Nõmme raadios intervjuul

Täna käisin oma esimesel raadiointervjuul, milleks valmistusin eelnevalt, lugesin materjale ja libistasin silmadega üle SDE valimisprogrammist. Samas jäin rahulikuks, sest kogemust mul on ja teadmised on ka olemas. Natuke ebalev tunne oli Margus Lepa küsimuste ees, sest ei teadnud mida ta küsida otsustab. Läksin siis kohale Nõmme raadiosse ja asusime intervjuud tegema. Küsimusi tuli nagu kahurist ja need olid nii mitme osalised, et lõppu kuuldes oli juba lause algus kaugustes... Põhjendasin seda miks ma osalen riigikogu valimistel, vastasin kiiretele küsimustele kuidas oskasin.

Härra Lepa klõbistas arvutis ja mina võitlesin köhaga, sest kurgus juba pikemat aega kriibib, eriti veel õuest külma õhu käest tulles. Eks nüüd õpin oma vigadest ja mõtlen rohkem asjade üle. Nõmme raadiost saab siis peagi meie kandidaatide vestluseid kuulata. Harjutamine teeb meistriks ja julgus kasvab kogemuste varal. rääkisin tööhõivest, haridusest, töötute probleemidest, ümberõppest, riigi keele vajalikkusest muukeelsetele elanikele, madalast miinimumpalgast. Teisena avaldasin oma arvamusi keskkonna ligipääsetavusest, sest leian, et paljud head lahendused on odavamad, kui hilisemad kohandused. Näitena tõin Nõmme polikliiniku vana maja renoveerimise, kus kõrge trepp asendati kaldteega, majja paigaldati lift ja nii on peagi hea võimalus külastada vajadusel polikliinikut, kuhu pääsevad kõik, alustades väikelastega emadest, liikumisraskustega inimestest ja lõpetades eakatega, kelle pole jaksu treppidest ronida. Kui Eesti Vabariigi Valitsus võtaks vastu puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tähelepanuväärne on see, et EV president kiitis selle alusdokumendi heaks juba 2007.aastal.

Veel selgitasin Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise vajadust, sest praegu võivad abivajavad puuetega noored sattuda lastekodust või oma kodudest eakate vanadekodudesse, kus hoolealustel vanust 4 korda enam. Vajalik oleks liikumispuudega inimestele luua noortekodud linnadesse, kus noored saaksid hariduse, leiaksid töö, tegeleksid spordiga või on aktiivsed kodanikeühendustes. Iga inimene on väärt elama inimväärset elu ja vajalik meie riigile. Kindlasti on need lahendused kallid, kuid Eesti riik on Euroopa Liidu osa ning paljud suured innovaatilised ideed on võimalik ellu viia EL struktuurfondide rahadega. Ka Põhjamaades toimivad sarnased noortekodud ning ka Eestis on võimalik selliseid paljude noorte unistusi ellu viia. Loodan, et maailma saab paremaks muuta ja lisaks õigustele on puuetega inimestel võimalik ka kohustusi võtta, tulu teenida ja iseseisvalt elada.