Sel aastal oli jaaniaeg nii mõnusalt pikk, et sellest kirjutaminegi võtab nii palju aega aga tahaks siiski kirjutada. Ilm oli Jõgevamaal jahe ja tuuline, kuid õnneks jaaniõhtul ei sadanud enam. Istusime Arko perega koos õues, grillisime ja nautisime küünlavalgust. Öösel läksime jalutaja ja leidsime õe lehmakarja, kelle silmad isegi piltidel säravad nagu jaaniussikesed. Veel jõudsime käia surnuaial ja lihtsalt puhata ning ringi sõita.Laupäevaks keerasime autonina Valgamaale ja läksime külla Marikale ja Sassile. Peremees oli eelmisel päeval kõva tööd teinud, niitnud heina ära ja meisterdanud Arko ratastooliga sisse saamiseks vägeva kaldtee. Selle testisime ära ja see oli igati turvaline ja asjalik. Töökaaslaste pool oli tore külas olla aga õhtul sättisime siiski reisile. Käisime Eesti-Läti piiril ning Valgas, Tõrvas ja Kilingi-Nõmmel. Sealt edasi Allikakivi koobastesse ja peale seda Häädemeestele, kus nautisime päikeseloojangut. Öömaja leidsime Kabli rannast aga veel enne seda peatati meid ja mootorrattapolitsei teostas dopingukontrolli. Arko puhus nii, et vilin käis ja asi korras - ta sõidab ainult kaine peaga. Elud, auto ja juhiload on talle nii kallid, et milleks riskida.
Kablirannas võtsid meid vastu lätlased, merekohin ja konnadekoor. Ma pole varem sellist lärmi kuulnudki aga on mida meenutada. Hommikul säras päike taevas ja sain merre ujumagi. Arko arvas see peale, et ma olen talisupleja. Pärnust läbi ja nii me pühapäevaks koju jõudsime. Lühidalt saigi see seiklus kokku võetud nii. Puhanud, rahul ja õnnelikud. Veel 2 nädalat tööd ja käes see puhkus ongi. Eestimaa suvi on imeliselt kaunis ning tore on käia kohtades, kus pole ammu käinud või üldsegi mitte. Suvel puhata ja reisida on ikka mõnus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar