Mul on mitmeid mõtteid tekkinud seoses viimasel ajal üleskerkinud mõttevahetusega Reidi teel ja Haabersti ristmikul jne. Sellised mõtted siis ja tundub, et kui midagi tehakse siis osad teed ja kergliiklusteed on hästi läbi
mõeldud, sest maha ja pealesõidud nii jalgrattaga, kõndides, lapsekäruga või
ratastooliga liikujatele on uutes tee-ehitus projektides hästi lahendatud. Samas
on nii, et ehitatakse üks teeots madala servaga, kuid järgmine serv kõrge (nt
Kakumäe Selveri juures Vana-Rannamõisa tee ots jalakäijate poolel).
Aga kui ma kodus teemat arutasin, siis selgus, et ma pigem
väldin neid jalakäijate tunneleid, sest need on kas hämarad, tuuletõmbega,
halvasti lõhnavad või ebaturvalised ning ma lähen ringiga ja valgusfooridega
ülekäigu rajalt (nt Kaubamaja- Viru keskuse tunnel, linnavalitsuse ja Vabaduse
väljaku tunnel, Balti jaama tunnel jne). Kui kasutasime jalgratta võistluse
ajal Rummu tee tunnelit, siis ratastoolikasutav inimene sealt ise ilma
kõrvalise abita läbi tulla ei suutnud (lubatav tõus uutel ehitustel 4%, vanadel
kuni 8%, käsipuud, puhkealad). Samas on probleem ka jalakäijatele valgusfoori
ootamise ajaga, sest seda rohelist tuld peab ootama nii kaua, kuid
teeületamiseks on jalakäijatele lubav tuli põleb liiga lühikeselt.
Suureks probleemiks on ka vanalinna jalakäijate alad, sest
liikumispuudega inimesed sinna autoga sisse ei pääse ja seetõttu paljud
loobuvad vanalinnas liikumisest. Eraldi teema on parkimiskohad. Paratamatus on see, et autod
on ja jäävad ja neid tuleb aina juurde. Kõik ei kasuta ühistransporti ja
soovivad oma auto parkida (nt mere äärde, vabaõhu muuseumi juurde,
kergliiklusteede äärde, et võtta nt rulluisud, jalgratas, kepikõnnikepid ja
liikuda tervislikult). Selliste vajaduste ees ei saa silmi kinni pigistada,
sest need on. Mõelgem ka turistidele. Mujal Euroopas on see normaalne, et saad
parkida oma auto invaparkimiskohale ja minna vanalinna jalutama (praegu on
parkimiskohad kadunud Viru tn otsast, Hobujaama otsast, kus need varem oli ja
suurt lahendust pole, sest vajadus on, mida näitab vabade invaparkimiskohtade
leidmise suutmatus). Meil selliseid kohti praktiliselt pole või on
minimaalselt. Meenub see sadama parkimise probleem välismaalasega, kes ei
saanud aru, et tegemist on tasulise invaparkimisega. Olen selle teemaga
lähedalt kursis, sest meie peres on ratastoolikasutav autojuht.
Meil on Tallinnas liiga vähe invaparkimiskohti ja sellest ka see probleem,
et nn liikumispuuetega inimesi „teenindavad“ autojuhid pargivad sinna kuhu
võimalik, sh tavalistele avalikele parkimiskohtadele. Puudega inimene vajab
laiemat parkimiskohta, et autost ratastooli ümber istuda, ja madalat kõnnitee
serva, et autoteelt kõnniteele tulla. See on kesklinnas paljudes kohtades pikk
tee mööda suure liiklusega sõiduteed,
mida kasutades on ratastoolis liikujal oht oma tervisele ja turvalisusele. Tallinnas
oleks vaja invaparkimiskohtade kava koos lisakohtade vajaduse analüüsiga.
Trammid on olemas, kuid võrreldes rongidega on nad paljudele
liikumispuudega inimestele ja eakatele jne inimestele raskesti ligipääsetavad,
sest suures osas puuduvad ooteplatvormid, millelt trammi siseneda ja väljuda.
Riik suutis paljudes kohtades ehitada platvormid ümber luues võimaluse
inimestel Elroni rongidesse pääseda. Eelmisel aastal ümber ehitatud trammiteel
suures osas see võimalus puudub. Mõistlik ja arukas oleks trammiteed olnud tuua
kõnnitee äärde, et võimaldada kõnniteelt trammi siseneda. Paljud inimesed on
väga nördinud sellise lahenduse üle. Jääb vaid loota, et Kopli suunal trammitee
ehitusel see nii saab olema, et inimesed saavad trammi astuda samalt tasapinnalt.
Reidi tee puhul arvan, et pigem tuleks vältida jalakäijate
tunneleid ja toetan Marju Toomi ettepanekut pigem rajada sild autodele või
suunata autod maa alla tunnelisse. Sarnast viadukti ehituse lahendust
kavandatakse ja alustatakse peagi Haabersti ristmikul. See lahendus toimib,
kuid pole eriti ilus ja piirab vaadet merele. Vaja on jalakäijatele
kergliiklusteed koos armsate suvekohvikute, pinkidega ja tualettruumidega.
Tallinn on siiski merelinn ja seda võimalust kasutades peaks tooma elu mere
äärde.