29. jaanuar 2012

Talv nagu talv ikka

Eile siis läksime välja ja tegin mõned pildid ka. mis sest, et liiga ere päike ja valge lumi pildid ülevalgustasid. Ikkagi oli ilus ja mõnus kuulda kõndimisel lume kriuksumist. Arko istus autos ja tema panin peegelpidi sisse. Talv peabki talve moodi olema, arvan mina. Ja kindlasti peab ika külma ka olema. Pildid siis valisin välja sellised. Üks pilt on ka Arko tehtud.

27. jaanuar 2012

Avalikustan invatakso rahulolu uurimuse tulemused


Tallinna Puuetega Inimeste Koda viis 10. aastat läbi rahulolu küsitlust ja leiame, et järjepidevus võimaldab võrrelda tulemusi eelmiste aastatega. Seisuga 01.01.2011 oli Tallinnas puuetega inimesi kokku 21 863, sh 14 019 raske ja sügava puudega inimest. Kokku oli seisuga 01.11.2011 taksoteenuse kasutamise võimalus magnetkaardi alusel 989 inimesel, kusjuures vanim klient on 96-aastane naine ja noorim 3-aastane tütarlaps. Valimisse kuulus iga 11. invatakso magnetkaardi kasutaja. Valim moodustati juhuvaliku alusel 12,6 % invatakso teenuse kasutajatest (125 klienti). Ankeedid saadeti klientidele koju koos vastusümbrikuga koju. Juba paar aastat on suurimaks probleemiks taksoteenusele eraldatud eelarveliste vahendite ebapiisavus ja seda olukorras, kus meil on kohustus väljastada uutele klientidele taksokaarte, kuid lisarahastust Tallinna eelarvest ei kaasne. Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud uute klientide arv 14,3% võrra ja uusi inimesi on lisandunud 160, sh 115 eakat ja 39 tööealist liikumis- ja nägemispuudega inimest ning 6 lapsele taotles taksoteenust lapsevanem. Ratastoolikasutajaid on juurde tulnud 41. Tööbussiringi kasutas 13 inimest, neist 8 ratastoolikasutajat ja 4 liikumispuudega inimest (2010 – 9; 2009 – 6 inimest).

Ankeetküsitlus oli kirjalik ja vastamine vabatahtlik, kuid võrreldes eelmise aastaga oli vastajaid palu rohkem – 76 (2010 – 42; 2009 – 48, 2008 – 64 ja 2007 – 46) ja kaks valimisse osutunud inimest olid surnud. Vastajatest olid 61,8% naised ja 38,2% mehed, vanuseline koosseis jagunes: 16 – 64-aastaseid oli 43,4%, üle 65-aastaseid – 56,6% ja alla 16aastaseid laste vanematelt ankeete ei tagastatud. Tagastatud ankeetidest selgus, et 43,3% (45) invatakso (Tulika Takso) ja 31,7% (33) invabussi taksoteenuse (Termak) kasutajad, 8,6% (9) kasutas isiklikku sõiduautot, 8,6% (9) ühistransporti ja 3,4% (4) kasutas Termaki bussiringiteenust tööl käimiseks. Muu variandile  vastajaid oli 3,95 (4) ja selgitustena toodi välja kahel korral, et pole veel teenust kasutanud ja 2 valimisse sattunud inimese korral teatati, et nad on surnud. Küsitlusest selgus, et  taksoteenuse kasutamisega oli võrreldes eelmiste aastatega püsinud samal heal tasemel. Rahulolu Tallinna Puuetega Inimeste Koja tööga taksoteenuse koordineerimisel oli võrreldes eelmise aastaga jäänud samaks, sest heaks hindas 91,5% (2010 -  94,9%; 2009 – 100%), rahuldavaks 8,4% (2010 - 2,6%) ja mitterahuldavaks 0% (2010 - 2,6% ). Rahulolematuse põhjuseid välja ei toodud.

Taksojuhtide tööd hindas heaks 89,5% heaks (2010 – 87,2%; 2009 – 89,1%), mis on veidi kõrgem kui eelmisel aastal; rahuldavaks hindas teenindamist 6,5% (2010 – 12,8%) ja mitterahuldavaks 4%. Küsisime taksoteenuse kasutajatelt kas nad kasutavad invatakso teenust öisel ajal ajavahemikus kella 24.00 kuni kella 6.00 ja 78,9% (60) ei olnud kasutanud aga 18,4% (14) olid vajanud invabussi taksoteenust öisel ajal. Dispetšerite tööd hindas taksotellimusel heaks 88% (2010 – 92,1%, 2009 – 87,8%, 2008 – 72,3%) klientidest, mis on võrreldes eelmise aastaga natukene langenud. Rahuldava hinnangu andsid 8% (2010 – 7,9%; 2009 – 12,2%, 2008 – 24,6%) ja mitterahuldavat hinnangu andsid 3 inimest ehk 4% vastanutest (2010 – 0%; 2009 – 0%; 2008 – 3,1%, 2007 - 4,3%; 2006 -  43%).

Invatakso magnetkaarte oli 1.detsembriks 2011 väljastatud kokku 1461. Invatakso kasutamise võimalus oli 989 inimesel. See näitab, et koordineerija töökoormuseks sama suuruses kui linnaosade sotsiaaltöötajatel. Palju on vene keelt kõnelevaid kliente, mille tõttu sai tõlgitud taksoteenuse taotlemise ja kasutamise tingimused vene keelde. Materjalid ja informatsioon on kättesaadav ka www.tallinnakoda.ee > taksoteenus all. Sel aastal saime toetust invatakso meelespea trükkimiseks ja välja andmiseks. Käesoleval aastal viidi läbi Tallinna linnas sotsiaaltransporditeenuste audit. Sellest tulenevalt täpsustasime kaebuste esitamise korda. Kaebuste lahendamine. Kaebuse menetlemisel uuritakse probleemi tausta, kuulates ära kliendi, taksojuhi, dispetšeri. Kui erimeelsus laheneb dispetšeri tasandil, on dispetšer kohustatud sellest informeerima ettevõtte juhti. Kaebuse menetlemiseks, kui selleks on vajadus,  kutsub TPIK kokku puuetega inimeste taksokomisjoni, milles osaleb ka hankija esindaja. Pretensioonide esitamisel sõidu maksumuse kohta peavad olema esitada sõidudokumendid. Kirjaliku kaebuse esitanud kliendile vastatakse 7 päeva jooksul kliendile sobilikul viisil. Koostöö ja infovahetus on olnud läbi aastate tähtsal kohal Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja linnaosavalitsuste sotsiaaltöötajate vahel (koosolekud, nõupidamised, ümarlauad jmt), on arutatud probleeme, vahetatud kogumusi ja saadud uusi teadmisi. Alates 2005. aastast on  töötavad ratastoolikasutajad pääsenud tööle Termaki Autobussi AS tööbussiringi abiga. Üles on kerkinud probleem invataksoteenuse rahastusega, sest vajadus on oluliselt suurem kui limiit, mis on ebapiisav. Juba teist aastat ei peetud taksofirmade (Tulika takso, Termaki Autopargi AS) poolt vajalikuks taksojuhtide koolitamist ja invatakso osutajatele koolitusi ei toimunud. Tõenäoliselt on tegemist nende invataksot osutavate taksojuhtidega, kes on juba aastaid töötanud ja omandanud vilunud oskused puudega inimeste teenindamisel, abistamisel. Taksojuhid, dispetserid ja invabussijuhid  läbisid puudega inimeste teenindamise koolitused 2008. ja 2009.aastal. Aruannetest lähtuvalt on puuetega inimesi teenindanud ligikaudu 108 taksojuhti kuus. 

Uurimusega on võimalik tutvuda ja need edastatakse järgmiselt: 1)      teenuse finantseerijale - Tallinna Sotsiaal-  ja Tervishoiuametile; 2)      teenust osutavatele taksofirmadele  - Tulika Takso ja Termaki Autopark; 3)      TPIK kodulehele – www.tallinnakoda.ee - trükised ja materjalid - uurimus 2011.a.

Meie peres on mõtlev mees.

Mõtleb eesti mees siin juba mitu aastat ja eriti viimasel ajal on see plaanide pidamine aktiivseks läinud. Aastavahetusel siis soovisime koos 2012. aastaks uut kodu. Muidugi on suur mure majas, kui ratastooliga välja ei pääse. Kolm on aktiivsed inimesed ja siis üks meeshing peab oma elu kogu aeg teiste järgi sättima. Nii me siis tuleme hommikul koos tööle ja õhtul läheme koos koju. Kui mina magistratuuri õppima läksin, siis pidi mõni meist kaua autos ootama või üldse koju jääma, sest koolipäevad on ülikoolis pikad. Hakkasime otsima, sest mida sa teed, kui üks kannatab, seda kodus passimist ja ajakava tegemist. Arko sundis isegi mul googlekalendrit tegema aga ma ei viitsinud. Mul Tallinna Ülikooli kalendermärkmik ja sinna sisse ma oma plaane kriban. Käisime eelmisel aastal kaks korda ka Arko koolivennal külas ja veendusime, et ehitatakse ikka linnas tänapäeval häid maju. Pole vaja midagi suurt kohandada, sest esimesele korrusele pääseb ja vannituba ja korter on liikumiseks justkui loodud. Arkoga vaatasime siis Mäepealses 3-taolist aga sel oli see häda, et elutoas vaba seinapinda nii vähe, et pole sektsiooni kusagile panna ja polnud panipaika ja autokohad olid kitsad, kuhu saab küll parkida aga välja ei mahu... Siis juhtus see, et see korter broneeriti ära teiste poolt ja selle ajaga leidis Arko uue korteri Haaberstisse.

Täna käisime vaatamas ja meile meeldis. Arko säras nagu päikene (või õigemini nagu täiskuu), sest maja oli ilus ja 2 wc-d oli (suur 5liikmeline pere juu meil), vann oli (minu jaoks eriti vajalik), rõdule pääses (mis oli suurem ja laiem) ja panipaik oli. Maakler sundis meil enne otsustamist korterisse uuesti minema ja ringi jalutama. Aga Arko juba kiirustas mind tagant, sest järjekord oli ukse taga, kes superhinnaga korterit vaatama tahtsid tulla. Korter oli ka suurem, 71,2 m2 ja puud olid maja ümber. Plussideks olid ka bussipeatus maja juures ja Selver paarisaja meetri kaugusel. Ütlesime broneerimise kohta oma jah-sõna, tegelikkuses andsin Arkole selle otsustava mehesõna välja ütlemiseks! Mõtlev mees juba tahaks kiiresti kolida. Mina mõtlen jälle kuidas vanast Tammsaare tee 121 korterist lahti saaks ja kolimisest talveajal ma küll nüüd eriti huvitatud pole. Aga olen varemgi kolinud lumega Lasnamäelt ja eks siis ootame panga jaoks hindamisakti ära. Sorteerime asju ja unistame elust Tähekodus (mitte Tähesajus nagu alguses meelde jäi). Tähtede poole. Tegelikkuses merele lähemale Pärnaõie õuele, kus puude taga on kilomeetri kaugusel mets. Saab sporti teha ja kilomeetri kaugusele jääb ka Haabersti kurikuulus ring, mida õppesõiduautod oskavad kõrgelt hinnata. Samas Arko lemmik pood on Rocca al Mare ja õnneks oskab ta ka hästi autot juhtida. Varsti siis on oodata küllakutset soolaleivapeole aga sellega läheb veel veidike aega nii, et olge kannatlikud.     
       

26. jaanuar 2012

Ravimite tarvitamise ABC-st

Leidsin huvitava artikli ja mõtlesin seda jagada ka testega. Eesti HIV-positiivsete võrgustiku kodulehelt, millega saab tutvuda siit. Mind üllatas päriselt ka, et ravimitel on kuni 4000 kõrvaltoiemt. Nii olen veendunud, et parem on ravimeid võimalikult vähe tarbida ja ikka haigena arsti juurde minna. Tervis on tähtis ja tervelt elamine mõnus. Tervik artiklit saab lugeda siit: 
Milliseid ravimeid ei tohi koos võtta?


Ravimite tarvitamise ABC
1. Loe alati enne ravimi tarvitamist patsiendi infoleht hoolikalt läbi.
2. Ravim, millel pole ärritavat toimet mao limaskestale, võta sisse enne sööki. Söömise ajal või vahe­tult pärast söömist võta seedimist soodustavaid ravimeid. Magu ärritava toimega ravimid manusta pärast sööki. Pea kõiki ravimeid on kõige parem manustada enne söömist ja koos klaasi veega. Nii omastab organism neid kõige kiiremini ja toimeainete mõju on tõhusaim.
3. Kui ravimikapsel tekitab neelamis-raskusi, võib selle reeglina lahti teha ja kapsli sisu peenestada. Vees lahustumatu kat­tega, pika toimeajaga depookapsleid aga purustada, katki ham­mustada ega avada ei tohi. Need tuleb alati sisse võtta tervena, vastasel korral võib ravi­mi toime muutuda või nõrgeneda. Info kapslite manustamise viisi kohta leiad ravimi infolehelt.
4. Ära tarvita ravi­mikuuri ajal vitamiine ega ravimtaimepreparaate arstiga konsulteerimata: need võivad mõjutada ravimite toimet.
5. Ära sega omapead ravimit kuuma joogiga: paljud toimeained lagunevad kuuma toimel.

Kust saada infot ravimite koostoimete kohta?
Info saamiseks võimali­ke koostoimete kohta tuleb patsiendil pöörduda perearsti või apteekri poole, kellel on vastava tarkvara olemasolul juurdepääs andmebaa­sile. Uibokandi sõnul on andmebaasis 3000-4000 ravimit, mis erinevates variantides annavad kaks miljonit koostoimet. Andmebaasi täiendatakse pidevalt, sest uusi and­meid ravimiuuringute tulemustest ilmub maa­ilma teaduskirjanduses igal nädalal. Perearsti ja apteekri käest tasub nõu küsida ka põhjusel, et andme­baasis olev info vajab erialaspetsialisti otsuseid. "Ainult nemad saavad potentsiaalselt ohtliku ravimite kombinatsiooni korral otsustada, kas jätkata ravi, asendada ravim koostoimeta ravi­miga või ravimiannuseid korrigeerida," rõhutab Uibokand. Nii saab arst või proviisor asendada ühe ravimi teisega, nii et ravitoime oleks tagatud, aga ohtlikke koostoimeid ei teki. Žarkovski sõnul on nn hoiatusprogramm ka majanduslikult kasu­lik - kui ravimid üksteise mõju nullivad, pole mõtet nende peale raha kulutada, vaid tuleb leida muu raviskeem.

25. jaanuar 2012

Võlanõustamisest Tallinnas

Raepressis oli uudis, et Tallinna võlanõustajatel tööd jätkub. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse poolt 2006. aastal  Tuulemaa tänava sotsiaalmajutusüksuses alustatud võlanõustamine  on kujunenud järjest nõutavamaks teenuseks.  Nõustamine toimub kolmes Tallinna linnaosas - Männikul, Mustamäel ja Koplis ja sellega tegelevad linnas neli  võlanõustajat.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus osutab abivajajatele tasuta võlanõustamise teenust tööpäeviti kolmes Tallinna linnaosas: Männikul Kauge tn 4, Mustamäel Akadeemia tee 34 ja Koplis Tuulemaa tn 6 ;  Koplis toimub vastuvõtt lisaks tööpäevadele ka reede õhtuti ja laupäeviti.  „Kliendid pöörduvad võlanõustajate poole väga erinevate probleemidega ja põhiliselt on neil rohkem kui üks võlg. Peamised raskused on eluasemelaenude tagasimaksetega  ja muude pangavõlgadega, sealhulgas  BIGbank, suure osa võlgnevustest moodustavad trahvid,“ tutvustas Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse direktor  Kersti Põldemaa peamisi võlaprobleeme. Põldemaa sõnul võetakse järjest rohkem  kiirlaene,  tihti ka teiste võlgnevuste kustutamiseks ning  aina rohkem pöördub inimesi võlanõustaja vastuvõtule üürivõla pärast. Kergekäeliselt antakse allkiri käenduslepingutele, millega käendatakse tihti võõraste inimeste  sh töökaaslaste, sõprade tuttavate jt laene, mõistmata, et laenu saaja makseraskustesse sattumisel tuleb käendajal võlg ise tasuda või koguni oma kodu kaotada.  

Võlanõustaja aitab  kliendil suhelda võlausaldajate, kohtutäiturite, ametiasutuste ja teiste asjaosaliste isikutega ning on abiks lahenduste leidmisel võlgade tasumiseks või vähendamiseks (realistlike maksegraafikute koostamisel, maksepuhkuse taotlemisel, kokkulepete sõlmimisel jmt). Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on viie aasta eest Tallinnas  käivitatud teenus osutunud äärmiselt vajalikuks. „Abi on saanud tuhanded inimesed, kel endal  majandamisel  ja elu planeerimisel oskusi ja perspektiivitunnet napib,“ märkis Martinson. Mullu käis Tallinnas võlanõustajate vastuvõtul 1797 isikut. Võlanõustamise teenust osutatakse elukohajärgse omavalitsuse garantiikirja alusel ka isikutele väljastpoolt Tallinna linna. Teenus on Tallinna elanikele tasuta, teiste omavalitsuste elanikele on teenuse hind 19 eurot, mis sisaldab kolm tundi nõustamist. Info ja võlanõustajate vastuvõtule registreerimine tööpäeviti kella 9.00 -16.00 telefonidel 666 0886  ja 56941023.

23. jaanuar 2012

Läbirääkimistel Swedbankis

Täna käisime pangas nõustamisel ja pank ütles põhimõttelise jah. Me olime põhjalikku kodutööd teinud ja mina siis ei jätnud võimalust, et saaks küsida. Laenunõustaja oli väga asjalik, põhjalik ja abivalmis. Saime oma veel õhus rippunud küsimustele vastused. Nüüd tegeleme nende agadega, mis on vaja korda saada. Arvan, et me liigume uue koduotsiise poole. Plaanid on ikka väga suured ja kaalutletud. Oleme elevil ja valmis kolimiseks. enne seda on veel tarvis mitmeid asju korda ajada. Hoian pöialt, et kõik läheks nii nagu me siin peregaunistame. Arko isegi pani omale blogisse piltegi, mida näeb siit.

19. jaanuar 2012

Jaanuarikuu sotsiaalkomisjoni koosolek 24.01.12

Selle aasta esimene sotsiaalkomisjon toimub juba järgmisel teisipäeval Mustamäe Linnaosa Valitsuse hoones, sotsiaalosakonna 2. korruse nõupidamisruumis. Teemaks on Mustamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni tööst 2011 aastal. Ettekandja: Elle Arusoo Mustamäe Linnaosa Valitsuse linnavarasektori juhataja. Kell 16 on Mustamäe Halduskogu koosolek.

Kellel on ettepanekuid selle aasta Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni teemade kohta, siis palun need saata mulle meilile: tiiatiik@hot.ee . Olen ka Mustamäe sotsiaalhoolekande komisjoni liige ja küsimused on teretulnud.

 2011. aastal toimus kokku 11 koosolekut ja komisjon arutas või tutvus järgmiste sotsiaalsete probleemide ja lahendustega. Jaanuar –  I poolaasta teemade arutelu ja tööplaani koostamine. Otsustasime järgmiste teemade kohta - Töötute klubi tööga tutvumine Mustamäel, võlanõustamise teenus Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonnas, lapsehoiuteenus, puuetega laste intervallhoid, huvitegevuse võimalused, ülevaade ja analüüs sotsiaaltoetustest ja –teenustest aastatel 2007 – 2010, koduhooldus ja –õendus, hooldekodusse suunamine, meditsiiniline teenus koolides ja lasteasutustes.
Veebruar – Ülevaade ning analüüs sotsiaaltoetustest ja –teenustest aastatel 2007 – 2010
Märts – Tutvumine Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga
Aprill – Tallinna linna teise abipaketi meetmed – tasuta hambaravi ja hooldusravi kompenseerimine.
Mai –  Eriarsti ja perearstiteenuse kättesaadavus Mustamäel.
Juuni – Tutvumine Hooldusravikliiniku teenustega.
August – Sotsiaalteenuste probleemid Tallinnas.
September - tutvumine Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga.
Oktoober - hambaravi kättesaadavus Mustamäe linnaosas.
November - Tutvusime Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse tegevusega.
Detsember - Ülevaade puuetega lastest ja nende probleemidest Mustamäel.

Juunikuu Mustamäe sotsiaalkomisjonis 20.06.11

Mõtlesin, et panen kirja 2011. aasta sotsiaalkomisjoni koosolekute teemad ja siis sain aru, et üks protokoll suvest on puudu. Parandan selle vea. Juunikuu Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjon tuli kokku 20.06.2011 ja teemaks oli "Tutvumine Hooldusravikliiniku teenustega". koosolek toimus Tallinna Hooldusravikliinikus, mis asub Sõle tn 16. Mark Levin võttis meid vastu hooldusravikliinikus, kus ta on kliiniku juhataja ja tutvustas hooldusravikliiniku teenust Tallinnas. Haiglas on 37 voodikohta, millest Haigekassa finantseerib 34 kohta. Õdesid on tööl 4, kuid peaks olema rohkem. Hooldusõdesid on 4, st töökoormus on 15 patsienti. Praegu on kõige suurem mure, et inimesi on tööle juurde vaja. Õismäe polikliiniku ehitus käib ja uued ruumid valmivad 2012. aasta novembriks. Siis laieneb hoolduskliinik ja kaasaegsetes ruumides on 150 voodikohta.  Siin majas asume 1. korrusel ja palateid on 12, milles on 1 – 5 voodikohta, kolisime siia Sõle tänavale Nõmme hooldushaiglast.  Praegu on 31.05.11 seisuga järjekorras 38 inimest. Noorim on 79 ja vanim 95.aastane. Küsisin, et mis on alternatiiviks ja sain vastuseks, et Järve haiglas (130 kohta) on järjekord 2 kuud, lisaks Keilas (80 kohta), Kallaveres (80 kohta), Diakooniahaiglas (50). Hiiu korpust Mustamäe haiglas on vajadus 2 korda rohkem, eriti peale aktiivravi, suur osa on dementseid (3/4), üritavad tulla ka agressiivsed patsiendid. Alar Sepp küsis kuidas on lood Haigekassa rahastusega ja Mark vastas, et praegu on 34 voodikohta + 3 tasulist voodikohta, 23 eurot päevas, 690 eurot kuus. Keskmine pension on palju väiksem, Villa Benitas ja Merivälja pansionis on parem. Meil on kliendi omaosalus 6,40 eurot päevas, mis teeb 15% voodikoha maksumusest ja kuus on omaosalus 193,80 eurot. Hooldusega Haigekassa ei tegele. Tegelikkuses peaks riik koos kohaliku omavalitsusega sellega tegelema, sest meil on praegu hooldekodu koha maksumus 3 korda suurem kui pension. Samas peaks inimene oma pensioni eest suutma tasuda hooldusteenuse eest. Tundsid huvi kuidas omaksed leiavad transpordi siia patsientide toomiseks ja sain teada, et sel juhul suheldakse sugulastega ja transporti on tellitud Kalju Kaasikult. Alar jagas oma kogemusi koosolekust Villa Benitas, kus ta pakkus välja Soome KELA näite, kus on tervishoid kombineeritud hooldussüsteemile üle minna. Osalejad jäid mõtlema. Mark rääkis, et välismaal maksab Haigekassa 65%, 15 – 19% on kliendi omaosalus ja puudujääva osa maksab linn või vald kinni. Iisraelis maksab hooldusravi 2400 dollarit ja hooldekoduteenus maksab 600 – 700 dollarit.

Küsisin ,et kas hoolduskliinikusse on soovinud tulla ka ilma ravikindluseta isikuid ja sain teada, et ei ole, sest need saavad hooldusravi Magasini tänava hooldushaiglas. Meil on põhiliselt Tallinnas, kuid on ka Harjumaalt olnud. Küsisin, et kui patsient vajab täiendavaid uuringuid, siis kuidas need on korraldatud ja selgus, et  patsiendid saadetakse vajadusel 4.korrusele konsultatsioonile ja uuringutele ja samuti ka Meremeestehaiglasse. Tudengid käivad ka  praktikal ja oma hooldusõed on edasi õppima läinud. Alar küsis, et kui palju on personali tööl ja selgus, et õdesid on tööl 7, peab olema 10; 2 koristajat, toitlustab Eesti Eine. Lisaks juhatajale on hooldusraviosakonnas koduõenduse juhataja, 3-4 hooldajat käib linnas kodudes, kuid praeguseks on koduõenduse raha otsas. Õdedele makstav palk on keskmiselt 14 tuhat krooni ehk 894 eurot, hooldajad saavad kuni 8 tuhat ehk 511 eurot.  2013. aastaks on kavandatud 20% dementsete päevahoid. Täna on Viljandis 37 voodikohta, plaanis on luua 1800 kohta. Praegu on riigihanked toimumas uue hooldushaigla sisustamiseks.  See uus hoone lahendab ruumipuuduse ja annab paremad võimalused nii ambulatoorseks kui statsionaarseks hooldusraviteenuse pakkumiseks Tallinnas.

Detsembrikuu Mustamäe sotsiaalkomisjonis

12.detsembril toimus Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, kus oli teemaks "Ülevaade puuetega lastest ja nende probleemidest Mustamäel." Esimees Mark Levin oli kutsunud meiega kohtuma  sotsiaalhoolekande osakonna vanemspetsialisti Maire Adambergi. Teada on, et igal aastal tuleb selliseid lapsi juurde ja saime teada, et neid on linnaosas 230, kuid mõnedel on puue lõppenud, hooldajaid on 19 ja neile lisaks on alla 3aastaste lastega emad. Riigi poolt kuni 371 eurot rahastatavat lapsehoiuteenust on kasutanud 15 last. Tallinna linna intervallhoiuteenust on kasutanud 8 klienti, sh 12 raske puudega last ja 6 sügava puudega last. Abisaajaid informeeritakse Mustamäe linnaosa ajalehe kaudu. Küsisin, et kas kõikidele lastele koostatakse rehabilitatsiooniplaanid ja seal on tegevuskava, milles on kirjas KOV sotsiaaltöötajate kontaktid ja soovitatud teenused. Marika Lillemäe vastas, et seal on kirjas KOV teenused ja psühholoogiline nõustamine. Maire selgitas, et lisaks on taastusravi, rehabilitatsiooniteenused ja riigi poolt rahastatavad teenused. On olnud juhus, et kui laps hakkas saama reh.teenust, siis olid asutusel rahad aasta lõpus otsas. Suunati lapsevanem läbi KOVi rahastuse teenusele. Seda kasutatakse ka treeninguteks jne. Sel juhul küsin Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist Reet Räägult üle. Uuel aastal pidi kord muutuma. Praegu tuuakse meile arveid, kus logopeediteenuse tund on kõrge. Lapsevanemad toovad arveid perenõustamise teenuste 3 tunni kohta, et KOV tasuks rehabilitatsiooniteenuste eest, kuid need on riiklikud teenused rehabilitatsiooniplaani alusel. Marika Lillemäe rääkis, et Sotsiaalkindlustusamet määrab teenustele ja plaanide koostamisele ja samuti kontrollib rehabilitatsiooniplaanide täitmist Pensioniamet. Küsisin, et kuidas saavad puudega laste vanemad hoolduskoormusega hakkama ja kas Mustamäelt on lapsi antud lastekodudesse?
Maire vastas, et Mustamäelt lapsi lastekodudesse antud ei ole. Mark küsis kui palju nendest kasutavad ratastooli aga Maire ei osanud sellele kohe vastata. Mark tundis huvi, et kuidas on abivahendikaardi alusel abivahendite soodustusega ostmine ja Marika vastas, et abivahendifirmad said raha juurde. Mark esitas täpsustava küsimuse,  et kas saab öelda, et kui lapsel on vaja abivahendeid, siis nad ka saavad? Vastus oli jaatav. Tunti huvi ka lapsevanemate rahuloluga perearstide üle ka selgus, et sotsiaalosakonna poole ei ole kaebusi esitatud laste kohta aga pigem on probleeme esinenud eakatel. Kodus käiakse hooldaja määramise korral ja puuetega lapsed on lastehaigla patsiendid.

Jõudsime järeldusele, et olukord on kontrolli all ja need, kes pöörduvad, need ka abi saavad. Üks kord on kompenseeritud korterikohandamist lastega peredele ja praegu on 1 laps järjekorras. Tundisn huvi kas puudega laste vanemad on teie poole pöördunud kooli valiku küsimustega? Kas koduõppel on laste järelvalve tagatud ja kas koduõpe on alati põhjendatud? Praegu on need lapsed sotsiaalselt tõrjutud suures osas, kes on kodus. Marika Lillemäe vastas, et kui laps saab 3-aastaseks, siis vormistab lapsevanem ennast sügava või raske puudega lapse hooldajaks ja probleeme pole olnud. Transporditeenust saavad need, kes soovivad ja kelle vajadus on põhjendatud. Mustamäe sotsiaalmajas ei ole ühtegi puudega laste peret. Tugiisiku teenust saab taotleda Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu ja läbi riikliku lapsehoiu teenuse rahastamise. Tegevusjuhendajad on Tugiliisus. Probleemiks on see, et vanemad ei armasta panna oma lapsi intervallhoidu. Sotsiaaltöötajad peavad selgitama ja soovitama. Samas on peresid, kes on teenust kasutanud, tulevad uuesti  ja suure plussina kasutavad seda 30 päeva võimalust kalendriaastas. Raskematel juhtudel on lahendust pakutud lisapäevade kasutamisega. Puudega laste vanemad ei ole taotlenud tugiisikut lasteaeda. Lõpetuseks olime seisukohal, et Mustamäe Sotsiaalosakond teeb head tööd.

16. jaanuar 2012

Täna oli tõeliselt ilus talveilm



Paljud ei taha uskuda, et mulle meeldis tänane ilm, mis oli pilvine aga ei sadanud lund ja külma oli ainult -4 C. Selline mõnus tunne tuli peale, et läheks või kohe suusatama. Mustamäe on õnneks nii Nõmme külje all, et kui selle kuulsa viltuse Tallinna 2011.aasta jõulupuu ära vaatasime, siis sõitsime kuuse juurest lumist linna kaema. Sadas nii tugevalt ja valgeks läks maa. Nüüd on sellest juba paar nädalat möödas ja maa on ikkagi veel valge. Palju kenam, kui see pori ja sünge ilm, mis tundub vahepeal masendavana, sest hommikul tööle minnes on pime, päeval videvik ja õhtul jälle väljas pime. No siis saab lugeda, filme vaadata või õppida, sest õppimine ei suuda lõppeda ja elus on minul kül igapäev midagi uut õppida. Vahel on hea vanagi korrata või siis nokitseda arvutis või kolistada Internetis. Nüüd mõtlesin, et äkki räägin sõbrannad ära, et saaks nt Nõmmele suusatama mina. Ma peale keskkooli lõppu olengi ainult korra suusad koos õeperega alla saanud. Sellestki juba mitu mitu aastat möödas. Elu veereb ja aeg lendab. Seniks nautige piltidelt minu lumesaju jäädvustust. Arkole tegelikut see talv ei meeldi, sest siis on vaja lumelabidat ja põrandat kuivatada, käed saavad märjaks ja tool ei taha liikuda selle lume ja jääga. Talveselgroog on murtud ja varsti lähevad päevad pikemaks ja valgemaks. Tore, kui sellist lumist aega ka ikka Eestimaal on. Ilus on.

13. jaanuar 2012

13 ja reede - õnnelik päev

Terve selle nädala olin õppimise mõju all. Tööpäevad olid klientide rohked ja aeg lendas kiiresti hommikust õhtusse ja nii 3 päeva järjest ning poolik neljapäev, sest ruttasin ülikooli. Õhtud on möödunud ikka koju kiirustades ja siis lihtsalt õppides. Teisipäeval sain üllatuse osaliseks, kui küsisin vene keele eksami tulemust. Sain õpetajalt vastuse, et sooritasin eksami minimaalselt aga õnn, et läbi sain. Seejärel sain õpetajalt teada, et sain küll B1 taseme saavutatud, kuid tegelikkuses deklareerisin ennast rühma B1.1, mis lõpeb arvestusega ja arvestusele ei ilmunud. Rühma B1.2 te ennast ei deklareerinud, mis lõpeb eksamiga, aga eksamile tulite ja sooritasite. Nokk kinni, saba lahti. Praadisin mitu päeva omas rasvas kuni neljapäeval muudeti õppekava ja ma sain teada, et ikkagi pean minema veel vene keele arvestust tegema ja sain õppekava muudetud ja veel ühe lisa valikaine juurde. Nagu oleks vähe oma ajuragistamist ning leiutamist kirjalike kodutööde arvelt. Aju genereerib mõtteid isegi öösiti. Eile siis sai üks keeruline eksam tehtud ja õppisin tänaseks. Täna oli 13 ja reede. Varsti pool jaanuarikuud juba läbi. Aeg lendab ikka kiiresti ja lumi on jälle maas. Hommikupoolikul kaitsesin oma magistritöö projekti ja ma tean, et kõik tahavad nüüd teada, et mis teema see oli. Eks ikka töölähedane. Pärast lõunasse mahtus üks grupitöö ja siis taas kirjalik testimine. Kuigi ülikoolis on lahe käia ja ka kooliõed on mõnusad aga ikkagi on tunne, et mida rohkem ma loen ja õpin. Ja seda enam tekib tunne, et arenen ja samas on tunne, et peas on kõik segi ja aju hiilgab ja keerleb sellest tarkusest. Kõike on nii palju ja tuleb aina juurde. Olen rahul eriala valikuga ja elan üle ka need asjad, millest ma aru ei saa, olge see või mitme rühma koosõppimine vene keele tunnis ja õpetaja jutust, et pean tegema eksami, mida hiljem selgus poleks pidanud tegema aga hakkama ma sain ja see asi on nüüdseks tehtud ja seljataga. Pean tunnistama, et matemaatikas ja muudes alades olen tugevam, kui keeltes. Täna koolis õppisin nii, et ninast veri väljas. Aevastasin hommikul koaks korda loengu ajal ja siis hakkas ninast verd jooksma. Imelik on see, et mulle isegi ei meenu, et mul oleks kunagi ninaverejooksu esinenud.  Ju oli see ülepingest, magamatusest või valel ajal tukastamisest, mis tavaliselt toimub õhtuste uudiste ajal teleka ees. Õnneks on Internet ja Delfi, kust hiljem uudiseid loen. Magistritöö projekt on kaitstud ja 7 eksmait 10st seljataga. Järgmisesse nädalalasse jäävad veel paar eksamit ja ongi läbi see sügisene õppesessioon. Areng on toimunud ja olen ülikooli õppehoonete vahelise kulgemise selgeks saanud ja enam ära ei eksi. Ahjaa seda, et tuletasin oma magistritöö teema eelmisest lõputööst ja töö pealkirjaks sai Rehabilitatsiooniteenus kui liikumispuudega inimeste toimetulekut ja töölesaamist mõjutav teenus Tallinna Puuetega Inimeste Koja näitel. Tundub, et kogu aeg on kiire ja aina kiiremaks läheb aga õnneks mul on mõistlik mees, arukad lapsed ja kannatlikud töökaaslased, kes kõik mind minu õpingutes toetavad. Arko on nii arusaaja, et toob mind ülikooli ja mõnikord tuleb vastu ka ja ootab. Ootas tänagi, kui mina oma kirjaliku testi kallal ajusid ragistasin. Sõbrannade ja sugulastega suhtlemiseks jääb aega väheseks.

Aga selle aasta alguses soovitas üks klient mulle õppida kuni surmani. Tundub, et tema iroonias oli omajagu tõde, sest tahangi areneda ja elukestev õpe on praeguse aja elu loomulik osa. 13 ja reede oli õnnepäev, sest peale väsitavat koolipäeva sain ennast rahus välja magada. Unehäireid mul pole ja stressi maandan sporti tehes, tantsides ja lugedes. Hirmsasti tahaks kinno minna. Arko lubas, et ainult siis, kui mina istun koos temaga esireas, sest ratastoolikohad on ainult esimestes ridades. Pea kuklasse ja fimi vaatama. Äkki homme veab! Paluks ainult tagavara prillide asemel hoopis tagavara silmi, sest nägemine kannatab selle koormuse all kõige enam.

12. jaanuar 2012

Õigusnõustamine tegevuskeskuses 18.01.12

Tallinna Puuetega Inimeste Koda koostöös SA Õigusteenuste Bürooga pakub puuetega inimestele ja nende hooldajatele võimalust saada tasuta õigusalast nõustamist Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59. Järgmised nõustamispäevad toimuvad 18. jaanauril ja 1. veebruaril, kella 10.00 kuni 14.00, arvestusega ühe kliendi kohta maksimaalselt 1 tund.  Eelregistreerimiseks tuleks pöörduda otse SA Õigusteenuste Büroosse, telefonil 60 15 122 või e-posti teel sekretar@otb.ee. Registreerimisel palun nimetada, et Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga seotud isik.

11. jaanuar 2012

Hooldajate infotund 18.01.12 kl 13

Ühisel toel uude aastasse! 2012.aasta esimene Tallinna omastehooldajate kokkusaamine toimub 18.jaanuaril algusega kell 13.00, peateemaks on toimetulek uriinipidamatusega ja põetus-hooldusvahendite tutvustamine. Seekordseks külaliseks on MTÜ Inkotuba konsultant Silva Põldmets. Ta on töötanud 20.aastat kiirabis, 7.aastat Põhja-Eesti Regionaalhaiglas vanemõena ja samapalju aastaid müünud hulgilaos põetus-hooldusvahendeid. Vestlusringis saab jagada muljeid aastavahetusest, enda ja oma hoolealuse rõõme ja muresid. Silva aitab kaasa koduhoolduses ettetulevate küsimuste lahendamisega sh kuidas toimida uriinipidamatuse puhul ja tutvustab põetus-hooldusvahendeid. Kohtumine toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse klubiruumis aadressil Endla 59. Üritus on tasuta. Olete oodatud! Meie ühingu tegevusest ja paljust muust saate lugeda www.kuivaks.ee Võtke kaasa ka tuttav omastehooldaja! Heade soovidega, Pirjo Vaarmaa, MTÜ Inkotuba projektijuht tel 55500290.

10. jaanuar 2012

Kutse kreeka kultuuriõhtule 18.01.12


Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi kolmapäeval, 18.jaanuaril kell 16 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59) kreeka kultuuri tutvustavale õhtule. Kreeka kultuuriõhtu läbiviijaks on välisvabatahtlik Thomas Pinakas, kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Käo Päevakeskuse Täiskasvanute keskuses vabatahtlikku tööd tegemas. Thomas soovib kultuuriõhtul tutvustada oma sünnimaa ajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jm. Koos vaadatakse slaidishowd, videosid ja kuulatakse muusikat. Osavõtt on tasuta ja üritus tõlgitakse inglise keelest eesti keelde. Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn. Telefon: 656 4048, e-post: koda@tallinnakoda.ee www.tallinnakoda.ee

7. jaanuar 2012

Selle aasta esimesest töönädalast

Esmaspäev oli 2. jaanuar ja läksin tööle. Hommikul panin eelmise aasta asju kokku, et ruumi teha uutele ja parandasin selle aasta tööbussiringi transporditaotlustes vigu. Kui harva teha, siis võibki kuluda palju aega ja kui programm ka sisse ei lase või välja peksab, siis kaobki aeg kiiresti. Vahepeal käisin allkirjastatud SDE Tallinna piirkonna revisjoni arvamust ära viimas kontorisse. Nagu õue sain olin maja ees aegluubis ninali. Valus aga endalegi tundus naljakas, et õues libastusin mustal jääl - alguses varbad, siis põlved, siis peopesad ja kõige lõpuks ninaga vastu maad. Esimene mõte oli, et nüüd lähevad prillid ja poolpimedana ikka tööl raske hakkama saada aga õnneks sain pidama, taguots püsti nagu lennuvõimetul pardil. Õhtul olime jälle linetantsu tunnis ja Kaie Seger tegi meile sellist trenni, et mul olid järgmisel päeval jalalihased haiged.


Teisipäeval saime loa alustada taksokaartide väljastamist ja nii tegelesin kolmapäeval selle asjaga, kuniks õhtul said ära saadetud 44 inimese tellimused Hansabisse ja andmed kaustikusse ja arvutisse. Rahvast käis sisse ja välja, telefon helises tihedamini kui aasta lõpus. Kolmapäeva öötundidel tegelesin magistritöö projekti lõpetamisega ja suutsin selle veel õppejõule ära saata. 

Neljapäeval sain siis taksokaardid kätte, saatsin nimekirja taksofirmadele, mida oli 2 lehte, ja hakkasin kliente läbi helistama. Siis tulid uued kliendid, helistasid veel taksokasutajad ja nii see päev lõunasse jõudis. Õhtuks said kliendid informeeritud ja uskuge või mitte minu kabinetis läks järjekorras inimeste vahel trügimiseks. Kui tavaliselt ootavad inimesed rahulikult ukse taga, siis korraga oli neid toas neli. Üks vanem proua trügis sisse ja ütles, et ta tuleb ainult taksokaardile järele. Samas kannatlik koduhooldustöötaja teatas rahulikult, et tema oli ennem ja tuli ka sama asja pärast. No tule taevas appi, sellist jama pole enne kuuldud ja nähtud, et inimesed nii ebaviisakad on. Olukorra lahendasin nii, et ütlesin, et kes on esimene ja astugu ligi. Rahulikult said kõik kliendid informeeritud ja taksomagnetkaardid kätte koos infolehega. Allkirjastasin ID-kaardiga veel eelmise aasta TPIK taksokomisjoni protokolli ja saatsime ettepanekud linnale ära.

Õhtu poole tegime Ritaga Tallinna Invaspordiühingu HMN projekti kulude ja sisuaruannet. See on siis 2011. aasta kohta tehtud, kulud koos omaosalustega tabelis ja edastatud Tallinna koja tegevjuhile. Õhtul ruttasin koju ja nii avastasin alles Hesburgeri juures, et minu ID-kaart jäi arvutisse. Ega siin muud valikud polnudki, kui tööle tagasi sõita oma ID-kaarti tooma, sest reedel oli kooli päev. Ööni tegelesin vene keele eksami jaoks õppimisega. Vastuse sain ka õppejõult, et 13.jaanuaril saan magistritöö projekti kaitsmisele. Hea uudis seegi.

Reedel ruttasin  Tallinna Ülikooli ja kirusin seda ühistranspordi hõredat liiklust, sest varusin aga ikkagi pidin trolli ja trammi kaua ootama. Vene keele eksam algas kell 10 hommikul ja lõppes kell 14.15. Uskumatult raske oli see eksam, mis sisaldas nii kirjalikke teste, kuulamisülesannete alusel lünkade tätmist, kirja koostamist ette antud punktide alusel ja siis veel kolmanda osana oli pileti alusel jutustamine koos endast ja oma tööst rääkimisel. Mul oli aju nii krussis sellest vene keelest, et kella kahe ajal päeval ma teadsin paljusid vene keelseid Eesti teemaga seotud sõnu ja need lihtsalt tiirlesid mul silmade ees, kuid suust välja ei tahtnud kõik nii hästi tulla, kui oleks võinud. Aga ma loodan, et saan selle eksami tehtud. Karm on see keeleoskuse nõu ja see oli ka üks suuremaid põhjuseid, mis mind pani nii kaua magistratuuri sisseastumisega viivitama. Loodan, et saan ka selle vene keele eksami tehtud nagu strateegilise juhtimise, rehabilitatsiooni teooriate, alaealiste õigusrikkujate ja nende perede rehabilitatsiooni eksamid. Esimene sess hakkab otsa lõppema aga paar eksamit on veel sooritamata ja vaja õppida, lugeda kohustuslikku kirjandust, mida on nii kohutavalt palju.

1. jaanuar 2012

Head uut aastat! 2012 on saabunud.

Saatsime teguderohke 2011.aasta ära ja võtsime uue 2012.aasta vastu Pirital mere ääres. Seal oli rahvast nii palju, et pidime otsima autole parkimiskohta. Kohale oli saabunud inimesi peredega, koertega ja lastega. Aga vaade oli ilus, lumi maas ja paukudena lendas suurelt eurosid taevasse üle pooletunni. Mere ääres oli üks valge polaarrebase moodi koer, kes üritas raketid kinni püüda ja näitas hambaid jahaukus ja see oli väga naljakas nii meile kui ka teistele inimestele. Sain selle isegi pildile. Merelained loksusid randa ja meie neljakesi - Arko, mina, Liia ja Rein soovisime üksteisele head uut aastat ning lasime Reinu abiga õhku ka oma ilutulestiku. Rahvast oli pärast linna kaudu Mustamäele sõites, tänavatel palju. Samas oli kiirabi ja politsei vilkurite valguses tööl. Inimesed marssisid Viru väljakul ringi ja autod istusid ummikus, sest jalakäijad tuli ju üle tee lasta aga neid oli palju ja lakkamatult tänavaid ületamas. Kõht oli ka enda tehtud sööki täis ja telekast tuli ka päris lahedat värki.

Head uut aastat kõigile! Loodan, et uus tuleb sama tegus, kui oli 2011, mis minule tähendas noorema poja põhikooli lõppu, vanema poja kutsekooli lõpetamist ning tööleidmist. Käisime unelmate ringreisil Poola-Austria-Saksamaa-Tsehhi. Ja kõige suurem rõõm oli mul selle üle, et sain tasuta ehk riigieelarvelisele õppekohale ja olen taas üliõpilane. Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö eriala magistrant. See on tähendanud mitu kuud paljustki loobumist ja pühendumist õppetööle. Tulemuseks on 3 sooritatud eksamit ja palju uusi teadmisi. Samuti oli tore, et käisime Soomes nii kultuuripealinn Turkus külas, siis linnavalitsuse sotsiaaltöötajatega Toimivas Kotis ja kindlasti on suur asi need mitmed spordiüritused, nii linetantsu- ja liikumispuuetega inimeste laagrid ja jõulupeod. Fotograafia alal arenesin ka ja tegime esimese ühisfotonäituse, mida saab Endla 59s näha kuni jaanuari lõpuni. Seda tarkust sain juba proovida aastavahetuse ilutulestikku jäädvustades. Sai tegus oldud ka Mustamäe halduskogus ja osaletud komisjonide töös ja naiskogus kaasa löödud. Loodan, et see põnev ja teguderohke elu jätkub ka 2012. aastal! Hea kui on tööd, lapsed on terved ja elu on ilus. See on tore, sest saame just seda, mida endale soovime. Soovin tervist, õnne ja armastust!

 

Puhkus Kanaari saartel - Gran Canaria 8

 8. päev - 6.11.2023 Ja ongi käes viimane hommik. Sööme kõhud täis. Võtame kohvrid ja lahkume hotellist. Buss ootab meid kl 10.45. Lennujaam...