29. mai 2014

Haiguslehed muutuvad elektroonseteks

Kui ma maikuu keskpaigas otsustasin viimaks haiguslehele jääda ja olin haige üle 2 nädala, siis ei taibanud ma alguses, et minu perearst rääkis mulle mingist ülemiku perioodist (vaatasin arstile otsa ja ei saanud alguses arugi millest jutt käib!) ja küsis, et kas on vaja ka haiguslehe väljatrükki. Vastasin ebalevalt, et ega ma ei teagi täpselt ja igaks juhuks võiks olla küll. Õige valik, sest ise olin haiguslehel ning selle tööandjale edastamisel sain haigushüvitise pangakontole juba samal päeval. Teised töökaaslased rääkisid, et haigusrahade laekumisega läheb mitu nädalat aega. 
Kuna viimased 12 aastat pole haiguslehel olnud, siis jahmatas mind hüvitise suurus. See oli nii imepisike. Aga tööandja makstav summa laekub koos palgaga ja mingid päevad peab ju ka ilma rahata olema, nn omavastutusel. Aga tervis on kõige tähtsam ja mulle tuli küll kasuks see kodus olemine ja voodis lesimine. Sellest nädalast jälle tööl ning töö ei taha kuidagi lõppeda ja klindid on rõõmsad, et ma taas tööl olen ja neid teenindan ja nõu annan. Paar klienti olid väga väga pahased, et ma haige olin ja telefonile ei vastanud keegi ja kliente ka vastu keegi ei võtnud. Nüüd siis rahustan kliente ja selgitan, et olen tööl ja olemas. 
Ajutise töövõimetuse hüvitise määrad leiad siit.

Töövõimetusleht kaob paberkujul ära


Alates 1. jaanuarist 2015 saab tööandja töövõimetuslehte välja kirjutada ja esitada vaid elektroonilisel kujul. 
Muudatus kiirendab sotsiaalministeeriumi sõnul haigekassast töövõimetushüvitiste saamise aega. Samuti muutub kogu protsess paberivabaks, mis hoiab kokku kulusid nii tööandjale kui riigile. Digitaalse süsteemi arendus valmis juba eelmise aasta lõpus. Käesolevast aastast on süsteemiga liitumine olnud kõigile tööandjatele vabatahtlik. Märtsi lõpuks esitati 55 protsenti kõigist töövõimetuslehtedest digitaalselt ja süsteemiga on liitunud juba üle 8000 tööandja.
«Tulemused on näidanud, et ettevõtjad on süsteemi kiiresti omaks võtnud isegi siis, kui selleks puudub seadusest tulenev kohustus,» ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. Tegemist on järjekordse tiigrihüppega, mis lihtsustab töötajate ja tööandjate igapäevaelu,» lisas Kruuse. Andmete elektroonilise esitamise aeg haigekassale on tööandjatel lühenenud kordades. Teenust kasutanud ettevõtete töötajad saavad hüvitise kätte üldjuhul juba järgmisel päeval. Kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik andmeid elektrooniliselt edastada, võib töövõimetuslehe välja kirjutada ka paberkujul.
Elektroonilise töövõimetuslehe väljakirjutamise ja esitamise sätted jõustuvad 1. jaanuarist 2015. 2014. aastal võib töövõimetuslehte välja kirjutada kas paberil või elektrooniliselt.

28. mai 2014

Hooldajate liidu pöördumine seoses töövõime reformiga

Panen siia lugemimseks ka Eesti Hooldajate Liidu pöördumise, mis on avaldatud Delfis seoses töövõimereformi kitsaskohtadest erivajadusega inimeste tööle saamiseks koos ettepanekutega ja kitsaskohtadele tähelepanu juhtimisega. Olen ka ise neid samu probleeme esile toonud. Soovitan lugeda ja kaasa mõelda,et kui pension asendatakse toetusega, siis mis motiveerib puudega inimest töötama, kui teenuste ja abivahenditele tehtavad kulutused onkordades suuremad ning mis tingimustel tööandjad puudega inimesi tööle peaksid võtma.

Eesti Hooldajate Liit: ei ole teoreetilistki võimalust, et tööandjad hakkavad iseenesest kümnetele tuhandetele erivajadustega töötajatele vajalikke tingimusi pakkuma

Eesti Hooldajate Liit saatis valitsuse ja riigikogu liikmetele märgukirja, kus juhib tähelepanu, et homme valitsuse istungil arutlusele tulev töövõimereform ei täida praegusel kujul oma kõlavalt sõnastatud eesmärke ning toob erivajadustega inimeste tegeliku tööleaitamise asemel kaasa Eesti ja Euroopa Liidu raha ulatusliku raiskamise.
Delfi avaldab täismahus Eesti Hooldajate Liidu avalduse, milles tuuakse välja paljud töövõimereformi puudujäägid:
"Eesti Hooldajate Liit, esindades tuhandeid omastehooldajaid, puuetega inimesi, hoolekande-, tervishoiu- ja haridustöötajaid ning vastavate sihtgruppide ühendusi, saadab välja märgukirja, et juhtida EV valitsuse, parlamendi ja avalikkuse tähelepanu ebasihipärasele tegevusele ning riigieelarveliste ja Euroopa Liidu toetuste süsteemist saadavate ressursside läbimõtlemata ja pillavale kasutamisele töövõimereformiga seoses.
Hoolimata rohkest ja konstruktiivsest kriitikast, mida sihtgrupid ja partnerid on terve viimase aasta jooksul reformikavale andnud, valmistub valitsus saatma küsitavusi täis töövõimetoetuse seaduse eelnõu (TvTS) riigikokku vastuvõtmisele. Mahukas struktuurne reform, mis mõjutab otseselt sadade tuhandete tervisehäiretega inimeste ja nende lähedaste ning hooldajate elu, aga ühtlasi riigi majanduslikku ja finantsolukorda, põhineb kohati valedel alustel ja lisaks mitmel vääral arusaamal ühiskonna toimimisest.
Esiteks on jäetud arvestamata, et puuetega inimeste võimalused ühiskonnaelus osaleda ja tööl käia sõltuvad omavalitsuste väga erinevast tahtest ja võimekusest osutada sotsiaalteenuseid nagu ühis- ja eritransport jne (haldusreform).
Teiseks sõltub terviseriketega inimeste töövõime taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste, aga ka erihoolekande teenuste kättesaadavusest, mida pole mõeldav asendada tööturuteeenuste pakkumisega (sotsiaalteenuste killustatus).
Kolmandaks ei eksisteeri isegi teoreetilist võimalust, et tööturg hakkab iseregulatsiooni teel pakkuma kümneid tuhandeid töökohti keerulisi eritingimusi vajavatele töötajatele, kui tööandjatele pole seatud vastavaid kohustusi ega pakutud pädevaid stiimuleid (töökohtade loomise programm).
Neljandaks jäämegi imestama töövõimekaoga inimeste hoogsa juurdevoolu üle, kuni riik ei näe töövõimetuses süsteemi ega tegele ennetavate meetmetega (tööõnnetus- ja kutsehaiguste kindlustus, noorte sihtprogrammid jne).
Just neil põhjustel osutub ilmselt võimatuks, hoolimata ressursside mastaapsest kulutamisest, saavutada reformi kõlavalt sõnastatud eesmärke. Seepärast on vajalik reformikava enne käikuandmist veelkord läbi töötada, seekord süsteemselt.
Järgnevalt kirjeldame põhilisi korrigeerimist vajavaid probleeme detailsemalt, tuues välja ka ettepanekud asjakohasteks lahendusteks.
1. Reformi fookus tuleb tuua süsteemi paisutamiselt erivajadustega inimeste toetamisele.
Praegusel kujul on reform ebaproportsionaalselt kaldu administreerimise ja haldamise suunal. See kulutab ära suure osa vahenditest, millega oleks otstarbekas toetada erivajadustega See See kulutab ära suure osa vahenditest, millega oleks otstarbekas toetada erivajadustega inimeste iseseisvust. Reformi teostamiseks paanitakse luua 500 uut töökohta töötukassa ametnikele. Lisaks hakatakse hiigelsummade eest töötukassasse sisse ostma rutiinseid ja korduvaid töövõime hindamise ekspertiise, seda isegi nende inimeste puhul, kes juba töötavad ja võiksid ise öelda, millist tuge ja abi nad töötamise hõlbustamiseks vajaksid.
Algaval eurotoetuste perioodil plaanitakse nii suunata hindamist tegevatele töötervishoiuarstidele (hiljem ilmselt perearstisüsteemi) 72 miljonit eurot töötukassa vahendeid (ühe hindamise maksumuseks on arvestatud ca 250 eurot). Nii muudetakse reform ülimalt kulukaks. Eurotoetuste lõppemise järel saab ehitatud süsteemi jätkuvast kinnimaksmisest koormus töötuskindlustusmaksete maksjate õlgadel. Mõtteainet võiks esmalt otsida ebaõnnestunud, kuid juba üle kümne aasta vapralt kestvast rehabilitatsiooniteenuse süsteemist: kui paljudel teenusesaajail on olnud kasu 192-eurostest rehabilitatsiooniplaanidest? Miks inimesed pole süsteemis rehabiliteerunud? Kuigi pole veel andmeid selle kohta, kas töövõime hindamise metoodika üldse töötab või kuidas hindamistulemus aitab inimesi töölesaamisel, kiirustatakse seadust vastu võtma. Selle asemel, et vaadelda kogu sihtgruppi kui kõnetuid ja tahteta objekte, keda tuleb kohustada, õpetada ja karistada, tuleks panustada nüüdisaegse sotsiaaltöö põhimõtetest lähtudes inimeste omaalgatusele, motiveerida juba tööl käivaid puuetega inimesi ja toetada muid iseregulatsioonil põhinevaid mehhanisme.
2. Reformi eeltingimusena tuleb erivajadustega inimestele tagada võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks.
Eesti invapoliitika alustalaks kinnitas vabariigi valitsus oma otsusega juba 1995. aastal ÜRO puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid (nüüd on sellele lisandunud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon). Mõlemas rõhutatakse, et erivajadustega inimeste edukaks kaasamiseks ühiskonnaellu tuleb neile esmalt teha kättesaadavaks taastusravi ja rehabilitatsioon ning sotsiaalteenused (ühis- ja eritransport, tugiisikuteenus, abivahendid jne), mis annavad võimaluse pääseda liikuma ja saada vajalikku tuge tegutsemisel. Tugiteenused peavad olema kättesaadavad ka maapiirkondades ja omavalitsuste üleselt. Eestis on selliste sotsiaalteenuste osutamine seaduse järgi kohalike omavalitsuste kohustus, kuigi kõigile teadaolevalt nad neid teenuseid vajalikul määral ei taga. Kuna reform selle küsimusega ei tegele, ongi ette näha, et suur osa sihtgrupist võib küll hakata täitma aktiivsusnõudeid töötukassaga suhtlemisel (mida eelnõu viimaste paranduste järel lubatakse vastutulekuna puuetega inimestele teha ka telefoni või e-posti teel), kuid reaalselt tööl käima nad ikkagi ei pääse, kui pole tagatud liikumisvõimalused elu- ja töökoha vahel.
Praegu on aktiivsed puudega inimesed hankinud hädavajalikke sotsiaalteenuseid omal kulul, kasutades selleks põhiliselt töövõimetuspensioni. Lisakulutused suurenevad järsult just tööl käimisega seoses. Kuigi puude raskusastet omavatele inimestele (umbes pool tänastest töövõimetuspensionäridest) makstakse lisakulutuste katteks ka spetsiaalset toetust sotsiaalkindlustussüsteemis, on selle suurus vaid paarkümmend eurot kuus, millest abi reaalselt ei ole. Juriidiliselt on kõik korras, ent toimida süsteem ei saagi.
Uues süsteemis, kus pension asendub madalama töövõimetoetusega, mis hakkab vähegi normaalse teenistuse juures kiiresti vähenema, kuni kaob üldse, satuvad paljud erivajadustega inimesed olukorda, kus nad küll töötavad, kuid üksnes selleks, et tasuda tööl käimisega seotud lisakulutuste eest. Vastavalt majandamisloogikale muutub aktiivsus ja tööl käimine sellistel tingimustel paljude jaoks ebamõistlikuks ja see võib sundida inimesi, vastupidiselt reformi eesmärkidele, esilekutsutud passiivsusele. Seega tuleb reformi õnnestumiseks lahendada puudega seotud lisakulutuste kompenseerimine erivajadustega inimestele, olgu see siis kättesaadavate teenuste või (tööl käimisega seotud) kulutuste hüvitamise teel.
3. Puuetega inimestele sobivate töökohtade loomiseks tuleb käivitada riiklik programm.
Töövõimetoetuse seaduse eelnõu seletuskirjas viitavad reformi autorid ka ise uuringutele, mille kohaselt paljud langenud töövõimega inimesed suudavad tööl käia vaid osakoormusega. Tööandjad osutavad puuetega inimeste palkamisega seoses tekkivatele lisakuludele, mida oleks asjakohane kompenseerida maksusoodustuste või muude motivatsioonisüsteemidega. Ometi on reformikavas jäetud mõlemad teemad tähelepanuta ja töökohtade tekkimise osas loodetakse vaid tööandjate teadlikkusele ja soovile erivajadustega inimesi palgata. Lisaks on reformi koostades peetud põhiliselt silmas somaatiliste haiguste või väiksemate takistustega, varasema töökogemuse ja korras vaimse tervisega inimesi. Selliste inimeste puhul ei ole tööandjal vajadust tööprotsesside suurel määral kohandamise, mahuka ja kestva juhendamise ja püsivate kontrollsüsteemide järele. Samuti puudub nende inimeste tööprotsessis osalemisel ettearvamatute olukordade tekke oht.
Paraku näitab statistika, et niisugused inimesed täna juba ülekaalukalt töötavad. Praegustest mittetöötavatest tervisehäiretega inimestest on ligi poolel töövõime vähenemise põhjuseks psüühikahäired, intellektipuue või käitumis- ja suhtlemisprobleemid. Nendele inimestele sobivate töötamisvõimaluste pakkumist pole mõeldav jätta üksnes tööandjate initsiatiiviks, sest suure tõenäosusega eelistavad ettevõtjad palgata sellisel juhul terveid inimesi. Et erivajadustega inimesed leiaksid tööd, on riigil tarvis sihiteadlikult panustada asjakohase motivatsioonisüsteemi käivitamisse, mis toetaks osakoormusega ning juhendatud töökohtade teket. Panustada tuleks samuti kogukonnapõhiste tööhõivet toetavate teenuste arendamisse ja spetsiaalsete, puuetega inimeste vajadusi rahuldavate tööhõiveprogrammide (eritöökojad, sotsiaalsed töökohad jne) algatamisse, seda kõikjal Eestis. Unustada ei tohi ka seda, et juba tööl käiv puudega inimene vajab tähelepanu: taastusravi ja võimalust panustada tervise hoidmisse (sportimisvõimalused jms). Puuetega inimeste rakendamisel peaksid aga reformi raames esimesena eeskuju näitama riigiasutused ise: Eesti suurima tööandjana peaks riik looma soodsad tingimused puuetega inimeste rakendamiseks avalikus sektoris, et kujundada kõigile nähtav praktika puuetega inimeste tööhõivest.
4. Töövõimereformis tuleks panustada ennetusele ja luua tõhusad eriprogrammid puuetega noortele ja omastehooldajatele.
Vastupidiselt asjatundjate soovitustele on reformikavast süstemaatiliselt tõrjutud kõrvale töötervishoiu, tööõnnetuste ja kutsehaiguste teema. See loob olukorra, kus tööandjatel pole erikohustusi panustada töötajate tervise säästmisse ja töövõimekaoga inimesi jääbki süsteemi pidevalt lisanduma. Ka on reformis seni jäetud eritähelepanuta noored puuetega inimesed, kes alles sisenevad tööturule pärast põhikooli või kutseõppeasutuse lõpetamist. Kuigi reformijate tähelepanu on korduvalt juhitud ülisuurele ressursside raiskamisele, mis tekib, kui puuetega noored jäävad pärast kooliaja lõppu kuudeks või aastateks arendava rakenduseta, käsitleb reform praegu noorte sihtgruppi võrdselt kõikide teistega: süsteemi sisenetakse vastavalt oma töövõime(tuse) korduvmääramise tsüklile. Puudega noored on aga selleks ajaks tihti juba kaotanud suure osa koolis õpitud oskustest ja tegutsemisjulgusest.
Seepärast peaks reformi üks tähtsamaid ja tulemuse saavutamise seisukohalt lihtsamini saavutatavaid ülesandeid olema haridus-, sotsiaal- ja tööturusüsteemi koostöös kõikidele haridussüsteemist väljakasvavate puuetega noortele automaatse tööellu ülemineku kindlustamine, olgu siis avatud, toetatud või kaitstud töö vormis. Ka siin on vaja otsustavalt ületada halduslõhe riigi ja omavalitsuste osutatavate sotsiaalteenuste (kogukonnas elamine, töötamise ja elamise toetamine, tugiisikud, päeva- ja töökeskused) vahel. On kahetsusväärne, et paar nädalat tagasi kinnitas vabariigi valitsus sotsiaalministeeriumis koostatud Euroopa noortegarantii tegevuskava (igale noorele sobiv töö-, praktika- või edasiõppimise võimalus makismaalselt nelja kuuga!), milles aga, erinevalt Euroopa Liidu soovitustest ja paljude teiste maade eeskujudest, pole puuetega noori sõnagagi mainitud.
Eraldi sihtgrupina tuleks reformi raames käsitleda omastehooldajaid, kelle tööturule toomine (kuni nad ei ole veel kaotanud oma tervist) peaks olema üks lihtsamini saavutatavaid prioriteete. Selleks on aga tarvis garanteerida perekondades elavatele puuetega inimestele sotsiaalteenuste kättesaadavus omavalitsuste ja riigi koostöös kõikides Eesti piirkondades.
Lisaks kaks üldist laadi märkust:
Mastaapset struktuurset reformi pole võimalik edukalt läbi viia, kui ei arvestata valdkonna erinevate alasüsteemide omavahelisi seoseid. Töövõimereformi üritatakse aga vägisi jõustada enne, kui sotsiaalministeeriumis on valminud reformi õnnestumise jaoks kriitilise tähtsusega uus rehabilitatsiooni- ja abivahendite süsteem, erihoolekande arengukava ja omastehooldajate tugisüsteemi arengukava. Ka haldusreformi pole seni peetud reformi õnnestumisega seotud teemaks, kuigi kohalike omavalitsustega teenuste kohustuslike standardite ja rahastamise osas kokkulepete saavutamine on puuetega inimeste probleemide lahendamise võtmeküsimus.
Küsitav on ka reformi finantsanalüüsi ja mõjude hindamisega seoses toimuv. Kuigi aasta alguses saadeti reformi käivitav seaduseelnõu esimesele kooskõlastusringile veel enne, kui oli valminud mõjuanalüüs, ei takistanud see enamikke sidusasutusi eelnõud kooskõlastamast. Nüüdseks on mõjuanalüüs olemas, kuid selgusetuks jääb, kuidas on tagatud mõjude analüüsi tõsiseltvõetavus, kui sidustatud valdkondade (rehabilitatsioonisüsteem, erihoolekanne jne) arengu- ja rakenduskavasid, mis reformi tulemusi otseselt mõjutavad, pole veel olemaski.
Ja lõpuks reformi alustalade küsimus. Kui sihtgrupi tööle saamise ja süsteemist väljumise tase jääb madalaks (mida kinnitab ka mõjuanalüüs), jääb suur osa töövõimekaoga inimesi töötukassa süsteemi haldusalasse aastakümneteks või kogu eluks. Kui valitsus plaanib töövõimereformiga viia märkimisväärse osa puuetega inimeste hoolekandega seotud püsivaid kulutusi lihtsalt üle töötukassasse, pannes eurotoetuste järgsel perioodil töötuskindlustusmaksete maksjaile kohustuse hakata panustama riigi sotsiaalkulutuste katmisse miljoneid eurosid (praeguste prognooside kohaselt ca 40 miljonit eurot aastas), tuleks selles osas kõigepealt saavutada laiapõhjaline ühiskondlik kokkulepe. On kuulda olnud ka plaanidest viia edaspidi töötukassasse üle ka haiguslehtede hüvitamine, kaugemas tulevikus isegi töövõime(tuse) toetuste maksmine, muutub probleem veelgi teravamaks.
Töötuskindlustusmaksed on kehtiva definitsiooni kohaselt olnud kindlustusmaksed, mida palgatöötajad (mitte poliitikud ega ettevõtjad) koguvad töötukassa reservidesse, et kindlustada end töötuks jäämise puhul. Invaliidsuse käsitlemine töötusena on äärmiselt meelevaldne. Kui riik soovib aga käsitada niisugust sihtotstarbelist kindlustust täiendava sotsiaalmaksuna, tuleks töötajate, aga ka tööandjatega, see teema läbi rääkida. Riigi sedalaadi vildakad ja isekad käigud võivad pikemas perspektiivis veelgi õõnestada Eesti ühiskonnas viimastel aegadel niigi hapraks kulunud usaldust. 
Me nõuame, et reformi ei käivitataks enne, kui reformikava on süsteemselt, riikliku vastutustundega ja sihtgruppe kaasates läbi töötatud.
Eesti Hooldajate Liit
Liidu asutajate, toetajate ja partnerite nimel
Anne Lill, juhatuse liige
Ella Põhjala, juhatuse liige
Tiina Kangro, juhatuse liige
Avaldusega on liitunud:
Eesti Patsientide Esindusühing
Pille Ilves, juhatuse liige
Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit
Indrek Tarand, juhatuse esimees
MTÜ Eesti Omastehooldus
Helle Lepik, juhatuse liige

Postimehes ilmus artikkel 

Eesti Hooldajate Liit: töövõimereform seisab vildakatel alustel


26. mai 2014

Rattad nüüd veerevad...

Päris kevadel sai Arkol hoo sisse mõte, et aitab vanast autost ja kui ülevaatus tehtud, siis müüb selle masina maha ja ostab uue. Kui mees kord midagi pähe võtab, siis selle otsuse ta ka täide viib. Ega mina seda keelata saa. Nii ta siis võrdles ja valis ja käisime koos autosid poodides uudistamas ning küsis hinnapakkumisi ja uuris soodustusi ja lisavarustust. Ikka sellise suurusega autot on vaja, kuhu ratastooli sisse mahub. Kuniks jõudis arvamusele, et vaja on just 2014. aasta Toyota Avensist. Mõeldud, tehtud. 
Nii me siis vana auto müüki panime ja maha müüsime ja sellele järgnes üle pooleteise kuu ootamist. Aga siis ta tuli. Esmalt sai numbri teada, siis auto kättesaamise aja, mis Elke autos käib ajakava alusel. Kuna mina olin haiguslehel, siis oline sunnitud peale arsti juures käimist kohe Tulika taksoga Mustamäe teel asuvasse autosalongi sõitma. Selgus, et autot alles vuntsitakse üles ja nii me õues jalutasime. Tegime ilupilte sportautoga, mis oli punane. Tegime aega parajaks kohvikus istudes, tualetti uudistades, mis lõhnas suurepäraselt ja ka seinapeal kiitustahvleid uurides. Kuniks tuli Arko vennapoeg Alvar. Eks õige mees kutsub ikka autojuhi kohale, sest ega Arko algselt selle masinaga ise sõita saanudki, sest vaja oli viia auto teenindusse, et käsijuhtimisseade peale monteerida. 
Aga auto tutvustus algas veidi peale keskpäeva ja selleks aeti teine auto eest, plats puhtaks. Klienditeenindajad näitasid pulti ja pakiruumi, auto kohta sai Arko selgitus seest ja väljast, küll kapoti alt ja nuppude näppimiseks, sest neid on seal palju ja isegi mobiilikontaktid saab autosse sisse tõmmata, et nii kui keegi helistab, siis käed-vabad süsteemiga kõneleda saab. Sellise hea tasemega auto üleandmist oli lausa lust vaadata. Ma siis ka tahtsin vaimukas olla ja esitasin küsimuse, et kui kaua see aku ka vastu peab. Müügimeestel ja Arkol olid selle peale näod naerul jasuud kõrvuni ja vastuseks sain, et ikka plaju aastaid, 5 aastat peaks kestma. Peale tutvustust toimus lepingu allkirjastamine ja olimegi taas autoomanikud, kuigi auto on liisingus ja kuulub tegelikkuses Nordea pangale. 
Esimene sõit läks kohe Nestesse, kus mina sain ka autot tankida. Nüüd pean õppima ümber, sest sellel autol on bensupaak juhi poolsel küljel ja diisli asemel sõidab masin bensiiniga. Siis toodi mind haiget inimest autoga kenasti koju ja mina jäin voodisse ootama, millel uhke autoomanik koju saabub. Mitme tunni möödudes tuli telefonikõne, et auto on varsti kodus. Ilus ja kena, vaikne auto, mis lõhnab nii värskelt ja särab nagu uus. Tegelikult ongi uus ja hall.  





























21. mai 2014

Hea teada: ravivõimalused EL-is

Kasulik on teada ravivõimalustest ELis ja oleme ise ikka iga välisreisi ajaks sõlminud ka reisikindlustuse. Kindlasti on see arvestatav lisakulu, kuid parem karta kui kahetseda. Panen siia ka Õhtulehe artikli, mida tasub lugeda enne reisile või tööle minekut, sest igal pool pole elu täpselt selline, kui meil. Kulukas on nii transport ja lisakulutused, mis pole alati seotud otseselt ravi osutamisega. Hea on teada, et ravikindlustuskaart ei kata kulusid erahaiglas ja arvestus käib pärast tasumist meie haigekassa hinnakirja alusel. Õnneks pole paljudel seda vaja aga igaks juhuks. 


Ravivõimalused Euroopa Liidus


, 20. mai 2014, 09:22

 Euroopa Liidus liikumine on reisijatele lihtne. Küll aga tasub sõitu plaanides aegsasti mõelda, mida on vaja teada ja kaasa võtta, et vähendada ootamatu terviserikkega kaasnevat kulu. Selgitame, millised on kindlustatute võimalused ravikulude kompenseerimiseks välisriiki reisides.
Kui välisriigis viibides peaks arstiabi vaja minema, on esimeseks abimeheks Euroopa ravikindlustuskaart. Selle ettenäitamisel osutatakse Eesti kindlustatutele Euroopa Liidus, Euroopa majanduspiirkonnas ja Šveitsis vajaminevat arstiabi võrdsetel alustel nendes riikides elavate kindlustatud inimestega. Kas tegu on vajamineva arstiabiga, otsustab raviarst lähtudes inimese tervislikust seisundist ja arvestades tema riigis viibimise aega.
Milline on vajaminev arstiabi?  


Vajaminevaks arstiabiks peetakse teises liikmesriigis viibimise ajal ootamatult tekkinud terviserikke ravimist. Selline terviserike võib olla näiteks kõrge palavik, kõhuvalu, infarkt, õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastus (näiteks luumurd) jne. Vajaminevaks arstiabiks peetakse veel mõnda üksikut teenust, nagu näiteks hapniku- ja dialüüsiravi ning keemiaravi. Nende teenuste vajadus on inimesel küll varem teada, kuid ilma võimaluseta neid teenuseid kasutada ei saakski ta reisida. Sellisel juhul tuleb aga enne teise riiki suundumist mõne sealse haiglaga kokku leppida, et nimetatud haiglas saaks seda teenust patsiendile sobival ajal osutada.
Meeles peab pidama, et Euroopa ravikindlustuskaardi alusel arstiabi saamiseks tuleb pöörduda riiklikku raviasutusse, mitte eraarsti juurde. Euroopa ravikindlustuskaarti aktsepteeritakse ainult riiklikku süsteemi kuuluvates raviasutustes. Eelnev võib tekitada küsimuse, miks on reisides vaja ka erakindlustust. Kuigi Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidus, Euroopa majanduspiirkonnas ja Šveitsis, ei ole arstiabi tasuta. Patsiendi omaosalustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) tuleb maksta asukohamaa tariifide järgi.
Omavastutustasusid patsiendile aga ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid ega erahaiglas tekkinud kulutusi. Erakindlustus katab aga ka need kulud, mida haigekassa ei kata. Seetõttu soovitabki haigekassa alati teha ka erakindlustuse. Siis saab hiljem esitada omaosalustasude arve kindlustusfirmale
Varasemast rohkem välisravi võimalusi
Kui varem hüvitas haigekassa plaanilise välisravi kulusid vaid eelloa alusel, siis nüüd saab kulusid hüvitada ka eelneva kokkuleppeta. 25. oktoobril 2013. aaastal hakkas haigekassa vastu võtma tagasimakse taotlusi uue patsiendiõiguste direktiivi 2011/24/EL põhimõtete alusel. Selle kohaselt tuleb kindlustatul esialgu kõik ravikulud välisriigis ise kanda, pärast teenuse osutamist ja vajalike dokumentide esitamist saab taotleda kulude hüvitamist.
Siinkohal tuleb aga meeles pidada, et haigekassa tasub vaid nende tervishoiuteenuste eest, mida patsiendil on õigus saada haigekassa kulul ka Eestis. Hüvitist ei maksta nende teenuste eest, mis on Eestis patsiendile tasulised (näiteks täiskasvanute hambaravi) või ei ole patsiendile lähtuvalt tema terviseseisundist näidustatud. Hüvitist võib taotleda ka välisriigis ostetud ravimite ja meditsiiniseadmete eest, mis on Eestis kantud soodusravimite või kompenseeritavate meditsiiniseadmete loetellu.
Oluline on teada, et tagasimaksmisele kuuluva hüvitise suurus tuleneb Eesti, mitte välisriigi tervishoiuteenuste hinnakirjast. Kui välismaal saadud teenuse hind on kõrgem kui haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olev summa, peab patsient hinnavahe ise katma. Sarnaselt vajamineva arstiabiga jäävad ka direktiivi puhul patsiendi enda kanda visiidi- ja omaosalustasud, sõidukulud jms, mida ka Eestis sama teenuse puhul ei hüvitata. Välisriiki pöördumisel peab patsiendil olema kindlasti ka eriarsti saatekiri samade erialade puhul nagu Eestis. Hüvitise saamiseks peab esitama haigekassale taotluse koos raviteenuse originaalarvetega, maksmist tõendavate dokumentidega, eriarsti saatekirjaga ning raviloo kokkuvõtte ehk epikriisiga. Taotluse blankett on kättesaadav haigekassa kodulehelt ja klienditeenindusbüroodes.
Alates 25. oktoobrist kuni 2013. aasta lõpuni on esitatud tagasimakse hüvitise saamiseks viis avaldust. Ravi on saadud näiteks Soomes, Leedus ja Saksamaal. Hoolimata uuest võimalusest ravi saada on endiselt võimalik taotleda eelluba välisriiki plaanilisele ravile minekuks. See erineb vajaminevast arstiabist seetõttu, et välisriiki minnaksegi eesmärgiga saada seal ravi. Kui kindlustatul on soov minna välisriiki saama sellist tervishoiuteenust, mida Eestis ei saa osutada, kuid mis on talle meditsiiniliselt näidustatud ja tõendatud efektiivsusega, tuleb taotleda haigekassalt selleks eelnevalt luba.
Haigekassa katab vaid loa saanud inimeste ravikulud. Kui inimene esitab hüvitamise taotluse või raviarve hiljem, ilma eelneva kokkuleppeta, haigekassa ravikulusid ei korva. Eesti Haigekassa langetab rahastamisotsuse toetudes arstliku konsiiliumi otsusele. Ravile minnes peab kindlustatu ise tasuma transpordi, omaosalustasu jms kulud ning haigekassa katab välisriigis tehtud ravikulud. Loa saamiseks vajalike kriteeriumitega saab täpsemalt tutvuda haigekassa kodulehel.
Euroopa ravi­kindlustuskaart
Euroopa ravikindlustuskaarti on lihtne tellida interneti teel portaalist www.eesti.ee. Kaardi saab tellida oma kodusele aadressile. Euroopa ravikindlustuskaarti ei tohi kasutada, kui ravikindlustus on lõppenud. Kui ravikindlustus ei kehti ja kaarti siiski kasutatakse, on haigekassal tulenevalt ravikindlustuse seadusest ja võlaõigusseadusest õigus nõuda patsiendilt tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt Euroopa Liidu seadusandlusest, väljastab iga riik Euroopa ravikindlustuskaardi oma riigikeeles. Seega on info Eestis välja antavatel ravikindlustuskaartidel eesti keeles.
Euroopa ravikindlustuskaart kehtib vaid koos isikuttõendava pildiga dokumendiga. Kui reisite väljapoole Euroopa Liitu, on soovitatav teha ka reisikindlustus. Lisainfot ravivõimaluste kohta ning taotlusvormid on leitavad haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee.
Euroopa ravikindlustuskaardi kohta saab infot haigekassa infotelefonilt 16 363. Välisriigist helistades on haigekassa infonumber +372 669 6630.

16. mai 2014

Sunnitud puhkus

Aprilli alguses unistasin, et oleksjuba puhkus ja saaks nädalakese puhata. Ega ei või ikka unistada, sest unistused võivad täituda. Nüüd siis istun kodus haiguslehel ja oleks nagu puhkus. Pole haiguslehel olnud üle 12 aasta aga nüüd polnud muud valikut ja tahaks sellest seljapõletikust lahti saada. Ainult, et selg tegi väga haiget ja puusakont valutas ning voodis oli kõige parem ja mugavam olla. Lugesin minu sarjast raamatut Pille Gerhold "Minu Brasiilia". Meeldis autori huvitav lugu doktoritöö valmimiseks materjali korjamisest, milleks olid lehesööjad sipelgad vihmametsast ja värvikas kirjeldus troopikast, sealsest elust ja inimsuhetest. Aga raamat sai otsa ja nii mööduvad päevad. Suur valu on vähemalt möödunud ja akna taga on puud lehte läinud ning õues on kevad täies ilus ja linnulaul kostub tuppa. Eile käisin arsti juures ja sain korralduse puhata, liikuda, võimelda ja tulla tagasi nädala pärast. Nüüd siis puhkan, sõitsin bussiga poodi ja jalutasin poest koju. Ära väsitas, sest Arko on selline tugev sportlane, kes aina veereb oma tooliga ja mina siis hingeldan ning üritan teda tagasi hoida. Koju jõudes oleme nii näljased, sööme ja tegime maasika-ploomimahla-banaani-jogurtismuutit ning vaatasin telekast seitsmeseid uudiseid, kuid lõpuni ei jõudnudki vaadata, vaid ronisin voodisse.      

15. mai 2014

Europarlamendi valimised on käes

Kuigi õige valimispäev on alles järgmisel nädalal, st 25.mail 2014, otsustasin e-hääletada täna, sest äkki ununeb. Tuletan seda teilegi meelde. Kui minu, kui sotsiaaltöötaja, poole pöörduvad puuetega inimesed küsimusega, et millised õigused neil on, siis vastan alati, et kõik õigused nagu tavainimestel. Esmalt meenuvad inimõigused ja meie riigi põhiseadus, millest ka tulenev valimisõigus. Keerulisem lugu on neil, kellel see kohtupoolt on piiratud aga kellel on olemas, siis kasutage oma võimalusi ja andke oma hääl. Nüüd on asi lihtsamaks ja mugavamaks tehtud, sest ei pea kohale minema ja saab ka oma arvutist hääletada. Iga hääl loeb ja oma valikutes oleme me vabad. Valida saab 88 kandidaadi vahel, kes on kas erakondade nimekirjas või üksikkandidaadid. 

Seoses sellega, et meie valimispiirkonna koolimaja on ligipääsmatu ratastoolikasutajale, siis otsustasin hääletada Europarlamendi valimistel elektrooniliselt. Hääletatud naiskandidaadi poolt! 
Kõik valima. Valima saab siit lingilt: https://www.valimised.ee/win

14. mai 2014

Hea teada: Töötajale määrati osaline töövõimetus, mis edasi?

KüsimusTööinspektsiooni poole pöördus tööandja, kes soovis teada saada, mida peab ettevõte tegema, kui töötajale määrati töövõimetus suuruses xx%?

VASTUS: Mis puudutab töötaja töövõimetust, tema tööülesandeid ning võimekust tööülesandeid täita, siis selles küsimuses on tööandja nõustajaks töötervishoiuarst. Selleks, et olla kindel töötajale töökoha ja töökorralduse sobivuses, on vaja teda suunata töötervishoiuarsti juurde.

Töötervishoiuarsti ülesanne on hinnata töö, töökoha ja töökorralduse sobivust töötajale, lähtudes töötaja tervislikust seisukorrast. Lisaks peab ta andma tööandjale tagasisidet ja soovitusi, kas on vaja midagi muuta või ümber korraldada. Samuti peab töötervishoiuarst teatama tööandjale, kas töötajal on mingeid tööpiiranguid jms.

Kui aga lähtuda teadmisest, et töötajal on töövõimetus, siis võib töötajal olla ka puue. Puuetega töötajate töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on lühidalt toodud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 101 lg 4: „Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada vastavaks tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. See nõue kehtib ka üldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega töötajad kasutavad.“

Kui tööandjal on vaja mingit rahalist abi või kasutada osalise töövõimekuse töötaja te puhul mingeid tugiteenuseid, siis selles osas on tööandja abistajaks Eesti Töötukassa. Abi võib küsida nii puudega inimese töölevõtmiseks kui ka juba töötava puudega inimese töökoha paremaks kohandamiseks.
Selgitusi ja informatsiooni leiab Töötukassa kodulehelt.
Käesolev küsimus-vastus on avaldatud Tööinspektsiooni Infokirjas (mai 2014)

10. mai 2014

Hea teada: liigselt paigal istumine on konkreetne tervise vaenlane

Panen siia ühe hea teadusliku artikli, mis on vormistatud arenguideeks ja väärib proovimist. Kõik liikuma, sest liikumine ja sirutamine mõjub tõepooolest hästi istuva töötegijale. Paraku unustan ka mina sageli töötegemise tuhinas ära, et peaks tõusma püsti ja lihtsalt veidi seisma ja kõndima.  

Lihtne ja odav aktsioon istuja tervise heaks

Liigne istumine on iseseisev krooniliste haiguste ja suremuse riskifaktor ning koos suitsetamise, alkoholi ja väära toitumisega mittenakkushaiguste põhjustaja. Neisse sureb aastas 36 miljonit, sealhulgas 9 miljonit nooremat, inimesi elu parimais aastais, kes elustiili muutes võinuks seda vältida. 30 riigipead kohustusid 2011 ÜRO tippkohtumisel prioriseerima aktsioonid nende haiguste ennetamiseks. Teiste riikide vastavate algatuste kõrval on meil Eestis eeldus omaks innovatiivseks sekkumiseks.

Südame- ja kroonilised kopsuhaigused, diabeet ja vähk – need neli on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) koondanud mittenakkushaiguste (MNH) nimetuse, inglisekeeles NCDs / NonCommunicable Diseases alla, kuigi näiteks vigastused ja depressioon (ja seda noortelgi) ning dementsus kuuluvad sisuliselt samasse rühma. Need on ka haigused, mille pärast eestlaste töövõimeline eluiga on üks lühemaid arenenud ühiskondade hulgas.

Liigselt paigal istumine on konkreetne tervise vaenlane, ka kohapeal seismine. Pingestuvad ja väsivad inimest jätkuvalt asendis hoidvad lihased, subjektiivselt aistitavad pinged ennustavad valude teket. Liigne istumine on salakavalalt hiiliv hädaoht. Lihaskonna vahelduvad ponnistused-lõõgastused on ära jäetud, lihased ei toimi südame aktiivse assistendina ega paiska müokiinide armeed kaitsma immuunsüsteemi, müokiinide armee ei kommunikeeri ennetavalt rasv- ja luukoega, maksa ja ajuga – ning kumuleeruv tervistkahjustav kaskaad käivitub.
Katkesta see – heida pikali! Heidad pingetest kuni 20% hetkega, olen selle tõdenud oma väitekirjas. Käivita „teine süda“ (termin kosmosemeditsiinist) ja saada armee kaitsesõtta. Pikali viskub vahelduvaid lihasponnistusi teinud suusataja kohe, kui on üle finišisirge, ikka selleks, et kiiresti taastuda. Minu soovitus istuma jäänule – liiguta end pikali olles. Väga lihtne, aga äraproovitud.

Koos TTÜ ja TÜ kolleegidega viisime äsja läbi Istuja Tervis – Sotsiaalse Innovatsiooni pilootuuringu, kus Linnakantselei ja Haridusameti kokku 35 töötajat said soovituse teha igas tunnis 2 minutit kõndimist imiteerivaid liigutuste seeriaid vaheldumisi ülajäsemete ringidega justnimelt võimlemismatil selili, mis samuti kui igapäevane liikumine vastavate sensoritega registreeriti. Subjektiivsed valud ja pinged keha erinevates piirkondades registreerisime enne ja 1 kuu kestnud interventsiooni lõpus. Tulemus oli suurepärane, sest nii pinged kui valud vähenesid oluliselt ja kokkuvõtvalt esitasid osalejad soovi niimoodi korraldatud tööstiiliga jätkata, kuna leidsid, et see tegi neile head ja tööväsimust jäi vähem koju viia, mis on eelduseks vabast ajast liikuma minna (vt. näide manuses). Töötasime välja ka subjektiivse iseenda trapetslihase digitaalse testi, mis analoogselt Dr. Arved Vainu leiutatud Myoton seadme kvantitatiivse teabega informeerib personaalselt igat testi tegijat tema lihaste jäikuse ja pinge kvalitatiivsest muutusest seismise, istumise ja pikalioleku vahel. Paljud saavad sellest Ahhaa! elamuse ja motiivi horisontaalliigutustega katsetada. 

ÜRO, WHO ja Maailmapank rõhutavad, et MNH ja istumislik eluviis ei ole eakate ja väetite, ainult rikaste või ainult vaeste riikide probleem; see on väljakutse riikide valitsustele, omavalitsustele, avalikule- ja erasektorile, kodanikeühendustele ja muidugi ka igale istujale. Istumisest tulenevad hädad ei vali, kas toolil istub mees või naine, valge- või sinisekraeline, juht või kaasreisija, ega sõltu sellest kus ja millisel toolil või diivanil istutakse, ega ka sellest, kas sõrmitsetakse arvutit või vahitakse TV:d. Kutsume kõiki vastavaid Eesti instantse liituma kuluefektiivse aktsiooniga. Lähema 20 aasta jooksul lähevad Maailma majandusfoorumi hinnangul need haigused globaalsele majandusele maksma 47 triljonit US $, enam kui üleilmne finantskriis, ja pidurdavad globaalset majanduskasvu lähiaastatel kuni 4% aastas. Eestile kahaneva tööealiste arvuga on eluterve elanikkond eriti oluline.
Harjumuspärane on MNH vältimiseks soovitada tervisesporti, mis ongi väga kasulik, aga üksinda see ei lahenda probleemi. Liigne istumine ei ole sama kui liiga vähe sportlikke harjutusi teha, istumise unikaalne mehhanism ei ole otseselt seletatav spordibioloogia abil. Tervisesport kaotab näiteks kõhupiirkonna liigset rasvkudet, aga liigne istumine ”oskab” sellega südamepauna koormata. Sama isik võib olla innukas tervisesportlane ja samas istumisliku eluviisi harrastaja (”Active couch potato”). Siiski, lihaskond ja tavaline, eriliste ponnistusteta liikumine on võtmeks liigse istumisega klaarimisel, sest seda saab koguda päeva kohta palju. Ja iga astutud samm hoiab meie tervist ja pikendab eluteed, olgu tehtud püsti või pikali.
Meie algatusrühm on entusiastlik jätkama ja juurutama pilootprojektis väljatöötatud kuluefektiivset ja tööaega säästvat töökohal tööpingetest õigeaegset regulaarset taastumisaktsiooni asutustes ja ettevõtetes, kus palju istutakse.

Lapsed on meie tulevik. Et noorte liigne istumine ja neid kumulatiivselt ähvardavad mittenakkushaigused on eriti tõsine probleem, on meil Eesti Inimeseõpetuse ühingu ja praeguseks 9 kooliga Eesti erinevates paikades ühise aktsiooni plaan anda inimeseõpetuse tundides 6. ja 8. klassis ülevaade lihaskonna rollist (kuni 40% kehakaalust) ja muutustest kosmose kaalutuses ja kuidas seda teadmist noorte endi huvi ja ideedega koos tuua Maa peale igapäeva ellu, et hoida end tervena. Motiveeriva info saamiseks tutvuvad õpilased Myoton seadmega, saavad sellega ise ära mõõta, mida istumine nõuab lihastelt ja registreerivad subjektiivse trapetslihase testi tulemused veebi-platvormile.

Me ei hoia oma kogemust vaka all. Testi oleme juba lubanud Sedentary Behavior Research Network’i (www.sedentarybehaviour.org/) üle 500 kolleegi käsutusse ja anname samuti NCD Action Network’i noorte professionaalide YP-CDN krooniliste haiguste võrgustiku (http://ncdaction.org/) enam kui 2000 liikmele. 

Eesmärk on ju üleilmselt ühine – tunda rõõmu liikumisest ja osata tervistsäästvalt kasutada tooli, elus enimkasutatud instrumenti!
Aktsiooni arendamiseks planeerin ühe aasta. Kui selle aja jooksul tekib vajadus tehnilise või muu abi järele, pöördun tänulikuna oma kaasamõtlejate ja -tegutsejate, TÜ füsioloogia vanemassistendi Alar Veraksitši, pedagoogika dotsendi Inger Kraavi ja sotsiaal- ja haridusteaduste doktorandi Siiri-Liisi Läänesaare, TTÜ mehhatroonika professori Mart Tamre ja infotehnoloogia professori Kuldar Taveteri ning TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktori Kristjan Pordi poole.

Ragnar Viir, MD 
PhD (sporditeadus, kinesioloogia ja biomehhaanika) 
Järeldoktor Berliini Charité Meditsiiniülikoolis ja 
Berliini Kosmosemeditsiini keskuses (ZWMB) 
ragnar.viir@ut.ee 
+372 56720539 
Rotermanni 5/Roseni 10-54 
10111 Tallinn

Sündisin 12.08.1943 Tartus. Õppisin Väimela 7-a koolis, lõpetasin Tartu II Keskkooli 1961 ja Tartu Ülikooli 1968. Koolidesse ja koolidest koju kõndisin, tundide vaheajal ja arstiteaduskonna õppehoonete, Toome ja Maarjamõisa vahet liikudes kõndisin. Algatasin Värska sanatooriumi, olen töötanud mitmetes haiglates ja eraarstina. Väitekirja “The effect of different body positions and of water immersion on the mechanical characteristics of passive skeletal muscle” kaitsesin aastal 2010. Harrastusteks on endiselt kõndimine ja ujumine. Meeleldi külastan Estonia teatrit ja tunnen rõõmu, et vaheajal on tervislikuks kombeks kõndida! Täpsem info töö ja teadustegevuse kohta leidub: https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=58136&lang=

Näide_pilootprojekti_tulemustest1a.pdf

5. mai 2014

Käes mai - kevadekuu!

Käisime maal kevadet otsimas. Ilm oli natuke jahe aga see eest kägu kukkus ja kased rohetasid. Nii mõnus oli hommikul ärgata natuke jahedamas toas, kui seda on linnakodus aga see eest linnulaulu saatel. Samuti oli tore uudistada Arko ema aiais lilli ja mässata koera ja kassiga. Suurel juubelil käisime kaa ja tore oli suure pere laua ääres istuda ja süüa, sest selline toiduvalik oli valmistatud aga kõht sai kiiresti täis. Aitäh Aivar ja Kaie juubelipeo eest! Seljakotiga õnne ja suhkrukoti täis tervist teile sinna kaskede alla!
Ja muidugi oli imeline kogemus see uue rongiga sõit. Peale sai hästi ja maha sai vabalt ning ka kaldtee oli ka täiesti normaalne. Arko ema ja Toomas tulid meile vastu ja sõidutasid meid kohe koju. Maal on kevadel nii ilus ja loodan, et ilmad ikka päris soojaks jälle lähevad. 
Liikumisvabadus on pärale jõudnud! Kindlasti sõidame veel Elroni rongidega.


 
























  

Puhkus Kanaari saartel - Gran Canaria 8

 8. päev - 6.11.2023 Ja ongi käes viimane hommik. Sööme kõhud täis. Võtame kohvrid ja lahkume hotellist. Buss ootab meid kl 10.45. Lennujaam...