Märtsikuu oli reisikuu

Aeg lendab kiirelt. Märtsis oli naistepäev ja sai ka reisil käidud. Kui kuu alguses köisime noorema poja perega Lätis, siis saime Riia Ikeas külastada lisaks külastatud ka kohvikut ja süüa hotdogi ja masinajäätist. Seal 2. korrusel jäid ajapuudusel proovimata need kuulsad ja odavad lihapallid aga ehk järgmisel korral.  Noored said laua ja kapid, mina kodu jaoks vajalikku pudipadi, lambi kiisutuppa ja Arkole tööriista kohvrikese, mid mahub ka autosse reisile kaasa. Aga enne Riiat käisime piiri peal Alko1000 poes ja ostsin maistmiseks lahjemat ja ksngrmat kraami. Ei ostnud kastidega, sest pole bii suur joogisõber. Pärast õhtul käisime mingist toiduputkast läbi ja ostsime kebabit. Lehmakomme ostsin ka kohalikust toidupoest aga need polnud need kõige õigemad, vaid Ukrainast. Sõit oli päris pikk ja tagasiteel jäi Liisa haigeks, nuttis ja kahju trmast. Ilm oli ka üsna närune. Kui minnes oli suur tuul, siis tagasiteel oli lörtsine vihm. Märts ikka ongi selline.
Kuu keskpaigas oli Tallinna Õpetajate majas rahvusvaheline sotsiaaltöötajate päev. Mind oli sinna ka 2018. aasta sotsiaaltöötaja nominendiks esitatud. Anti tänukiri ja roosiõis, tehti pilti ja isegi meie riigi president Kersti Kaljulaid pidas kõnet. Mulle ta kõne meeldib, oli ajakohane ja tuletas sotsiaaltöötajatele meelde, et kui kn valimised või uued liikned volikogudes, siis nende käes on rahakott ehk valla või linna eelarve ja selle summa suurusest oleneb ka hoolekande rahastamise suurus. Ka töökohas peeti mind meeles ja kingiti ameti poolt orhidee, abilinnapea Tõnis Möldrilt saabus tulbikimp ja käskkirjaga maksti ka preemiat. Selle eest ostsin koju uue mahlapressi, et me ikka värsket mahla saame juua. Porgandist, apelsiinist, õubast, maadikast, sellerist... mõnusad uued maitsed ja suhkruvabad. Naistepäeval käisime Liisa Maria ja Mari Liisiga koos Rocca al Mares ja kkhvikus jäätist söömas.  Fredy Markusega käisime Nukuteatris. Oli tubli poiss.
Imre kutsus sünnipäeva puhul Rootsi kruiisile. Oli tore perereis. Ladvas minnes kiigutas ja loksutas aga tagasitulek oli rahulikum. Jalutasime Stockholmis, sõitsime sadamast metrooga linna ja tagasi tuline bussiga. Nartsissid õitsesid, ostsin lapselastele botased ja pluusi. Bussipiletid ostsime laevast ära ja selgus, et meie Rootsi kroonid olid aegunud. Aga sai ka kaardiga maksta. Fredy  (3)  mängis mängutubades, meie kuulasime Singer Vingerit ja kuigi õnneloosiga me ei võitnud, siis oli tore reis. Ilm soe, päike säras. Käisime linna peal, kohvikus söömas kardemonisaia ja kohvi. Kuninga lossi juures vaatasime vahtkonna vahetust. Reisida oli tore. Rahvast oli palju ja laevas oli meil invakajut. Teenindus viisakas ja suurepärane. Päieseloojang imeline. Juba ootan puhkust ja järgmist reisi . MUPOl käisime külas ja rääkisime igaüks oma tööst sotsiaalhoolekandes.

 

Hea teada: Käivitus Tallinna sotsiaaltranspordi infosüsteem

Raepressi 30. märtsi 2019 uudis on selline:

Käivitus Tallinna sotsiaaltranspordi infosüsteem

Tallinna linn on loonud sotsiaaltransporditeenuse korraldamise toetamiseks Tallinna linna sotsiaaltranspordi infosüsteemi, mis muudab teenuse puuetega inimestele paremini kättesaadavaks. 

Alates 29. märtsist saavad kodanikud sotsiaaltransporditeenuse taotlusi esitada Tallinna linna sotsiaaltransporditeenuse infosüsteemi iseteeninduskeskkonnas (https://sotsiaaltransport.tallinn.ee/login), mille kasutamine eeldab taotlejalt ID-kaardi või mobiil- ID kasutamise võimalust.

Tallinna abilinnapea Tõnis Mölderi sõnul muudab uus ja kaasaegne infosüsteem kogu sotsiaaltransporditeenuse kasutamisega seonduva oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks, seda nii alates teenuse taotlemisest kuni teenuse kasutamiseni välja.

„Iseteeninduskeskkonnas saabki kodust lahkumata esitada sotsiaalteenuse taotlusi ja saada tehtud otsus, aga hallata ka sõidutellimusi või saada ülevaade teenuste kasutamisest ja rahalistest limiitidest. Kohalike omavalitsuste osutatavate sotsiaalteenuste valdkonnas on tegemist Eesti kõige nüüdisaegsema lahendusega,“ ütles Mölder, kelle sõnul pöörab Tallinna linn suurt tähelepanu avaliku ruumi ligipääsetavuse parandamisele, linnaelanike sotsiaalsele ja füüsilisele turvalisusele ning eneseteostusvõimaluste mitmekesistamisele.

Sotsiaaltransporditeenus jaguneb Tallinnas kolmeks eraldi teenuseks: liiniveoteenuseks, juhuveoteenuseks ja taksoveoteenuseks. Sotsiaaltransporditeenust  korraldavad Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet ning linnaosavalitsuste sotsiaalhoolekande osakonnad. Veoteenust osutavad Tulika Takso ja linnale kuuluv Termaki Autopargi AS.

Liini- ja juhuveoteenuse õigust saab taotleda vähemalt kolmeaastane raske või sügava liikumis-, nägemis- või vaimse kõrvalekaldega tallinlane, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist ja kes vajab teenust regulaarselt tööle, hoolekande- või õppeasutusse sõitmiseks või, kes vajab teenust dialüüsiprotseduuridele sõitmiseks. Koos taotlusega tuleb esitada sõidusoovid.

Taksoveonduse õigust saab taotleda vähemalt kolmeaastane raske või sügava liikumispuudega tallinlane, kes kasutab väljaspool kodu liikumiseks ratastooli, käimislauda, käimistooli, käru. Või sügava nägemispuudega isik, kellel puudub täielikult nägemine ja kel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist.

Alates tänavu aasta 1. jaanuarist jõustus Tallinna Linnavolikogu 07.09.2017 määrus nr 16 „Sotsiaaltransporditeenuse kord“ ning muutus puuetega inimeste sotsiaaltransporditeenuse senine korraldus. Isikutele, kes on olnud enne 31. detsembrit 2018.a. sotsiaaltransporditeenuse kasutajad, kehtib kuni 30. juunini sel aastal üleminekuaeg. Pärast seda kuupäeva lõpeb neile teenuse kasutamine vanadel tingimustel. Seega tuleb kasutajatel uuesti taotleda sotsiaaltransporditeenuse kasutamise õigust.

Isikul, kes vastab määruses sätestatud tingimustele ja soovib jätkata sotsiaaltransporditeenuse kasutamist ka pärast 30. juunit 2019, tuleb esitada kirjalik taotlus oma  rahvastikuregistri järgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale.

Juhul, kui isikul puudub võimalus sotsiaaltransporditeenuse infosüsteemi iseteeninduskeskkonna kaudu taotluse esitamiseks, saab ta seda teha endiselt elukoha järgses linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas kohapeal. Taotluse vormiga saab tutvuda Tallinna linna kodulehel: www.tallinn.ee/Teenus-Taksoveoteenus.

Sõbrakuu veebruar

Veebruaris oli korralik lumine talvekuu. Sai käidud koolitusel Õpetajate majas. Sain kasulikke mõtteid kuidas keeruliste klientidega paremini toime tulla. Veel käisime Arkoga kinos "Tõde ja õigust" vaatamas. Meile meeldis. Eriti need näitlejad ja tuli raamatus loetu meelde. Kaunid loodusvaated ja sajandi tagune külaelu. Hea filmitöö.
Käisime ka autoga sõitmas Paides, Türil. Tegime piknikku ja nautisime mõnusat ilma.
Sõbrapäeval ja vabariigi aaftapärval sõime gead ja paremat.  Lund oli palju ja ka korralikult miinuskraade. Kuu läks nii kiirelt ja päevad juba märgatavalt pikemad. Lufesin läbi raamatu "12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga mida kõik peaksid teadma". Tiiul käisin külas 2 korda ja lapsed käisid meil. Tervia jukerdas ja nii käisin perearstil, kes peale mu kurtmist mulle kõrvetise vastu rohtu kirjutas ja peale vereanalüüsi trllis veel lisa uuringuid aga need midagi tõsist ei näidanud. Oli mibgi põletinunäitaja 71, kuid soovituslik on 3-5. Sain saatekirjad sondi neelama ja selle toru neelamise ma ära tegin n7ng saon teada, et klapp ei sulgu. Imelik oli see, et see tuimestus hakkas alles autos mõjuma. Veel käisin ultraheliuringul, kus sain teada, et kõik siseorganid on normaalsed ja midagi halba ei ole. Ja kui juba seal kliinikus kohapeal pakkuti ka rinnavähiuuringut, siis sai ka see tehtud. Pole varem skriiningu kutse alusel käinud aga nüüd tehtud ja asi korras. Tööl oli meil bowlingu üritus, kus sain 2. koha 22st. Ise rahul ja sai see Kristiine Learys ära proovitud. Seal oli minu jaoks liiga hämar ja liiga palju vilkuvaid ekraane, mis segasid aga muidu oli tore.

Hea teada: Valmis Tallinna sotsiaaltransporditeenuse infosüsteem

Pikk pikk töö sai valmis. Puuetega inimeste invatakso ja liiniveo- ja juhuveoteenuse kaustajatele tähendab see seda, et alates 01.01.2019 muutus sotisaaltransporditeenuse korraldus. 
 Kuna 1.01.2019 muutus sotsiaaltransporditeenuse korraldus ja kehtima hakkas  Isikutele, kes on kasutanud 2018. aastal sotsiaaltransporditeenuseid Tallinna Linnavolikogu 07.09.2017 määrusest nr 16 „Sotsiaaltransporditeenuse kord“ üleminekuaeg. Määruse paragrahvi 15 kohaselt on isikul, kellele on linna eelarvevahenditest rahastatavat liiniveo-, juhuveo või taksoveoteenust osutatud enne 1. jaanuari 2019, osutatakse teenust käesolevat määrust rakendamata 30. juunini 2019. 

Uue korra kohaselt tuleb esitata taotlus elukohajärgsele sotsiaalhoolekande osakonnale. Teenusevajadust tuleb inimesel põhjendada, nimetada asjaolud, miks taotlejal ei ole võimalik kasutada ühissõidukit või isiklikku sõidukit. Hoolekandeosakond kontrollib taotleja teenusevajadust ja liiniveo puhul soovitud sihtkoha kohasust, kasutades puude raskusastme määramisel, töövõime hindamisel ja muudele sotsiaalteenustele suunamisel kogutud andmeid. Hoolekandeosakonnal on õigus nõuda taotlejalt lisaandmeid ja -dokumente. Hoolekandeosakonnal on õigus vajaduse korral külastada taotlejat tema elu- või viibimiskohas, hinnata teenusevajadust ning taotleja võimet ühissõidukiga liikuda.

Selleks, et sotsiaalhoolekande osakond saaks otsuse teha ja anda õiguse sotsiaaltransporditeenuse kasutamiseks hindab sotsiaaltöötaja isiku abivajadust, sh ühistransporditeenuse kasutamise takistust ja muu abi korraldamise vajadust ning ka seda kas sotsiaaltransporditeenuse kasutamine on põhjendatud. Otsuse teeb linnaosa valitsus tähtajalist, st kuni puude otsuse kehtivuse ajani, tähtajatu puude korral kuni 5 aastaks. Rehabilitatsiooniplaan, tegevuskava, juhtumiplaan, töötukassa hinnang, arstitõend, töötamist tõendav tõend vmt dokumendid on abiks teenuse taotlemisel otsuse vormistamiseks, kuid need ei saa olla kohustuslikud. Kirjale on lisatud ka uus teenuse taotluse vorm. Loodame märtsikuus avada iseteeninduskeskkonna. 

Rohkem infot leiate siit: 
https://www.tallinn.ee/Teenus-Puuetega-inimeste-liiniveoteenus

Selle uue infosüsteemi valmimisest teavitas ka 21.02.2019 raepressi uudis: 

Valmis Tallinna sotsiaaltransporditeenuse infosüsteem

Tallinna linnal on valminud sotsiaaltranspordi teenuse infosüsteem koostöös Andmevara ASi, Trinidad  Wiseman OÜ ja R-Süsteemide OÜga.

„Tallinn pöörab suurt tähelepanu avaliku ruumi ligipääsetavuse parandamisele, linnaelanike sotsiaalsele ja füüsilisele turvalisusele ning eneseteostusvõimaluste mitmekesistamisele“, ütles abilinnapea Tõnis Mölder, kelle sõnul koostas Tallinn esimese kohaliku omavalitsusena Eestis 2016. aastal ligipääsetavuse arengusuunad, mis käsitlevad ligipääsetavuse parandamist pealinnas. „Muu hulgas peetakse tähtsaks rakendada ametiasutuste töös tänapäevaseid IT-taristu võimalusi ja pakkuda linnaelanikele laia valikut e-teenuseid“, lisas Mölder

Tallinna linna tegevust  toetavad suunised „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2022: uued sammud tõketeta Euroopa suunas“. Ka neis  Euroopa Liidu suunistes ligipääsetavuse tagamise kohta liikmesriikides on oluline koht info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavuse parandamisel.

Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Avalike teenuste pakkumise arendamine“ taotlusvooru „Avalike teenuste arendamine IKT võimaluste abil“ raames toetatud projekti „Puuetega inimeste sotsiaaltranspordi (PIT2) infosüsteemi loomine“ eesmärk oli arendada  sotsiaaltransporditeenuse igapäevast korraldamist Tallinnas.

Projekt algas 5. jaanuaril 2018 ja lõpeb 28. veebruaril tänavu aastal. Projekti kogumaksumus on 479 102,4 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on 361 250 eurot ja Tallinna linna omafinantseering 117 852,4 eurot.

Uus infosüsteem muudab sotsiaaltransporditeenuse puuetega inimestele paremini kättesaadavaks. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima sõnul on sotsiaaltransporditeenust osutatud juba pikki aastaid, et toetada Tallinna puuetega inimeste toimetulekut ja aktiivsust. Hästi toimivat teenust, mis hõlmab liiniveoteenust, juhuveoteenust ja taksoveoteenust, kasutab igal aastal ligi 2800 inimest, aasta-aastalt on kasutajate arv suurenenud. Sotsiaaltransporditeenust  korraldavad Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet ning linnaosavalitsuste sotsiaalhoolekande osakonnad. Veoteenust osutavad Tulika Takso ja linnale kuuluv Termaki Autopargi AS.

Kogu sotsiaaltransporditeenuse kasutamisega seonduv tegevus muutub uues infosüsteemis alates teenuse taotlemisest kuni teenuse kasutamiseni lihtsamaks ja automaatsemaks. Iseteeninduskeskkonnas saab kodust lahkumata esitada sotsiaalteenuse taotluse ja saada selle suhtes tehtud otsuse, hallata sõidutellimusi ning saada ülevaate teenuste kasutamisest ja rahalistest limiitidest. Kohalike omavalitsuste osutatavate sotsiaalteenuste valdkonnas on tegemist Eesti kõige nüüdisaegsema lahendusega. Peale linnaelanike saab uuest infosüsteemist kasu ka linn, sest muu hulgas võimaldab see rakendada uuenduslikke lahendusi sotsiaalteenuste kulutõhusamaks korraldamiseks.

Uus infosüsteem parandab teenuse kvaliteeti, kättesaadavust ja kasutusmugavust, mis on eriti oluline teenuse sihtrühma seisukohast - kasu saavate inimeste hulk on suur. Uus infosüsteem võetakse Tallinnas igapäevasesse kasutusse selle aasta märtsis.

Lumine jaanuar

Seda see oli. Aasta vahetusel oli sulalund natuke aga juurde tuli. Nii käisime Imre ja Tiinaga Nõmmel suusatamas ja isegi Fredy Markus sai 3selt suusad alla. Kuigi kepid rohkem segasid aga edasi ta liikus. Ka vanaema Tiia sai nii mõnegi kilomeetri suuskadel maha liigutud ja korra pikali kukkuda aga mõnus oli. Riideid oli ka liiga palju seljas. Järgmisel korral olen targem. Rahvast oli laupäeval  päris rohkrlt ja perepileti võtmobe oli soodsam kui üksikpiletid.
Jaanuaris käisin teise lapselapse Liisa Mariaga Nukuteatris vaatamas etendust "Päike läheb puhkusele". Liisa Maria on alati hea laps. Emme ootas meid all. Enne etendust käisime Kaarli kiriku kõrval alleel draakonit ja pandasid vaatama aga kuna draakon liigutas pead, siis ei aidanud selgitusest, et see on õhupall. Tüdruk kartis ikka. Sõitsime siis kelguga vanalinnas ringi ja pärast läksime trolliga Balti jaamast Lille peatuse Mc Donaldsisse nr 41 bussi ootama. Aga selle aja peale jõudis juba issi Rene Pärnust autosõidu edasijõudnute koolituselt tagasi ja saime autoga koju.
6. jaanuaril käisin Kochi aitades Tallinna sotside jõulupeol. See meil igaastane traditsioon tähistada kolmekuningapäeva.
Ritaga jõudsime ka sünnipäeva tähistama õhtusöögiga kahele Löwenruhi restorani.
Ja muidugi sai teha palju tööd, sest meil Tallinnas muutus sotsiaaltranspirditeenuse korraldus ja uuest aastast on kõik teisiti. Arendajatega koosolekud ja nõustamised võtsid  palju aega ära aga see on vajalik. Veel käisin korruptsioonivastasel koolitusrl ja sain teada, et sõna korruptsioon tuleb kreeka keelsest sõnast kõdunema.
Ja nii see jaanuar läbi saigi. Kiisumiisule ostsime uut kassitoitu ja see maitseb talle väga. Lund oli õues lausa hangedes ja tuiskas ja tuul aina keerutas.
Arko ja Mari-Liis ja Liisa-Maria suutsid mingi viirusnakkuse külge hankida aga nüüd terved ja päevad pikemad ja lumi muudab päevad helgemaks.

Hea teada: Tänapäeval on üle 80% nägemispuude põhjustest ennetatavad või ravitavad.

Edastan siia ühe artikli, mille sain pimedate ühingu uudistelistist. Hea teada seda infot, kuid kahjuks mina olen see 20% hulgas kellel nägemist parandada ei õnnestunud ja saab ainult prille kanda ja nendega näha. Aga hea seegi, kuid kahju et autot juhtida ei näe.

Silmaarst: Tänapäeval on üle 80% nägemispuude põhjustest ennetatavad või ravitavad.

Eesti Silmaarstide Liidu president Mikk Pauklin kirjutab: Tänapäeval on rohkem kui 80% nägemispuude põhjustest õigeaegse diagnoosimise ning sekkumisega ennetatavad või ravitavad. (Oktoobris 2018 valge kepi päeva seminaril peetud ettekanne)

Nägemispuude välditavatest ja ravitavatest põhjustest

Maailmas oli 2015. aasta seisuga 217 miljonit nägemispuudega inimest. Nägemispuue jaotatakse kergeks (mille korral on nägemisteravus paremini nägevas silmas 0,5≤0,3) ning mõõdukaks kuni raskeks (mille korral on nägemisteravus paremini nägevas silmas alla 0,3≤0,05). Samal ajal oli pimedaid 36 miljonit inimest. Pimesus tähendab, et nägemisteravus paremini nägevas silmas on alla 0,05. Umbes 90% nägemispuudega inimestest elab madala või keskmise sissetulekuga piirkondades.

Kõige sagedasemad pimesuse ja nägemispuude põhjused meie piirkonnas üle 50 aasta vanustel 2015. aastal: katarakt, ealine maakuli degeneratsioon, glaukoom, korrigeerimata refraktsioonihäired, diabeetiline retinopaatia, sarvkesta hägusused.

Tänapäeval on rohkem kui 80% nägemispuude põhjustest õigeaegse diagnoosimise ning sekkumisega ennetatavad või ravitavad. Maailma Tervishoiuorganisatsioon ja rahvusvahelise nägemispuude ennetamise agentuur lõid 1999. aastal ambitsioonika programmi VISION 2020. Programmi eesmärk oli kõrvaldada aastaks 2020 välditavad nägemispuude põhjused, keskendudes esmalt kõige sagedasematele nägemispuude põhjustele. Kahjuks on ka tänapäeval katarakt või korrigeerimata refraktsioonianomaaliad rohkem kui 50% pimesuse ning rohkem kui 75% mõõduka või raske nägemispuude põhjuseks üle 50 aasta vanustel. Nendel põhjustel oli aastal 2010 2,5% kõigist inimestest pimedad või nägemispuudega. Vaatamata kõigile jõupingutustele nende inimeste hulk pigem suureneb. Järgnevalt käsitlen sagedasemaid nägemispuude põhjuseid eraldi.

Katarakt

Katarakti e halli kae korral on tegemist silma läätse tuhmumisega. See tekib ealise muutusena kõigil inimestel, aga võib olla kaasa sündinud või tekkida haiguste tõttu ka nooremas eas. Katarakti puhul nägemisteravus langeb ning seda ei saa enam prillidega parandada. Tänapäeval ei osata katarakti teket ennetada. Ainus ravimeetod on hägusaks muutunud silmaläätse eemaldamine operatsiooniga ning asendamine kunstläätsega. Tegemist on ühe sagedasema operatsiooniga maailmas. Ka Eestis tehakse aastas üle 13 000 taolise operatsiooni. Üldiselt näitab katarakti osakaal nägemispuude põhjusena riigi meditsiinisüsteemi arengu taset. Mida madalama elatustaseme ja üldise arenguga on riik, seda suurem on katarakti osakaal nägemispuude põhjusena.

Korrigeerimata refraktsioonianomaaliad

Tegemist on kõige lihtsamini, kõige turvalisemalt ja odavamalt korrigeeritava nägemislanguse ja pimesuse põhjusega. Korrigeerimata refraktsioonianomaaliate puhul on inimesel vaja silma optika kõrvalekalde tõttu prille, et lähedale või kaugele näha. Kui täiskasvanutel võimaldavad prillid sageli kohe nägemist parandada, siis lastel on prillid olulised nägemise väljaarenemiseks. Nimelt areneb lapse aju nägemise seisukohast umbes 8. eluaastani. Kui enne seda on lapsel vaja prille, aga ta neid ei kanna, ei õpi aju halvasti nägeva silmaga nägema ning võib tekkida nn laisk silm e amblüoopia, mida ei saa hiljem enam parandada. Seetõttu on oluline leida prille vajavad lapsed võimalikult varajases vanuses. Laste silmade kontroll on ette nähtud kolmeaastaselt ja enne kooli, et leida prille vajavad lapsed õigel ajal üles. Vajadusel tuleb treenida halvemini nägevat silma, kattes ajuti paremini nägeva silma kinni.

Glaukoom

Glaukoom e roheline kae on nägemisnärvi kahjustus. See on tingitud enamasti pikaajaliselt suurenenud silmasisesest rõhust. Haigus jääb sageli inimesele endale esialgu märkamatuks, kuna ei põhjusta kohe kaebusi. Inimene võib ise märgata muutust alles kaugele arenenud närvikahjustuse korral, kui vaateväli muutub või nägemine täielikult kaob. Seepärast soovitatakse kontrollida silmarõhku 1-2 aasta tagant kõigil üle 40 aasta vanustel. Glaukoomihaigete lähisugulastel on 2-4 korda suurem risk glaukoomi tekkeks. Neil tuleks silmarõhku kontrollida kord aastas. Tõusnud silmarõhu korral on võimalik rõhku langetada. Selleks kasutatakse silmatilku, laserravi või ka operatsioone. Kuigi tekkinud nägemisnärvi kahjustus on pöördumatu, on varajase avastamise, regulaarsete kontrollide ja piisava rõhulangetamisega enamasti võimalik nägemisnärvi kahjustuse edasiarenemist vältida.

Maakuli degeneratsioon

Maakuli degeneratsioon on kõige sagedasem pimesuse põhjus kõrge elatustaseme ning valdavalt valge rassiga asustatud piirkondades. Haigus haarab silmapõhja keskmise osa e kollatähni piirkonda, millega inimene kõige teravamalt näeb. Põhjuseks peetakse geneetilist eelsoodumust. Eristatakse kahte varianti: kuiv ja märg maakuli degeneratsioon. Kuiva maakuli degeneratsiooni korral tekib rakkude kahjustus ja armistumine. Tänapäeval ei ole sellele haigusele ravi, kuid silmapõhjavitamiinidel on haiguse kulgu pidurdav toime. Märja maakuli degeneratsiooni korral, mille puhul tekib kollatähni piirkonna turse, on raviks turset vähendavad silmasisesed süstid. Kuigi maakuli degeneratsiooni peetakse üldiselt ravimatuks haiguseks, siis võimaldavad uued süsteravimid haiguse kulgu pidurdada ja nägemist pikemalt säilitada.

Sarvkesta hägusused

Sarvkest on silma eesmine läbipaistev osa. Sarvkesta hägususte põhjuseks võivad olla silmapõletikud, traumad ja söövitused. Rasked põletikud on laialt levinud troopilistes piirkondades. Sageli ei saa patsiendid seal õigeaegset ravi. Aafrikas on sagedaseks põhjuseks nn jõepimedus e onkotsersiaas. See on verd imevate kärbeste poolt edasiantav parasiit, mis põhjustab nahapõletikke ja ka sarvekesta armistumist ning silmasiseseid põletikke. Spetsiifiline ravi on olemas ja seetõttu on uute nakatumiste hulk paljudes regioonides viimasel ajal vähenenud. Paljud silmatraumad on ennetatavad, kui kasutatakse tööle vastavaid silmakaitsevahendeid. Sarvkesta hägususte korral saab hägustunud sarvkesta kihid või kogu sarvkesta asendada doonorsarvkestaga.

Diabeetiline retinopaatia

Diabeetiline retinopaatia on suhkruhaigusest tingitud silmapõhjade kahjustus. Selle haiguse esinemissagedus väheneb enamikus piirkondades, aga see suureneb kõrge elatustasemega piirkondades keskmise kehakaalu tõusu ja diabeedi laiema leviku tõttu. Diabeedi korral kahjustuvad kõik keha veresooned, sealhulgas ka silmapõhja veresooned. Tekivad silmapõhja verevalumid, uudisveresooned ja kollatähni turse. Raskematel juhtudel tekivad uudisveresoontest tingitud silmasisesed verevalumid, ulatusliku armistumise korral ka võrkkesta irdumine. Kõige tähtsam on kahjustust ennetada. Seda saab teha veresuhkrut ja vererõhku kontrollides. Kuna muutused tekivad aegamööda, on oluline, et kõik diabeedihaiged käiks silmaarstikontrollil vähemalt kord aastas ning tekkinud kahjustuste korral tihedamalt. Väheste muutuste korral jälgitakse patsienti sagedamini, suuremate kahjustuste korral tehakse silmapõhja laserravi. Kollatähni turse ning uute veresoonte tekkimise korral on raviks silmasisesed süstid, mis pärsivad veresoonte lekkimist. Ulatuslike kahjustuste puhul võib olla vajalik silmapõhja kirurgia.

Tänu üldisele majandusarengule, spetsialiseerunud programmidele ja silmaarstiabi kättesaadavuse paranemisele on välditavate ning ravitavate nägemispuude põhjuste osakaal langenud. Langus on olnud siiski loodetust väiksem ning toimunud eelkõige arenenud regioonides, kus pimedate ja nägemispuudega inimest osakaal on langenud 30 aasta jooksul 50%. Kahjuks on elanikkonna vananemise ja rahvaarvu tõusu tõttu nägemispuudega inimeste hulk absoluutnumbrites viimastel aastatel isegi tõusnud. Meditsiin pole ka tänapäeval kõikvõimas, kuid tänu oftalmoloogia arengule suudame tänapäeval aidata paljude haiguste korral, mis olid veel mõne aasta eest ravimatud.