27. jaanuar 2017

Mina mõttetalgutel Tuleviku Tallinn

Laupäeval osalesin esmakordselt sellisel põneval üritusel Garage48 mõttetalgud „Tuleviku Tallinn“.  Huvilisi oli mõttetalgutele kohale tulnud 150 ringis, oli kohalikke ja oli ka välismaalasi, kuid paljud neist siiski tudengid, vabatahtlikud või siin töötavad inimesed. Alguses oli kõik tore, sest üritus tehti inglise keeles ja tõlgiti meie joaks ka eesti keelde. Samas olid saalis ülekaalus eestlased aga selline oli selle ürituse formaat. Kutses lubati tagada tõlge eesti keelde aga kui mentorid olid oma töö ära teinud ja inimesed said tulla lavale oma ideid tutvustama, siis oli põnev ja suutsin jälgida, sest midagi ma aru saan. Pärast tehti kokkuvõte eesti keeles. Ideekorjest tuli kokku 23 huvitavat ideed ja siis anti inimestele võimalus leida endale huvitav teema ning igale teemale pidi leiduma 5-10 huvilist.  Kokku läks töösse 12 ideed.
Meil oli 23 ideed päeva alguses ja sündmuste käigus sõeluti välja 12 esitatud ideed. Lõppkokkuvõttes võimalikku lahendust:
1. Avatud andmed.
2. Aktiivsed avatud ruumid Tallinnas.
3. Tallinna - Kompaktne City.
4. Õpetaja Exchange / Kodus õppimiseks platvorm.
5. Mobility app lastele, kes koolides ei liigu piisavalt.
6. Ühistranspordi infrastruktuuri kasutatavus.
7. MoleQL - Mobiilirakendus koolilastele keemia õpetamiseks.
8. Taaskasutuspaketid - Mida teha oma asjadega ReUse.me ja motiveerida kodanikke.
9. Roheline Tallinn - Tervislik hing terve Tallinna kodanik. Täiesti autovaba alad.
10. Süstimiskabinet - vähendada narkomaaniaga seotud kuritegude arvu.
11. Pop-up pere kohvikud - töötoad, nõustamine ja toetus lastega peredele, vanematele.
12. Interaktiivsed jalgrattad – Smart. Ootad bussi hakkad jalgrattaga sõitma ja tuluks on  boonuspunktid, mida saab kasutada partnerkauplustes.


Meid jaotati laiali maja Lift99 mitmele tasandile. Oli põnev hoone telliskivis aga ligipääsetavus puudus, sest trepid majas sees ja ka osade ruumide sissepääsu ees trepid. Hoone väljastpoolt oli räämas aga seest inspireeriv ning inimesed olid positiivsed ja silmad särasid põnevusest. Mina valisin teema ühistransport ja liitusin Taavi grupiga. Laupäeval nr 41 bussil graafik nii hõre, seega igapäevase ühistranspordikasutaja eluline mure ja probleem. Aga saab ka Haaberstis ümber  istuda, kui nii külm ei oleks oodata tuule käes. Loodame, et Tallinnas muutub elu aina paremaks, turvalisemaks ja moodsamaks.


 

 








Kuna sarnane teema oli ka Helil, siis otsustasime kaks teemat kokku panna ja saime 8liikmelise tiimi. Läksime koos Taavi ja Heliga ühistranspordi teemaga järgmisele tasandile. Arutelu oli ilmekas ja põnev. Arutasime ühistranspordi teemade üle. Kui ette antud aeg 1 tund läbi hakkas saama, siis tulid mentorid meie tööd vaatama. Anti häid näpunäiteid ja peale seda toimus tulemuste esitlemine inglise keeles. Mentorid said esitada küsimusi ja seejärel langetas žürii otsuse.  Allpool järgneb inglisekeelne kokkuvõte koos lingiga.
Võitjaks tuli  1. Open Data - Making Data open is not enough, it has to be made more usable. Making a committee or agency who will look into what data is out there and making it possible for citizens to use it. Agency -> empower people to use it -> profit for both companies and city government.
Meie arutelust. Busside numbrite loogilisus ja arusaadavus. Heli tõi probleemina toodi välja, et Tallinnas on nii palju bussiliine ja bussinumbrite süsteem on keeruline ka nende inimeste jaoks kes on pealinnas elanud 10 aastat. Paljud sama suunalised bussid jõuavad peatusesse ühel ajal ja väljuvad järjestikku ja siis on vajalik oodata millal järgmine nn bussirong kohale saabub. Ootaja aeg on pikk ja oleks tore, kui oleks app mis näitaks, et nt 2 minuti pärast tuleb uus ekspressbuss soovid ümber istuda nt Haabersti peatuses?
Ühistranspordi paindlikkus ja eelistus. Taavi soovis muuta olukorda, kus praegu saab autoga linnas kordades kiiremini kohale kui ühistranspordiga. Kuna linnas on bussirajad ja autodele vähe ruumi, siis võiks muuta ühistranspordisüsteemi kasutaja sõbralikumaks.  
Turvalisus, mugavus ja sõlmpunktid. Mina tõin välja ühistranspordi kasutajate mugavuse ja turvalisuse, sest elan Haaberstis ja palju aega kulub peatustes ootamisele, külmetamisele. Miks on see nii, et autokasutajatele on bensiinijaamades nn mugavad kohvikupoed aga bussiootajatel on vajalik meie kliimas oodata üle 10 minuti või rohkemgi veel kõledas bussiootepaviljonides, millel pink ja katus koos seintega. Elanikkond vananeb, puuetega inimesed lähevad tööle ja invatakso teenus on kallis. Linn panustab palju ühistranspordile ja on liinidel palju madalapõhjalisi busse, siis peaks olema võimalik linna tehas ümberistumispunktid, sest maaliinide bussijaama Lastekodu tn ja Balti Jaama sõidab oluliselt vähem inimesi kui linnalähiliinid Harjumaalt inimesi linna tööle, kooli toovad.
Ümberistumiskohad. Tallinnas on Viru keskuse tunnelis bussiterminal, kuid seal ei saa otse ümber istuda, vaid tuleb linnas Kaubamaja juures või Hobujaama tn bussilt, trollilt või trammilt maha tulla ja minna maa alla bussiterminali, et oodata uut väljuvat bussi. Selline süsteem ei toimi. Vajalik oleks kaardistada linn ja luua mitmed sõlmpunktid sarnaselt pargi ja reisi süsteemiga. Minule turgatab pähe, et sellised kohad peaksid olema nt Kristiine keskuse juures, Haabersti ringi juures mõlemal suunal, Kadaka teel, Pääsküla lõpp-peatuses, Kadriorus, Järvel. Seal võiks olla suurem ootepaviljon nt plusspunkt, kus võtta kohvi ja saiakest, osta ajalehte, istuda soojas ja näha paviljonist millal sulle vajalik buss saabub. Paljudes nimetatud kohtades on erinevad bensiinijaamad, kus kõik see olemas, kuid seal oodates pole ohutu ega turvaline autode vahelt  bussi peale joosta. Praegu jääb küll tunne, et eelistame autojuhte ja bussisõitjad ootavad külmas ja pimedas.       
Bussiliinide võrgustiku laiendamine ja muutmine. Veel tuli välja, et osades piirkondades on bussipeatus liiga kaugel ja bussiliiklus liiga harv, sest ei ela me lõunamaal, kus mõnusalt bussi oodata või pikemalt jalutada bussipeatuseni. Tallinn oma selle kohaseid uuringuid läbi viinud ja nüüd jääb üle oodata muutusi ja uuendamisi.   Nt Šveitsis on nii, et kui inimene on liikumisraskustega, nt liigub karkudega, siis ta hääletab teeääres bussis ja buss peatub ja võtab kliendi peale. Ise nägime suvel, muidu ei usuks. Ka meil võiks nii olla, et kui nt inimene elab Nõmmel, Pirital, Kakumäel vmt ja soovib bussile saada, siis ta tõstab käe püsti ja saab bussile.  Ei nõua suuri lisakulusid ja on täiesti rakendata. Samuti peaks vaatama üle busside sõidumarsruudid, sest paljude vajalike hoonete (nt polikliinikud, lasteaiad, koolid) juurde ei vii läheduses ühistransport. Samas viiakse lapsi kooli ja autodel pole kusagil seista ja tänavatel on ummikud. Senine aastakümnete tagune süsteem vajab muutmist paremaks ja paindlikumaks vastavalt elanike vajadustele.    
Kokkuvõtteks meie töörühma aruteludest selgus, et vajalik oleks muuta bussiliinide numbrite süsteemi nii, et nii kohalik kui ka turist neist aru saaks. Tõime näitena, et kui buss sõidab Koplist Nõmmele, siis võiks Kopli piirkond olla nt 3 ja Nõmme piirkond 8. Aga kui see buss sõidab otse ilma kesklinnas peatust tegemata (ekspress buss), siis oleks numbriks 308 ja kui buss läheks kesklinnas läbi, siis oleks numbriks 318. Sain teada, et kui Tallinnas kaotati ära trolliliinid nr 6 ja 7, siis nende asemele tulid bussiliinid nr 42 ja 43. Kuulsin, et loogika on nende numbritel järgmine: 4+2 = 6 troll = buss nr 42 ja 4+3 = 7 troll = buss nr 43. Üks tark inimene hakkas selle peale naerma ja küsis, et kas siis troll nr 2 = buss 42 ehk 2+4 = 2 Nalja kui palju aga tegelikkuses ongi keeruline süsteem.

Ideed, mis loodi päeva alguses, kuid mis ei saanud meeskonda kokku:
1. Kultuur Hotline - igaüks, kes tahab teada kultuuriüritustest saab helistada.
2. Transport kooli - jalgratta parkimiskohad koolides (sh tõukeratastele, ruladele, kelkudele jne).
3. Ühistranspordi ühenduskaart. App.
4. Laste tervislik unekool - Vanemad kannatavad sünnitusjärgse depressiooni käitlemise uue olukorraga, unehäired väikelastele. App, kus inimesed saavad personaalset abi.
5. Kättesaadavus Tallinnas - luua register, kus kõik kohad ja korterid, mis on ligipääsetavad puuetega inimestele.
6. Jalgrattarent - teatud kohtades üle linna.
7. Prügi sorteerimine masin kodudes - käitise kohta prügikastides purustada jäätmed ja vajutada prügi graanuliteks. Vähem prügi, rohkem ruumi.
8. Ohutus liikumisel ja jalgrattaga teed - City õige planeerimine, et kodanikud tunneksid ennast turvaliselt jalgsi ja jalgrattaga teed.
9. Musical trammiliin - Iga kord kui tramm möödub algatamisel muusikapala tükk avatud ruumis.


Siin näed ka kokkuvõtet üritusest: http://garage48.org/blog/idea-garage48-future-of-tallinn-brought-energy-inspiring-ideas-future-tallinn
Peale ürituse lõppu saime e-kirja, milles paluti tagasisdet. Korraldus hea, üritus põnev, uued kogemused.

Suur tänud osalemast Garage48 Mõttetalgutel "Tuleviku Tallinn" / Thank you for participating at Idea Garage48 "Future of Tallinn"
On 21st January Idea Garage48 event brought around 90 people together to LIFT99 Co-working & Event Space in Telliskivi Creative City to brainstorm around ideas for the future of Tallinn and how to make it a better place to live in. It was really inspiring to see such interest and motivation from caring citizens in proposing all kinds of ideas ranging from Culture Hotline to Injection Points for addicts and to  interactive bicycles in bus stops.  Idea Garage48 is a half day event format to brainstorm around ideas & problems and come up with potential solutions in working in teams.
Idea Garage48 "Future of Tallinn" event was intended to discuss possible solutions in following relevant areas:
- EDUCATION (kindergarten, schools, lifelong education, inclusive education, citizen initiative education etc.)
- SOCIAL SECURITY (social services, medical care, health, senior citizen services, employment and unemployment etc.)
- CO-CREATIONAL CITY PLANNING (participatory democracy,  modern spatial development, collaborative city planning, community initiatives and activities etc.)
- SUSTAINABLE MOBILITY (public transport, walking and cycling, participatory planning and redesign of streets)
- PUBLIC CITY SPACE (quality and attractiveness of roads and streets, space between buildings, waterfront, brownfields and undeveloped lots in urban areas)
- FREE TIME, SPORTS, CULTURE (hobbies, sporting facilities, youth engagement, culture services etc.)
- COMPETITIVE CAPITAL (startups & IT sector, entrepreneurship, (foreign)investments, research & development, employment etc.)


We would like to thank mentors & experts to came and supported the teams in brainstorming around ideas and thinking critically about the possible solutions: Toomas Haidak (Head of transport development & investment department @ Ministry of Economic Affairs and Communications), Ott Pärna (CEO @ Estonian Investment Corporation Ltd.), Teele Pehk (Urbanist @ Linnalabor), Rasmus Rask (CEO, Founder @ La Muu, Founder @ Uuskasutuskeskus), Helen Sildna (Founder & Director @ Tallinn Music Week), Anto Liivat (Social Democratic Party), Rainer Vakra (Member of Parliament), Andres Susi (Garage48 Mentor & Moderator).
We had 23 ideas pitched in the beginning of the event and 12 of them presented by the end of the day possible solutions:
  1. Open Data - Making Data open is not enough, it has to be made more usable. Making a committee or agency who will look into what data is out there and making it possible for citizens to use it. Agency -> empower people to use it -> profit for both companies and city government
  2. Active open spaces in Tallinn - Mapping out areas where we aren’t using their full potential. Something for everybody: playrooms for both adults and children; comfortable sitting areas; equipment for actively communicating with each other etc.
  3. Tallinn - Compact City - A formalised process to manage things in Tallinn. Lets use SCRUM method and implement in city government.
  4. Teacher Exchange/ Home learning - Uber for teachers to help with home learning and to have exchange program between schools. Review & feedback based platform.
  5. Mobility app for children - 86% of children in schools don't move actively enough to stay healthy. E-School add-on function (integration with existing fitness/activity tracking solutions) to motivate children to move more and to show near by training centres. 
  6. Public transport infrastructure usability - Innovating how the system of buslines numbers match their destinations and routes. Should create interest around the discussion where the busses should start and end and what their routes should be. 2 types of lines: 1) from city centre to the suburb 2) from suburb to other suburb etc.
  7. MoleQL - Chemical reactions are difficult to learn. A mobile app to teach school children chemistry.
  8. What to do with my stuff app - ReUse.me - Reuse packages and motivate citizens by giving them citizen points. 
  9. Green Tallinn - Tallinn which would really be green. Healthy soul in a healthy Tallinn citizen. To change certain parts of the city totally car-free. 
  10. Safe injection points - To reduce the crimes related to drug addiction. Rehabilitation of these people is currently fragmented. Most important thing is to create a campaign that helps people understand that drug addiction is not someone else’s problem.
  11. Pop-up family cafes - Workshops, counselling & support given to both parents and children in pop-up cafes. 
  12. Interactive bicycles - Smart dummy bikes in public spaces. Waiting for a bus you start cycling. Earning bonus points. Earning citizen points to use in partner shops.
 

24. jaanuar 2017

Artikkel: Liina Pääbo: Eestis jäetakse tähelepanuta töötajad, kellel on ajutine terviseprobleem

Selline probleem on täitsa olemas, sest iga ajutine tervisekahjustus, haigus või häire pole veel puue. Nii ongi see artikkel aktuaalne. Eriti veel töövõimereformi raames. Olen isegi seljahaige, kuid liikumisraskustega, mitte liikumispuudega ja nii ma ennast ravin, arstide vahet käin ja perearstilt vahelduva eduga digiretsepti küsin. Vahel viskan nalja, et see seljavalu on tingitud vanadusest ja selle peale vanemad inimesed naeravad. Aga pole ilus naerda, sest ma juba 2 x vanaema ja lapsi põrandalt sülle ei raba, ilma asjata ei kummarda ning mõnel korral nädalas teen võimlemisharjutusi. Seista ei meeldi aga istuda, lamada ja jalutada suudan küll. Isegi linetantsu trenni venitan ennast kohale, Arko abiga auto näol... Ega see paigal seismine elus edasi ei vii ja eks inimesed vahel ikka mõnest kohast logisevad või oigavad (nagu mina). 
Tasub lugeda ja kaasa mõelda. Artikkel allpool ja pärineb siit (LINK) .

Liina Pääbo: Eestis jäetakse tähelepanuta töötajad, kellel on ajutine terviseprobleem

23. jaanuar 2017

Hea teada: MEELDETULETUS: Kuidas otsida enda kohta tööstaaži andmeid ja kas need on digitaalsel kujul olemas?

Tööraamatud ja tööstaaž. Sotsiaalkindlustusamet teatab, et pensionistaaž kujuneb sinu eluteel toimunud tegevustest, nagu õppimine, laste kasvatamine, töötamine, sõjaväes teenimine. Pensionistaaž jaguneb kaheks:
1. pensioniõiguslik staaž kuni 31.12.1998, mida arvestatakse tööraamatu ja dokumentide alusel;
2. pensionikindlustusstaaž alates 01.01.1999, mida arvestatakse sinu eest makstud sotsiaalmaksu alusel.
Pensionistaaž võib koosneda ka ainult pensioniõiguslikust staažist või ainult pensionikindlustusstaažist. 
Tööraamatud saab hoiule tuua. Link uudisele avaneb siit (SIIT).

MEELDETULETUS: Kuidas otsida enda kohta tööstaaži andmeid ja kas need on digitaalsel kujul olemas?

18. jaanuar 2017

Hea teada: Vanaduspensioni ea nihkumine: töövõimetuspension, sotsiaaltoetused, parkimiskaart

Selline info vanaduspensionile jääjatele, sest pensioniiga nihkub sel aastal 3 kuu võrra edasi.
 
Oluline! SKA: Vanaduspensioni ea nihkumine: töövõimetuspension, sotsiaaltoetused, parkimiskaart
 
Tere! Lähipäevadel saavad kõik inimesed, kes on sündinud 1954.a ja kellel 2017.a saabub vanaduspensioni iga meilt kirja, milles kinnitame, et tuvastatud puude ja/või püsiva töövõimetuse otsus pikeneb automaatselt 3 kuud ja et sellel perioodil jätkatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuse ja töövõimetuspensioni maksmist. Selle kirjaga saavad inimesed minna ka KOV parkimiskaarti pikendama. Need, kelle puudega inimese kaart vajas pikendamist, nendega juba võtsime ühendust ja saatsime uued kaardid.
Vanaduspensioni ea järk- järguline nihkumine ja püsiva töövõimetuse otsuste automaatne pikenemine on sätestatud riiklikus pensionikindlustuse seaduses. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sarnast sätet ei ole, kuid puude otsuste puhul kasutame püsiva töövõimetuse otsustega sama analoogiat (inimene taotleb ju kahte asja üheaegselt ja koos ja tähtajad samad), kui otsused on tehtud kuni vanaduspensioni eani, siis kui vanaduspensioni iga nihkub kuni 180 päeva, siis loeme puude otsused automaatselt pikendatuks.
Kirjad on praegu tõlkimisel, et oleksid ka vene keelsed ja siis saadame välja. 
Oleme valmistamas ette sarnast kirja ka kõikidele KOVdele, selle saame samuti lähipäevadel välja saata.
Riikliku pensionikindlustuse seadus
§ 6115.  Töövõimetuspensioni ja töövõimetuse alusel rahvapensioni maksmise jätkamine
(1) Püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsust pikendatakse isikule ilma püsivat töövõimet tuvastamata ja talle jätkatakse määratud töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel rahvapensioni ja pensionilisade maksmist varem määratud suuruses, kui tema püsiva töövõimetuse kestus lõpeb kuni 180 päeva enne vanaduspensioniikka jõudmist. Isiku avalduse alusel ei pikendata talle tehtud püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsust.
 (2) Aastatel 1953–1960 sündinud isikule kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1, kui tema püsiva töövõimetuse kestus lõpeb kuni 180 päeva enne sünniaastale vastavat järgmist vanust:
Sünniaasta
Vanus
1953
63 aastat
1954
63 aastat 3 kuud
1955
63 aastat 6 kuud
1956
63 aastat 9 kuud
1957
64 aastat
1958
64 aastat 3 kuud
1959
64 aastat 6 kuud
1960
64 aastat 9 kuud
 (3) Käesoleva paragrahvi alusel makstavale töövõimetuspensionile ja rahvapensionile kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 6.–13. peatükki, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[
RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)] 
                   
Merlin Murumets
Üksuse juht
Ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste üksus
Sotsiaalkindlustusamet               

620 8379 / + 372 5664 8005 / skype: merlin.kreis
Endla 8 / 15092 Tallinn / Eesti

Hea teada: abivahendite valdkonna tegevused liiguvad Astangult Sotsiaalkindlustusametisse

Edastan sellise informatsiooni abivahendikeskuse töökorralduse muudatuse kohta.
 
Oluline info: abivahendite valdkonna tegevused liiguvad Astangult Sotsiaalkindlustusametisse
Abivahendite valdkonna tegevused liiguvad Astangult Sotsiaalkindlustusametisse, kodukohanduse tegevused jäävad Astangule
Sotsiaalministeerium, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ja Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud kolmepoolse kokkuleppe, millega seoses viiakse abivahendite valdkonna tegevused Astangu keskusest üle Sotsiaalkindlustusametisse. Muudatuse eesmärk on koondada abivahenditega seotud kompetents ning riigi poolt pakutavad teenused ühte asutusse.
1. veebruarist 2017. a. liiguvad kõik abivahendite valdkonnaga seotud tegevused Astangu Keskkonna Kohanduste ja Abivahendite Teabekeskusest üle Sotsiaalkindlustusametisse, kes hakkab tegelema teenuse koordineerimise, arendamise, teavitamise, koolitamise ja abivahenditealase nõustamisega. Sotsiaalkindlustusametisse sotsiaalteenuste osakonda, abivahendite talitusse siirduvad tööle ka 5 valdkonnaga seotud töötajat Astangult - Hanna Veisman, Berit Rohtjärv, Sigrid Laan, Mirjam Korbe, Magnus Annert.
Antud muudatus ei puuduta eelmise aasta jaanuarist kehtima hakanud riigipoolse toetusega abivahendite eraldamise süsteemi. Teenusekasutajate jaoks jääb abivahendite taotlemise protsess samaks. Abivahendite valdkonna (sh abivahenditealane nõustamisteenus) kontakt Sotsiaalkindlustusametis alates 1. veebruarist on: Hanna Veisman, hanna.veisman@sotsiaalkindlustusamet.ee, +372 5694 6586.
Kõigi kodukohandustega seotud teemadega tegeletakse edasi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses, sh kodukohandamise projekt ning töö- ja kodukeskkonnakohandamise nõustamine. Kodukohandustega seotud teemadel on kontaktisikuks Mare Naaber, mare.naaber@astangu.ee, 687 7252 või +372 5684 7577.
Astangu Keskus tänab kõiki Abivahendite Teabekeskuse töötajaid tehtud suure töö eest ning kõiki teisi abivahendivaldkonna koostööpartnereid!

 
Minna Sild
Välissuhete- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja
Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga
Tel +372 687 7225
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Astangu 27 Tallinn 13519

17. jaanuar 2017

Uus käsiraamat puuetega laste peredele

Selline uus ja hea raamat puuetega laste peredele on ilmumas. Sirvisin minagi seda Interneti vahendusel ja päris paljutõotav algus on. Kindlasti soovitan lugeda nii spetsialistidele, lapsevanematele kui ka üliõpilastele, sest palju on seal arendavat ja uut ning kuna erivajadusega laste arv ühiskonnas näitab kasvu, siis pole paha seda lugeda inimestel, kes igapäevaselt või harva selliste lastega kokku puutuvad. Link raamatule avaneb (SIIT).
 



PRESSITEADE          17.01.2016
Eesti Puuetega Inimeste Koja uus käsiraamat leevendab puudega laste perede infosulgu
 
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) andis välja käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval“ puudega ja erivajadustega laste ja noorte lähedastele. Käsiraamat pakub lapse elukaare kontekstis sünnist kuni täiseani ülevaadet toetustest ja teenustest ning jagab perede avameelseid kogemusi erilise lapse kasvatamisel.
„Riik on loonud süsteemi, mis küll toetab mõningal määral puudega lapse peret, kuid milles orienteerumine käib abivajajate jaoks selgelt üle jõu. Asju tuleb ajada riigi ja kohaliku omavalitsusega, sotsiaal-, tervishoiu- ja haridussüsteemiga, samal ajal kasvatades suure hooldusvajadusega last. Vajalik teave on kusagil olemas, kuid killustunud ning sisuliselt raskesti mõistetav, see omakorda jätab vanemad oma mures üksi,“ selgitab EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht käsiraamatu vajadust.
Käsiraamatu loomise põhimõte on  pakkuda inimkeelset infot ja praktilisi näiteid visuaalselt nauditaval moel. Materjalist saab nõu just selles etapis, milles pere parasjagu on. Olgu see siis esmase šokiga toimetulek, toetuste ja teenuste taotlemine, kooliminek või lapse täisikka jõudmine.
Puudega ja erivajadustega laste lähedastele on käsiraamat tasuta ning seda saab Eesti Puuetega Inimeste Kojast (Toompuiestee 10, Tallinn) ja maakondlikest puuetega inimeste kodadest kuni paberkandjal tiraaži (1000) lõppemiseni.
Habicht lisab: „EPIKoja eelinfole uue käsiraamatu kohta järgnes äärmiselt kiire vastukaja nii lapsevanematelt kui erivajadustega lastega töötavatelt spetsialistidelt, mis näitab, et materjali vajavate inimeste ring on oluliselt laiem. Esmatrükk on juba  peaaegu broneeritud, mistõttu on EPIKoda hakanud otsima täiendavaid rahalisi vahendeid kordustrüki jaoks.“
 
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja. EPIKoja eesmärk on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoda ühendab 48 puuetega inimeste ja kroonilistel haigete organisatsiooni.
Lisainfo: www.epikoda.ee
Lisainfo:
Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koda, telefon 5688 0320

16. jaanuar 2017

Tasuta juriidiline nõustamine puuetega inimestele

Juriidiline nõustamine – Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Justiitsministeeriumi koostöös puudega inimeste ja nende lähedaste tasuta nõustamiseks.
Tasuta õigusnõustamise teenus puudega inimestele jätkub kuni 2017. aasta veebruarini Tallinnas, Rakveres ja Tapal rahvakohtunik Alar Salu, Pärnus vandeadvokaat Anu Talu, Tartus TPIK vandeadvokaat Siret Saks, Tartus TKÜ jurist Harri Paabo ning Narvas ja Jõhvis õigusnõunik Andrei Tšerednik poolt.
Tasuta õigusnõustamisele on vajalik eelregistreerumine.
  • Tallinn – Eesti Puuetega Inimeste Koda – registreerimine: tel 661 6629, e-post: epikoda@epikoda.eewww.epikoda.ee;
  • Tallinn – Eesti Kurtide Liit – registreerimine: e-post: ead@ead.ee , tel 655 2510, faks 655 2510, www.ead.ee;
  • Tapa – Tapa Päevakeskus – registreerimine: e-post: tapapaevakeskus@tapa.ee , tel 322 0025 või 5450 1102;
  • Pärnu – Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda – registreerimine: tel 44 25 741, e-post: parnukoda@gmail.com ;
  • Tartu – Tartu Puuetega Inimeste Koda – registreerimine: vandeadvokaat Siret Saks – siret.saks@rask.ee , tel 5223 804;
  • Tartu – Tartumaa Kurtide Ühing – registreerimine: sms 59117000, e-post: tarky@tarky.eewww.tarky.ee;
  • Rakvere – Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koda – registreerimine: tel 32 42 023, 53 429 043 e-post: virukoda@virukoda.eewww.virukoda.ee;
  • Jõhvi – Jõhvi kohtumaja, Jõhvi Km – registreerimine: õigusnõunik Andrei Tšerednik – olanel.consulting@gmail.com , tel 51 68 307, Viru Maakohus Jõhvi Kohtumaja, Kooli 2a, Jõhvi 41598;
  • Narva – Narva kohtumaja – Narva Km – Registreerimine: õigusnõunik Andrei Tšerednik – olanel.consulting@gmail.com , tel 51 68 307, Viru Maakohus Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308.

Kirke Kuld Eesti Puuetega Inimeste Kojast

tel: 661 6614

3. jaanuar 2017

Abivahendite müük ja üürimise kord

SKA lehelt infot (LINK). Loe ka abivahendivajajale (LINK)
Abivahendeid saab osta või üürida isikliku abivahendi kaardi alusel.

Isikliku abivahendi kaardi taotlemise aluseks on arstitõend või rehabilitatsioonimeeskonna poolt tuvastatud vajadus abivahendi järele. Üleminekuperioodil 2016.aastal ei pea olema abivahendi vajadus määratud ISO-koodi täpsusega, kuid peab olema üheselt arusaadav, millist abivahendit inimene vajab. Teatud abivahendite puhul (näiteks sääreproteesid, ratastoolid, invarollerid jne) saab vajaduse tuvastajaks olla ainult eriarst või rehabilitatsioonimeeskond.


Kuni 18-aastase lapse puhul, kellele ei ole määratud puude raskusastet, võib abivahendi vajaduse tuvastaja olla ainult eriarst ning seda ka korduvtõendi väljastamisel. 
Vastav info selle kohta, kes võib olla abivahendi vajaduse tuvastaja, on ära toodud sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 74 lisas „Abivahendite loetelu“, mis on leitav SIIT.

Kehtiva isikliku abivahendi kaardi omanik, kellel on olemas kehtiv arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus, võib koheselt pöörduda abivahendi saamiseks mistahes abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte poole üle Eesti.

Inimene, kes taotleb isikliku abivahendi kaarti esmakordselt või selle duplikaati, peab pöörduma Sotsiaalkindlustusameti poole. Meile saab vastava taotluse esitada e-posti või posti teel või pöördudes Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse. Kaardi taotlemiseks posti või e-posti teel tuleb täita taotluse vorm ja lisada taotlusele koopia kehtivast arstitõendist või rehabilitatsiooniplaani esilehest, kus on kirjas isikuandmed, ja lehest, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus. Isikliku abivahendi kaardi taotluse vorm on leitav SIIT ning klienditeeninduste asukohad koos lahtiolekuaegadega leiab SIIT.
Isikliku abivahendi kaardi taotlemiseks klienditeeninduses tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument, arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus. Välismaal õppiv 18-26-aastane inimene peab lisaks isikut tõendavale dokumendile võtma kaasa koolitõendi. Kaardi taotleja esindamise korral peab esindajal kaasas olema enda kehtiv isikut tõendav dokument, esindatava arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on välja toodud vajaliku abivahendi nimetus või kirjeldus.

Abivahendeid on õigustatud taotlema:
► kuni 18-aastane laps;
► kuni 18-aastane puudega laps;
► 18 – 63-aaastane tööealine isik, kellel on tuvastatud töövõime kaotus 40 protsendi ulatuses või enam;
► 18-aastane ja vanem puudega isik enesehoolde- ja kaitseabivahendite ostuks;
► alates 18-aastane tööealine isik, kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine;
► 63-aastane ja vanem vanaduspensioniealine isik;
ning lisaks
► isik, kes vajab rinnaproteesi;
► isik, kes vajab silmaproteesi;
► isik, kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist, kuulmisabivahendite ja heli ülekandesüsteemide ostmiseks.

Juhul, kui inimene vajab abi abivahendi väljavalimisel, hinnapakkumiste küsimisel, erimenetluse vajaduse täpsustamisel, on inimesel õigus pöörduda Astangu Keskkonnakohanduste ja Abivahendite Teabekeskuse poole üldnumbril 687 7231 või kirjutada aadressil kat@astangu.ee.
Infot abivahendite süsteemi kohta, isikliku abivahendi kaardi ja erimenetluste kohta ning sotsiaalministri poolt allkirjastatud määruse riigi poolt hüvitatavate abivahendite ja piirhindade kohta saab: info@sotsiaalkindlustusamet.ee
abivahendid@sotsiaalkindlustusamet.ee
Infotelefon: 16106
 
Abivahendid

Abivahendite riiklik eelarve ei jagune 2016. aastast alates enam maakonnapõhiselt, vaid on üleriigiline. See tähendab, et abivahendi soetamiseks võib pöörduda ükskõik millisesse abivahendite ja müügiga tegelevasse ettevõttesse Eestis, millel on Sotsiaalkindlustusametiga kehtiv leping.Kui arst on väljastanud tõendi või rehabilitatsiooniasutus on märkinud abivahendi vajaduse rehabilitatsiooniplaanis, võib inimene otse ükskõik millisesse abivahendeid müüvasse või neid rentivasse ettevõttesse pöörduda.

Alates 1. jaanuarist täienes abivahendite loetelu, milles määratakse kindlaks abivahendi kasutusaeg, kas abivahend on müüdav või üüritav, maksimaalne abivahendi kogus aastate või kuude arvestuses, kas tegemist on individuaalse abivahendiga ning soodustuse piirmäär, mille ulatuses riik tasu maksmise üle võtab. Selle leiab Riigi Teatajast https://www.riigiteataja.ee/.
Kui inimesel on mõjuval põhjusel vaja taotleda abivahendite loetelus abivahendile kehtestatud erisusi, tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile erimenetluse taotlus.Sotsiaalkindlustusamet menetleb taotlusi jooksvalt maksimaalselt 30 kalendripäeva jooksul.

1. jaanuaril 2016. jõustunud sotsiaalhoolekande seadusega on abivahendite müügi ja üürimise hüvitamise süsteemi administreerimine Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks.

Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduste asukohad ning lahtiolekuajad leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee.
Sotsiaalkindlustusameti poole võib pöörduda infotelefonidel 16106 või 6121360.
Abivahendite loetelu leiab Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse lehelt SIIT
Info riigipoolse soodustusega abivahendeid saanud isikute arvu ning riigi poolse maksumuse ja eelarve kasutamise kohta on leitav https://ave.sm.ee/

Puhkus Kanaari saartel - Gran Canaria 8

 8. päev - 6.11.2023 Ja ongi käes viimane hommik. Sööme kõhud täis. Võtame kohvrid ja lahkume hotellist. Buss ootab meid kl 10.45. Lennujaam...