Puhkuseblogi: Rand, sport, raamatud ja haiglas

Kui puhkuseplaane teha, siis ikka suurelt. Enne puhkust sai käia Tallinna liikumispuudega inimeste suvelaagris ja Eesti ratastoolitennise MV mänge vaatamas ning kaasa elamas. Osalejaid oli 8 ja Arko osales seal teistkordselt. Tore, kui inimene teeb seda mis talle meeldib. 

Aga puhkusereisist välismaale unistasin juba eelmisel aastal. Siis jäi Arko haigeks. Nüüd oli vaja veel teha reisikindlustus ja pakkida asjad, kuid ka sellel suvel jäi Arko haigeks. Siis saimegi lisaks tema sünnipäevale kodus käia  6 korda regionaalhaigla EMOs. Seal möödub aeg ikka väga pikkamisi, oodates mitme ukse taga ja aega kulub 2 kuni 4 tundi. Aga mis teha. Kuna minul oli puhkus, siis käisin kaasas, kohtasin seal mitmeid tuttavaid ja üritasime rahulikuks jääda. Rahvast käib seal erakorralises vastuvõtus ikka palju, mõned traumadega, kuid ka selliseid, kes ei jõua eriarsti järjekorda pikalt oodata ja saab kiiremini. Suvel on igasuguseid traumasid jalgratastega, saega, koperdamisi tänavatel. Eks ikka mõni saadeti kohe tagasi perearstile. Meile öeldi, et kui tahate kiiremini, siis tulge hommikul pool 9 ajal. Oli ka selliseid külalisi, kes soovisid järjekorras ette saada ja ma arvan, et just selliste trügijate ja eelisjärjekorda soovijate puhul ongi vajalik see numbriaparaat. Tervis kõige kallim vara. Perearstiga saab ka tänapäeval telefoni või e-maili teel suhelda ja ei pea iga kord kohale minema.

Selle kõige kõrval oli minul palju vaba aega. Sain sõita jalgrattaga, puhata Kakumäe rannas ja kolada poodides, teha süüa ja osta maasikaid. Sellel aastal oleme neid tõepoolest palju ostnud aga ise pole täis saanud. Kakumäel olid meres millimallikad. Lapsed neid kardsid, kuid ujuda oli hea. Ega üle paari tunni rannas ei saagi olla. Päike kõrvetab ja ajab pea uimaseks. Päikesepaistel lugemine on ka raske ning tukkuda ei tahaks liivas. Aga kus on tuult, seal on ka purjeid.


Puhkuse ajal saab ka lugeda. Minu lugemisvaraks jäi reisiraamat Aafrika reisist, mis mulle meeldis. Olin eelmise reisi raamatut lugenud ja see reisikiri on nii vaimukas, huvitav. Veel lugesin neid Maalehe raamatuid. "Inglid sinu juures" ja "Söö mida hing ihkab." Lisaks igasuguseid ajakirju. Huvitavamad kohad lugesin Arkole ette. Lõpuks sai Arko tervis enam vähem korda ja sõitsime maale oma viimast puhkuse nädalat veetma. Arko maakodus oli tore. Natuke reisisime ringi ja sellest kirjutan edaspidi.   

  

Laps on sinu parim õpetaja!

Lapsed on meie parim kingitus. Minu lapsed on mulle küll palju õpetanud ja nüüd kui nad ise on lapsevanemad või kohe saamas, siis imetlen nende oskusi, teadmisi ja lihtsalt olemist. Ei peagi koguaeg muretsema, sest elada tuleb nüüd ja praegu. Selline lühike aga mõtlemapanev artikkel.

Laps on sinu parim õpetaja — ta toob oma käitumisega sinus välja need küljed ja omadused, millega pead veel tööd tegema

www.telegram.ee
19. august 2015 20:00

Lastelt on palju õppida, sest lapsed näevad tihti maailma selgemalt kui täiskasvanud. Nad on vahetumad, ausamad ja neilt võid õppida rohkem, kui arvatagi oskad.

Paulo Coelho on öelnud: “Laps saab täiskasvanule õpetada kolme asja: õnnelik olemist ilma põhjuseta, kogu aeg millegagi hõivatud olemist ja kuidas kogu oma jõuga nõuda seda, mida ihaldad.” 

Täiskasvanutel on lastelt väga palju õppida — igast päevast võib saada õpetav kogemus. Kuid tänapäeva ühiskond demonstreerib jõuliselt, et lapsed kasvatatakse üles kehtestatud normide piires. Vanemad jätavad sageli tähelepanuta maailma uudishimuga avastava lapse kasvamise tähtsad murdekohad.

Laps õpetab vabaduse ja olevikus elamise võlu

Laps on maailmaga palju paremini ühenduses kui täiskasvanud — ta elab alati hetkes ja olevikus, ta ei tunne hirmu ja on muretu. Tingimused lapse üleskasvatamisel mängivad olulist rolli teadlikkuse alusraami loomisel, sest lõpuks saab sellest osa alateadlikust meelest.

Kujutage ette, et teile öeldakse pidevalt, mida peab tegema ja mida teha ei tohi — need reeglid kasvatavad lapse ümber seina, mis takistab tema vabadust elada ja see õhutab last muutumaks mässuliseks. Me kõik oleme sündinud vabana!

Mitmest uuringust on selgunud, et 95% ajast kasutavad inimesed oma alateadvust, kuhu on lapsepõlves (kuni 6. eluaastani) programmeeritud nende harjumused. Pärast seda kontrollivad need harjumused meie elu ning teatud harjumusi proovitakse ümber õppida ja programmeerida.

Laps on alati täiesti teadlik, tähelepanelik ja uudishimulik, kuid täiskasvanud on omaenese mõistuse ja mõistlikkuse vangid, jäädes ilma elu lihtsatest rõõmudest ja imedest. Nii paneb laps väikesi detaile, näiteks tillukest putukat, palju paremini tähele kui täiskasvanud inimene, sest ta on häälestatud igale sagedusele ja vibratsioonile enda ümber.

Enamikul lastest ja teismelistest domineerivad teeta ja alfa ajulainete mustrid. Neid mõlemaid peetakse aju tegevusele äärmiselt lõõgastavateks ja need tulevad esile siis, kui meie keha on stressist täiesti vaba. Need samad ajulained suurendavad loovust ja võimet säilitada suurel hulgal infot, mida saab salvestada pikaajalisse mällu.

Laps on alati valmis andestama

Laps on peaaegu alati rõõmus, tal ei ole vimma kellegi vastu, ta on uskumatult andestav ja hooliv! Kui lapsele õpetatakse, kuidas teatud olukordades mõelda ja reageerida, takistab see tema võimet probleemidele ise lahendusi leida. Raamidega liialdamine pole hea. See võtab nii vabaduse kui loovuse On aeg hakata õppima väiksematelt, sest nad oskavad õpetada meile asju, millel on tõeline väärtus. Nad teavad, kuidas olla õnnelik. Kui sunnime last ainult oma maailmakorralduse järgi elama, siis ei too tulevik meile paremat maailma.

Ärge kärpige nende tiibu, kui nad avastavad maailma.

Hea teada: Kui kaua kehtib arsti antud saatekiri?

Artikkel on kliinik.ee lehelt (LINK). Kuna teema on aktuaalne, siis jagan seda siin blogi postitusena. Mul oli nii, et ühele arstile tegi arst e-saatekirja konsultatsioonile ja siis mulle helistati regionaalhaiglast ja kutsuti vastuvõtule. Teisel juhul panin ennast eriarsti järjekorda ja kui see aeg hakkas saabuma, siis helistasin pereõele ja palusin saatekirja. Nii lihtne see ongi aga iga eriarst küsib visiiditasu ja siis vajadusel teostab uuringud, analüüsid jne ja määrab ravi või ravimiretsepti ning vajadusel kutsub tagasi. Minule on sattunud toredad ja viisakad arstid ja mingeid negatiivseid kogemusi pole esinenud.

Kui kaua kehtib arsti antud saatekiri?

Kas saatekiri võib lõpetada mõne kuu pärast kehtivuse ja mida teha siis, kui perearst on kirjutanud saatekirja kindla arsti juurde? Haigekassa selgitab. 

Kas saatekirjal on kindel kehtivusaeg?
Saatekiri väljastab suunav arst meditsiinilise põhjendatuse olemasolul patsiendile, kelle tervisemure vajab eriarsti konsultatsiooni ning on eeldus, et inimene seejärel selleks konsultatsiooniks ka eriarsti poole pöördub. Väljastatud saatekirja kehtivus ei ole reguleeritud.

Saatekirjal on kirjeldatud info konkreetsel hetkel esineva kaebusega, juba teostatud uuringute ja üldseisundi kirjeldusega ning suunava arsti diagnoosihüpotees. Saatekiri on aktuaalne seni, kuni püsib seal kirjeldatud seisund. Saatekirjaga saab minna eriarsti juurde seni, kuni on visiidiaeg kinni pandud. Kui patsient on arsti juures ära käinud, siis sama saatekirja enam kasutada ei saa.

Kas patsient võib minna arsti juurde ka kaks aastat vana saatekirjaga, kui tal on jäänud see kasutamata?
Kui patsient pöördub eriarsti juurde saatekirjaga, mille väljastamisest on möödunud juba väga kaua aega, ei pruugi teisel arstil olla võimalik enam adekvaatselt abi anda – vajalikud analüüsid tuleks uuesti võtta vmt. On ka võimalik, et arst suunab patsiendi perearsti juurde tagasi esmasteks uuringuteks ja diagnoosiks. Seetõttu soovitame inimesel kindlasti oma perearstiga eelnevalt nõu pidada, juhul kui on soov varasemalt väljastatud saatekirja kasutada.

Kas perearst võib kirjutada saatekirja konkreetse eriarsti juurde, st nimeliselt? 
Perearst saab anda saatekirja eriarstile üle Eesti. Haigekassa eriarstiabi lepingupartnerid (mitte kõik raviteenuste osutajad  Eestis) teenindavad kõiki kindlustatuid sõltumata sellest, millises Eesti piirkonnas patsient elab. Perearst võib saatekirjale kirjutada konkreetse eriarsti nime või anda suulise soovituse,  kui ta leiab, et patsiendi terviseprobleemi lahendamiseks on vajalik just konkreetse spetsialisti sekkumine. Näiteks võib olla vajadus suunata konkreetse eriarsti juurde, kui antud arst on kitsamalt antud tervisemure lahendamistele spetsialiseerunud (näiteks ortopeed, kes on spetsialiseerunud õlaliigese probleemidele). Enamasti konkreetse arsti nime saatekirjale ei kirjutata.                                                                    
Kui patsient on siiski saanud saatekirja konkreetse arsti juurde, kas ta võib sellega minna ka mõne teise sama eriala spetsialisti juurde?
Patsient võib minna teise sama eriala spetsialisti juurde. Patsient võib eelnevalt ka perearstiga nõu pidada, kas tervisemure lahendamisel saab aidata mõni teine eriarst.  Oluline on, et patsient pääseks oma tervisemure tõsidusest lähtuvalt piisavalt kiiresti õige arsti juurde.

Lähme sõidame!

Mina panin ennast juba kirja. Olen 2 korral juba osalenud aga kuigi see rada on minusuguse vormiga jalgratturile raske, siis ikka tahan minna. Kui eelnevad aastad on distantsi pikkuseks olnud 10 km, siis sel korral on see 2,5 km pikem. Samuti toimub ka ratastooli sõit. Kutsun osalema. Enne seda on soovitatav ikka natuke sporti teha. Ma siin vaikselt ikka paaril korral nädalas jalgrattaga sõidan. Lõpuks pole ma mingi tippsportlane, vaid tähtis pole võit, vaid osavõtt. Järgnev info on saabunud ELILi listi kaudu 19.08.2015:

Juba mitmendat aastat järjest kutsub Jüri Ratas ratastoolikasutajaid omanimelise võistluse raames mõõtu võtma ratastoolisõidus. Sel aastal toimuvad võistlused pühapäeval, 30.08.15. Distants endiselt 1,4 km ja sõit traditsiooniliselt  Pirita Velodroomil. Täpsemalt loe allpool olevast Jüri Ratase kirjast ja registreeru lehel www.ratas.ee/voistlus

Jaga infot võistluse kohta oma sõpradega!

Tervitab Auli

-------------------------------------------------

Hea Spordisõber!

Tänan, et oled varasematel aastatel osalenud Jüri Ratase jalgrattavõistlusel.

Kutsun Sind koos oma pere ja sõpradega osalema 30. augustil 2015 „Jüri Ratase XI jalgrattavõistlusel“, mis on ka tänavu kõigile osalejatele tasuta. Võistluse algus on kell 11.00 Pirita Velodroomil, Rummu tee 5.

REGISTREERI ENNAST kodulehel: www.ratas.ee/voistlus Palun kindlasti kasutada eelregistreerimist, mis kestab kuni 26. augustini. Vajadusel saab kohapeal registreerida võistluspäeval kell 9.00 – 10.20.

Enne võistluse algust näitab Sparta Spordiklubi kasulikke soojendus- ja venitusharjutusi. Taaskord on kohal ka Lõvi Leo, Nublu ja Operation Lifesaver Estonia, kes annavad edasi õpetussõnu heast käitumisest ning politsei ja päästeameti tegevusest. Kohapeal on tutvumiseks tuletõrjeauto.

Jalgrattavõistluse programm:

·        9.00 – 10.20 kohapeal registreerimine;

·        9.00 – 10.50 eelregistreerunutele numbrite ja kiipide kättesaamine;

·        11.00 – võistluse avamine;

·        11.15 – Selveri Tibusõit;

·        11.30 – Jaffa lastesõit;

·        12.00 – naiste ja meeste sõit;

·        12.05 – ratastoolisõit;

·        13.30 – autasustamine ja loosimine;

·        13.45 – võistluse lõpetamine.

Jüri Ratase XI jalgrattavõistluse distantsid:

• Selveri Tibusõit (kuni 6-aastased), distants 450m;
• Jaffa lastesõit (vanuses 7-12 aastat), distants 3,5km;
• Naised, distants 12,5km;
• Mehed, distants 12,5km;
• Ratastoolisõit 1,4km;
• Perearvestus (arvesse läheb vähemalt ühe vanema ja lapse osalus).

NB! Kiivri kandmine on võistluse kõikidel distantsidel kohustuslik.

Osavõtt Jüri Ratase jalgrattavõistlusest on tasuta. Tänavu kogume vabatahtlikke annetusi vähiravifondile "Kingitud elu". See on Eesti esimene eraalgatuslik vähiravi toetusfond, mille missioon on toetada vähihaigeid, kelle ravi Haigekassa ei toeta. SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu tegemiste ja annetamisvõimalustega saad täpsemalt tutvuda kodulehel http://www.kingitudelu.ee/

Võitjatele on auhinnad naiste ja meeste arvestuses. Selveri Tibusõidus, Jaffa lastesõidus ning ratastoolisõidus saavad kõik lõpetajad väikese meene ja medali. Perearvestuses loositakse välja Tallinki perereis Rootsi ja Soome. Kõigi osalejate vahel loositakse välja kaks jalgratast, muusikakeskus Sony Centeri poolt ning mitmeid teisi auhindu. Esimesed 500 lõpetajat saavad medali.

Jüri Ratase XI jalgrattavõistlust aitavad korraldada Tridens, Jaffa, Selver, AS TTP, KH Energia Konsult, Aktsiaselts Fifaa, Skechers Eesti, AS Vipex, Sony Center, G4S, Sportland, Balbiino, Rahvusooper Estonia, Operation Lifesaver Estonia, Tallinna Botaanikaaed, Tallinna Loomaaed, Veloplus, Sparta Spordiklubi, Ramirent AS, SA Hille Tänavsuu Vähiravifond "Kingitud Elu", Tallinna Kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Põhja-Eesti Päästekeskus, Pirita Velodroom, Pirita Linnaosa Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Hasartmängumaksu Nõukogu, Maanteeamet.

Lisainfo ja kontaktid aadressil https://www.facebook.com/ratasjuri

Parimate soovidega, Jüri Ratas

Tuleb taas: tasuta asjade turg kõigile

Meil on hea meel teatada, et tasuta asjade turg puudega inimestele ja nende lähedastele toimub 25 ja 26 augustil kell 11-18 Endla 59, Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevuskeskuses. Tule kindlasti!
Lisainfoks juurde, et 24.08 on turg avatud ainult Tallinna Puuetega Inimeste Koja liikmetele.

Kuulutust palun levitada oma võrgustikes!
Lugupidamisega/ With Best Regards,
Tom Rüütel | Tegevjuht / General Manager
Telephone +372 6554161
Tallinna Puuetega Inimeste Koda /
Endla 59 Tallinn 10615 Estoniawww.tallinnakoda.ee

Reisblogi: Meie Lätimaa

Kui on nädal puhkust ja lisaks jaanipühad tulekul, siis on kohe lahe midagi planeerida. Alguses tegime natuke vabatahtlikku projektitööd töötukassale Väike-Maarjas, Jõgevamaal ja Põltsamaal. Puhkasime Arko kodus Jõgevamaal ja sõitsime 20.juunil Tartust läbi ja Võru kaudu Läti poole. Võrus tegime autole tankimise ja ostsime nosimist kaasa. Piiriületus toimus 13.20 ajal. 
Reis kestis 2 päeva ja reisi  planeerisime mööda idapiiri Põhja-Lätist lõunasse. Lätis on seal kandis linnad väiksemad, teed kohati kehvemad, ligipääsetavus väiksem, kui meil aga tore oli avastada naaberriiki seal, kus me veel polnud käinud, õigemini sõitnud. Esimese peatuse tegime Aluksne linnas, kus otsisime tualetti ja leidsime selle bussijaama tagant. Arko kasutas invawc-d, kus olid minimaalsed olud aga kitsas ruumis oli millegipärast käsitoed poti kõrval põranda külge pandud. Juu on see selle mõttega, et kui oled liikumispuudega, siis lihtsam seistes istuda jne. Paraku ratastoolis inimese jaoks muudab see ümber istumise raskeks, sest pole ruumi. Pimedatega oli arvestatud selles linnas tohkem, sest kollaselt märgistatud teeservi oli piisavalt. Vaatasime üle paar purskkaevu ja lossi, milles on ajaloomuuseum. Edasi kulges tee Litene väikelinnast läbi. Lätis ongi sellised kaardi järgi nähtavad väikelinnad nagu meie endised kolhoosikeskused. Kella 3 ajal keskpäeval tegime pikniku ja sõime oma sööke, jooke. Järgnesid Balvi, piirilinn Upite. Kärsava oli selline raudtee linn, kus olid jalakäijate ülekäigurajad nagu tõkkepuud. Edasi peatumata Redzneke linna. Õhtuks jõudsime suure järve äärde, kus asus ka looduskaitseala. Kaunata järv oli ilus ja linnud laulsid, kuid seal me ööd ei veetnud, vaid sõitsime edasi lõuna suunas. Maad olid soised, majad nõukaaegsed aga vähesed inimesed olid liikvel. Õhtul läbisime kõik puhuvad reidi ja läti politseinikud soovisid head teed. 
Teeveered olid pikalt karuputkesid täis ja seda oli ikka suurtes kogustes ning järvede äärtes. Bussipeatustes on sõiduplaanid posti küljes nii tillukesed, et ei tea kas keegi neid lugeda ka suudab. Bussid maaliInide on sellised nagu meil 70tel. 
Öömajale jäime lõpuks ühte väikesesse külavahe teele, heinamaa servale. Ilus õhtu oli ja 1.päeva läbisõiduks oli 448 km. Jutt jätkub peale pildiseeriat. 

2. päeva hommikul ärkasime vara, sest kl 7.40ks olid silmad lahti ja uni läinud. Pakkisime oma telklaagri kokku ja läksime hommikut sööma. Daugavpilsi linnas käisime pilti tegemas kiriku esisel platsil, vaatasime vanu tramme ja vanasid naisi, kes kalosse järgi lohistasid ja poodi läksid. Putkast ostsin pool kilo maasikaid. Kohvik asus ühes suures poes, mis oli nagu meie endine Kadaka turg ja nagu uus Mustika keskus ühes. Kui otsisime wc-d, siis invad said tasuta. See tehti meile selgeks ja korralik teenindus, paberit tuli raha maksmise kabiini juures rullist tõmmata. Kohv ja pirukad maitsesid hästi. Majade juures olid põhiliselt floksid aga teeääred täis karikakraid ja seal maal see pärgade tegemise komme jaaniajaks, sest lillekorjajaid oli igas vanuses ja ühe poe parklas rippusid lillepärjad auto pakiruumis. Madona linnas leidsime ühe mäe, mis oli nii lahinguvälja mälestusmärk, kui ka laululava. Lõuna ajal läksime kaubanduskeskusesse ja paljudes neil polegi invaparkimiskohti tähistatud. Eks üritame parkida siis nii kuidas võimalik. Poes ostsime lehmakommi, lati patsi ja kohalikku musta leiba. Restorani moodi kohvikus sõime kanatiibu ja saime kõhud täis. Kohvikus oli lett pikk ja saeal oli nii soolaseid toitusid, magustoite, pirukaid, kooke ja mida iganes. Kulinaarialett oli nii rikkalik ja sealt ostsid kohalikud päris usinasti kaasa. Arkot ma pehkmeks ei rääkinud, sest praekala ta ei tahtnud ja jäi kohvi ja pirukate juurde. Maitses hästi, nägime uut ja vana, olgu sellks bussid, hooned, autod või inimesed. Mulle igatahes meeldisid need puidust nikerdustega aknaraamid ja mõnus on nii vabalt reisida.  
Võtsime suuna Sigulda poole ja oma üllatuseks sattusime teedeehituse kätta. Palju venimist, ootamist ja kohale jõudsime alles peale kella viite õhtul. Vihma sadas ja Sigulda õhutrammi juurde viiv tee koos hoonega oli renoveerimisel. Sõitsime linnas ringi, mina lasin end pildistada kuulsate keppide najal ja koopad vaatasin ka üle. Kodu poole sõit algas kl 18.30 ja kulgesime Valga kaudu Eestisse. Kohvipausi tegime Lukoili ja Statoili tanklakohvikus. Masinakohvi maitseb hästi ja tähelepanu väärne on see, et Lätis on euro esimest aastat kasutuses, paljud hinnad lõppevad 9sendisega ja rahvas arveldab enamuses sularahas. Hinnad on madalamad kui meil. Teenindajad suhtlevad nii läti, vene kui inglise keeles ja tõrkeid ei tekkinud. Teenindajad on viisakad ja suhteliselt kiirelt teenindavad. Lätis tankisime ka autot Statoilis ja vaatamata kehvale ilmale jätkame sõitu.
Ilm on hämar ja vihmane aga Läti riigipiiri jätame selja taha kl pool 9 õhtul. Vahetame plaadimuusika ümber Eesti raadioks ja ma lülitan sisse andmeside, et vaheapeal toimunud eluga end kurssi viia aga muutunud pole selle viimase päevaga eriti midagi. Tartust sõidame läbi kl 21.42 ja ongi meie väike suvine reis edukalt ja õnnelikult läbitud. Jään siis uusi reisiplaane tegema ja planeerima uut pikemat puhkust.