tuttavate seas inimesi, kes joovad teed “mullikestega”. Võtke ja pistke nende näpp sinna sisse, mida nad juua plaanivad. Olen 100% veendunud, et näpp läheb punaseks ja inimene hakkab karjuma! See on 1:0 teie kasuks ja ehk nüüd õnnestub teil neid veenda. Inimesed ei taha sellest aru saada ja seetõttu umbes 50% inimestest kannatavad gastriidi käes. Nende mao rakud ei tooda maomahla, mis tähendab, et ei toimu õiget seedumist. Kui maohappe tootmine on langenud, siis selles saab süüdistada liiga kuuma toitu. Mao-sooletrakti rakud elavad kolm päeva. Seega taastuvad seedetraktis rakud kiiresti. Kui aga inimene nad iga päev ära kõrvetab, siis ei ole ju võimalust taastuda. Järelikult ei toodeta ka maomahla.

Jaapani naisel ei esine soolestikuvähki. Aga meestel mao- ja soolestikuvähk on esikohal. Kui hakati uurima, et mis on selle põhjuseks, siis selgus, et naised ei söö kuuma toitu. Jaapani traditsiooni järgi lasti naised lauda alles siis, kui kõik oli juba jahtunud. Usbekistanis ja Mongoolias on väga palju onkoloogilisi haigusi. Nad söövad kuuma pilaffi. Selle tagajärjel tekivad maos ja kasteistsõrmiksooles kõrbenud alad. See on aksioom. Tahate või mitte, aga toitu peab sööma 36-40 kraadisena. Kui te joote kuuma teed, siis keha raiskab väga suurtes kogustes energiat. Mitte asjata ei olemas vanasõna: “Teed ei joonud – vägev jõud, teed jõi – täitsa nõrkend.” Nagu te näete, oli vene vanasõnades juba kõik öeldud. Oleks kord aeg juba hakata tähele panema selliseid asju. Sama toimub, kui me tarvitame äädikat. Nii nagu kuumad, nii ka külmad tooted kahjustavad meie organeid. Ei ole midagi hullemat kui jäätis lapsele. Selleks, et soojendada sööki, peab keha jälle raiskama suure koguse energiat. Kui te joote külma ilmaga külma vett, siis te kaotate kolossaalselt energiat. Kui on vaja kustutada energeetikat, siis jooge klaas külma keedetud vett. Aju töö vaigistatakse. Sellepärast ei anta ka sportlastele vahepeal juua. Kui nad hakkasid liigutama, tekkis piimhape, nad tahavad juua, ja kui nad saavad vett, siis energia kohe langeb. Külm vesi ei pääse rakku, sest raku temperatuur on 36,6 kraadi. Vett tuleks soojendada 40 kraadi. Kui teie keha hakkab seda ise tegema, siis te jälle kaotate tohutult energiat. Kuumal ajal peaks oelma joogivesi 22-24 kraadi, külmal ajal – 35 kraadi. Söök peaks olema soojem kui toatemperatuur. Kui te sööte kuuma toitu, siis mitte mingid tabletid ei taasta teie mao limaskesta. Kui kolm korda päevas süüa kuuma toitu, siis rakud ei suuda uueneda ja tekivad erosioon, vähk või muud haigused.

Näiteks piinleb inimene erosiivse gastriidi käes. Ta kuulub kroonikute gruppi ja temaga näevad vaeva mitmed arstid. Alanenud maohappega gastriidi puhul määrab arst lahja dieedi. See on täpselt vastupidi, mida oleks vaja. Sellise diagnoosi puhul on vaja stimuleerida magu. Selleks on pipar, mädarõigas, stimulaatorid. Aga kui gastriidiga kaasneb erosioon, siis peaks olema säästev dieet. Kuid kõige säästlikum faktor on temperatuur. Kahjuks teevad arstid kõik ristivastu. Inimeselt ei küsinud mitte keegi, kuidas ta toitub ja tema ravi on kestnud juba 10 aastat. Lõpuks talt küsitakse toitumise kohta ja selgub, et ta sööb ainult kuuma toitu ehk siis vastupidi.

Tuleb arstile vanaemake, kellel valutab magu – maohape = 0. Talle öeldakse: “Te peate sööma ainult piimatooteid, putrusid, puljongisupikesi jne.” Vanaemake hakkabki nii toituma ja tal läheb aina kehvemaks, sest maos ei seedu midagi ära. Ta ei tohiks tarbida piimatooteid, sest organismis ei ole fermente, hapet ja kõik läheb käärima.

Kaks peamist preparaati seedesüsteemi taastamiseks on fermendid ja bakterid. Kui te saate iseendaga kokkuleppele ja toit on normaalne, siis tegelikult ei ole midagi muud rohkem vajagi. Kuid enne seda oleks vaja läbida parasiidivastane programm. Kontrollida, kas maksas ei ole lambliaid, opistorhe ja kutsikasolkmeid.

Millised uuringud peaks tegema läbi inimene, kellel on mure seedetraktiga:
1. Ultraheli maksale ja pankreasele. 2. Külv, uurimaks lambliate, opistorhide ja kutsikasolkmete olemasolule. 3. Külv hepatiidi A, B ja C olemasolule.

Paljud iniemsed ei ole korralikult uuritud ja tegelevad eneseraviga. Kuid meditsiin on veel siiski ju olemas! Me ei pea minema arstidest mööda, vaid võime astuda nendega ühte jalga ettevalmistusetapil, ravis ja rehabilitatsioonis. Siin ei ole mingeid takistavaid tegureid. Kui on olemas väga head uuringumeetodid, siis neid tasuks ka läbida. Kindlasti tasuks uurida oma veresuhkru näitu. See ei ole küll päris seedesüsteem, vaid endokriinsüsteem, kuid ta seondub seedesüsteemiga. Aparaat “Oberon” ei saa näidata suhkrutaset veres, vaid selleks kehtib standardne veretest. Veresuhkru taset peaks uurima iga inimene, kes on üle neljakümne, et pärast ei tekiks mingeid üllatusi. Kui te tarbite päevas 1,5 l korallvett, siis võite diabeedi maha magada, kuna korallivesi on unikaalne ja hästi imenduv, siis seetõttu võite oma diabeeti mitte märgata. Kui suhkrutase on kõrgem, siis tuleb kindlasti alustada maksa puhastusest. Teise tüübi diabeet – see on inimeste diabeet, kelle vanus on 40-50 aastat ja kelle organism on šlakke täis. See on muutused maksas, pankreases ja soolestiku bakteriaalses koosluses.

Nüüd räägime röntgenist

Röntgenit seedetrakti uuringuteks vaja teha ei ole – ta ei näita mitte midagi. Tema informatiivsus on vaevalt 40%. võib teha fibrogastroskoopia, kuid ainult sel juhul, kui on maos valud. Mõttetu on teha uuringuid, mis midagi ei anna.

Inimesed tulevad immunoloogi juurde kaebusega, et neil on kehv immuunsus. Arst määrab analüüsi, inimene maksab suured rahad ja teeb analüüsid. Immunoloog ütleb seepeale, et lapsel on halb immuunsus. Ema ütleb, et ta teab, sellepärast ju tuligi arsti juurde. Miks aga lapsel halb immuunsus on, seda arst seletada ei oska – antud analüüsid ei näita mitte midagi. Tegelikult oleks vaja uurida, kas lapsel on parasiite, bakteriaalset saastet ja alles siis immonoloogi juurde. On olemas täitsa mõttetuid analüüse. Lapsel on allergiline diatees ja obstruktiivne bronhiit – tavaliselt määratakse bronhograafia. Kui lapsel on solkmed ja lambliad, allergia ja düsbakterioos, siis 100% tekib tal allergiline bronhiit. On arusaamu, milleks veel määrata bronhoskoopia. Laps peab kolm nädalat rögastama välja kontrastainet ja pole veel kindel, kas ta sellega hakkama saab. Kontrastaine võib ta hingamisteed blokeerida. Bronhidest väljub mäda, mis tuleb lümfisüsteemist ja tahetakse selgusele jõuda, milline mäda. Viiakse läbi uuring, mis on palju ohtlikum elule, kui haigus ise. Selliseid uuringuid oleks vaja teha siis, kui need on eluliselt olulised.

Vahel annavad arstid selliseid medikamente, et juuksed tõusevad õudusest püsti! Mitte üks inimene ei ole veel seni saanud terveks allergiast või adneksiidist, kui talle on tehtud veenisiseselt kaltsiumkloriidi süste. Kaltsiumkloriid – see on “kuum süst” ja kui juhuslikult, kasvõi piisake läheb veenist mööda, siis inimene võib jääda ilma veenist, käest ja kõigest siin ilmas. Iga inimene, kes saab seda süsti, on mõnes mõttes surmalaps. Sest kui medõde torkab kogemata nõela läbi veeni, siis ei saa enam midagi päästa ja toimub täielik häving. Aga miks siis seda süsti tehakse? Väidetakse, et kaltsium omab allergiavastast aktiivsust. Targem oleks kaltsiumit süüa sisse kohupiimaga või toidulisanditega, aga mitte manustada teda veenisiseselt.

Olge väga tähelepanelikud, kui hakkate ravima oma seedesüsteemi, sest pooled meetodid on täiesti mõttetud. Näiteks on mõttetud kõik elektroforeesid. Mida võib anda füsioloogiline protseduur seedetraktile? Voolu anda? Sellest ju ometi ei hakka toit paremini omastuma, kui puuduvad fermendid ja bakterid. Või naäiteks, milleks sooleröntgen? Täielik rumalus. Soolestiku pikkus on 12 meetrit. Mida seal küll näha võiks? Te võite määrata mäda või õhu kogunemise koha. Iniemse organismis eksisteerib väga täpne hierarhia. Need organid, kuhu ronida ei ole vaja – on looja poolt loodud mitte valu tundma. Seedesüsteemis ei ole ühtegi valuretseptorit, väljaarvatud, kui tekivad gaasid – sool venib ja surub teistele organitele ja me tunneme valu. Sellepärast ei tasu muretseda, kui kõht valutab – peale gaaside ja parasiitide seal midagi olla ei saa.

On kolm võimalust vabanemaks gaasidest: optimeerida oma roojamine, et ei oleks kõhukinnisust, lõpetada sellise söögi söömine, mis käärib ja mädaneb, vabaneda parasiitidest. Kui inimesel on lambliad, siis tal on ka tunduvalt rohkem gaase, ja loomulikult valutab ka kõht.

Maksas ei ole mingeid närve. Kui peaaegu terve maks on “läbi mädanenud” ja alles vaid kolm protsenti, siis inimene ei tunne ikkagi mingit valu. Aga vaat sapipõis omab väga head innervatsiooni. See on lausa närvide pundar, eriti sapijuha. Selleks, et inimene saaks aru, et tal on sinna kogunenud liiv, kristallid või valuaisting, et me saaks aru, mida me oleme valesti teinud, aga mitte selleks, et me hakkaks likvideerima seda valuaistingut. See on lausa oivaline, et ta valutab. Vähi puhul ei valuta kahjuks midagi, sellepärast inimene surebki ära.

Kui rinnanäärmevähi korral me tunneks valu, siis me märkaks, et seal midagi on. Kahjuks isegi kolmandas staadiumis ei ole mingeid sümptomeid ja inimene võib surra. Seega, kui valutab, siis on see suurim õnn, et me teame, mis valutab. Kui valutab sapipõis, siis tähendab, et seal on vaid kivikesed. See tähendab, et ei jagu vett organismis, toitute valesti, teil on kas lambliad, opistorhid või veel hoopis miskit muud. See annab inimesele võimaluse pöörata tähelepanu kohale, kus valutab. Mitte mingil juhul ei tohi kasutada valu vaigistavaid preparaate. Mingil juhul ei tohi valu ära võtta! Alles siis, kui läks kivi liikvele, võib kasutada valuvaigisteid.

Kuid jälle tehakse kõik risti vastu! Inimene tuleb arsti juurde kaebusega, et ta ei saa süüa sealihatoite, sest maks hakkab valutama ja küsib, mida tarbida, et ta võiks süüa rahulikult rasvaseid kotlette! Normaalses maksas, kus ei ole lambliat, opistorhe, hepatiiti, kus sapp kenasti välja voolab, sest ta on piisavalt vedel, ei peaks midagi valutama. Kui ei ole parasiite, siis ei ole seal ka, mida valutada. Inimesel võib olla kaasasündinud deformeerunud sapipõis, kuid ta sündis sellise sapipõiega. Varem see ju ei valutanud, aga nüüd valutab. Kui lapsel hakkab “maks valutama”, siis tähendab, et sinna on asunud elama lambliad, hepatiidi viirus või keegi teine. Või ema ei sööda last õigesti: tsipsid, Coca-Cola, Mars, Snickers – see on ju tehniline rämps.

Näiteks emakas ei valuta absoluutselt. Kui ta valutaks, siis last seal sees kanda ei suudetaks. Selle eest on emakakael väga hästi närvidega varustatud, et sünnitus kulgeks valudega ja ema pressiks lapse välja. Kui ei valutaks, siis laps ei sünniks. Mida aga teevad tänapäeval arstid? Tuimestavad, ema vedeleb ja sülitab lakke, aga lapsel on juba hapnikupuudus.

Veenid ei saa ka valutada, sest neil puuduvad valuretseptorid. Valu saavad anda ainult närvid ja seda kas löögi tagajärjel või selgroo probleemide tõttu. 80% valusid, mis on seotud jalgadega, tulenevad selgroost ja kulgevad mööda närvikiudu jalgadesse. Valutada võib nahka, mille all on paisunud veen. Nahas on palju valuretseptoreid. Kui katsuda nahka, mille all on punnis veenid, on tunda valu. Mis siia puutub nahk? Tuleb verevool taastada, teha veri vedelaks nii, et ta liiguks ise lihtsalt ülespoole.

Kopsud ei valuta ka absoluutselt mitte, kuid pleura on väga valutundlik. Kui tekib pleuriit ja vedelik koguneb pleuraõõnde, siis inimene hakkab lämbuma ja samal ajal on tal meeletud valud. Kui aga inimesel on pneumoonia, mis on haaranud terve kopsu, siis puuduvad tal valuaistingud. Väga valutavad inimestel näiteks hambad ja suurim lollus on nende tuimestamine. Tuleb uurida, kus mädaneb ja kus on hapniku juurdepääs. Kui veres väheneb hapnikukogus, siis hakkab koheselt valutama ajukoor, sest tekib isheemiline seisund. Kui teil hakkavad valutama silmad, siis nendega tuleb tegeleda, sest muidu nad hakkavad pärast veel hullemini valutama. Süda võib väga tugevalt valutada. Kui imepisike südameosa ei saa verd, siis süda võib seiskuda. Kui tekib kasvõi millimeetrine defekt, siis hakkab süda valutama, tekib hingeldus.

Me peame aru saama, et valu vaigistamine ei ole meie põhiline ülesanne. Meie ülesanne on puhastumine ja organismi toitmine. Kui valutab maks, siis tuleb vaadata, kes seal elab, ja puhastada maks. Kui valutab pankreas, tuleb normaliseerida tema seedefermentide äravool. Kui valutab soolestik, siis tuleb optimeerida tema tegevus fermentide ja bakterite abil ning süüa normaalset taimset toitu. Kui valutab jämesool, siis tuleb puhastada maksa. Hemorroidid – see ei ole jämesoole haigus. Alkohoolikud tunnevad peale pudeli tühjendamist kohe oma hemorroide. Mis seos on ärajoodud viinapudeli ja jämesoole vahel? Maks on võimas filter, justkui membraan. Temast käib läbi kogu veri. Mürgid eraldatakse sapi sisse, mis muutub väga mürgiseks, aga veri ringleb edasi. Kui maksas toimub mõningane aeglustumine, siis keha allosas toimub vere kogunemine 10-20-30%. kõige nõrgemad kohad on varikoossed veenilaiendid jalgades, reie kapillaarides ja hemorroidsetes sõlmedes. See, kellel esinevad ülalmainitud sümptomid, kaasaarvatud pindmised kapillaarid – neil on tegu maksa patoloogiaga. 3-4 maksapuhastust võivad protsessi peatada. Maks, mis mis on hävinud peaaegu 97%, on võimeline taastuma. See on iseeneslikult taastuv organ, lausa super-regenereeruv organ.

Seedetrakti protsessi taastamine. Peab oelma kindel algoritm. Seedeorganite puhul on väga raske diagnoosi määrata. Kui me teeme fibrogastroskoopiat, siis võime näha vigastatud limaskesta, hüpertroofiat, verevalumeid – see on gastriit, duodeniit.

Pankreast me üldse ei näe. Ultraheliga on võimalik näha vaid vähest suurenemist või rasvumist. Seda, mismoodi ta fermentatsioon töötab, ei ole võimalik näha. Roojaproovi järgi on võimalik määrata fermentide puudujääk, kuigi nad toodetakse mitte näärmes, vaid juhades. Sapipõis võib olla kaasasündind muutustega, seinad võivad olla käändunud, võib näha välja nagu liivakell, kuid see ei tohi häirida inimest. Hoolimata sellest, mis kujuga ta on, kui temas sisaldub hea sapp ning see voolab kenasti välja, siis see veidra kujuga sapipõis töötab ometi hästi. Kui aga seal elavad lambliad, opistorhid või muud parasiidid, siis muutub kõik halvaks. Sapp hakkab käärima, välja sadenema, mitte kenasti voolama, vaid välja lörtsuma siis, kui pole vaja. Esineb savivool makku ja kõrvetised.

Soolestiku suhtes ei saa me midagi öelda. Meil on vaid üks uurimismeetod – vaadata televiisoriga altpoolt, kuid näeme vaid väikseid osasid, fragmente. Soolestiku sein on justkui jalgpalliväljak ja teda on võimatu vaadelda. Sooleseina limaskest elab vaid kolm päeva. Kolme päeva pärast ta irdub ja asemele tekivad uued rakud. Soolestikus võivad elada parasiidid, seened, seal võib olla seedimata toit. Soolestikus puuduvad närvilõpmed ja soolestik ei valuta. Valu võivad tekitada kogunenud gaasid, mis rõhuvad maole, pankreasele ja neerudele. Valud soolestikus on alati gaaside poolt tekitatud. Kui inimesel valutab soolestik, siis tähendab tal mädaneb, laagerdab, roiskub, ja sellega kaasneb gaaside eritumine. See tähendab, et toit ei seedunud.

Selleks, et toit seeduks, on vajalikud kolm komponenti: vesi, fermendid ja bakterid. Alustada tuleb söögist! See peab olema normaalne: toored ja keedetud juurviljad, värsked lihatooted, teraviljad, värsked ja kuivatatud puuviljad, kodune kohupiim, juust. Kas hallitusjuust on kasulik või kahjulik? See võib olla maitsev, kuid mitte kasulik. Hallitus, see on seen, seeni on meil soolestikus juba niigi piisavalt. Muidugi võib inimene süüa kõike, mida ta tahab, kui tal on hea immuunsus. Kui aga anda seda lapsele, siis ta jääb haigeks. Me ei hakka tegelema eraldi organite raviga. Esmalt tuleb veenduda, et ei oleks organismis lambliat ja parasiite. Selleks läbime parasiidivastase programmi. Esmalt proovime kergemat varianti ja kui midagi välja ei tulnud, proovime keerukamat. Musta pähkli leht on paras – algseks luureks tarbime ja vaatame, mis organismis muutub. Jälgime oma rooja ja – kui midagigi väljus, siis alustame täisprogrammiga. Kui midagi ei väljunud kahe-kolme nädala jooksul, siis aitab. Lambliast saab lahti kolme nädalaga.

Musta pähkli leht (MPL) (Black Walnut leaves) on universaalne vahend. Teda kasutatakse avitaminooside korral kesknärvisüsteemi raviks. MPL alandab kolesterooli taset, peatab hemorroidi, alandab vererõhku. Kui rõhk on normaalne, siis enam ei langeta. Ta on üldtugevdav ja tänu beetakaroteenile vereloomet turgutav. Samuti on tal parasiidivastane, haavandtõve raviv, lambliavastane toime ning ta pärsib seente kasvu. Ükskõik millise seedetrakti patoloogia korral võib kasutada MPL-i. Samuti ekseemi, psoriaasi, diateesi, akne, naha allergiliste haiguste korral. Hiina meditsiinis kasutatakse teda potentsi ravimina. Efektiivne on ta günekoloogiliste haiguste korral ja süüfilise ravis. Alandab veresuhkru taset, tugevdab kilpnääret, sest sisaldab palju joodi, on kasulik kilpnäärme alatalitluse korral. MPL on võimas immuunostimulaator, antioksüdant, mis tõstab meie vähivastast kaitsevõimet, sisaldab C-vitamiini 50 korda rohkem kui tsitruselised. Musta Pähklipuu Leht – see on universaalne preparaat.

Peale seda kui me vabanesime parasiitidest, on hädavajalik manustada fermente ja asustada soolestik õigete bakteritega. Fermendid on Assimilaator ja Papaia. Bakterid – Mega Atsidofiilus. Kui tahate väheke ennast puhastada, kasutage Lax-Max’i. Kui tahate puhastada end hästi säästlikult, kasutage Takjajuurt (Coral Burdock Root). Kas soovite teha totaalse puhastuse? Sel juhul Kolo-Vada.

Kui on midagi juhtunud sapipõiega, oleks soovitav teha ultraheliuuring. Kui ultraheliuuringus midagi ei avastatud, siis tähendab, et teil on lambliad või opistorhid. Seepärast oleks soovitav teha ELISA uuring verest. Kui kõik on kannatada saanud – magu, pankreas, kaksteistsõrmiksool, koliit, hemorroidid, on düsbakterioos, siis tuleb käia sama rada: parasiidid, fermendid, bakterid. Ei tohi eraldi ravida pankreast, eraldi sapipõit – nad ei tööta sedasi. Eksisteerib ühtne seedesüsteem. Seedetrakti tööst võtavad osa vesi, toit, fermendid, bakterid. Kui inimesel ei käi kõht korralikult läbi, siis on mõttetu alustada ravi ülevaltpoolt, alustada tuleks ikka alt. Selleks on küünlad, mikrokliistrid, võimlemine. Seedetrakti on ravida raske, sest omavahel on seotud palju organeid, kuid puhastus annab alati positiivse efekti.

Nüüd natuke lastest. Laps toitub enam-vähem normaalselt. Ta ei söö palju suitsuvorsti ega mägedeviisi šokolaadi. Kui tal hakkab valutama kõht, siis tähendab on sinna midagi sattunud: kas viirus, bakter, seen või parasiit. Lastel alustada alati parasiidivastase programmiga. Musta pähkli lehed 1-3 tabletti päevas enne sööki, Küüslauk üks kapsel 1-2 korda päevas, lisaks Papaiat 1/2-2 tabletti 2-3 korda päevas pärast sööki aeglaselt närides. Fermente alla 7-aastasele lapsele ei anta, Lax-Maxi, Assimilaatorit ei määrata ja Kolo-Vada’t võib anda alates 14. eluaastast. Pärast 21-päevast kuuri anda taastamiseks Mega Atsidofiili ja Ternespiima. Mõlemat üks kapsel 2 korda päevas enne sööki. Aloemannan taastab soolestiku limaskesta. See on hea taastaja ning kerge lahtisti, põletiku- ja parasiidivastane vahend, pehme antibiootik. Teda ei armasta seened, viirused ega bakterid. Preparaat on kallis, kuid väga hea. Lastele pool kapslit kaks korda päevas. Aaloe mõjub ka helikobakterile. Kui on haavandid, siis Aaloemanna abil armistuvad nad kümne päeva jooksul. Aaloemannal ei ole vastunäidustusi seedetrakti valdkonnas, kuid kui tegu on emaka onkoloogia või mastopaatiaga, siis mingil juhul ei tohiks kasutada, sest ta on tugev biostimulaator. Aaloemannat on soovitav kasutada bronhiitide ja haimoriidi korral. Haavandtõve korral ei esine tavaliselt onkoloogiat, sest pH tase on organismis happeline. Kui maohape on nõrk, siis esinevad tihti polüübid. Kui inimesel on fibromüoom, siis Aloemannat kasutada ei ole soovitav.

Onkoloogia korral ei tasuks tarbida suures koguses vitamiine, kuid ka see on vaieldav küsimus. Onkoloogia korral inimene sureb kõhetumise, intoksikatsiooni ja veetustumise tagajärjel. Kasvaja kätte, mis paisub, ei surda niisama. Kui kasvaja on emakas, siis ta võib olla lehma pea suurune, kuid ta ei suru midagi kokku. Kasvaja võib saavutada väga suuri mõõtmeid, kuid see veel ei tähenda surma. Tavaliselt surevad inimesed kõhetumise tagajärjel. Nende keha ei toideta, vaid vastupidi – mürgitatakse. Kui me ei suuda ravida vähki, siis haiget mitte sööta, oleks ebahumaanne. Vähihaige organismil ei tohi lasta nälgida. Kui toetada immuunsust, siis on võimalik, et ta saab haigusest võitu. Kiiritamine annab vähe tulemust. Parem eemaldada terve organ. Ilma emakata võib elada 100 aastat, võib lõigata ära rinna või eesnäärme – kõik, mis vaja, tuleb ära lõigata. Edasi tuleks toituda normaalselt ja tõsta immuunsust. Kui peale operatsiooni inimest kiiritatakse ja tehakse keemiat, siis ta põleb kiiresti läbi. Tuleks anda inimesele vähemalt aasta aega taastumiseks. Vähirakud on meil kõigil olemas. Rinnavähki võib saada üsna kohe peale päevitamist. Kõik sõltub immuunsusest ja fermentide kogusest. On olemas häid naturaalseid antioksüdante, sest sünteetilised ei tööta üldse. 9-10% vähijuhtudest võib ravida natuke vaeva nähes ise ära.

4. august 2015

Printsess on sündinud ja minust sai vanaema

Ootasime seda üllatusmuna 29.juuliks aga saabus paar päeva varem! Homikul läkisme Arkoga perearsti juurde ja siis see paljuoodatud SMS Renelt saabuski, et beebi on sündinud. Helistasin talle tagasi ja sain teada, et oligi beebitüdruk ja sündis 27.07.2015 kl 10.02 Pelgulinna sünnitusmajas. Soovisin värsketele lapsevanematele õnne ja ootasin luba ilmaimet vaatama tulla. 
Printsess on sündinud ja nimeks tal Liisa Maria. Mõõdud 3300 g ja 49 cm pikk. Tegelikkuses selline väike ja armas. Hagilasse sõitsime peale kella 15 ja viisime noortele kotiga süüa, juua ja printsessi õhupalli ja 3 roosat roosi. Noored nii asjalikud oma perepalatis. Polnud ma veel seal Pelgulinna sünnitusmaja perepalatites käinudki. Liftiga saime üles 5.korrusele ja 4. palatise. Palat oli suur ja roheline, suur ja lai voodi, eraldi 2 tooli, laud, tugitoolid ja suur lai voodi, millel beebi nii väike, et ei märkagi kui uksest sisse astuda. Palatis veel wc koos pesemisevõimalusega, lambi küljes seina peal ämmaemanda telefoninumber. Laps oli nii naljaks oma haiglariietes ja mütsikesega. Lugesin beebitüdruku sõrmed ja varbad üle ja tegin tallaalla kõdi, kõdi. Laste hälliks-voodikeseks on selline läbipaistev kast, mille peaotsis on roosa lipik ema nime ja näitajatega. Noor emme väsinud aga õnnelik. Samal ajal kohtusin ka Mari-Liisi emaga ja väikese onu Markusega. Nii menutas Rened oma heleda peaga. Kuidas külas aeg lendab. Alles olid oma pojad väikesed ja nüüd neil omal lapsed. Küll on tore kui lisaks poistele ka vahel tüdrukuid sünnib. Mina olen küll väga õnnelik vanaema ja luban last hoida ja kallistada. Kasvatustöö jätan noorte teha ja palju õpetama ei tahaks ka noori hakata. Eks elu õpetab aga oma kogemusi tahavad praegu paljud edasi anda. Noored on tublid ja hellitavad oma nunnukest ning rõõmustavad meid oma printsessiga.

Pisikese pere tõime sünnitusmajast koju juba kolmandal päeval ehk 29.juulil ja viisime noored Mustamäele nende üürikorterisse. Arko oli tubli autojuht ja kõige rohkem aega ja nikerdamist läks lapsevanematel turvahälli rihmade reguleerimisega aga laps sai turvaliselt hälli ja esimesed perepildid tehtud sünnitusmaja sees ja ees. Palju õnne ka sugulastele, onu Imrele ja vanavanaema Siirile, vanaonudele ja vanatädidele jne!
















Vanaemaks saamise päeval oli selline suvepäev. Käisime Rocca al Mare kaubanduskeskuses lilli,  õhupalli ja sööki, jooki ostmas.


  

 Õhtul meie tõstsime klaasid uue ilmakodaniku ja vanaema terviseks! 

30. juuli 2015

Huvitavad mõtted meie laste elust ja kasvatamisest

Seda artiklit lugedes tekkis kohe äratundmisrõõm nii enda, kui oma laste lapsepõlvest. Tundub, et miski pole enam endine, sest eilsetes uudistes juba hoiatati laudas toorpiima joomist aga minu pojad just seda piima maal Siiri vanaema juures juues tugevateks kasvasidki. Eile tõime pojatütre sünnitusmajast koju, siis sain teada, et noortel emadel ei soovitata, lubata alguses piima juua. Oh ajad, oh kombed... Aga seda 11 soovitust on päris naljakas lugeda. Mulle meeldis eriti punkt 1 ja meenus kohe porgand, mida on alati saanud lapsena peenralt võtta ja siis kas murus puhtaks nühkida või kastmisvee tünnis solgutada. Just need porgandivarred selle asja lapsena põnevaks muutsidki. Artikli link on peidus pealkirja sees ja avaneb pealkirjale vajutades.

11 eestlaste lastekasvatuse eripära, mille peale välismaa emad kaameks ehmuvad

08. aprill 2014 10:00
Välismaa lapsevanemad peavad eesti emasid poolearulisteks juba ainuüksi sellepärast, et me oma beebid ka talvel õue magama paneme. Igal maal ongi oma kasvatuskultuur, mida on mõjutanud selle maa ajalugu, kliima ja paljud teised tegurid. Loe, mille poolest erineme meie oma kasvatusstiiliga teistest lapsevanematest, kes elavad Euroopas, Ameerikas või Austraalias.
11 asja, mida meie lapsevanemad tavaliseks peavad, kuid mis iga võõramaalase tõsiselt ära ehmatavad:

1. Meie lapsed närivad pori
Eesti lapsed söövad maasikaid otse peenralt ja ampsavad õuna, mis on just puu otsast alla kukkunud. Me ei tee suurt probleemi sellest, kui titt on kogemata maast korjatud kivi suhu toppinud ja katki kukutud põlved me loputame veega ja rattasõit läheb edasi. Me ei ole mingid pisikufoobid.

2. Me ei karda, et meie laps ära varastatakse 
Seepärast jätame me oma beebid samal ajal, kui ise toas lõunasööki teeme,  südamerahuga oma koduakna alla vankrisse põõnama. Me laseme algklasside lastel omapäi koolis ja trennis käia ning jätame oma mudilased isegi üksinda autosse poe ette ootama, kuniks me ise saia ja piima järele lippame.

3. Me õpetame oma lapsi pingutama
Me õpetame juba maast madalast oma lapsele, et oluline on elus midagi saavutada selleks tuleb vaeva näha. Meie lapsed teavad, et meil on nende suhtes kõrged ootused, seepärast nad rabavad samamoodi nagu nende kõik esivanemad on teinud. Me õpetame neile, et me oleme rõhutud kannatajarahvas, ning õnn on midagi sellist, mis saabub ainult väheste õuele.

4. Meie lapsed käivad õues iga ilmaga 
Kui on väljas miinus 15 kraadi, topime me neile selga vanaemade villased kampsunid ja sokid, ning tänapäeva tec-materjalidest joped ning laseme neil ikkagi lume sees möllata. Vihmaga käivad jalga kummikud ja porilompides hüppamine võib alata. Kuumarabanduse vältimiseks lähevad suvemütsid pähe ja päev rannas pole mingi probleem.

5. Meie lapsed söövad 3 korda päevas sooja toitu 
Me peame halvaks lapsevanemaks seda, kes annab oma lapsele valmistoitu või viib teda kiirtoitu sööma tihedamini kui kord kuus. Eesti lapsed teavad, et krõpsud ja coca-cola on kahjulik, ning söövad igal hommikul kausitäie putru. Tervislik toitumine on oluline nii kodudes kui ka lasteasutustes, ning Eestis on ülekaalulisi lapsi vähem, kui mujal.

6. Meie lapsed käivad lisaks lasteaiale ja koolile ka huvialatrennides
Juba beebisid viiakse laulma ja võimlema ning visatakse basseinivette nii, et nad oskavad ujuda kohe, kui jaksavad pead vee peal hoida. Mida vanem laps, seda rohkem on tal trenne, ning paljud eesti lapsed käivad korraga 2-3 ringis. On küllalt mudilasi, kellel on iga õhtu sisustatud erineva trenniga, alates muusikakoolist, lõpetades iluvõimlemise, tennise, keraamikaklassi ja malega.

7. Meie emad tähtsustavad lähedussuhet oma beebiga 
Eesti emad toidavad oma lapsi rinnaga, panevad magama oma kaissu ja hoiavad palju süles. Me jätame neid vähe üksinda tuppa, ning esimesel elusaastal väga pikalt võõrastele hoida ei anna. Meie emad saavad oma beebiga esimesed 1.5 aastat kodus olla.

8. Meie lapsi ei kasvatata abituteks
Meie lapsed jätavad Pampersiga hüvasti enne teist eluaastat ja saavad potil käimisega ideaalselt hakkama. Me eeldame, et isegi üsna väikesed lapsed koristavad enda järelt ära mänguasjad, panevad ise riidesse ja kõnnivad jalgsi, mitte ei vedele neljaselt lutt suus kärudes. Loomulikult oskavad meie 1 aastased juua tavalisest tassist ja 2 aastastele me usaldame kahvli, kartmata, et ta seda endale silma torkaks.

9. Meie beebid magavad talvel õues
Eestis magavad beebid oma päevauinakuid õues vankris ja seda pea iga ilmaga. Isegi siis, kui õues on miinuskraadid ja paks lumi maas, naudivad titad paksude tekkide sisse keeratult värsket ja karget talveõhku.

10. Meie meelest on nohu haigus
Kohe kui lapse ninast hakkab ollust tulema, võtame me välja sellised veidrad asjad nagu sibula, hanerasva ja villased sokid. Me leotame oma laste jalgu kuumas veevannis, kuhu on lisatud sinepit ning hoiame neid nelja seina vahel sooja salli sees, kuni ninast ei tule enam midagi. Hoidku selle eest, kui keegi meist peaks julgema oma nohuse lapse lasteaeda saata, sest siis lüüakse sind ametlikult häbiposti teiste vanemate poolt ning lasteaia õpetajad helistavad keset päeva sulle tööle ja käsivad otsemaid haigele lapsele järele sõita.

11. Me kasvatame oma lapsi!
Igal lapsevanemal on oma võsukese suhtes kindlad ootused ning me eeldame, et meie laps käitub viisakalt, kuulab vanemate sõna, on viisakas teiste inimestega, ei valeta, ei kakle ja õpib hästi. Selleks me jagame oma lapsele karmihäälseid käsklusi, tõstame häält ja isegi karistame oma lapsi. Kõigest sellest hoolimata on meie lapsed täpselt samasugused väikesed traageldised, nagu ülejäänud maailma lapsed. Aga nad on meie meelsest, targemad, julgemad ja iseseisvamad.
Kõik need 11 meie lastevanemate kasvatuslikku eripära tunduvad nii loomulikud, et me isegi ei mõtle sellele, aga proovige vaid mõnele välismaa lapsevanemale neid lasteteemalisi kasvatusviise tutvustada ja te näete nende pikaksveninud ja ümmarguste silmadega nägudest, et pole see kõik nii tavaline midagi.

Enne, kui abistad metslooma, veendu abi vajalikkuses

Selline artikkel on ilmunud Keskkonaametilt ja teema on oluline, sest metsast ei olle mõtet looma või linnupoega koju tassida, sest kusagil läheduses on tema vanemad. Artikli link on pealkirjas. 

Enne, kui abistad metslooma, veendu abi vajalikkuses  

Varasuvisel loomade poegimise ajal sagenevad Eesti Loomakaitse Seltsile saabuvad teated abituna näivatest lindudest ja teistest metsloomadest, kellele paljudel juhtudel võib inimese abistamine tuua rohkem kahju kui kasu. Vigastatud metslooma aitavad spetsialistid ja looduses vabalt elavat looma-lindu ei tohi endale koju viia. Loomapojad võivad looduses esmapilgul jätta abitu ja hüljatud mulje. Küll aga on see tihti vaid näiline, sest enamasti on nende vanemad inimese poolt ajutiselt eemale peletatud, söögiotsingutel või õpetavad oma linnulast lendama. Pikem peatumine leitud loomapoegade juures võib muuta olukorra pöördumatult halvemaks, kuna inimese juuresoleku tõttu võivad emaloomad oma pojad hüljata, röövloomad pesa rüüstata ning linnupojad pesast välja hüpata.

„Viies loomapoja või vigastatud metslooma, sh linnu endale koju, seab inimene looma edasise elu ohtu: loom võib surra nälja või stressi tagajärjel, ka ei suuda inimesega harjunud metsloomad sageli enam loodusesse naastes iseseisvalt hakkama saada,“ ütleb Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Merli Jürisoo ja lisab: „Kui just metsloom ei ole keset tiheda liiklusega tänavat, oleks kõige õigem temast eemalduda. Vigastatud või tänavale eksinud metsloomadest, sh lindudest soovitame teatada Eesti Loomakaitse Seltsi infotelefonile 5267117 (E-R 9-17), kus aitame hinnata olukorra tõsidust ja anda edasised tegutsemisjuhised. Töövälisel ajal soovitame helistada Päästeametile telefoninumbril 112, looduskaitse all olevatest loomadest-lindudest teatada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.“

23. juuli 2015

Lapsed suured ja kuidas koos edasi elada

Olen ka ise samas olukorras olnud. Rääkisime, rääkisime korduvalt, jagasime kulutusi ja kohustusi aga juhtus ikka nii, et kui kassid kodust ära, siis hiirtel pidu ja naabritelt sõnumid, et muusika vali jne. On noored ära käinud ja raskuste tekkimisel tagasi koju kolinud ja siis jälle uuele ringile läinud ja jäänud oma elu peale.  Selline huvitav artikkel neile peredele, kellel sama olukord või tulevikus ees ootamas ja lastele tuleb anda võimalus, millega kaasneb aga kohustus ja vastutus. Artikkel on ilmunud 23.07.15 Delfi elutarga rubriigis ja link on pealkirjas.

Kuidas jagada igapäevaseid kohustusi ja kulutusi, kui elad täiskasvanud lapsega ühe katuse all?

Sinu laps on lõpuks suur. Oled teda kasvatanud, tema nina pühkinud, teda kooliteel toetanud ja iseseisvaks eluks ette valmistanud. Aga tema iseseisev elu pole alanud päris nii, nagu lootsid. Ta elab ikka kodus. Kuidas sellisel juhul paika panna, kelle reeglid maksavad ja kes kuidas kulusid kannab ning kodurahu alles jääks?

On ju niipalju teemasid, mille pärast muretseda. Mida näiteks teha, kui talle alailma kallimad ööseks külla jäävad, kas ta üleüldse kunagi korraliku töö leiab ja kas ta millalgi ka aru saab, et tuleb enda järelt tegelikult ka koristama hakata? Ta saab kõigest aru, kui sina vanemane õigeid samme astud. Sul võib olla oma lapsest raske lahti lasta (sa võid alateadlikult karta, et kaotad oma peamise rolli elus — lapsevanema rolli). Ka lapsel võib olla hirm iseseisva elu ja vastutuse ees. Aga ta võib ka lihtsalt laisk olla, sest kodus on ju nii mugav.

On mõned kindlad reeglid, millega tasuks arvestada, kui elad koos täiskasvanud lapsega. Esiteks tasuks endale selgeks teha, et täiskasvanud lapse puhul sa ei saa temasse enam samamoodi suhtuda kui varem. Peate omavahel selgeks rääkima, mida tähendavad teie jaoks sõnad vastutus ja kohustus. Kõige tähtsam on teha täiskasvanud lapsega kokkulepe, kes mille eest vastutab ja milliseid on pereliikmete kohustused ja õigused. Kes kui palju rahaliselt ühise majapidamise heaks panustab, kuidas jagatakse peamised kodutööd, mis kell algab öörahu ja kuidas tehakse kokkuleppeid koduste ürituste kohta. Kuidas jagatakse suuremaid kulutusi, näiteks remondi puhul, kuidas on reguleeritud see, et laps tegeleb töö otsimise või vajadusel vanemate eest hoolitsemisega. Kõige olulisem on igaühe tunne, et ta panustab ja teisedki seda teevad. Keegi ei peaks kellegi arvel liugu laskma ja sellega peresisest vimma kasvatama.

Ükskõik, mis põhjusel laps kodus elab, vanema kohustus on on tema iseseisvumist pidevalt julgustada. See võib olla raske. Peamised probleemid, mis selle juures esile kerkivad on järgmised:

Vanem püüab kodus uusi reegleid sisse viia ja saab vastuseks: “Ma olen täiskasvanu, sa ei ütle mulle, mida teha!”

Jah, sa oled täiskasvanu koos kõikide selles tulenevate õigustega. Kuid see, kus laps elab, on sinu kodu. Sinu kodus tuleb tal arvestada sinu soovidega. Kui sa ei tea, mis seisukoha sa tekkinud situatsioonis peaksid võtma, siis küsi endalt: “Kas ma oma külalisel lubaksin endaga niimoodi käituda?”

“Ma võin talle ju öelda, et mingu tööle, käigu kasvõi koolis või pidagu kinni kodustest reeglitest, kuid ta lihtsalt ei kuula mind!”

Üks võimalus, miks laps ei otsi tööd või ei lähe kooli on see, et praegune olukord rahuldab teda. Tal on soe tuba, soe söök, internetiühendus, taskuraha, võib-olla isegi auto või bussikaart. Milleks pingutada, kui niigi on mugav? Väljakutse, mis võib kaasneda uue elu alustamisega, võib olla lapse jaoks suurem ja hirmutavam, kui väljakutse elada koos vanematega. Sul tuleb oma kodus elava lapse jaoks sellisel juhul lihtsalt kodust ebamugavustsooni suurendada. Tal ei pea kõik vabalt käes olema. Tal tuleb oma hüvede eest rohkem panustada, et ta hakkaks mõtlema omapead elamise suunas.

“Mu laps on olukorrast niigi depressioonis, ma ei saa teda ju tänavale visata, ta ei saa hakkama!”

Kui laps on depressioonis, tuleb talle meditsiinilist abi pakkuda. Kui ta aga niisama tegevusetusest mossis ja uimase näoga ringi loivab, siis tuleb lapsevanemal kõigepealt ikka endale otsa vaadata. Vaata hoolega, kas siin pole mitte tegu õpitud abitusega. Hinda oma lapse võimeid nii objektiivselt, kui võimalik ja tee siis otsus, mil määral ta tegelikult vastutusvõimeline on. Alustada võib sellest, et ta läheb tööle. Sellele tööle, mille saab, mitte ei oota, et unistuste amet taevast sülle kukub. Hakkab saadud raha eest enda elamiskulusid tasuma ka siis, kui ta vanematekodus elab ja mõne aja pärast on ta ilmselt julgem juba ka iseseisva elu suunas vaatama, sest esimene kogemus hakkamasaamisest on olemas.

“Minu täiskasvanud laps pole probleem, kuid tema lapsed on!”

Kui laps on pärast iseseisva elu proovimist näiteks majanduslikel põhjustel koos oma lastega koju tagasi kolinud, siis tuleb sul tõepoolest ka lastelastega arvestada. See ei vabasta sinu last ühiselu puhul tema kohustustest. Kui lapse ja lastelaste saabudes on elu läinud kaootiliseks ja sinu jaoks liiga lärmakaks ning kulukaks, siis tuleb koos lapsega maha istuda ja kooselamise reeglid tõsiselt üle vaadata. Niisama olukord paremaks ei lähe. Te ei pea vaidlema selle üle, kellel on õigus, kuid teil tuleb jõuda vähemalt arusaamisele, et teil on erinevad kasvatusstiilid, mis puudutavad lapselapsi ja erinev arusaam näiteks toitumisest või koristamisest. Söögitegemine, koristamine ja magamaminekuajad on asjad, mis tuleb kokku leppida, et poleks igapäevaseid nägelusi. Sul on oma kodus õigus rahulikule elule.

“Enamus inimesi, kes on minu lapse vanused, on töötud või madalapalgalised. Laps ei leia põhjust parema töö nimel rabelemiseks, kui on teada, et tulemust pole!”

Olukord tööturul on viimase aastakümnega tõepoolest uskumatult muutunud, kuid see, et olukord on raske, ei tähenda, et peaks käega lööma. Kui lihtsalt istuda ja oodata, et ükskord lähevas asjad iseenesest paremaks, ei jõua kuhugi. Tuleb alustada töö saamise nimel tegutsemisega ka siis, kui näib, et lootust pole. Vanemana tuleb sul positiivselt toetada ka seda, kui laps kandideerib, kursustel käib või ennast mingil moel arendab, et paremat stardipositsiooni saada. Sa ei taha ju kasvatada töötut luuserit. Isegi tasuta praktika või väljaõpe on alguseks. Ka see on algus, kui kodus oleval ilma sissetulekuta täiskasvanud lapsel on igapäevased kohustused, mida ta kindlasti tegema peab.

Kui soovid, et sinu kodus elav laps suudaks iseseisvuda, siis peab selleks sammuks olema tahtmist ja julgust, nii sinul, kui lapsel.
Allikas: Empoweringparents.com, Pere ja Laps

Minister vastab kirjalikult ettepanekutele töövõimereformi teemal

Selline Sotsiaalministeeriumi avalik vastus kirjale, mis avaldati FBs eile. Soovitan lugeda (LINK).

Minister vastab siht ja sidusrühmade ettepanekutele

Aitäh Teile, et võtsite vastu minu ja Margus Tsahkna kutse kohtuda ning mõelda kaasa töövõimereformi teemadel. Oleme saanud vähenenud töövõimega inimeste eestkõnelejatelt palju asjalikku tagasisidet nii töövõime hindamise määruse eelnõu kohta kui laiemalt, mille üle olen väga tänulik. Tervise- ja tööministrina näen oma vastutust selles, et nendel inimestel oleks väärikas elu ja hea elukvaliteet.  Piiratud ressursside ja vahendite kontekstis võib see mõte tunduda küll utoopilisena, kuid loodan, et kui me teame, kuhu suunda me soovime liikuda, hakkavad asjad sammhaaval ja ajapikku paranema.

Töövõimereform on üks samm sellel teekonnal. Reformi üks eesmärk on, nagu ma ka varem olen öelnud, erivajadustega inimeste elukvaliteedi parandamine läbi selle, et nad on kaasatud ühiskonda parimal neile sobival moel, pakkudes neile võimetekohast rakendust ka tööturul. Selles kontekstis oli sihtrühmadelt määruse kohta saadud tagasiside igati konstruktiivne. Võib-olla kõige põhimõttelisem sõnum, mille erinevatelt tagasisidestajatelt üles korjasin, oli tõdemus, et me näeme seda reformi erinevalt. Igati tõenäoliselt peitub põhjus selles, et reformi alguses sai puudulikult seda ideed ja põhimõtet huvigruppidele lahti räägitud. Oluline on kogu selle muutuse kontekstis üle korrata sõnum, et töövõime hindamise eesmärk pole anda vastuseid kõikidele sihtrühma muredele. Töövõime hindamise tulemusel selgub inimese töövõime ulatus ja õigus töövõimetoetusele. Edasi tegeleb, juhul kui inimesel on võimekus töötada, tema nõustamise ja tööle aitamisega töötukassa, kelle ülesanne on inimest toetada sellisel ühiskonda integreerimisel. See on mõtteviisi muutumise küsimus – puudega inimese töötamine tavalises töökeskkonnas ei saa olla taunitav lihtsalt sellepärast, et inimesel on puue. Ühiskond ja tööandjad peavad hakkama toetama ja aitama erivajadustega inimeste integratsioonil tööjõuturule. See on inimeste sotsiaalse väärikuse küsimus, nende väärtustamine täieõiguslike ühiskonna liikmetena, vaatamata nende eripäradele. 

Töövõime hinnang ja puude hindamise otsus ei ole omavahel seotud ja jäävad eraldi ka tulevikus. Puude hindamine on eraldi protsess ning isegi kui mõni puudega inimene tunnistatakse uue metoodika järgi töövõimeliseks, ei mõjuta see otseselt tema puude hinnangut ning sellega seotud sotsiaaltoetusi. Tõsi, segadust võib tekitada asjaolu, et me oleme otsustanud lihtsustada puude taotlemist ja rakendame nn ühe ukse poliitikat. See on aga tehtud inimeste vaeva vähendamiseks ning ühe hindamise otsus ei mõjuta teist.

Alljärgnevalt peatun olulisematel teemadel, mis tagasisidest välja koorusid:
1)     Kriitika ja kommentaarid selle kohta, et inimene peab enne töövõime hindamist külastama arsti. Sihtrühmade lisakommentaar oli, et puue ei kao – n-ö kui jalg on amputeeritud, ei kasva see tagasi.
Olen selle argumendi ja kommentaariga igati nõus ja pärast diskussioone ministeeriumi sees erinevate valdkondade spetsialistidega, kusjuures kaasatud olid ka mõned püsiva puudega inimesed, kelle tervise taastumist mingil moel loota pole, suutsime leida lahenduse selliselt, et inimese puue ja need haigused, millest mingilgi moel paranemist pole loota, on tervise infosüsteemis kogu aeg nähtaval. Ja inimene saab oma terviseseisundi infot värskendada rutiinsete arstilkäikudega – selleks, et tõestada oma puuet, ei ole uue lahenduse kontekstis enam spetsiaalselt vaja arstile minna, kui andmed on regulaarselt värskendatud. Hetke tervise- ja funktsionaalse seisundi kirjeldust on vaja uuendada, sest see näitab, kuidas mõjutab konkreetne diagnoos inimese tegevusvõimet, mis aga võib muutuda aja jooksul nii paremuse kui halvema suunas – paranevad abivahendid, ravivõimalused, erinevad teenused, inimene kohaneb uue olukorra ja abivahenditega või, vastupidi, ilmnevad aja jooksul täiendavad tervislikud probleemid, millega oleks õiglane töövõime hindamisel arvestada. Seda saab teha ka perearst näiteks siis, kui inimene läheb mingi muu tervisehädaga arstile. Tervishoiupoliitiliselt on siiski oluline, et inimesed külastaksid regulaarselt arsti, perearsti. Tahame seda rutiini ja hoiakut propageerida ning liikuda oma tervishoiupoliitikas sinna suunda, et põhirõhk on ennetusel. Tõhusam kui tagajärgede likvideerimine on selline tervisekäitumine, mis tugineb ennetavatel meetmetel. Regulaarse arstilkäimise mõtte propageerimine on oluline ka selleks, et saada õigel ajal jaole võimalikele tervise halvenemise protsessidele, ja puudega inimestel on riskid selles osas tihti suuremad. Seega, jah, puuet iga kord uuesti selle lahenduse tulemusel enam tõestama ei pea, küll aga on oluline kasvatada inimeste tervisekäitumist preventiivse maailmavaate suunas. See on inimese enda turvalisuse ja elukvaliteedi huvides. See lahendus eeldab spetsiaalseid infotehnoloogilisi lahendusi tervise infosüsteemi. Ministeeriumi selle ala asjatundjad on lubanud need välja töötada nii kiiresti kui võimalik. Seega, lahendus paistab silmapiiril.

Üks detail siinjuures siiski on. Nimelt, esmakordselt uutel alustel hindamisele minemise eel tuleb siiski arsti juures käia, et tervise infosüsteemi jõuaks kõik vajalikud diagnoosid. Kuid edaspidi ehk kordushindamise puhul, on need andmed süsteemis juba olemas ja hindajatele kättesaadavad. Muudatuse aluseks on eeldus, et inimene hoolitseb ja muretseb ka ise selle eest, et tema andmed on tervise infosüsteemis värsked ja olemas.

2)     Kriitika ja kommentaarid selle kohta, kes konkreetselt töövõimet hindama hakkavad. Sealjuures kriitika arstide aadressil.
Põhimõtteliselt on ju inimese puue ja seeläbi piirangud töövõimele seotud meditsiiniliste protsessidega/tegevustega. Olgu see siis kaasasündinud puue, haiguse tagajärjel tekkinud puue või õnnetuse tulemusel kaotatud tervis. Sestap on loogiline, et inimese võimalused sotsiaalses kontekstis ühiskonnas osaleda ja toime tulla on seotud tema tervisliku seisundiga. Terviseseisundi ja funktsionaalse võimekuse seostamise ning terviseandmetele ligipääsu ja terviseandmete tõlgendamise pädevus on arstil. Kõik Eestis praktiseerivad arstid on läbinud põhjaliku arstihariduse baaskoolituse, mis annab neile pädevuse inimese terviseseisundit tõlgendada sõltumata sellest, mis eriala arstiks on nad hiljem spetsialiseerunud. Arstid omandavad reformi tarbeks planeeritud koolitusel töövõime hindamise metoodika põhimõtted, mille järgi seostatakse inimese tegevusvõimekus ja -piirangud tema terviseseisundiga ja selle prognoosiga.
Siia konteksti haakub ka teine suurem teema, mis vähenenud töövõimega inimeste eestkõnelejate tagasisidest läbi jookseb – mõte, et hindamisse tuleks kaasata rohkem neid spetsialiste, kellega puudega inimene igapäevaselt kokku puutub, ja kriitika arstide võimaliku pädevuse osas. Otsustasime teha siin põhimõttelise muudatuse, tuues konkreetse inimesega tegelenud spetsialistid hindamise kohustuslikuks osaks. Kui varem kirjeldatud põhimõtte järgi oli võimalik vajadusel kaasata hindamisse inimesega seotud spetsialiste (sotsiaaltöötaja, hoolekandeteenuse osutaja, psühholoog vms), siis nüüd – kui inimene vastavat soovi avaldab –, tuleb nendega kindlasti ühendust võtta. Samuti täiendame hindamise aluseks võetavat lisainfot ehk arvesse läheb kõik, mille inimene soovib täiendavalt hindamisele esitada – näiteks rehabilitatsiooni plaani, kokkuvõtte sotsiaalteenustest jm. See on oluline samm, millega tagame, et arst arvestab oma arvamuse koostamisel võimalikult paljusid aspekte. Samuti on praktiseerivad rehabilitatsioonimeeskonnad väga oodatud töötukassa töövõime hindamise teenuse sisseostuhankel kas iseseisvalt või koostöös teistega osalema.

3)     Kogu töövõime hindamise protsessi vältel hea haldustava järgimine ehk usalduse küsimus
Töövõime hindamise rakendumise üks oluline põhimõte on, et taotlejale selgitatakse menetluse käiku ning koondatakse kogu vajalik info otsuse tegemiseks. Töötukassa roll on see tagada. Kui vähegi võimalik, soovitan inimestel tulla esimest korda töövõime hindamise taotlusankeeti täitma lähimasse töötukassa esindusse kohale, kus neid ankeedi täitmisel ning õigete detailide kirjapanemisel juhendavad ja abistavad vastava koolituse läbinud juhtumikorraldajad. Need töötukassa eksperdid oskavad küsida vajalikke küsimusi, mis tagavad, et ankeedis midagi olulist märkimata ei unune, ning nad oskavad vastata täitmisel tekkivatele küsimustele. Kui inimese enda täidetud ankeet ning töövõime hindamisel tema terviseseisundi kohta kogutud info omavahel ei klapi, kohtub töövõimet hindav arst inimesega isiklikult ning langetab otsuse alles pärast seda. Hinnanguliselt iga viienda juhtumi puhul toimub esimesel korral visiidipõhine hindamine, kus inimesel on võimalik täiendavalt selgitusi anda. Seega pöörame keerulisematele juhtudele eriti põhjalikku tähelepanu ning aitame tagada, et hindamisel võetakse arvesse kõiki olulisi asjaolusid.
Me ei suuda kahjuks võimaldada seda, et iga hinnatav saab tutvuda oma hindaja-arsti arvamusega enne otsuse langetamist, kuna see võtaks palju aega ja tähendaks olulist lisakulu. Otsuse ümbervaatamiseks ei piisa inimese enda ütlustest, vaid sisuliselt tuleks teha uus arstlik ekspertiis. See tähendab, et hindamismenetlus pikeneb enam kui 30 tööpäeva  pikkuseks, ning täiendavate juhtumikorraldajate palkamist. See tähendab ka seda, et inimesed jääksid pikemaks ajaks sissetuleku ootele. Järelikult on neile endale kasulikum vaidlustada otsus tagant järele ja vältida nii sissetulekuaugu tekkimist. Nii inimese kui riigi seisukohalt on seega otstarbekam pöörata suuremat rõhku hea haldusmenetluse tava järgimisele, võimalikult põhjalikule hindamiseks vajalikule sisendile ning kvaliteetsele hindamisprotsessile. Kui peaks ikkagi selguma, et inimene ei loe tema töövõimele antud hinnangut õiglaseks, on tal võimalik töötukassa otsus vaidlustada ning see vaadatakse uuesti üle. Otsuse vaidlustamine ehk vaide esitamine on lihtne ega nõua juriidilist eriharidust – piisab vabas vormis avaldusest, milles on ära toodud lühike põhjendus, miks inimene hinnanguga ei nõustu, ning selle toimetamisest töötukassasse. Kui vaide menetlemisel selgub, et küsimusi tekitab arstliku ekspertiisi kvaliteet, vaatab otsuse läbi teine arst. Kui vaidlustuse tulemusel selgub, et inimesele ettenähtud toetus peab olema suurem, kompenseeritakse saamata jäänud tulu. Kokkuvõttes on meie eesmärk arendada süsteem siiski sedavõrd mõistlikuks, et vajadus vaidlustamise järele oleks praktikas minimaalne. Lisaks võin kinnitada, et aasta pärast töövõime hindamise süsteemi käivitumist analüüsime uut korraldust põhjalikult ning teeme sinna reformi siht- ja sidusrühmade esindajatega koostöös vajadusel parandusi.

Ma vabandan, et ei jõua vastata selles kirjas kõigile laekunud ettepanekutele, sest neid oli tõesti palju. Me töötasime ja arutasime kõik tehtud ettepanekud põhjalikult läbi ning kui Teil on täpsustavaid küsimusi mõne konkreetselt Teie kirjas välja toodud ettepaneku kohta, kirjutage mulle julgelt ja ma vastan selle kohta täpsemalt. Soovitan tutvuda ka minu kooskõlastusringile saadetava töövõime hindamise määruse eelnõuga, milles on leidnud väljundi suur osa vähenenud töövõimega inimeste eestkõnelejate mitteametlikus kaasamisvoorus tehtud ettepanekutest. Kui Teil on täiendavaid ideid, mida sooviksite kas laiemalt töövõimereformi või kitsamalt töövõime hindamise kontekstis arutada, olen avatud neid kuulama ja kaasa mõtlema. Pakun omalt poolt seda, et ühise eesmärgi nimel ja protsesside paremaks muutmiseks on mu kalendris alati aega! Loomulikult olete oodatud osalema ka määruse eelnõu ametlikul kooskõlastusringil. Minu vastutus on hoida ja arendada dialoogi vähenenud töövõimega inimeste esindajatega ning ma soovin, et see jätkuks sarnases konstruktiivses vaimus ka edaspidi.

Parimate soovidega, Rannar Vassiljev Tervise- ja tööminister
#töövõimereform#RannarVassiljev#tervisejatööminister


16. juuli 2015

Hea teada: tasuta ühistransport ja soodustused Tallinnas

Ikka ja jälle keegi küsib ühistranspordi kohta Tallinnas. Ka sel korral küsiti laagris minult, et millise seaduse alusel antakse soodustusi ja siis ma selgitasingi, et seaduseks on Ühistranspordiseadus: (vali hetkel kehtiv)

§ 26.  Sõitjale sõidusoodustuse hüvitamine riigieelarvest
 (1) Sõidusoodustuseks riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvel käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punkti 2 alusel makstava hüvitise määrad nähakse ette seadusega või seaduse alusel vastuvõetava muu õigusaktiga.
 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister.

§ 27.  Tasuta sõit riigisisesel liiniveol
 (1) Riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin) raudtee-, maantee- ja veeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama: 1) eelkooliealisi lapsi; 2) puudega lapsi, sügava puudega 16-aastaseid ja vanemaid isikuid ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või nägemispuudega isikut saatvat juhtkoera.
[RT I 2006, 55, 405 - jõust. 01.01.2007]
 3) [kehtetu - RT I 2009, 3, 14 - jõust. 10.01.2009]
 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kategooria sõitjate tasuta sõitu vedajale ei hüvitata.

§ 28.  Kommertsliiniveol kehtivad sõidusoodustused
 (1) Statsionaarses õppes põhiharidust, üldkeskharidust või kutseharidust omandavale õpilasele (edaspidi õpilane) hüvitatakse kommertsliinil sõidu kulu riigieelarvest sõidusoodustuseks eraldatud rahaliste vahendite arvelt kuni 100 protsenti pileti täishinnast. Sõidukulu iga-aastase hüvitamise ulatuse määrab Vabariigi Valitsus.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud sõidukulu hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
 (3) Valla- ja linnavolikogu võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise määra suurendada oma eelarvest. 

Muid soodustusi või tasuta sõidu saab teha vedaja või kohalik omavalitsus. Nii tasub lugeda nende kodulehelt või küsida pileti ostmisel soodustust.
Tasuta sõidu õigus ja seda tõendavad dokumendid leiad siit (LINK)
Ühistransport välisturistile (LINK).
Sõiduplaanid leiad siit (LINK).

Sõidupiletid ja soodustused

Tasuta ühistransport  
Tallinlased, õpilased (kuni 19 aastased k.a) ning 65-aastased ja vanemad isikud (reg elukoht Eesti Vabariik) saavad  sõita Tallinna ühistranspordis tasuta.
Tasuta sõiduks tuleb toimida järgnevalt:
tallinlasel
Kui Sa oled oma Ühiskaardi isikustanud ja alles seejärel registreerinud end tallinlaseks, tuleb Sul tasuta sõidu õiguse saamiseks Ühiskaart uuesti isikustada. Vastasel korral näitab validaator punast tuld või müüb teile kontol oleva raha eest tunnipileti.
õpilasel, kes on kantud EHIS-e andmebaasi (õpib Eesti koolis)
  • Soeta Ühiskaart hinnaga 2 €. Ühiskaarti võib asendada muu kontaktivaba kaart (näiteks õpilaspilet), mis vastab RFID tehnoloogiat toetavale standardile.
  • Isikusta kaart, seda saab teha €1 eest ostupunktis või tasuta aadressil www.pilet.ee.
  • Valideeri oma sõit Ühiskaardiga vahetult pärast ühissõidukisse sisenemist.
65-aastasel ja vanemal isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Eesti Vabariik
  • Kanna kaasas EV isikut tõendavat dokumenti.
  • Soovi korral saad esmase Ühiskaardi isikut tõendava dokumendi alusel Mustamäe, Lasnamäe, Nõmme, Haabersti, Kesklinna ja Kristiine linnaosade valitsustest. Valideerimine pole kohustus, kuid soovituslik.
Ühiskaarti ei pea omama:
  • eelkooliealised lapsed
  • alla 3 a lapse saatja
  • puudega laps ja tema saatja
  • sügava puudega 19-aastased ja vanemad isik ja tema saatja
  • sügava või raske nägemispuudega isik ja tema saatja
  • Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnu
  • represseeritu ja temaga võrdsustatud isik
  • 65-aastane ja vanem isik, kelle rahavastikujärgne elukoht on Eesti Vabariik
Ühistranspordiseadusest tulenevatele soodusõigusega sõitjatele Ühiskaardi omamise ja valideerimise kohustust ei seata, kuid võimalus selleks on jäetud. Vaata lisaks - Tasuta sõidu õigus ja seda tõendavad dokumendid  
Tasuline ühistransportPiletiga sõiduks tuleb toimida järgnevalt:  
  • Juhilt ostetud piletiga (mille hind on 1,6 € ja soodushind 0,80€) saab teha vaid ühe sõidu. Tallinna ühistranspordis saab ühissõiduki juhilt piletit osta vaid sularaha eest. Pileti ostmiseks juhilt sisenetakse ühissõidukisse esiuksest. Sõitja peab pileti hoidma alles sõidu lõpuni. Juhilt ostetud piletit ei  valideerita.
Mittetallinlasest täishinnaga sõitjal
  • Soeta Ühiskaart hinnaga 2 €. Kaarte saab osta erinevatest müügikohtadest.
  • Lae Ühiskaardile raha või osta e-pilet. Seda saab teha müügikohas, mobiiliga või internetis. Isikustatud Ühiskaardile saab e-pileteid osta ja raha laadida nii isikukoodi kui ka Ühiskaardi numbri abil, isikustamata Ühiskaardile vaid Ühiskaardi numbri abil.
  • Valideeri oma sõit Ühiskaardiga vahetult pärast ühissõidukisse sisenemist.
Ühiskaardi võib isikustada, kuid see pole kohustuslik. Isikustatud kaardiga on kaardi kaotamise korral võimalus raha või pilet uuele kaardile üle kanda, isikustamata kaardiga jääte ilma ka kaardile laetud rahast või piletist.
Isikustamata kaardile müüakse vaid täishinnaga pileteid. Isikustatud kaart võimaldab soodustusi.  
 
Mittetallinlasest soodushinnaga sõitjal
(üliõpilasel, pensionäril, raske või keskmise puudega 16-aastasel või vanemal isikul ning 3 ja enama lapsega pere vanemal)
  • Soeta Ühiskaart hinnaga 2 €. Kaarte saab osta erinevatest  müügikohtadest.
  • Soodustuse saamiseks isikusta kaart, seda saab teha €1 eest ostupunktis või tasuta aadressil www.pilet.ee. Kui sinu andmed on EHIS-es või SKAIS-is, siis soodustus kantakse kaardile automaatselt. Kui soodustust tõendav dokument on vaid on paberkandjal, tuleb isikustamisel müügipunktis paluda müüjal teha soodustusega kaart või Internetis teha linnuke kastikesse: “olen sooduspiletiga sõitja ja tõendan sõidusoodustuse saamise õigust soodustust tõendava dokumendiga“.
  • Lae Ühiskaardile raha või osta e-pilet. Seda saab teha müügikohas, mobiiliga või internetis. Isikustatud Ühiskaardile saab e-pileteid osta ja raha laadida nii isikukoodi kui ka Ühiskaardi numbri abil. ISIC kaardile saab e-pileteid osta ja raha laadida vaid isikukoodi abil. Kontaktivabale õpilaspiletile saab e-pileteid osta ja raha laadida nii isikukoodi kui ka õpilaspileti numbri abil.
  • Valideeri oma sõit Ühiskaardiga vahetult pärast ühissõidukisse sisenemist.
Kui Sul tekib soodustuse saamise õigus pärast Ühiskaardi isikustamist, siis tuleb Ühiskaart uuesti isikustada. Õpilasel ja üliõpilasel, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Eesti Vabariik, on ISIC Scolar või ISIC Student kaardi alusel õigus kasutada juhilt ostetud ühe sõidu sooduspiletit 0,80 €.  

Vaata lisaks: 

Minu Korfu reis 4.osa

Täna on Albaania reisi päev. Läheme laevaga kõrvalriiki avastama. Vajalik on pass, sest Albaania ei kuulu ELi. Kuna unustasin telefoni voodi...