Nõmme tervisekeskuse uus algus

Hommikune 28.veebruarikuu 2011 aasta Pealinn ajalehe esikaant ehib abilinnapea Merike Martinsoni foto ja leht kuulutab: "Nõmme tervisekeskus sai uueks." Uus algus nagu lubame sotsiaaldemokraatidena riigikogu valimiskampaanias.

Artiklist selgub, et polikliiniku remondiks kulus 17 miljonit krooni ja patsientidele avatakse polikliiniku uksed alates 1.aprillist. Linti lõikasid läbi 5 tähtsat isikut, kes on ka minu poolt pildile püütud. Saime meiegi kutse, sest Jüri Järve ja Arko Vool nõustasid nii ehitajaid kui projekteerijaid. Ilus maja on, mida kõige paremini ilmestavad 2 fotot, enne (foto Tõnu Mugur)
ja nüüd.

Kadunud on trepp ja relsid, mille paigaldamine ja kasutamine on tegelikkuses keelatud, kalde nurk järsk ja oli 50%, nüüd 10%. Korruste vahel sõidab lift, hoone peauksed on automaatsed ja maja igal korrusel on inva wc-d. Maja ette pidid lisanduma ka paar invaparkimiskohta, mille üle on heameel eelkõige Nõmme ja Hiiu perearstide külastajatel. Vahetult enne polikliiniku avamist käisime koos Arko ja Auliga testimas, tegime pilte, andsime soovitusi ja teostasime mõõtmisi. Parandused said sisse viidud ja seda mainiti hea sõnaga ära ka avamiskõnedes, mida pidasid Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra, kes olude sunnil liikus karkude ja kipsis jalaga ringi ja kinkis tervisekeskusele nõmme linna lipu, mis maja ehtima hakkab. Kõnet pidasid maja esisel sõiduteel päikesepaistel abilinnapea Merike Martinson, ehitaja esindaja ja Lääne-Tallinna Keskhaigla juhtkond jt. Kohal olid teisedki Mustamäe halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liikmed, eesotsas esimehe Mark Levini, Tiia Tiiki, Eva Gustavsoniga. Ringkäigule kogunes päris arvukas rahva hulk. Linnarahvas sai mõõta vererõhku ja veresuhkrut.
Majale on juurde ehitatud 4-s korrus ja hoones tegutsevad lisaks perearstidele ka munitsipaalperearstikeskus, registratuur, patsientide garderoob, röntgenikabinet uue aparatuuriga, taastusraviüksus ehk massaažikabinet, analüüsiruumid, hambaarstid ning apteek. Keldrikorrusel on töötajate ruumid. Jääb ainult loota ja unistada, et oleksid tulevikus kõik renoveeritavate hoonete projekteerijad nii koostöövalmid, et tulemusega inimesed pärast rahule jääksid ja vanad majad ligipääsetavaks muutuksid. Pole siin miskit muinsuskaitsega hirmutada, sest Nõmme vana polikliiniku hoone särab uues kuues ja ei sega see kaldtee ega käsipuud kedagi. Tervist peaks ka rohkem väärtustama ja hoidma, et sellesse majja võimalikult harva asja oleks.

Rohkem pilte leaid siit.

Sinu häälel on jõud 5

E-valimised algasid täna ja kestavad kuni 2.03.11

Postimmees.ee teatab, et e-hääletamine algas täna, 24.veebruaril kell 9 ja lõppeb 2. märtsil kell 20.00. E-hääle on andnud juba üle 5000 inimese. Esimese hääletustunniga andis oma hääle üle 1000 inimese. Elektroonilist häält on võimalik ka muuta ning sellisel juhul võetakse arvesse viimane hääl. Kui valija on eelhääletamise päevadel hääletanud ka valimisjaoskonnas, siis tema elektrooniline hääl tühistatakse ning arvesse võetakse paberhääl. Valimispäeval, 6. märtsil elektroonilist häält enam muuta ega tühistada ei saa. Tehnilist abi e-hääletamisega seotud teemadel saab telefonil 1777 või e-posti aadressil abi@valimised.ee.
Enne kui otsustad, mõtle ja langeta oma otsus aga vali kindlasti.

Mina Tiia Tiik olen kandidaat nr 377 ja kandideerin 3. ringkonnas, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas Mustamäel ja Nõmmel.

Töö ja teenuste kättesaadavus tagab inimväärse elu!

Minu tuvustuse ja tegutsemise leiad siit.

Miks ma kandideerin?

Oma 11-ne aasta pikkuse sotsiaaltöötaja kogemuse põhjal olen veendunud, et tegemata on palju olulisi asju. Inimesel peab olema teostusvõimalus. Kõige lühemalt öeldes: erivajadustega inimestele tagab inimväärse elu töö ja teenuste kättesaadavus. Ainult riigitoetustest ei piisa. Elukvaliteeti saame parandada vaid siis, kui muudame sotsiaalteenused ja transpordi kättesaadavaks kõigile, ka kaugemas kohas elavaile abivajajaile.

Minu kolm valimislubadust:

1. Suurendame tööhõive ja parandame teenuste kättesaadavust - erivajadustega inimestele tagab inimväärse elu töö, trasport, paindlikud õppimisvõimlaused, taasturavi kättesaadavus ja abivahendid. Töötasu ja miinimumpalk peab olema suurem, kui riiklikud toetused lastega peredele ja üksikvanematele. Toetuseid on vaja suurendada, sest need ei võimalda toime tulla. Iga kätepaar on vajalik.

2. Parandame keskkonna ligipääsetavust - muuta kohustuslikuks ehitusmääruste täitmine, mille tulemusel pääsevad liikumisraskustega inimesed tööle ja kooli. Viime ellu universaalse disaini põhimõtted, mis võimaldab ehitada hooned ja tänavad nii, et nendes saavad liikuda erivajadustega inimsed, lastega emad, eakad.

3. Muudame ja kaasajastame sotsiaalhoolekande seadust ja võtame vastu puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis tagab meie elanike põhiõigused ja õigused. Eraldame tööealiste hoolekande osa üldisest süsteemist, siis ei teki olukorda, et noored pannakse elama vanadekodudesse, vaid tagame tööealistele, sh noortele, omaette täisväärtuslikku elu, osalemise spordis ja enese teostuse kodanikeühendustes.

Tee oma valik - sina otsustad!

Veebruarikuu Mustamäe sotsiaalkomisjonis

Täna, 23.veebruaril toimus selle kuu Mustamäe sotsiaalosakonna komisjoni koosolek. Nagu alati arutati koosolekul hooldekodu järjekorda võtmist. Ühe kliendi soov oli minna Merivälja pansioni ja saada selleks lisaks 95%pensioni osalusele kulude katteks ka Tallinna linnalt finantse. Paraku on soovitud hooldekodu koht kallim kui Irus. Mis teha, kui raha ei jätku perel omalt poolt valitud hooldekodu kulude eest tasumiseks. Toimetuleku toetuse avaldusi on aina rohkem, sest töötud saavad üürilepingu alusel taotleda linnalt toetust. Samas on mõnedel kinnisvara, teistel autod või osalus äriettevõtetes. Eitavad vastused said ka need 2 eakat, kes oma sünnipäevaraha avalduse õigel ajal esitamata olid jätnud. Samas väikese abi toetuse näol said retseptiravimite ostjad, taastusravis viibija ja üks klient, kes oma dokumendid kõik ära oli kaotanud ja nüüd ilma pensionita istus, sest pole id-kaarti millega panka minna. Hea kui on ikka hooldustöötajaid, kes inimese murega sotsiaalosakonda pöörduvad. Siiski oli üks inimene esitanud kaebuse Sotsiaalministeeriumisse ja nüüd siis oli tema kaebus arutlusel.Elu juba on selline, et maapiirkondadest ja väikelinnadest tullakse Tallinnasse üürikorteritesse, kuid töötuks jäämise eest ei pääse isegi kõrgepalgalised ja lastega emad, isad. Karm elu ja probleemid käivad mööda inimesi ja kodusid ning võimalusel saadakse infot, nõustamist ja toetust, kuid mitte kõik ei saa alati positiivset otsust.

Armeeniat tutvustav kultuuriõhtu 2. märtsil

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi kolmapäeval, 2. märtsil kell 16 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59) Armeenia kultuuri tutvustavale õhtule.
Armeenia kultuuriõhtu läbiviijaks on Armeeniast pärit välisvabatahtlik Satenik Khachatryan, kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Sakala Eragümnaasiumis vabatahtlikku tööd tegemas. Satenik soovib kultuuriõhtul tutvustada oma sünnimaa ajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jm. Koos vaadatakse slaidishowd, videosid ja kuulatakse muusikat.
Osavõtt on tasuta ja üritus tõlgitakse inglise keelest eesti keelde.

Omastehooldajate tugirühma loengud jätkuvad!

Tallinna omastehooldajate tugirühma loengud jätkuvad ka 2011. aastal. Kokkusaamised toimuvad 1 x kuus. Esimene loeng toimub 16. veebruaril aadressil Endla tn 59, Tallinn.

Kui oled lähedase hooldaja ning soovid täiendada oma põetusalaseid teadmisi, suhelda teiste omastehooldajatega, siis tule kokkusaamisele iga kuu kolmandal kolmapäeval algusega kell 13.00 aadressile Endla tn 59 (Tallinna Puuetega Inimeste Koda). Esimene kokkusaamine toimub 16.veebruaril 2011.a.

Teemad:
Veebruaris - ravimite manustamine ja kõrvaltoimed, millal kutsuda kiirabi;
Märtsis - koduõendusteenus – abi kodusel hooldamisel;
Aprillis - hooldaja stress ja läbipõlemine, enesehoid.
Osalemine on TASUTA!
Lisainfo telefonil 55500290 ja www.kuivaks.ee , pirjo@inkotuba.ee

ELIL-i tänuürutsel "Aasta tegu 2010"

Reedel, 18. veebruaril, toimus Lennujaama Vana Terminali suures saalis Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuüritus AASTA TEGU 2010, mis toimus 10-dat korda. Meie inimesi oli vaatamata külmale ilmale kohale saabunud päris palju.

Täänumeeneid Mihkleid anti välja 5 -
1) AS Sebe, kes tõi liinile esimese tõstukiga kaugliinibussi Eestis;2) pr Lehti Meriloo, kes organiseeris kodanikualgatuse korras USAst Eestisse konteineritäie liikumisabivahendeid; Mihkli võtab vastu tema esindaja
3) Eesti Interpreetide Liit, kuhu kuuluvad tippmuusikud annavad kord kuus tasuta kontserte Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskuses.
4)Ako Luts pälvib Mihkli kui liikumispuudega laste raviks mõeldud kõnniroboti Eestisse toomise idee algataja;
tänatud saab Kanal 2, kes annetas telesaate „Tantsud tähtedega“ kogutu sama roboti ostuks;
samuti Tallinna Lastehaigla Toetusfond, kes liitus aktiivselt projektiga ja panustas sellesse 2007. aastal saadud Aadu Luukase miljonikroonise missioonipreemia,

5) Tanel Leok ja sõbrad, kes teist aastat korraldasid heategevuskrossi, millega koguti õnnetuses liikumispuude saanud laste tarvis 180 000 krooni. Toetust saab 18 last.
Saage tuttavaks see on Mihkel. Selle mehise nimega meenub kohe Mihkel Aitsam ja tervitused temale. Üllatav aga mitte päris see Mihkel, mis mina oodanud oleks, sest see nokamüts, tunked ja ja ratas kaenla all ei meenuta eriti liikumispuudega inimest, pigem põllutöölist aga need on minu esialgsed mõtted. Arvan, et viga on selles, et Jüri, Tauno ja Karli poolt välja antud teeneterattad olid rohkem tõepärased ja meeldejäävamad. Eks kunsti vaatamine ongi erinev.Liikumispuudega inimesi tervitasid Evelin Ilves, sotsiaalminister Hanno Pevkur, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu. Üritus avati ümarlauaga, milles osalesid poliitikud Eiki Nestor, Urmas Reinsalu, sotsiaalminister Hanno Pevkur, eurosaadikud Vilja Savisaar-Toomast ja Indrek Tarand, õiguskantsler Indrek Teder, suhtekorraldaja Janek Mäggi, liidu esindajad Tiia Sihver ja Sven Kõllamets. Juhtimise võttis korraldada Ants Leemets. Pressiteates selgitati eelnevalt, et tegemist pole valimisdebatiga, sest olijatelt ei eeldatud detailset kursisolekut puuetega inimeste probleemidega. Küsimuste püstitus eeldas pigem arutelu selle üle, kuhu ühiskond suundub, kuhu seal paigutub puuetega inimestele kogukond. Kas puudega inimesed on taak ühiskonnale või hoopiski kasutamata ressurss? Eestis tuleb väärtustada iga inimest, sest meid on nii vähe. Kas me mõtleme nii öeldes siiralt?

Meeleolu lisavad „Tantsud tähtedega“ staarid Ithaka Maria ja Marko Kiigajaan, lauljad Marju Länik, Marilyn Jurman, Dagmar Oja. Piduliku ürituse lõpetame kohvilauas. Natuke häiris tehnika mitte kasutamine, sest kõnelejate erinevad hääled ei kostnud saalis kuulajateni, lisaks vahelduv lennukimüra piiras kuulamist. Hea oleks olnud võimaluse andmine ka saalis viibijatele paari küsimuse esitamiseks. Praegu jäi ürituse esimene osa tagasihoidlikuks ja ebalevaks. Meenuvad õiguskantsleri otseselt välja öeldud sõnad, et Eestis kehtivad inimõigused kõikidele ja Eesti inimeste õigused peavad olema kaitstud. Loodan, et see puuetega inimeste õiguste konventsioon saab järgmise riigikogu ajal vastu võetud ja siis hakata seda täitma ja ellu viima. Probleeme ei saa lahendada neid eirates, vaid märgates ja tegutsedes. Jäi kõlama lause, et need inimesed, kellel on olnud kokkupuude puuetega inimestega ka paremini neid inimesi mõistavad ja nende vajadustele tähelepanu pööravad.

Pilte näeb siit.

Turismimessil

Reedel peale Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuüritust Aasta tegu 2010, läksime Piritale turismimessile. Autosid oli palju ja parkimine mäe peal tasuline. Kui eelmisel aastal saime invaparkimiskaardi alusel parkida messikeskuse ette parklasse, siis täna suunati meid kaugemasse parkla nurka. Selgitasime, et ratastooliga on raske liikuda autode vahel lume ja jää peal ja siis saime keset platsi, kui üks messikülastaja lahkus. Tegelikkuses oli see messikorraldajate tegemata töö, sest eelmistel aastal invaparkimisel probleeme ei esinenud. Kohapeal selgus, et sinna oleks saanud parkida aga ega rohelist parkimisvehikest ei saa ka eest ära lükata,kui ta väidab, et ei saa sinna sõita. Korraldamise taga on sellised pisiasjad ja suhtumise puudumine.

Mess tundus tagasihoidlikum kui eelmisel aastal. Rahvast oli palju ringi traavimas ja tundus, et masu inimeste reisiostmist ei takistanud, sest mõne leti juures olid toolid hõivatud ja käis hoogne läbirääkimine ja info vahetamine. Jalutasime messihalli läbi, uurisime Pärnumaa ja Soome automatka materjale. Võtsime Turu linna tutvustava raamatu, sest kultuurireis viib meid sinna augustikuus. Lahe oli vaadata rongivagunit, erinevaid esinejaid ja liinibussi. Unistan Pühajärvest ja leidsime sooduspakkumise, sest olen sinna juba ammu tahtnud minna ja kui nüüd kevadel saaks minna oleks päris hea, isegi soolakambri seansi pidi broneerimisel tasuta saama. Tahaks juba märtsis puhkama minna. Arkoga uudistasime suitsunotsut ja saime liha proovida aga Arkot meelitas hoopis täissuitsuvorst ja nii ta ühe lati põdravorsti ostiski. Lõhnas nii isuäratavalt, et alustasime selle hävitamist juba autos. Mina oleks tahtnud rohkem olla aga Arko ütles, et aitab küll.

EV 93. aastapäeva aktusel

Mustamäe Halduskogu liikmena kuulun Mustamäe Laste Loomingu Maja hoolekogusse ja seega olin kutsutud pidulikule kontsertaktusele. Kohale jõudes tabasin üllatusega, et võrreldes eelmise aasta aktusega oli kohal palju tuntuid poliitikud. Saal oli rahvast täis. Parimad lapsed, lasevanem ja õpetajad said rinnamärgid. Kohe oli tunda, et valimised on tulemas. Tervituseks said sõna Jüri Ratas, Margarita Tsernogorova, Lauri Laats endise linnaosa vanemana ja mina hoolekogu liikmena. Jüri rääkis lugemisaastast ja kinkis raamatu, Lauri rääkis sõja puhkedes oma saabumisest 1992.aastal Eestisse ja kui oluline on tema jaoks meie riik, Margarita tervitas vene keeles ja pidas pika kõne hoolimisest ja lastest. Mõtlesin minagi, et millest rääkida ja lisaks jõudu, jaksu ja tervise soovimisele meenutasin hea sõnaga oma vanaema, kes on 1 aasta vanem kui meie Eesti riik. Kahjuks vanaema pole enam meiega aga ta röökis meile oma elust ja eelmisest vabariigist. siis järgnes laste ja noorte kontsert, laulud, luuletused ja tantsud, kellamängud. huvitav oli noorte giidide etteaste Tallinna linna tutvustades koos slaididega. Ajalugu on alati tore meelde tuletada.

Minu arvates on hästi oluline, et vanemad ja vanavanemad räägiksid oma lapsepõlvest, elust, kooliteest ja annaksid oma mälestusi edasi järeltulevatele põlvedele. Veel parem on kui fotod säilivad ja neid jutustusi üles kirjutatakse. inimesed ei ela igavesti ja tunnen, et praegugi tahaks paljugi veel küsida oma emalt, vanaemalt, kuid neid pole enam meiega. Nii läheme igal aastal 25.veebruaril surnuaiale ja süütame küünla vanema Roosi haual. Õnneks on ka veel pilte alles. Tore vanaema oli meil ja meid, lapselapsi oli hästi palju, üle 23 vist. Kes neid lugeda jõuab ja ega alati kõik kokku ka saanud. Kuigi sünnipäevad olid suguvõsas suured ja suved vanaema juures maal mängides ja lauldes toredad.

Pirital targemaks saamas 16.02.2011

Eile käisin oma teadmisi täiendamas raamatupidamise alaselt, sest Eesti Invaspordi Liit edastas kutse ja kuna koolituse hind oli soodne, siis otsustasin minna. Arko viis mind kohale Tallinna Pirita TOP Spa hotelli. Ise sõitsin liftiga 3.korrusele ja otsisin üles konverentsiruumi nimetusega AEGNA. Koolituse nimetus oli „MTÜ aastaaruande esitamine ja muudatused seadustes spordialaliitude – ja klubide raamatupidajatele“ ja koolitajaks Ave Sepik Eesti Finantsteenuste Agentuur OÜ-st. Koolitus sai teoks Eesti Kultuurkapitali toetusel ja selle korraldajaks oli projektijuht Liisa Roos Spordikoolituse ja -Teabe SA-st. Korraldus ja koolitus oli väga hea tasemega. Sain nii mõndagi huvitavat teada, millest tähtsaim oli see, et enam ei pea tegema tegevjuhtkonna deklaratsiooni, samas tuleb erilist rõhku panna tegevusaruandele, mis on reklaam ja visiitkaart mtü tegevusele. Kolmandaks sain teada seda, et tuleb teha juurde lisa X, milles lahti kirjutada sündmused peale bilansipäeva ehk teadagi Eesti liitumine eurotsooniga 01.01.2011 ja lahti kirjutada vahetuskurss 15.6466 krooni = 1 eurot.
Jälle targem. Pärast kutsusin Arko endale järgi ja seniks jalutasin päikesest sätendaval lumekoorikul mere ääres. Vahtisin loomade ja inimeste jälgi ja menus lugu, mida rootslased kutsusid mister president song - kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis. Klõpsisin mõned pildid ka oma mo iiltelefoniga. Talv kestab veel oma külmakraadidega aga päike on nii kevadiselt soe ja mõnus. Tuju kohe parem ja meel erksam. Pirita tunnuslauseks on mereõhk teeb vabaks!

Tööotsijatele infopäev Mustamäel 18.02.11

Tallinn korraldab tööotsijatele tasuta infopäeva

Tallinna Ettevõtlusamet korraldab homme, 18. veebruaril Mustamäel kultuurikeskuses Kaja (E.Vilde tee 118) kella 13-15ni tööotsijatele infopäeva teemal „Kuidas jõuda unistuste töökohani“.

Infopäeval räägitakse edukast tööotsingust. Tööotsingu strateegiast kõneleb CV-Online´i värbamisspetsialist Ivika Born; tulemuslikust tööotsingust räägib Aleksei Gromovski Tallinna Autobussikoondisest. Töötust ettevõtjaks räägivad Triin Normann ja Mairi Tamm Sinu Koolituspartner OÜ-st, kes alustasid pärast koondamisteate saamist oma koolitus-ja konsultatsiooniteenuseid osutava ettevõttega.

Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul on Eestis tervikuna kui Tallinnas jätkuvalt üheks põletavamaks probleemiks töötus. „Tallinn on abipaketi raames ulatanud abikäe töötutele - loonud nii sotsiaalseid töökohti oma allasutustes kui toetanud sotsiaalsete töökohtade loomist erasektoris, korraldanud tööbörse ja-messe jms. ning linn jätkab tööpuuduse leevendamisega teise abipaketi meetmete läbi. Ka tasuta toimuvad infopäevad on üheks abipaketi osaks, kus oma ala spetsialistid annavad praktilisi näpunäiteid ja kogemusi tööotsijatele,“ ütles Võrk. „Seekordne infopäev on väga praktiline. Nii räägivad tulemuslikust tööotsingust ja annavad nõu inimesed, kes on ise tööotsijad olnud. Näiteks annab nõu bussijuht, kes alustas sotsiaalsel töökohal reisisaatjana ja pärast koolituste läbimist töötab täna autobussikoondises bussijuhina.“

Infolaudadega on üritusel esindatud Mustamäe linnaosavalitsus (abitööd, töötute klubid jms.), Tallinna Sotsiaaltöö Keskus (võlanõustamine), Tallinna Ettevõtlusamet (tööõigusnõustamine, ettevõtja infopunkt, ettevõtlusega alustamine ja ettevõtlustoetused) ja Tallinn linna Tööbüroo. Tööalast rühmaõpet ja nõustamisprogrammi tutvustab Arengu Keskus Avitus. Infopäev on tasuta ja toimub sünkroontõlge ka vene keelde. Lisainfo:Krista Kink, Tallinna Ettevõtlusamet. Tel: 640 4225

Millised tulud on maksuvabad 2010.aastal

Tuludeklaratsiooni esitamine on populaarne. Ka meie peres tegeletakse aktiivselt selle tegevusega. Minu esimene poeg tegi ka oma esimest tuludeklareerimist ja valmis sai. Nüüd ootab millal Maksuamet selle mõnikümmend eurot arvele kanda. Hea seegi. Ise pole jõudnud oma fie kulisid kokku võtta aga milleks kiirustada selle rahade maksmisega. Aega ju on kuni 31.märtsini. Nõu oskan anda aga kõige pearemini on seda teinud ajakirjanik järgmises Maalehe artiklis.

12 olulist asja, mida tuludeklaratsiooni täitja peaks teadma

1. Maksuvaba tulu oli 2010.aastal 27 000 krooni. Kui seda arvestati teile palga maksmisel, ei mõjuta see tuludeklaratsiooni alusel tagasi saadavat rahasummat. Kui aga mitte (võimalik näiteks vanemahüvitise saajate puhul) saate enammakstud tulumaksu 21% ehk kuni 5670 krooni tagasi.

Vanaduspension on maksuvaba kogu ulatuses, kui see ei ületa 63 000 krooni aastas. Lisaks 27 000le kroonile maksuvabale tulule, mida kohaldatakse kõigile tulusaajatele, võib pensionär saada 36 000 krooni pensionit aastas, millelt maksu maha ei arvata. Tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis annab maksuvabale tulule saadud hüvitise summa ulatuses lisa, kuid mitte rohkem kui 12 000 krooni aastas.

2. Lisaks enda maksuvabale tulule on lapsevanemal, kel on kaks või enam kuni 17-aastast last, õigus täiendavale maksuvabale tulule iga lapse kohta alates teisest. See tähendab, et iga lapse kohta alates teisest saab üks vanematest tagasi täiendava 5670 krooni. Täiendavat maksuvaba tulu saab vanem arvesse võtta ka siis, kui laps sündis 31. detsembril 2010. Eeltäidetud tuludeklaratsioonil kuvatakse laps lapsetoetuse saajast isiku tuludeklaratsioonil. Abikaasade ühisdeklaratsioonis saab lapse andmed ümber kanda teise abikaasa deklaratsiooni poolele, kui tegemist on ühise lapsega. Lapse saab enda deklaratsiooni kanda ka ametlik eestkostja.

3. Maksuvabad on endale kodu ostmiseks võetud laenu või liisingu intressid. Selleks, et see makstud intressid tuludeklaratsoonil kajastuks, tuleb internetipangast info maksuametisse üle kanda. Maksuvaba on ainult sellise laenu intress, millega on ostetud kodu iseendale - see tähendab, et laenuga ostetud kinnisvara peab tulumaksu tagasi saamiseks olema tulu deklareerija nimel. Näiteks lastele või vanematele ostetud korteri laenu intressidelt tulumaksu tagasi ei saa. Kui kodu on soetatud kahasse ja ka laen on kahe peale, kajastuvad pool tasutud intressidest ühe ja pool teise deklaratsioonis.

4. Koolituskulud on maksuvabad. See hõlmab näiteks lasteaiatasu, keelekursusi, autokooli eest makstud summasid jne. Lasteaiatasu puhul ei ole koolituskulu toiduraha, küll aga on koolitused ja osalustasu. Kui laps õpib tasulises koolis või ülikoolis, saab tagasi küsida tulumaksu ka koolimaksult.

Et tulumaks tagasi saada, peab koolituse pakkujal olema riiklik koolitusluba. Seda, kas koolil on olemas kehtiv koolitusluba või registreering, saab kontrollida Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel asuvast Eesti Hariduse Infosüsteemist. Reegel on, et tulumaks tagastatatakse sellele, kelle kontolt tasuti. Seega ei tasu näiteks imeks panna, kui lapse trennimaksed kajastuvad vanaisa deklaratsioonis, kuigi trenni registreerijaks oli ema või isa. Andmed koolituskulude kohta saadavad maksuametisse enamasti koolitajad, ent tasub siiski ka ise tähelepanelik olla - ette võib tulla vigu või unustamisi.

5. Kingitused ja annetused on maksuvabad. See tähendab, et kui olete näiteks loomade varjupaiga või mõne toetusfondi püsitoetaja, saate riigilt tagasi aasta jooksul tehtud annetuse summast 21%, aga mitte suuremas ulatuses kui 5% aastas teenitud tulult. Annetused kajastuvad eeltäidetud deklaratsioonis juhul, kui annetuse saaja on tulumaksusoodustuse saaja ning annetuse kohta on olemas dokumentaalne tõestus. Poetades annetuskasti 5-eurose, tulumaksutagastusele ilmselgelt loota ei saa, kuid panga vahendusel tehtud annetuste info peaks kajastuma eeltäidetud deklaratsioonil. Kui see nii ei ole, tuleks ühendust võtta annetuse saajaga, et viimane andmed maksuametile edastaks.

6. Maksuvabad on ka pensionisammaste maksed. Vabatahtliku III samba maksete puhul on need maksuvabad ulatuses, mis ei ületa 15% mullu teenitud tuludest.

7. 2010. aasta on viimane aasta, kus elatise maksja saab selle oma tuludest maha arvata ning saajal tuleb saadud elatis deklareerida ning tasuda sellelt tulumaks. 2011. aastal makstud ja saadud elatis deklareerimisele ei kuulu. Et elatis tuludest maha arvata, peab selle maksmise aluseks olema notariaalne kokkulepe või kohtuotsus, mitte lihtsalt omavaheline kokkulepe. Elatise maksja ei saa deklareerida mingeid muidu kulutusi, mille eest ta on tasunud, näiteks rõivad või uus arvuti lapsele. Kui elatis on ainuke ainukese sissetulek ja tulu jäi 2010. aastal alla 27 000 krooni, tuludeklaratsiooni esitama ei pea. Kõikide tulude osas kokku arvestatakse maksuvaba miinimumi.

8. Abikaasadel tasub esitada ühisdeklaratsioon, nii saab maksusoodustusi paremini ära kasutada. Viimane kehtib eriti juhul, kui üks abikaasadest ei ole saanud tulu kõigi 12 kuu eest. Koos deklaratsiooni tehes on tulumaksuvaba summa kokku 54 000 krooni. Näiteks kui ühel abikaasal puudus sissetulek, on töötaval abikaasal võimalik saada maksutagastust 27000*21%=5670 krooni (362,38 eurot). Ühisdeklaratsioonis on soodustuste määr koolituskuludelt, annetustelt ja eluasemelaenu intressidelt kokku 100 000 krooni, kuid mitte enam kui 50% teenitud tuludest. Tulud ja kulud liidetakse - näiteks mõlema abikaasa tehtud väärtpaberitehingute tulud-kulud annavad võimaluse vähendada kahjumi korral teise abikaasa maksukohustust. Ühisdeklaratsiooni saavad esitada abikaasad, kes olid 2010. aasta 31. detsembri seisuga ametlikult abielus. Ühise deklaratsiooni saab esitada ka siis, kui abikaasa suri möödunud aastal. Deklaratsioon tuleb sel juhul esitada MTA kohalikus teeninduskohas, sest lahkunud abikaasa andmed ei ole elektroonses registris enam aktiivsed.

9. Maksumaksja võib eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi maha arvata kokku kuni 50 000 krooni, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust. Oluline on ka see, et oleksite maksu eelnevalt riigile tasunud. See tähendab, et kui teenisite mullu näiteks 60 000 krooni, saate kulutusi maha arvata ainult kuni 30 000 krooni. Kui Teil on näiteks lisaks muudele mahaarvatavatele kuludele õigus kasutada ka teise lapse tulumaksusoodustust, siis seda ei ole lihtsalt kusagilt tagastada.

10. Noored, kes on töötanud vaid mõned kuud aastas ja tasunud tulumaksu vähem kui 5670 krooni, saavad kogu tulumaksu tagasi. Kui maksusoodustused on aasta kestel tulumaksu kinnipidamisel täies ulatuses arvesse võetud, siis tuludeklaratsiooni esitama ei pea.

11. Kui koolituskulu või palga väljamakse oli tehtud jaanuaris 2011, läheb see 2011. aasta tuludesse ja deklareerida saate seda tuleval aastal.

12. 2010. aasta tulud deklareeritakse kroonides. Tulumaks tagastatakse eurodes, samuti tuleb juurde maksta tulumaksu eurodes. Juurdemaksmiseks ei määrata summat, mis jääb alla 10 euro, ka tagasi ei saa alla 10 euro suurust makset.

Külas Mustamäe lasteaedades

Täna käisin koos Lauri Laatsiga (eelmine linnaosa vanem) külas Mustamäe linnaosa kõikides lasteaedades. Kokku sai käidud 19-s lasteaias! Päike säras eredalt taevasinas ja külmakraadid tõusid -17 C 12-le C. Aga ikka oli külm. Kõikides lasteaedades olid juhatajad kohal, alati sõbralikud ja suhtlesid vabalt. Kokkuvõttes saab öelda, et alati on tore minna lasteaedadesse, kus on laste kilkeid, rõõmu lumes hullamisest ja kelgutamisest. Probleeme eriti välja ei toodud, kui siis seda, et lapsed on tervemad ja pigem murravad viirusnakkused hoopis õpetajaid. Soovisime lasteaia personalile jõudu, tervist ja vastupidamist. Kevad pole enam kaugel. Meie kingiks viidud linnumajadesse lubati panna pähkleid oravatele ja teri lindudele, sest just nii algabki hoolitsemine nõrgememate eest. Toiduabi lindudele pakaselisteks päevadeks! Kindlasti sellistel paksu lumega ja külmade talvedel. Tihased ja varesed juba ootasid mõne lasteaia hoone varikatustel ja põõsastes. Head valentinipäeva!

Sõbrad on need, kes tulevad ja jäävad

Kallid sõbrad! Tore, et olemas olete ja teid õn õnneks nii palju.
Kui võiksin anda Sinule ühe omaduse, annaksin Sulle võimaluse näha iseennast nii, kuidas teised näevad Sind. Siis võiksid tähele panna kui võrratu Sa oled!

Kallid sõbrapäevaks! Õnne ja rõõmu ja hoolige üksteisest!

Kännu kuke turul sõbrapäeva laadal

Täna käisin sõbrapäeva laadal Kännu kuke turuplatsil kohtumas valijatega. Külm oli aga rahvast oli palju. Keetsime Lennartiga teed ja viisime 2 termost kohale. Ka noorema poja kutsusin appi teed valama. Esimene termos sai 20 minutiga otsa, siis läksime uut 10 liitrit keetma. Kui selle kolmanda termose täiega tagasi jõudsime, tühjenes seegi kiiresti. Kohal olid ka Keskerakond ja Reformierakond ning lisaks müüdi suhkruvaati, sooja jooki ja ehteid. Rahvast oli nagu murdu. Kella 16 ajal astus lavale Meie mees. Õues hakkas väga külm. Võtsime isegi tantsusammud jalalt jalale tammudes ülesse.

Veendusin, et see Mustmäe turu uus koht on rahvale igati sobilik ja ligipääsetav just hea ühistranspordi ühenduse poolest. Siis kui tuleb kevad, siis avatakse seal ka väliturg. kindlasti sätin oma sammud sinna turule. Kui koju jõudsin tegin sidruni ja ingveriteed ning hakkasin sooja suppi keetma. Kanasupp tilliga soojendas kiiresti ülesse ja maitses hästi. Tunda oli, et sõbrapäeva laadal oli suurt rõhku pandud sõpradele ja kohtumisele valijatega. Nn kauplemine sõpradega ja valitavatega. Rahvast oli seal tõepoolest palju koos ja vahepeal jäi turuplats kitsaks. Samas olid inimesed sõbralikud ja vaatamata külmale aga päikesepaistelisele ilmale oli nad viitsinud välja tulla. Head sõbrapäeva ja sõbrakuud!

Infopäev lamatiste vältimise kohta

Täna käisin ennast harimas Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu korraldatud infopäeval teemal "Kuidas vältida lamatisi keha pindrõhku mõõtes." Koolitajateks olid Hille Maas ja Andrus Ilves Adeli Eesti OÜ-st. Läksin sinna huviga kuulama, kuna olin veendunud, et kõige kehvem variant abivahendi muretsemisel on kui teine inimene, nt pereliie, hooldaja, läheb abivahendikaart käes ja arstitõend näppude vahel ostma ratastooli nagu retseptiravimit. Nii ongi, et tellitud abivahend või raha kokkuhoiu nimel valitud hinna poolest odavam ratastool võib osutuda valeks või kasutuks. Olen näitena toonud, et iseenesest mõistetavalt ei osta me prille turult, vaid laseme need ikka arstil välja kirjutada ja sobitada.

Mina olen sotsiaaltöö-alast praktikat tehes näinud raskete lamatistega inimest, näinud teda peale kulukaid ja keerulisi operatsioone taastumas ja paratamatult näinud lootuste kustumist, sest meditsiin korrigeerib, kuid pole suuteline inimese organismi täiuslikuks parandama. Kergem on hoida, kui tegeleda tagajärgedega. Olen peale tänast koolitust ja näitlike esitlust ratastoolis inimeste katsetamisel täielikult veendunud, et esmalt on vajalik hinnata ära inimese puuderaskusest tulenev liikumisvõime, tooli istumise aeg jmt tegurid. Hille rääkis päris veenvalt mis tekitab lamatisi ja millised on haigusvormide raskusastmed. Kahjuks on kirurgiline sekkumine äärmuslik variant ja lamatistest tulenevad tüsistused jäädavate kahjustustega, millest sõltub inimese elukvaliteet, toimetulek ja aktiivsus. Ka Arko, kes muidu on pikaajalise staaziga ratastoolikasutaja, sai kinnitust endale ja nõuandeid oma abivahendi kohandamiseks ja paremaks istumiseks. Korraks said proovida ka kõndivad inimesed ja tavaliselt on nii, et kui tunneme istumisel ebamugavust, siis saame oma kehaasendit muuta, tõusta või heita pikali. Üllatusi oli palju.

Murelikuks tegi mind pigem see, et Tallinna suuruses linnas, kus on üle 10 tuhande liikumispuudega inimese, sh u 300 ratastoolikasutajat, pidas vajalikuks kohale tulla alla 10 huvilise. Inimesed hindavad oma teadmisi kõrgeks ja kogemusi piisavaks, kuid paraku näitab tegelikkus muud. Kindlasti tulevikus soovitan mina nii mõnelgi abivajajale pöörduda taastusravisse enne liikumisabivahendi soetamist. Elu on seda väärt, et seda võimalikult kaua ja ilma suurte kahjustusteta elada. Esmalt algab kõik liikumisest, toitumisest, tervislikest eluviisidest, suitsetamisest loobumisest, liikumisest ja kindlasti ka puhkusest, võimalusel seismisest ja pikutamisest. Midagi head igasse päeva ja hoolige endast. Nüüd jälle natuke targem. Inimesed peaksid olema julgemad koolitustel osalemisel ja eriti veel siis, kui need on tasuta.

Eelinfo oli selline:
Lugupeetud ratastoolikasutajad,

Eestis puudus käesoleva ajani ratastoolikasutaja istumisasendi hindamise objektiivne ja teaduspõhine aparatuur. Eesti ja Šveitsi riigi abil on soetatud tänaseks keha pindrõhu mõõtmise süsteem Adeli Eesti OÜ-sse. Keha pindrõhu uuringuga on võimalik ennetada pikaajalistel ratastoolikasutajatel lamatiste teket. Kui toolikasutaja peale pikka ja vaevalist operatsiooni ning taastumist istub samasse ratastooli ja samale istmepadjale, võib probleem lamatistega korduda lähitulevikus uuesti. Uuring võimaldab ennetada uue lamatise teket, määrates kindlaks konkreetse kasutaja istmepadja tüübi ja muud parameetrid.

Keha pindrõhu mõõtmise süsteem (Interface Pressure Mapping System- IPMS) võimaldab arvuti abil kujundlikult määratleda erinevaid ülekoormusega seotud keha piirkondi sõltuvalt konkreetse kasutaja istumisasendist. Enamusel ratastoolikasutajatest esineb erinevate teadusuuringute alusel keha ebaõigest asendist tingitud ebanormaalselt suur koormus teatud kohtadele kehas (abaluud, vaagnapiirkond, tuharad, kannad), mille tõttu iga viies ratastoolikasutaja on sunnitud korra aastas olema pikaajalisel ja kulukal lamatiste haiglaravil.

Adeli Eesti OÜ on leidnud võimaluse koostöös ELILiga teha 28-le Tallinnas ja Harjumaal elavale ratastoolikasutajale pindrõhu mõõtmise uuringud, eesmärgiga aidata planeerida istmekohandusi. Sellega saab ennetada lamatiste teket. Rehabilitatsiooniteenuste loetelus sarnast teenust pole ning rehabilitatsioonimeeskonna liikmena pole loetletud ka abivahendi tehnikut, kes vastava aparatuuriga ratstoolikasutajatele uuringuid koos füsioterapeudiga teeb. Selleks, et ratastoolikasutajad siiski saaksid kohe hakata kasutama nimetatud uuringut lamatisi ennetava meetodina, pakub Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskus välja allpool kirjeldatud lahenduse. Kuna hetkel muud rahastust vastavale teenusele ei ole, saab praegu uuringule pääseda perearsti suunamiskirjaga. Suunamiskiri peab olema taastusravi arstile, kuna füsioterapeudi vastuvõtule Eestis otse registreeruda ei saa. Perearsti suunamiskirja olemasolul palume registreeruda Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskuse taastusarstide dr Riina Kallaste või dr Varje-Riin Tuulik Leisi vastuvõtule (reg. tel 6 544 840), seejärel lepitakse taastusarsti juures kokku aeg uuringuteks.

Sellest mõõtmisest kirjutas ka Eesti Päevaleht artiklis "Uus masin aitab valusate haavandite vastu". Kellel huvi saab sealt lähemalt juurde lugeda.

Filmivõtetel Kultuuripealinnas

Täna oli see lahe päev, kus Arko Vool käis filmivõtetel. Põhjuseks oli see, et tulemas on Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuüritus "Aasta tegu 2010" ja enne seda toimub väitlus erinevate erakonna esindajate vahel. Eks ikka seoses valimislubadustega ja probleemidega, millele on vajalik näpuga näidata. Et asi oleks tõepärasem rääkis Boga (Vladimir Bogatkin) Arko nõusse. Läksime siis linna peale, käisime spordiametis, vabaduse samba juures, proovisime pangaautomaadist raha kätte saada, siis sõitsime edasi rongi sisenemist proovima ja lõpetuseks sõbra juurde Õismäe korrusmajade juurde.

Tean, et kõik need olukorrad tekitavad probleeme ja on liikumispuudega inimestele takistuseks igapäevaste käikude tegemiseks. Lisaprobleeme tekitavad loodusnähtused, milleks on jää, lumi, veelombid, augud. Samas on invaparkimiskohti märgistada oluliselt lihtsam, kuid neid kohti linnas on väga raske leida. Näiteks Balti jaama juures on ainult hotelli Shnelli külalistele mõeldud tasuline invaparkimiskoht, mille olemasolu sai lumisel teel ainult oletada.

Transpordiamet peaks parkimiskaartide väljastamisel jälgima liiklusseadust ja selle määruse alusel on kohustuslik väljastada liikumispuudega inimesele parkimiskaarti isiklikult, kuid elu näitab muud. Käisin ja küsisin, et kuidas saab ja kes väljastab ja siis selguski, et hooldajatele väljastatakse ka invaparkimiskaarti. Siit jääb vaid küsida, et kuidas saab kaardi väljastamisel 5 aastaks enne kiletamist liikumispuudega inimene ilma kohale tulemata allkirja anda? Arvan, et linnavalitsuse infosaali töötajad peaksid teadma ja olema korrektsed invaparkimiskaartide väljastamisel. Pole ju suur probleem 1 kord 5. aasta jooksul kohale tulla ja kaart välja võtta. Väide, et inimestel rakse liikuda on naeruväärne, sest liikumiseks seda parkimiskaarti puudega inimesel vaja ongi. Siit soovitused puuetega inimestele - ole nähtavam!

Tavaliselt on ligipääsetavus inimestele, kel liikumisega probleeme pole nii iseenesest mõistetav, et sellele ei osata tähelepanu pöörata. Nii viipasin minagi Vabadusesamba poole, kus üks eakas naine ja kepiga kõndiv härra vaevaliselt ukerdasid Harju mäelt alla linna tulla. Spordiameti treppidest astus karkude abiga sisse üks nooremapoolne härra, kes kaamerameest nähes teatas, et teda filmida ei tohi. Uudishimulikke leidus teisigi ja abistajana oli päris tore linnas kaasas käia.

Nende viimaste vastu saab abi koristamisega. Selle filmimise tulemustega on võimalik tutvuda 18.02.2011 Lennujaama vanas hoones tänuürituse päeval. Täpsustuseks märgin, et üritus on kutsetega ja eelregistreerimisega.

Nõmme raadios intervjuul

Täna käisin oma esimesel raadiointervjuul, milleks valmistusin eelnevalt, lugesin materjale ja libistasin silmadega üle SDE valimisprogrammist. Samas jäin rahulikuks, sest kogemust mul on ja teadmised on ka olemas. Natuke ebalev tunne oli Margus Lepa küsimuste ees, sest ei teadnud mida ta küsida otsustab. Läksin siis kohale Nõmme raadiosse ja asusime intervjuud tegema. Küsimusi tuli nagu kahurist ja need olid nii mitme osalised, et lõppu kuuldes oli juba lause algus kaugustes... Põhjendasin seda miks ma osalen riigikogu valimistel, vastasin kiiretele küsimustele kuidas oskasin.

Härra Lepa klõbistas arvutis ja mina võitlesin köhaga, sest kurgus juba pikemat aega kriibib, eriti veel õuest külma õhu käest tulles. Eks nüüd õpin oma vigadest ja mõtlen rohkem asjade üle. Nõmme raadiost saab siis peagi meie kandidaatide vestluseid kuulata. Harjutamine teeb meistriks ja julgus kasvab kogemuste varal. rääkisin tööhõivest, haridusest, töötute probleemidest, ümberõppest, riigi keele vajalikkusest muukeelsetele elanikele, madalast miinimumpalgast. Teisena avaldasin oma arvamusi keskkonna ligipääsetavusest, sest leian, et paljud head lahendused on odavamad, kui hilisemad kohandused. Näitena tõin Nõmme polikliiniku vana maja renoveerimise, kus kõrge trepp asendati kaldteega, majja paigaldati lift ja nii on peagi hea võimalus külastada vajadusel polikliinikut, kuhu pääsevad kõik, alustades väikelastega emadest, liikumisraskustega inimestest ja lõpetades eakatega, kelle pole jaksu treppidest ronida. Kui Eesti Vabariigi Valitsus võtaks vastu puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tähelepanuväärne on see, et EV president kiitis selle alusdokumendi heaks juba 2007.aastal.

Veel selgitasin Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise vajadust, sest praegu võivad abivajavad puuetega noored sattuda lastekodust või oma kodudest eakate vanadekodudesse, kus hoolealustel vanust 4 korda enam. Vajalik oleks liikumispuudega inimestele luua noortekodud linnadesse, kus noored saaksid hariduse, leiaksid töö, tegeleksid spordiga või on aktiivsed kodanikeühendustes. Iga inimene on väärt elama inimväärset elu ja vajalik meie riigile. Kindlasti on need lahendused kallid, kuid Eesti riik on Euroopa Liidu osa ning paljud suured innovaatilised ideed on võimalik ellu viia EL struktuurfondide rahadega. Ka Põhjamaades toimivad sarnased noortekodud ning ka Eestis on võimalik selliseid paljude noorte unistusi ellu viia. Loodan, et maailma saab paremaks muuta ja lisaks õigustele on puuetega inimestel võimalik ka kohustusi võtta, tulu teenida ja iseseisvalt elada.

Õhus on kevadet ja jääkujusid säramas

Sel nädalavahetusel võtsime lõdvalt, vaatasime filmi "127 tundi", lugesin Justin Petrone raamatut "Minu Eesti" ja see raamat on hariv, kohati naljakas ja mõnus lugeda, sest nii see Eesti elu ongi. Ise oleme sellega harjunud, kuid välismaalastele võivad need meie harjumused, käitumine, toit ja kombed, uskumused tunduda. Tean seda omast käest, sest meil on olnud majas pikalt noortevahetuses vabatahtlikud Makedooniast, Hispaaniast ja Ungarist. Renata eest vedamisel sai majas hakatud korraldama erinevate maade kultuuriõhtuid ja see on tõepoolest huvitav. "Minu Ameerikat" olen mõlemad osad läbi lugenud ja nüüd on haarav lugeda "Minu Eestit2, sest need on ühe pere raamatud. Õhtul tegin singi-tomati-juustu lasanjet, mis maitses hästi ja õnnestus 100%-liselt. Päike säras nii eredalt ja õhus on tõepoolest tunda kevadet.

Hommikul käisime ujumas Arctic Sport klubis ja ma ei saa aru, miks puuetega inimestele mõeldud treeningud peavad algama just nädalavahetustel ja varastel hommikutundidel. Kui mul oleks rohkem raha ja kui riik toetaks sporti, siis oleks kokkuvõttes inimeste tervis parem ja haigekassa kulutused väiksemad. Sport ja huviringid, tantsutunnid on vajalikud igas eas inimestele. Eriti veel siis kui meie kliimas on lumi, tuul ja külmakraadid. Kahju oli poega võtta ära jõusaalitreeningutest, sest 630 krooni kuus oli liga karm kulutus meie perele.

Mina arvan, et riik peaks toetama sporditegevust ja puudega inimene võiks ise valida, millisesse spordiklubisse ta läheb ja millal ja mis ala harrastab. siit kerkib kohe üles küsimus, et kuidas sinna ligi pääseb? Tallinnas on ainult! 2 ujulat Nõmme ja Arctic klubi, kus ujulasse pääseb ligi ka ratastooliga. Samas renoveeritakse ja parendatakse ja ehitatakse uusi ujulaid, kuid liikumispuudega inimestele mõeldud lifte ja tõstukeid seal millegi pärast pole. Asi pole rahas, vaid pigem suhtumises.

Järgmise probleemina kerkib esile turvalisus ja oskamatus, sest puudega inimeste treenimise kogemus puudub enamusel, kuigi see peaks olema kohustuslikus korras õppekavades sees. Nii nagu on esmaabikoolitused. Samuti olen kohanud suhtumist, et kes vastutab, äkki juhtub... Arvan, et olukorda parandaks oluliselt see, kui puudega inimene saaks endaga koos kaasa võtta abistaja. Tean, et erandjuhtudel see toimib ja polegi midagi juhtunud.
Kohalik omavalitsus peaks tegema rohkem soodustusi ka puuetega inimestele. Praegu on soodustused loomaaias ja botaanikaaias. Samas on paljudel sordiklubidel soodustused pensionäridele, lastega peredele. Samas on võimalik lubada puudega inimesi ka muul ajal koos teistega spordisaalidesse, ujulatesse, spordiväljakutele. Asi on suhtumises ja võib tunduda nagu lõhnaks asi puudega inimeste tõrjumises, diskrimineerimises. Arvan, et sellised soodustusi ja personali koolitusi on võimalik läbi viia.

Kaasaegsed avalikud hooned, mida kahtlemata spordiklubid on, peavad muutuma ligipääsetavaks ja kättesaadavamaks. Eeskuju saab võtta teistest Euroopa Liidu riikidest. Meie riik on kordades väiksem ja puudega noori ja tööealiseid inimesi pole nii palju. Tallinnas saavad sporditoetust pearaha alusel 300 inimest 22 tuhandest puudega inimesest. Vajalik on riiklikke seaduseid ja määrusiedi muuta ja kontrolida, et neid ka täidetakse.Praegu on kvartalisisesed teed majade vahel nii libedad, et ratastoolis ilma kõrvalabita ei saa ei edasi ega tagasi. Läheb nagu salvo-kelguga ikka, küljega madalamas suunas. Peale ujumist läksime linna, Vabaduse Väljakule uudistama jääskulptuure aga alati on see häda parkimiskoha leidmisega, sest tasuta invaparkimiskohti seal kandis pole. Arko parkis siis auto Gloria vastu. Vaatasime kujud üle ja kui tahtsin pilti tegema hakata, siis jonnis kaamera vastu ja nii klõpsisime pilte mobiiltelefoniga. Kenad loomad. Kuigi kass oli rohkem orava moodi ja siga kuidagi naljaks. Sama oli kukk täies hiilguses ja kirevuses ja ahvipärdik oli ka originaalne. Kohapeal hüüatas üks naine, et ema tule katsu kui libedad need kujud on. Rahvast oli rohkesti ja pilte fotoaparaatidesse püüdjaid mitmeid. Päikest on juba tunda.
Delfis on tähekese rubriigis üleval kõik loomad ja lühikesed iseloomustused loomade aastate kohta.

Riigikogu valimiskampaaniaks endast nr 377 all

Juba küsivad minu valimislubadusi ja siin see on koos tutvustusega endast. Olen Tiia Tiik ja kandideerin Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas numbri 377 all 3. Ringkonnas, Mustamäe ja Nõmmel.

Töö ja teenuste kättesaadavus tagab inimväärse elu!

Olen Tallinna Puuetega Inimeste Koja sotsiaaltöötaja ja koordineerin invatakso teenust ning olen 2009.aastast Mustamäe Halduskogu liige, Mustamäe sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liige. Kuulun Põhja-Eesti Pimedate Ühingusse ja olen revisjonikomisjoni liige, Tallinna Invaspordiühingu juhatuse liige, raamatupidaja ja Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu liige, Eesti Invaspordi Liidu revisjonikomisjoni liige.

2006. aastast kaardistanud liikumispuudega inimestega ühiskondlikke hooneid, sh haridusasutusi, ülikoole, avalikke asutusi ja õpetanud kaardistusmeeskondi välja Viljandis, Pärnus, Jõgeval jm. Mul on sotsiaaltöö alane kõrgharidus, mille omandamist ei takistanud minu kaasasündinud nägemispuue. Meie peres kasvab 2 poega. Kirjutan aktiivselt ka oma blogisse.

Oma 11-ne aasta pikkuse sotsiaaltöötaja kogemuse põhjal olen veendunud, et tegemata on palju olulisi asju. Inimesel peab olema teostusvõimalus. Kõige lühemalt öeldes: erivajadustega inimestele tagab inimväärse elu töö ja teenuste kättesaadavus. Ainult riigitoetustest ei piisa. Elukvaliteeti saame parandada vaid siis, kui muudame sotsiaalteenused ja transpordi kättesaadavaks kõigile, ka kaugemas kohas elavaile abivajajaile.

Töökoha saamiseks vajavad puudega inimesed õppimisvõimalusi, taastusravi kättesaadavust ja abivahendite soetamist. Takistusteta tööle jõudmist hõlbustab universaalne disain, mis aitab ehitada hooned ja tänavad nii, et neis saavad võivad liigelda ka lastega emad ja eakad. Tänapäevastamist vajab ka sotsiaalhoolekande seadus. Tööealiste inimeste hoolekanne tuleks eraldada üldisest süsteemist. Nii ei satu noored eakate hoolekodusse, vaid saavad soovi korral elada omaette täisväärtuslikku ja aktiivset elu, teha sporti ja osaleda kodanikeühendustes.

Minu kolm valimislubadust:

1. Tööhõive suurendamine ja teenuste kättesaadavus - erivajadustega inimestele tagab inimväärse elu töö, transport, paindlikud õppimisvõimalused, taastusravi kättesaadavus ja abivahendid.

2. Ligipääsetav keskkond - muuta kohustuslikuks ehitusmääruste täitmine, mille tulemusel pääsevad liikumisraskustega inimesed tööle ja kooli. Seda hõlbustab universaalne disain, millest lähtuvalt saab ehitada hooned ja tänavad nii, et neis saavad liikuda erivajadustega inimsed, lastega emad, eakad.

3. Muuta ja kaasajastada sotsiaalhoolekande seadust - tööealiste hoolekande osa tuleb eraldada üldisest süsteemist, siis ei satu noored eakate hooldekodudesse. vaid saavad soovi korral elada omaette täisväärtuslikku elu, osaleda spordis ja ennast teostada kodanikeühendustes.

Meie valimisprogrammi, mille koostamisse panustasin ka mina, näed siit. Ja minge kindlasti valima ja tehke oma arvates parim valik. Kandidaatide numbrid leiate siit.