TPIK esitles infoteatmikku "Abiks puudega inimesele 2013"

Tallinna Puuetega Inimeste Koda tutvustas 30. mail kell 14 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) infoteatmikku "Abiks puudega inimesele 2013", mis on suunatud eeskätt puuetega inimestele ja nende lähedastele. Infoteatmiku elektroonilise versioon (eesti ja vene keeles) ja esitlusel toimunud ettekanded on leitavad siit: http://tallinnakoda.ee/1,200

Eessõnas ütleb abilinna pea Merike Martinson:

Hea lugeja!

Hoiad käes uut infoteatmikku riiklikest ja Tallinna linna toetustest ja teenustest puuetega inimestele. Infoteatmik annab põhjaliku ülevaate ja läbilõike puuetega inimestele vajalikest teenuste osutajate kontaktidest. Puuetega inimeste arv Tallinnas suureneb iga aastaga. Tallinna linn püüab eluga sammu pidada ja koostöös puuetega inimestega arendab ja töötab välja uusi toetusi ja teenuseid.

Pean antud brošüüri suurepäraseks infokandjaks, kust ühest kokkuvõtvast infoteatmikust on linnaelanikul võimalik kõik vajalik info saada puuetega inimestele suunatud toetuste ja teenuste taotlemise võimaluste kohta.

2013 aasta on Euroopas kuulutatud kodanike aastaks. Selle aasta raames on suurema tähelepanu all kodanike teadlikkuse tõstmine ja meie kõigi aktiivne osalemine meid endid puudutavate otsuste ja teenuste kujundamisel. Meie ühine eesmärk on parandada puudega inimeste elukvaliteeti, luua kõik eeldused ühiskonnas toimetulekuks ja tagada ligipääs avalikele teenustele.

Tallinna linnal on puuetega inimesi esindavate katusorganisatsioonidega hea koostöö.  Selle tõestuseks on ka koostöös sündinud 2013 aasta infoteatmik.

Heade soovidega,Merike Martinson, Tallinna abilinnapea 

 

Magistritöö sai kaitstud

Magistritöö sai kaitstud Tallinna Ülikoolis täna! Soovin tänada kõiki liikumispuudega inimesi, kes minu magistritöö ankeetküsituses osalesid ja oma suure panuse andsid. Veel soovin tänada oma töökaaslasi, peret mõistlikkuse, kannatlikkuse ja toetuse eest! Eriti suured tänusõnad ütlen oma juhendajale Karin Hangale, kes oli abiks ning reageeris kiiresti ja juhendas oskuslikult ja minu arvates sai hea töö. Selgituseks, et magistritöö oli teemal "Tallinna liikumispuudega inimeste töötamist toetavate teenuste kasutamine ning teenuste mõju toimetulekule ja tööle saamisele" ja ma olen tööd valmis tutvustama peale magistrikraadi kättesaamist. Seniks läheb elu edasi ja homsest siis ka mul suvepuhkus, sest ülikool sai läbi...   2 aastat koolipinki, pikki õhtuid õppeainete nimel ja palju unetuid öid koos peavalude, närvikuluga, kuid õnneks süda sees ja silmanägemine veel olemas aga see kõik oli seda väärt! Hinge jäi kriipima mitmed agad kuid elu läheb edasi. On asju, mille väärtust hiljem mõistan ja kõik vead ja puuddused on minu omad. Oleks aega rohkem olnud aga olen rahul iseendaga ja aega tagasi ei keera. Oleme kõik inimesed oma vigade, arvamuste ja küsimustega. Tänast päeva jääb lõpetama Orkuti õnnelause: 

Elu vältides ei ole võimalik rahu leida. (Virginia Woolf)

 

Kipskäsi

Kulus ikka palju aastaid. Isegi nii palju, et täisealisena oma kondid puruks kukkutakse. Ma olen koguaeg öelnud, et sportimine on kahjulik, sest tagajärjed võivad kahju teha. Nüüd on alates pühapäevast meie peres kipskäsi. Kahju poisist aga mis teha kui suurema ja vanema vennaga kossu (korvpalli) mängides nooremad selili kukuvad ja oma käe alla jätavad. EMOsse sundisin koe vägisi poega minema ja peale röntgenipilti selguski, et luu puruks. Nüüd 2 nädalat vaja kipsi kanda ja praktikat ühe käega teha aga poja on mul tragi. Tegi vana köögilaua päris uueks ja heledaks ja lasi soone ka sisse. Nüüd on nagu uus laud, lakitud ja puha. Õnneks saame ka meie nendest koolipraktikatest kasu ja süüa taas laua taga. Vahepeal üle kuu aja tegime seda ilma lauata.  Küsisin pojalt, et kas kipsis käega istet ka bussis pakutakse, sest käsi valutab ja sügeleb. Vastus oli ei. Loodan, et see luumurd kiiresti paraneb ja õnneks on pea terve.

Haabersti konverentsi positiivseid muljeid

23.mail käisime Haabersti Linnaosa Valitsuse poolt korralatud konverentsil ja muljed on head. Rahvast oli päris palju kohal ja esinejad huvitavad. Sai tehtud ka ettepanekuid ja enamus neist ka ära nimetati - ühistransport paindlikumaks, jalgratta- ja kergliiklusteed, ligipääsetavus hoonetesse, heakord ja turvalisus, Haabersti ring ja teeehitus, parandus. Veel nimetati seal paljusid teisigi häid mõtteid ja ideidd ning parim oli see vaatamisväärsuste ja kaubanduskeskuste osa. Kindlasti on palju mõtteid ja Elina saatis ka Raepressi kohta järgmise info. 1. pilt on ka Raepressist, teised minu omad. Loodame siis, et positiivsed algatused ka lähimas tulevikus teoks saavad. Konverentsil nimetati vaid kord erivajadusega (puuetega) inimesi ja seda noortekeskuse projektist rääkides. Aga tegelikkuses võikski olla igas linnaosas oma põlvkondade maja, kuhu pääseksid ja mahuksid kõik noortest vanadeni tegevustega ära ja oleks tagatud parem põlvkondade sidusus. Seda veel olukorras, kus 2017.aastal lõppeb leping sotsiaalkeskusel ja vaja on uusi ruume, sest praegused ruumid tuleb vabastada lasteaia jaoks, sest lasteaia kohti on lisaks vaja. Tahaks ka kohvikut Kakumäele, grillimiseks kohti, Õismäe rabasse kergliiklusteed koos pinkide, prügikastide ja valgustusega. Siis ostaks vist endale suusadki aga praegu piirdun jalgrattaga. 

Haaberstis toimus konverents „Positiivne programm Haaberstis 2014-2018“

Eile, 23. mail toimus Haabersti Vaba Aja Keskuses „Positiivne programm Haaberstis 2014-2018“ konverents.  Haabersti linnaosa vanema Marek Jürgensoni sõnul läks ettepanekute kogumise kampaania Haaberstis hoogsalt käima ning laekus ligi 350 asjakohast ja huvitavat ettepanekut. „Väiksemad probleemid, mis enamasti puudutavad heakorda, oleme juba lahendanud. Osade ettepanekute lahendamisega tegeleme, kuid mõned saabunud ettepanekud on nii suurejoonelised, et nõuavad suuremaid investeeringuid. Nende elluviimine võtab aega. Näiteks tooksin suurejoonelisematest ettepanekutest välja elanike soovi aastaringse lõbustuspargi rajamiseks Kopli lahe äärde, Mustjõe piirkonda. Haaberstis teeb Kakumäe inimestele muret, et antud piirkonnas ei ole lasteaeda ja kooli. Haridusametil on plaanis 2016. aastal rajada Kakumäele Veerise tänavale Lasteaed – algkool 176 lasteaiakohaga Kakumäe ja Tiskre lastele. Meile esitatud ideedest pean vajalikuks tõsta  veel esile tasuta veejoogikohad ja see ei ole selline idee, mis piirduks ainult Haaberstiga. Joogikohad võiksid olla üle kogu Tallinna, nii kergliiklusteede ääres kuid miks ka mitte mänguväljakute juures, selline idee vääriks mõtlemist!,“  lausus konverentsi avakõnes Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar märkis oma kõnes, et Haaberstis tuleb realistlikult näha ka puudusi ja kitsaskohti, märgata neid objekte, mis vajavad uuendamist. „Me oleme just siinsamas saalis korduvalt arutanud Haabersti inimestega linnaosa arengu olulisi küsimusi ja see lubab loota, et tänagi jõuame asjalike tulemusteni. Kaks aastat tagasi tõstatasid just Õismäe tee 52 ja veel mitme teise  korteriühistu juhid probleemi parkimiskohtade nappusest Õismäe tee siseringil. Me leidsime siis ajutise lahenduse, kuid aasta hiljem renoveeris linnavalitsus täielikult Õismäe tee siseringi ja juurde tekitati 117 uut parkimiskohta. Siseringil sai parkimiseprobleem olulist leevendust. Või teine koostöönäide – aastaid olid Õismäe polikliiniku vanas hoones töötavad arstid mures oma töötingimuste pärast. Tallinna Linnavalitsus otsis lahendusi koostöös Lääne-Tallinna Keskhaigla ja linnaosa juhtidega. Lõplik lahendus oli aga üsna radikaalne – ehitati täiesti uus Haabersti Tervisekeskus, kus teiste seas areneb jõudsalt ka linna perearstikeskus. Vana polikliiniku hoone ehitati ümber Eesti moodsaimaks hooldusravikliinikuks. On asju, mida me saame muuta, aga mille rakendamine võtab aega ning vajab suuri investeeringuid. Nelja aasta pärast teiega kohtudes, võime rääkida konkreetsetest tulemustest,“ sõnas Tallinna linnapea Edgar Savisaar oma kõnes.

Konverentsi käigus sai kuulata lisaks ideede analüüsile ka Liina Kilemiti Tallinna Linnakantselei Avalike teenuste ja linnauuringute osakonna juhataja ettekannet linnaosa väärtustest Haabersti elanike pilgu läbi. Spordiklubi Bushinkan juhatuse esimees Igor Gribovski ettekannet Õismäe tee 130 tühjana seisva koolihoone ümberkujundamisest huvitegevuse majaks. Noortepärast ettekannet noorsootöö metoodik Eilika Lukkonenilt Haabersti Noortekeskuse ümberehituse vajadusest. Tallinna Õismäe Vene Lütseumi direktor Rita Juhansoni ülevaadet Haabersti hariduse materiaalsetest probleemidest. 

Perearsti kättesaadavusest kirjutab hästi perearst Diana Ingerainen

Tänases Postimehes on hea artikkel perearst Diana Ingerainenist, kes on Eesti Perearstide Seltsi juht, selgitab meie meditsiinisüsteemi korraldust ja reguleerimata reegleid ehk juhised, kuidas peaks käima patsientide uuringutele suunamine. Esmatasand on siiski perearst, siis eriarstid, EMO ja kiirabi. Meeskonnatöö on tähtis ja hoolivus. Mina olen oma perearstiga rahul ja perearst on siiani mind ravinud, saatnud uuringutele, teinud analüüse. EMOsse olen pöördunud ainult paaril korral ja sedagi peale tööd kukkumisest paistes jalga. Soovitan lugeda seda artiklit.

Diana Ingerainen: kättesaamatu patsiendikesksus?

Patsiendikeskne perearst tähendab kolme eeldust: kättesaadavus, hoolivus ja professionaalsus. Kui üks neist on täitmata, siis ei ole ka patsiendikesksus võimalik, kirjutab Eesti Perearstide Seltsi juht Diana Ingerainen. Et perearst saaks olla hooliv, professionaalne ning tema teenus oleks patsiendile kättesaadav, peab esmalt kehtestama tervishoiukorralduslikud reeglid. Selleks tuleb anda inimestele ühesed sõnumid, kuidas arstiabi on korraldatud ning millise murega kuhu pöörduda. Riik peaks ausalt ära seletama arstiabi võimalused ja andma ka selged juhised, kuidas igaüks ise enda või oma lapse tervist hoida saab. Praegu on tervishoiukorraldus jätnud selgitamise iga arsti või õe ülesandeks, mis aga tähendab seda, et arst või õde selgitab asja patsiendile vaid oma asutusest lähtudes. Patsiendil puudub tervikpilt.

Arstiabi kättesaadavus on piirkonniti veidi erinev, kuid üldiselt algab abisaamine esmatasandi tervishoiust: pereõed, perearstid, erakorralise meditsiini osakonnad (EMO) ja kiirabi. Kust jookseb piir perearstide ja EMO vahel, on riik jätnud kirjeldamata, ja nii on iga inimese enda valik, kuhu pöörduda. Ka puudub reeglistik patsiendi abistamiseks esmatasandil. Seega on perearstidel üks teadmine ja EMO-l teine. Ka kõige kergemate terviseprobleemide korral tehakse EMOs nn pakettuuringuid, kuid perearstidele antakse uuringuraha 12 eurot aastas inimese kohta, mis kindlasti ei võimalda paketti ega kata ka tõeliselt vajaminevaid uuringuid (võrdluseks mõned hinnad: tavaline kopsu röntgenogramm maksab 13,86 eurot, koormus-EKG 26,65 eurot). Sõnum kodanikule, et EMOs saab kõik ja kohe tehtud, on lugupidamatu meie kõigi suhtes. Selge, et kui EMO tegeleb kõigiga ja kohe, siis ei jää aega raskemate haigete jaoks. Aga küsimus ei ole EMOs, vaid riigi seatud korraldusreeglites, mida praegu ei ole, ning igaüks läheb, kuhu tahab. Hea algatusega tulid välja EMO osakonnad Tallinnas: lepiti kokku, et patsiendi seisundist lähtudes määratakse tema triaažikategooria – «punane», «oranž», «kollane», «roheline» ja «sinine». See näitab, kas patsient vajab kohe arstiabi või võib see aega võtta kuni kuus tundi. Nimetatud triaažikorra alusel peaks tegema selgitustööd elanikkonnale, et kõik osalised saaks ühtemoodi aru.

Hoolivust ei saa õpetada, küll aga saab luua tingimused, mis võimaldaksid arstidel-õdedel hoolivalt abi anda (empaatiavõime peab muidugi olema eeltingimus, et keegi üldse inimestega tegelema lastakse). Arsti elukutsesse on hoolivus sisse kodeeritud – tahe aidata ja eesmärk leevendada oma oskustega inimese kannatusi. Igapäevapraktikas on see otseselt seotud kvaliteediga – arst peab olema pädev, ja teisalt, ta peab oma pädevust ka realistlikult hindama. Pädevus tuleb tõenduspõhisusele ning praktikale toetudes – me kõik teame kahetsusväärseid juhtumeid, kus haigla või perearst on oma pädevust üle hinnanud, mis on toonud kaasa ravivigu. Meditsiinis on oluline juhtumite arv, mis tagaks kogemuse. Sünnitusosakondade sulgemine on paratamatus, kui sünnituste arv väheneb alla 400 aastas. Professionaalsuse hindamine on praegu terviseameti pädevuses, kus antakse tegevusluba esitatud dokumentide alusel. Arstide sertifitseerimine on erialaseltside õlul ja vabatahtlik. Kas see tagab järjepideva kontrolli professionaalsuse üle? Juba aastaid on perearstide selts esitanud sama ettepanekut: viime tervishoiuasutuste ravi ja korralduse kontrolli kokku. Seni ei ole meid kuulda võetud. 

Patsiendi jaoks on hoolivuse kõige otsesem näide arsti-patsiendi suhtlus. Suhtlemine algab ootusest, kuidas peaks arst patsiendi muret lahendama. Ootused on paraku tihti ebarealistlikud. Kuidas need tekivad? Enamasti valede sõnumite pärast. Näiteks mõni aasta tagasi ilmunud voldik «Väsimus tapab?» andis mõista, et vereproovi järgi saab perearst öelda, kas inimesel on vähk või mitte. No ei ole perearstil sellist võimalust, aga teadagi lüüakse halva sõnumi tooja maha! Mis mõttes ei saa vereanalüüsist seda vaadata, küllap perearst lihtsalt ei taha. Või siis suunavad kolleegid ortopeedid patsiendi perearsti juurde põlveliigesest MRTd tegema, kuid paraku ei saa perearst seda uuringut üldse teha. Tõeline loodusõnnetus on igat sorti isehakanud ravitsejad-kondiväänajad, kes soovitavad teha igasugu uuringuid ega vastuta oma soovituste eest. Järgmisena on vaja aega, sest inimlik suhtlemine nõuab aega. Soomes töötavad kolleegid toovad just aja seal töötamise eeliseks. Meil on tingimuseks, et iga inimene peab ägeda tervisehädaga arsti juurde pääsema kohe ja kroonilise probleemiga viie tööpäeva jooksul. Probleemi ägeduse kriteeriumid on riik jätnud kirjeldamata, seega otsustab iga inimene ise, kas tema mure on kiireloomuline või mitte. Nii juhtubki, et teeme palju ja ebaefektiivseid visiidikesi, et täita nõuet tagada vastuvõtt samal päeval.

Hoolivuse tagamiseks tervishoius on äärmiselt vajalik kollegi­aalsus. Tänapäevane meditsiin on meeskonnatöö. Kui minu pädevus lõpeb, siis kaasan kolleegi – eriarsti. Kuna praegu puuduvad patsientide suunamisel (saatekirja väljastamisel) ühtsed reeglid, siis valitseb kaos. Suur osa patsientide rahulolematusest tuleneb probleemist, et patsient on valel ajal vales kohas. Ka on eriarstid väga õnnetud ebaprofiilset tööd tehes. EMO arst ravib nohu? Täielik raiskamine. Kõrva-kurgu-ninaarst loputab kõrva vaigust puhtaks? Kurb. Tervishoiuasutuste äärmine autonoomia on viinud ebakollegiaalsuseni igas mõttes. Kõik on kuulnud lauset «Kus te enne olite?» või «Miks te kohe minu juurde ei tulnud?». Näiteks ei saa perearst Eestis liigest punkteerida, sest ortopeed või EMO arst võib vabalt tema patsiendi läbi sõimata või siis perearsti patsiendi kuuldes kiruda. Soomes ei juhtu seda kunagi. Tegemist on perearsti tööga ja pigem peetakse halvaks, kui ta seda ei tee. Mäletate mõni aasta tagasi lahvatanud skandaali, et perearstid teevad pisikirurgiat? Iga teine riik oleks õnnelik – mida rohkem esmatasandil ära tehakse, seda enam ressurssi jääb eriarstiabil keerulisemate juhtumite jaoks (liiatigi on kõik perearsti tehtav ligi kuus korda odavam).

Professionaalsus algab põhiõppest ja kestab edasi täiendusõppe vormis. Üldiselt on põhiõpe nii Tartu Ülikoolis kui ka tervishoiukõrgkoolides väga heal tasemel. Probleeme on praktikabaasides juhendajate leidmisega, kuna neid ei tasustata. Kõike, mis puudutab täienduskoolitusi, võib iseloomustada sõnaga «alarahastatus». Seega, ei saa olla patsiendikeskne perearst, kui tervishoiukorraldus seda ei toeta. Võib ju teha väga hea taina, aga kui see lihtsalt tulle visata, siis vaevalt sealt ilusat, kohevat ja maitsvat pirukat saab.

Selline udu on, et miskit ei näe

Nagu hõljuks suits majade ümber aga tegelikkuses on udu, mis saabub nagu tont mere pealt maale. Õhk on niiske ja jahe, sooja kl 20 ajal kõigest 8 C. Käs mai keskpaik ja külm on aga tore on, et loodus õitseb ja puud on rohelised. Aga meenub lapsepõlv ja multikas "Siil udus" aga Pikaliiva asumis.

 

Umbes liiklus, et testida liiklust

Täna hommikkul kella 8.30 ajal sõitsime Kakumäe poolt Viimsisse kaardistama ligipääsetavust peagi avatavas Maximas. Kui oleme harjunud juba sellega, et Tabasalu poolt kulgeb hommikuti kesklinna poole ja õhtuti tagasi lakkamatu autovool, mis saab alguse Haabersti ringilt, siis peale seda on tavaliselt liiklus lahedamaks läinud. Täna see nii ei olnud ja ummikud algasid loomaaia juurest ja põhjuseks oli see, et Paldiski maanteel tehti katsetusi bussiraja loomiseks. Selle kohta oli hiljem ka uudis. Aga aru ma ei saa milleks see vajalik on, sest bussid ei kasuta alati bussiradasid, vaid kohe peale "Pirni" peatust süstivad 2. ja 3. rajale, et suunduda Paldiski mnt - Endla - Mustamäe tee ristmikult jälle 1. ritta ja "Lille" peatusesse. Aga Viimsisse jõudsime ja sel on valmimas taas kord üks suur toidupood. Ehitajad, teetöölised ja projekteerijad olid tõsises tööhoos ja Arko pani kokku minu tehtud fotodest ilmeka ülevaate. Kahju, et keegi videot ei teinud sellest kohast, kus liiklusreguleerijad väljas, torbikutega blokeeritud äärmine sõidurada ja bussid autodega ühtedel radadel on sage nähtus Tallinna kesklinnas.

Uudis oli siis nendest bussiradade kohta järgmine:

Paldiski maanteele tuleb ilmselt uus bussirada

Toimetas Piret Sarv
23. mai 2013, 15:42

Bussirada. (Tiro Lutter)

Tallinna Transpordiamet viis Paldiski mnt-l läbi uuringu, selgitamaks välja võimalusi, mis tagaksid ühtlasema liiklusvoo ja vähendaks kesklinna liikluskoormust.
Uuringu tarbeks rajati ajutine ühissõidukite rada alates Pirni tänavast kuni Mustamäe teeni. Uuring näitas, et Paldiski mnt kahe sõidurada hargnemine kolmele sõidurajale varasema nelja asemel Paldiski mnt ja Mustamäe tee ristmikul kesklinna suunal, ei põhjustanud tipptunnil liiklusvoolus olulisi muutusi. Endiselt tekkisid liiklusvoos tühimikud peale Haabersti ringi ja Pirni ning Paldiski mnt ristmikku.
Uuringu tulemus kinnitab, et Paldiski mnt ja Endla tn ühissõidukite raja ühendamine ei tekita ummikuid Haabersti ringristmiku piirkonnas. Katse näitas, et kogu liiklusvoog oli ühtlasem ning vähendas kesklinna liikluskoormust.
Ka selgus, et tipptunni haripunktis kulus kesklinna jõudmiseks mööda Paldiski maanteed liikudes rohkem aega. Samas liiklemine kesklinnas võttis oluliselt vähem aega. See tähendab, et jõudmine sihtpunkti toimus suhteliselt tavapärase ajaga. Sealjuures on oluline, et katse käigus hoiti kesklinnas ära liikluse ülekoormatus. Sujuvam liiklus andis võimaluse paremini liikuda ka teistes suundades.
Uuringu tulemused toetavad Paldiski mnt-le ühissõidukiraja loomist alates Pirni tänavast kuni Kristiine ristmikuni. Nimetatud lõigus on juba osaliselt täna ühissõidukite rada ka olemas. Uuringut korratakse 27.05.2013 hommikusel tipptunnil.
    

Kogupere pidu "Puude taga on inimene"

Tule sinagi 2013. aasta suve alguse koguperepeole „Puude taga on inimene“, mis toob kaheks päevaks Tallinna lauluväljaku merealale kokku andekad muusikud, kunstnikud, sportlased ja käsitöömeistrid, kes on oma töö ja loominguga pälvinud tuntust nii Eestis kui ka väljaspool – seda puudest või selle puudumisest hoolimata. Koguperepidu on kõigile külalistele TASUTA. Kes soovib väärt ettevõtmist toetada, saab seda teha ostes TOETAJAPILETI enda poolt valitud väärtuses. Vaata lisaks siit.

 

 

 

 

 

Programm

Festivaliala on avatud 7. ja 8. juunil kella 11–23.
Päevajuht on Hannes Hermaküla. Lähemalt saad iga valdkonna kohta lugeda paremalt menüüst.
Reede, 7. juuni kava (täiendamisel) | Laupäev, 8. juuni kava (täiendamisel)

Aeg	Mis toimub?	Kus toimub?
10:00 – 13:00	Seminar (kutsetega)	Seminarisaal
11:00 – 13:00	Boccia mäng	Spordiala
11:00 – 19:00	Puuetega inimeste spordiorganisatsioonide tutvustused, videoprogramm	Spordiala
11:00 – 20:00	Ühenduste telgid	Ühenduste ala
11:00 – 20:00	Katarina Jee	Raamatukogubuss
11:00 – 20:30	Suur meisterdustelk	Lasteala
11:00 – 20:30	Kogemusala	Lasteala
11:00 – 21:00	Kunstinäitus	Sammassaal
11:00 – 21:00	Käsitöö müük	Käsitööala
11:00 – 21:00	Pimekohvik	Café Gustav
12:00 – 13:00	Jalaga maalimise kogemustuba	Lasteala
12:00 – 13:00	Tulekahju kustutamine	Lasteala
12:00 – 16:00	Pimemale ja pimekabe	Spordiala
12:00 – 16:00	Pimelauatennis	Spordiala
13:00 – 14:00	Esmaabi lastele	Lasteala
13:00 – 20:00	Liiklusohutuse demonstratsioonid	Lasteala
13:00 – 14:00	Kukerpillid	Pealava
13:30 – 14:00	Tallinna Tantsukool	Lasteala lava
13:30 – 14:15	Ratastoolide vigursõit ja kurtide korvpalli kogemustuba	Spordiala
13:00 – 15:00	Film Leiutajateküla Lotte	Kinotelk
14:00 – 15:30	Tööotsingu kogemustuba	Seminariruum
14:00 – 18:00	Grafiti õpituba	Õueala
14:00 – 15:00	Viipekele õpituba	Lasteala
14:15 – 14:30	Taika Tanssi (Soome)	Tantsupõrand
14:15 – 15:00	Kurtide korvpalli demomäng	Spordiala
14:45 – 15:00	SiMa	Pealava
15:00 – 15:45	Tsirkusestuudio Folie etendus	Lasteala
15:00 – 16:00	Sopsuvõistlused nii püsti kui ratastoolist	Spordiala
15:30 – 18:00	Film Anton on siin lähedal	Kinotelk
16:00 – 17:00	August Hunt	Pealava
16:00 – 17:00	Ratastoolikorvpalli harjutused, kogemustuba ja pimelaskmine	Spordiala
16:00 – 17:00	Tulekahju kustutamine	Lasteala
16:00 – 17:30	Tööotsingu kogemustuba	Seminariruum
17:00 – 17:30	ESIETENDUS No näed ise!	Teatrituba
17:00 – 17:15	Tantsu õpituba Kaie Seger	Tantsupõrand
17:00 – 18:00	Ratastoolikorvpalli võistlused	Spordiala
17:00 – 18:00	Esmaabi lastele	Lasteala
17:00 – 19:00	Pimelauatennis	Spordiala
17:15 – 17:30	EIT Tugiliisu tantsupaar	Tantsupõrand
17:30 – 18:00	Silver Wheels	Tantsupõrand
17:30 – 18:00	Tallinna Tantsukool	Lasteala lava
18:00 – 18:15	KOGUPEREPEO AVAMINE	Pealava
18:00 – 19:00	Viipekeele õpituba	Lasteala
18:30 – 20:30	Film Vaikuse ja pimeduse maa	Kinotelk
19:00 – 20:00	Vaiko Eplik ja Eliit	Pealava
20:00 – 20:30	Etendus No näed ise!	Teatrituba
21:00 – 22:45	Film Seenelkäik	Kinotelk
21:30 – 22:45	Siiri Sisask – Lingua Mea	Pealava

Korraldaja jätab endale õiguse teha programmis muudatusi!