Rattahooaeg sai avatud

11.03.2026 Võtsin el.tõuksi välja ja vaatasin kevadet. Varesed laulsid. Jalutasin läbi metsaraja, mis viib Rocca al Mare kooli juurest Saku Suurhalli taha. Praegu on teekate niiske ja rattaga sõitmiseks liiga libe ja nii ma seda huvitavat teekonda läbisin. Võiks olla mõni teeviit, siis teaks, et tee viib mere äärde. Läbisõit tõuksiga oli täna 6.10 km.

🌱🌲🌳🪾

Kas ja kes peaks saama minna EMOsse?

Praegu käivad arutelud, et kas igaüks peaks saama minna haiglate erakorralisse meditsiinilisse osakonda? Jääb mulje, et sinna jõuavd inimesed olmevigatustega ja nohuga... Et kes läheb EMOsse või apteeki või perearstikeskusesse. Abi saab ka telefonilt 1220. Aga mis saa teed, kui valu vaevab ja otseselt kiirabi pole vaja kutsuda, sest pole eluohtlik.  Mõtteid on jagatud, et võiks arstide töömahu vähendamiseks EMOs lasta õel sorteerida patsiente ja kergemad koju saata. Vajadusel saab öelda, et kui tekib suurem valu või enesetunne halveneb, siis saab tagasi tulla. Aga mis siis, kui tervis lähebki nii kehvaks, et ei jõua tulla. Pilt pärineb Internetist. 

Ma ise ei ole just sageli EMOsse pöördunud aga kuu aja eest tekkis kõhuvalu ja kui 24 tunni möödudes valu ei kadunud, siis otsustasin minna. Eks ole mul sellist kõhuvalu ka varem esinenud ja abi olen saanud EMOst. Viimati 4,5 aasta eest. 

Kuna oli nädalavahetus ja kõhuvalu ei kadunud, siis otsustasin tellida takso ja sõita Meremeeste haigla EMOsse. Maksin visiiditasu, siis läksin triaaziõe ruumi. Kui paluti hinnata valu 10 palli süsteemis, siis arvasin, et nii 7 võibolla ka 8. Vererõhku mõõdeti ja palavikku, mis oli normi piires. Kui ütlesin, et öösel oli 37,7 C, siis kirja pani õde 37 C. Ei tea kas oli viga minu völjendusoskuses või õe arusaamises. Söögiisu ei olnud, oli selline tugevamat sorti pakitsev kõhualu. Võeti vereanalüüsid ja tehti uuring. Kiirabid sõitsid koos patsientidega sisse ja välja. Mina ootasin kannatlikult... Ei olnud eluohtlik patsient. Kanüüli panemine tekitas valu ja sellest jäid alles sinikad, sest torgiti korduvalt mõlemat kätt. Kirurgi vastuvõtt algas sõnadega, et teil on põletikunäit kõrgenennud ehk 81,6 ja te ju teate mis teil viga on. Ma teadsin kõhunalu põhjust. Arst katsus kõhtu ja kirjutas antibiootikumid välja. Haiglasse mind ei jäetud ja öeldi, et kui valu läheb suuremaks või tekib kõrge palavik, siis võib tagasi tulla. Veetsin seal EMOs aega üle 6 tunni. Kui läksin kl 15 ajal, siis koju jõudsin pool kümme õhtul. Kirurg kutsus vastuvõtule tervisekeskusesse ja soovitas 7-päevast dieeti pidada ja mitte süüa värskeid salateid. Ravi möödus nädalaga ja sain abi oma jämesoolepõletikule. Minu arvates on põhjendatud "kollase"- patsiendina pöördumine, eriti nädalavahetustel. Eks oluline on vastuvõtus patsientide kaebuste ära kuulamine ja vajadusel analüüsid, uuringud ja arstide konsultatsioon. Mina sain abi.   

Ilusat uut aastat!

No nii. 2026 aasta on saabunud. Loodan, et alanud aasta saab olema parem. Alustame jälle uuelt lehelt. Tuli aasta lumega ja -17 c pakasega aga meie juures Kakumäel oli praktiliselt tuulevaikne.  Rahvast oli üsna korralikult õues. Ilutulestikku lasti kella 3ni öösel. Mina vaatasin saluuti Rannamõisa teel kuni kella 00.25ni. Arko oli kassiga toas. Eks laseme uuel aastal ennazt üllatada. Tahaks, et meil oleks tervisemuresid vähem. Reisida tahaks. Tööd võiks tulla sellist, mis mulle huvi pakuks ja millega saaksin edasi areneda uutele väljakutsetele. 

Kokkuvõte 2025. aastast. Mul sai peale jaanipäeva töö otsa. Tallinn sai valmis. Sotsiaaltransport liigub edasi ilma minu abita. Õnneks pakkub töötukassa toetust koondamise tõttu töökaotanule. Psühholoogilist abi olen ka kasutanud ja see on mulle abiks olnud mõtete korrastamisele ja oma tunnete lahti harutamisel. Sellesse aastasse jäi võimalus käia mitmel reisil. Malta, Türgi ja Poola. Ammune unistus oli reisida kois lapselapse ja pojaga. See õnnestus isegi 2 korral. Olen tänulik Renele. 

Eelmisesse aastasse jääb Arko haiglast haiglasse käimine. Tervis taastub ja erinevad arstid on andnud oma parima. Olgu või 3 seljaoperatsioini, mis olid väga keerukad ja rasked, kuid nendest oli abi. Arkole õpetas see olukord tänulikkust ja mulle kannstlikkust. Nüüd on vaja anda aega paranemiseks js taastumiseks. Kaksikõde pidi ka võtma vastu väljakutse ja oma tervist parandama aga ta on alati olnud tugev ja saab hakkama. Ma ise olen maadelnud oma tasakaalu ja kõrvadega, kuid ravi mõjus. Parim asi on kassipoeg, kes tuli meie juurde juunikuu esimesel päeval. Ta on heade kommetega ja armas lemmik. Kassiga on lihtsam toimetada ja ei pea õues jalutama. 

Oma hobidega soovin jätkata. Mille meeldib rattaga sõita, ujuda, tantsida linetantsu, lugeda ja kuulata raamatuid ning reisida. Koduperenaise elu olen nautinud praeguseks poolaastat ja see on vajalik ning kasutan aega enda jaoks. Detsembris jõudsin järeldusele, et ei pea kiirustama ja rabelema aastalõpu kiirete töödega. Elu läheb edasi. Võtan rahulikult ja puhkan. 

Nüüd ootan mida alanud aastal mulle pakkuda on. Elu olgu lill. 

Miisu ja jõulusokk

Kõikidel lastel käivad päkapikud. Ühel öösel otsustas Miisu tassida lastetoa voodiriietekastist villase soki meie voodisse. On teada, et ta toob Arkole ööseti kingitusi. Tavaluselt kassi mänguasju. Varsti ilmus ka teine sokk. Minu sokid need pole. Kass tassib Tiiu asju. Kahjuks mängimine osutus Miisul selliseks, et näris soki puruks. Nüüd sokil augud sees aga kassile meeldib. Eile tulid veel Rene ja Liisa külla. Kass rõõmustas kinkide üle. Samuti meeldisid talle minu meriinovillased sokid. Võtsin need ta käest ära. Pärast närib veel puruks. 2025. aasta parim raha kulutamine on kassi ost. Mulle ja Arkole meeldib see hallikas kassipooeg, kes kohati käirub nagu koer. Elagu sinine kass Miisu.