Lugemissoovitus hooldekodust

Kui eelmisel nädalal plahvatas skandaal, siis minu esimene reaktsioon oli, et karm on see elu meie oma riigis ja vanaduse ja haiguse eest pole keegi hoitud. Iseasi millist hinda peavad maksma lähedased jamida tundma nii vaimselt kui ka füüsiliselt need, kes hooldusravil või hooldekodus oma elu peavad veetma. Minu arvates peaks väärikus inimestele ikkagi alles jääma ja tore oli lugeda Tiiu soovitatud David Dosa raamatut "Ringkäigud Oscariga", kus lisaks tavalise kassi ebatavalisele võimele oli juttu ka vananemisest, dementsusest ja elu loomuliku osana vanadekodus. Tasub lugemist taastus- ja hooldusravikeskuse elust läbi selle haigla arsti dr David Dosa silmade ja kirjapandu vahendusel.

 Kahjuks Eestis praktiliselt puudub geriaatria suund, kuid hooldekodusi ja raviasutusi on mitmeidki. Loodan, et töötajad, kes seal oma tööd teevad on ikka hoolsad ja südamlikud, sest kui inimene ei suuda seda rasket tööd teha, siis ei saa keegi teda ka sundida. Loodan, et elutingimustele lisaks paranevad ka töötajate suhtumised abivajajatesse ja usun, et kindlasti on palju hooldustöötajaid, kes oma tööd sama hästi ja hoolega teevad nagu omastehooldajad kodudes. Elu on täis valikuid ja mõned valikud on lihtsalt sellised, mis on õiged ja vajalikud. Samuti peaks käima inimesi hoolduskeskustes ka tihedamini vaatamas ja suutma oma aega nii planeerida, et neid inimesi ära ei unustataks. Ka mul oli üks tore sõber, kes elas hooldekodus aga kahjuks teda enam pole ja on ainult mälestused. Hoolime oma lähedastest. Üks telefonikõne või külaskäik toob rõõmu inimese silmadesse.  Raamatut lugedes veendusin, et loomad on targad ja inimestele ustavad. Ülemisel pildil on Arko ema kassid Intsu ja Antsu. Nad on sellised lahedad loomad, et kui kööki lähed ja neile tähelepanu ei pööra, siis nad katsuvad sind tasakesi kapi pealt käpaga, et "aga mulle pai" või "kas miskit head ei saaks köögist nosimiseks mulle tuua". Korralikult kasvatatud kassid tuppa ei roni ja köögis ei käi ja teavad, et nende päralt on esik ja õuepealne.  Muidu on neil lahe elu, sest saavad hästi ka pisikese õuekoera Pätuga läbi.

Käisime suvekoolis Varemurrus

Tallinna Puuetega Inimeste Koja 2012 aasta suvekool toimus 8.- 9. juunil 2012 Varemurru Puhkekeskuses (www.varemurru.ee) .Suvekooli eesmärk oli tõsta TPIK liikmesühingute esindajate suutlikkust paremini juhtida liikmesühingute tegevust ja see eesmärk sai täidetud.Saime targemaks ja koolitatud suhtlemiseks meediaga. Lektoriks on Lauri Hussar, kes ennast enne suvekooli tutvustas järgmiselt: "Lõviosa rohkem kui 10. aasta pikkusest ajakirjanikukarjäärist olen ma töötanud televisioonis. Hariduselt olen teoloog, aga 1998. aastal viis elu mind TV3 uudistetoimetusse ja nii sai minust esmalt reporter, siis toimetaja ja viimaks ka uudiste peatoimetaja. Viimased viis aastat on tulnud meediapõldu künda saatejuhi ja toimetajana Vikerraadios. Rahva teenrite saates astusin esimest korda üles 28. aprillil 2007 aastal, veel teen Vikerraadios saateid Uudis+ ning Reporteritund." 

 

Päris sisukas koolituspäev oli, saime häid soovitusi, vaatasime filmiklippe ja kuulasime tõsiste ja tarkade nägudega. Toit maitses hästi ja ümbruskond oli kaunis. Peale koolitust jõudsime isegi lipsata mere äärde ja õhtul ootas meid mõnusalt kuum saun. Juttu jätkus kauemaks aga mina vedasin ennast peale südaööd voodisse. Teisel päeval oli meil TPIK üldkoosolek, kus kinnitasime 2011.aasta aruanded ja kiitsime heaks juhatuse ja koja tegevuse. Ja nii see suvekool mööda saigi. Ise oleks rohkem tahtnud olla ja oli neidki, kes arvasid, et teisel päeval oleks võinud olla ühine ekskursioon või koos istumine kuni õhtuni. Sääsed said söödetud ja kopsud värske õhuga täidetud. Väheks jäi aga need parimad hetked said pildile minu, Tiiu ja Arko abiga. Pilte näeb siit.

Septembrist muutub taksoveo eeskiri kliendisõbralikumaks

Asju tehakse konkreetsemaks alates 1. septembrist Tallinna taksonduses ja tegelikkuses on see hea nii taksojuhtidele kui ka klientidele. Selline Raepressi uudis siis täna Taavi Aasalt:

Taavi Aas: Enne taksosse istumist küsige sõidu orienteeruvat maksumust

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul kohustab uus taksoveo eeskiri taksojuhti informeerima klienti juba enne sõidu algust eeldatavast sõidu maksumusest. Eeskiri määratleb muuhulgas nii taksoveoloa väljastamise kui ka selle kehtetuks tunnistamise menetluse, nõuded taksona kasutatavale sõidukile, taksoteenuse tariifid ja sõidu eest tasumise tingimused, nii taksojuhi kui sõitja õigused ning kohustused. Alates 1. septembrist peab taksojuht teavitama reisijat enne sõidu alustamist võimalikust maksumusest, aga ka panema taksos nähtavale kohale selgelt loetava ja arusaadava hinnakirja.

Taksojuhtide kohustus teavitada klienti sõidu maksumusest juba enne sõidu alustamist aitab välistada ebameeldivaid üllatusi ja eelkõige (välis)külaliste koorimist. „Kuna juba turismiinfo voldikusse saab kirja panna taksosõidu keskmise maksumuse, näiteks lennujamast kesklinna, jäävad ära klientidele soovimatud ning kulukad „linnaekskursioonid“ marsruutidel lennujaamast või sadamast vanalinna ringiga läbi Kopli poolsaare,“ selgitas Aas. „See määruses kehtestatud nõudmine peaks ohjeldama petistest taksojuhte ja parandama Tallinna taksonduse usaldusväärsust,“ lisas Aas.

Tallinna Linnavolikogu kinnitas „Tallinna taksoveo eeskirja“, mis määrab taksona kasutatava sõiduki üldnõuded, taksoteenuste loetelu ja tariifid, nõuded taksoteenuste hinnakirja vormile ning hinnakirja näidised, samuti taksosõidu eest tasumise tingimused, taksojuhi õigused ja kohustused ning ka sõitja õigused ja kohustused. Taksomeeter tuleb paigaldada sõitjale nähtavale kohale esipaneelil ning teenindamise algul peab selle sisse lülitama. Taksojuht on kohustatud andma sõitjale taksomeetri printeril trükitud kviitungi, millele on märgitud vedaja nimi ja registrikood, mootorsõiduki registreerimismärk, teenuse osutamise kuupäev ning sõidu alguse ja lõpu kellaaeg, tariifid, osutatud teenuse maht ja maksumus kõigi kasutatud taksoteenuste tariifide kaupa ning üldmaksumus. Eeskirjas on täpsustatud ka nõudeid taksojuhi riietusele ja käitumisele. Ta peab kandma korrektset ja kohast riietust, mitte näiteks spordidressi, käituma viisakalt ja mitte suitsetama taksos või lubama suitsetada taksosviibijail. Taksojuhi kohus on abistada sõitjaid pagasi paigutamisel ning sõita sihtkohta lühimat teed või sõitja soovitud marsruudil. 

Sõitja võib taksopeatusest valida endale sobiva takso. Akende avamine ja raadio sisselülitamine sõidukis võib toimuda ainult reisija ja teenindaja vastastikusel kokkuleppel. Sõitjal on keelatud kahjustada taksot või selle salongi; tekitatud kahju on ta kohustatud hüvitama. Sõidu ajal ei tohi segada taksojuhti või nõuda talt liikluseeskirjade rikkumist. Juht võib teenindamisest keelduda, kui reisijal on ilmsed joobetunnused või ta on taksot määrivates riietes.

Eesti arhitektid ja disainerid lõid hästi toimiva elukeskkonna juhendi

Selline tore uudis siis: eile esitleti KUMUs Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tellimusel valminud juhendmaterjali "Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine".

 Juhendamaterjal on kättesaadav siit:

http://www.abivahendikeskus.astangu.ee/kaasav-elukeskkond/juhendmaterjal.html

Eesti arhitektid ja disainerid lõid hästi toimiva elukeskkonna juhendi

Värskelt on valminud “Kõiki kaasava elukeskkonna loomise ja kavandamise”juhendmaterjal, mille eesmärgiks on avada diskussioon teemal, et kuidas planeerida hästi toimiv elukeskkond, mis ei lähtu ainult erivajadustega inimestest vaid mille kasutamisest tunneks rõõmu kogu Eesti elanikkond. Oleme olukorras, kus esiteks sarnaselt kogu ülejäänud arenenud maailmaga vananeb Eesti rahvastik erakordse kiirusega ning teiseks on seni meie ühiskonnas erivajadustega inimeste probleemidele äärmiselt vähe tähelepanu pööratud. Just eelkõige keskkonnast tulenevad suured takistused puudega inimeste iseseisvaks toimetulekuks. Nimetatud probleemid nõuavad kasutatavalt keskkonnalt, tootelt kui ka teenuselt kõigile sobivat madalamat lävendit, siis just sellel eesmärgil ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tellimusel saigi koostatud “Kõiki kaasava elukeskkonna loomise ja kavandamise” juhend.

“Materjali loomise mõte ja selle sünd sai teoks meie erivajadusega klientide poolt välja toodud näidetest, mis peegeldavad igapäevaselt kasutatavaid, kuid halvasti ja teadmatult ning vaid osalisele elanikkonnale planeeritud keskkondi. Need lood näitasid meile, et nii elu- kui avaliku keskkonna kujundajatele, loojatele ja tellijatele on vaja Eesti eripära arvestavat juhendmaterjali, “ räägib Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse juhataja Mari Rull. Kõiki kaasava elukeskkonna loomise ja kavandamise juhendmaterjali üheks peamiseks eesmärgiks on avada diskussioon teemal, kuidas planeerida hästi toimiv elukeskkond meile kõigile, mitte ainult erivajadustega inimestele. Juhendmaterjali suurem osa tutvustab just erinevate inimgruppide vajadustega arvestava elukeskkonna kavandamise ja rajamise parimaid praktikaid.

“Peamine vastuseis kaasava elukeskkonna kujundamise printsiipide kasutuselevõtuks on olnud põhjendus, et see on liiga kallis ja sihtgrupp on liiga väike. Samas moodustavad lapsed ja vanurid elanikkonnast üle kolmandiku ning neile lisanduvad puudega inimesed ja lastega perede teised liikmed, kelle igapäevaelus toimetulekut häirivad suuremal või vähemal määral ligipääsmatud keskkonnad. Nii võib öelda, et tegu on probleemist möödavaatamisega ning tõelise vajaduse mittetunnistamisega, “ räägib juhendmaterjali üks autoritest Ruth-Helene Melioranski.

Nii füüsilisel kui vaimsel vananemisel inimeste sooritusvõime järk-järgult langeb ja aeglustub, vastupidi lapsele, kelle algselt madal sooritusvõime tõuseb ja kiireneb. Vanuritele ning lastele sobivaks kujundatud keskkonna kohandusi naudivad suure tõenäosusega kõik inimesed mingitel hetkedel oma elus paremaks ja mugavamaks toimetulekuks. “Näiteks sobivad madalad lävepakud paremini nii lastele, vanuritele, ratastooliga liikujatele, vaegnägijatele kui kõigile teistele, kuid madalam lävepakk ehitusstaadiumis ei ole sugugi kallim kui kõrge analoog, “ pöörab Ruth-Helene Melioranski tähelepanu loodud juhendmaterjali vajalikkusele tänases ühiskonnas.

Juhendmaterjali autorite meeskonda kuulusid nii Eesti arhitektid ja disainerid kuid samuti ka sisearhitektid, maastikuarhitektid, insenerid ja füsioterapeudid. Kõiki kaasav elukeskkond on kõigile ühine. “On hea meel, et suutsime selle loomisesse kaasata erinevate eluvaldkondade professionaale. Juhendmaterjal vaatleb loodavat inimkeskselt – kuidas elada, tarbida ja toimida vähem ressursse raiskavalt, kuid kõiki ühiskonna liikmeid ning nende võimalusi arvestaval moel, “ lisas Mari Rull. 19.juunil kell 11-13 toimub KUMU suures auditooriumis juhendmaterjali tutvustav sündmus, kus teistehulgas esinevad sotsiaalminister Hanno Pevkur, AS Hoolekandeteenused juhatuse esimees Maarja Mändmaa ning mitmed juhendmaterjali koostajad. Esitlus on tasuta ja kõik huvilised on oodatud. “Kõiki kaasava elukeskkonna elukeskkonna loomise ja kavandamise” juhend valmis Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tellimusel „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2010-2013“ raames. Juhendmaterjali koostajad on Eesti Arhitektide Liit, Eesti Disainikeskus, Eesti Kunstiakadeemia. Projekti rahastaja on Euroopa Sotsiaalfond.

Maikuu Mustamäe sotsiaalkomisjonis

21. mai kohtusid Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjoni liikmed Mustamäe Sotsiaalkeskuses, kus saime töötajatelt ülevaate sotsiaalkeskuse tööst. Probleemidena toodi välja, et koduhooldusel on kliente, kes on väga raskelt haiged ja praktiliselt lamajad aga Tallinnas on hooldekohti juurde vaja. Praegu on järjekord ja inimesed ei ole nõus Tallinnast väljapoole minema. Abiks on koduõendusteenus ja hooldusravi kasutamise võimalus. On tekkinud olukord, kus eakate pereliikmed on ka eakad. Mark Levin selgitas, et juunis avame endises Väike-Õismäe Polikliinikus hooldusravi haigla ja küsis, et kas lahendus oleks see, kui suurendada hooldustöötajate arvu ja kui palju neid vaja oleks, kas aitaks näiteks 5? Heli Hussar arvas, et vajadus on olemas ja neil töötavad sotsiaalsetel töökohtadel koduhooldustöötajate assistendid. Praegu on keskuses 35 töötajat, sh 2 dementsete päevahoiu töötajat, 3 sotsiaalmajas, elektriauto juht 0,5 kohaga. Sotsiaalseid töökohti on 3 - aitavad asendusi teha ja puhkust asendada. Need 3 töökohta on koosseseisu välised ja töötasu makstakse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist. Nad o n käinud töötajaid otsimas ka lauluväljakul, kuid sel aastal ei olnud suurt valida, sest kohale tulid paljud heitunud. Sotsiaalse töökoha palk on miinimumtasu ehk 290 eurot, milles lähevad maha töötaja maksud. 

Mina tundsin huvi, et kas on  olnud ka meessoost töötajaid ja Anu Raidla vastas, et 2011.aastal oli küll 1 meeshooldustöötaja. Küsisin veel, et kas häirenupu teenust ka kasutatakse ja kas on palju väljakutseid. Heli Hussar teatas, et uusi soovijaid tuleb harva juurde. Päevaseid väljakutseid on vähe. Praegu on koduhooldustöötajad vanemaealised ja mõned töötavad poolekohaga. Tasulist hooldust suudame pakkuda vähestele ja sotsiaaltöötajad annavad pereliikmetele infot teiste teenuseosutajate kohta. Tasulist hooldust ostetakse 10 tundi kuus, 91 inimest tasuvad 0.64 eurot tunnitasu eest, 17 inimest maksavad 3.45 eurot tunni eest. Sotsiaalkeskus võiks ka rohkem kliente võtta aga ütlevad ära, sest ei ole ressurssi.  Mark Levin jutustas, et hooldusravile on tulnud patsiente, kes on vähese toitumisega ja hooldus on rohkem sotsiaalne probleem. Hooldajad küsivad ja paluvad hooldusele võtmist. Alar Sepp tundis huvi järjekorra pikkuse kohta ja küsis, et kas võetakse kliente teenusele ka mujalt kui Mustamäelt? Heli Hussar selgitas, et ei ole väljaspool linnaosa, sest lahkujaid on vähe. Lahkumise põhjuseks on minek hooldekodusse, harvem sugulaste juurde või surevad ära. Peaks pöörduma selle poole, et oleks rohkem koduteenuseid. Kui võtame inimese hooldusele, siis sõlmime lepingu, milles on punkt selle kohta, et kui inimese tervislik seisund oluliselt halveneb ja hooldusvajadus suureneb, siis võib lõpetada teenuse osutamise. On võetud inimesi Nõmmelt ja need inimesed kasutavad dementsete päevahoiuteenust.

Tundsin huvi, et kas puuetega laste pered on ka hooldusteenuse kasutajad ja küsisin, et kuidas nemad näeksid sellise juhtumi lahendamist, kus raske liikumispuudega inimene käib tööl ja nüüd läheb tema laps sügisel 1. klassi. Ratastoolikasutav naine pöördus linnaosa valitsusse ja uuris, et kas on võimalik saada abilist, kes lapse kooli viiks ja peale tundide lõppu koju saadaks, sest ta ei saa seda ise teha. Heli Hussari arvates nemad sellist teenust pakkunud ei ole lastega peredele. Nende olukordadega tegeleb lastekaitse töötaja. Päevakeskust külastavad eakad, et osaleda ringide töös, saada teenuseid, sh supiköögiteenust. Mõned käivad kohapeal söömas või viivad koju kaasa ja teistele viiakse toit koju. Stressi tekitab meie töötajatele see, et nende tööd ei väärtustata. Töö klientidega on raske, 1 meie assistent lõpetas hooldustöötajate miinimum 80-tunnise koolituse, koolitusi on pakkunu ka Tallinna sotsiaaltöö Keskus. Alar Sepp tundis huvi kuidas toimub koostöö teiste linnaosadega ja küsis, et kui inimene läheb Mustamäelt elama Kristiine linnaossa, siis kuidas teenust osutatakse? Anu Raidma selgitas, et mujal koduhooldusteenust ei osuta, sest seda on võimalik kasutada oma linnaosa piires. 

Kui Lasnamäel ja Kesklinnas on alakoormus hooldusel, siis Mustamäel on ülekoormus. Mustamäel on kokku 250 klienti. Mina küsisin, et kas hooldustöötajatele  koolitusi pakutakse ja Anu Raidma ütles, et tahavad küll koolitusi ja on saanud esmaabi koolitust, töötervishoiu teemal ja supervisiooni. Lisaks oli koolitus psüühikahäirega inimeste teenindamise teemal. Koosolekuid tehakse 1-2 korda kuus, vaja on teha juhtumi arutlusi, et kuidas toimida probleemsetes olukordades ja näiteks on 1 kliendil olnud 3 erinevat koduhooldustöötajat ja raskel kliendil on olnud mitu koduõde. Dementsus ei ole ravitav, raskete olukorra lahendamiseks on kaasatud politseid. Hooldusjuhid arutavad koos hooldajatega igal kuul hoolduseküsimusi. Meedia kajastus on halb, sest negatiivsed muljed jäävad meelde – nt Keila haigla. Nad soovivad rohkem koolitust, et eelarve oleks suurem, püüavad töötajaid motiveerida. Oleks hea, kui koduhooldustöötajal oleks kindlustunne, et võiks klient minna haiglasse või hooldekodusse. Sotsiaalkeskusel pole võimaus pakkuda koduhooldustöötajat 5 korda nädalas, siis töötajad muretsevad, et kuidas inimesed hakkama saavad. Töötingimused on erinevad, transpordina kasutavad trollisid ja elektriautot siis, kui on vaja suuremat kogust pesu viia pesumajja. Keeruline on läbisaamine arstidega, sest kokkusaamisel, retseptide järele minnes ootavad hooldustöötajad pikalt arstikabineti ukse taga aga teised kliendid ootavad samal ajal kodudes. Samuti läheb palju aega koos kliendiga silmaarsti juures käimisega, sest kunagi ei teata täpselt ette, kui kaua aega visiidile kulub. Kui inimene võetakse erakorralisse meditsiiniosakonda sisse, siis hooldustöötaja peab tundideks jääma ootama, sest ei tea millal klient koju lastakse, sest hooldustöötajale ei anta infot ja koduhooldustöötaja ootab. Samas on palju tänulikke kliente, töötajad tunnevad, et nende abi vajatakse ja nad abistavad inimesi.    

Uuriti sotsiaalkaitsehüvitiste mõju töömotivatsioonile

Lugesin raamatupidamise uudistest uuringu ülevaadet ja tulemusi ning soovitan teilegi.

Valmis uuring sotsiaalkaitsehüvitiste mõjust töömotivatsioonile

Sotsiaalministeeriumi tellimisel ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis teostusel valmis uuring, mille eesmärk oli analüüsida Eesti sotsiaalkaitsehüvitiste ja -toetuste eesmärke, omavahelisi seoseid ja mõju inimeste töömotivatsioonile. Sealjuures keskenduti töötushüvitiste seostele teiste sotsiaalkaitse toetuste ja hüvitistega. Töö kaotuse korral makstavate hüvitiste maksmistingimuste kujundamisel on vaja leida tasakaal vastandlike eesmärkide vahel: tagada töö kaotanud inimestele toimetulek töötaoleku perioodil ja motiveerida samas hätta sattunuid kiiresti tööturule naasma. "Soodustamaks hüvitisesaajate tööleasumist ja tööelus püsimist, tuleks hüvitiste maksmistingimused kujundada selliselt, et töötaoleku perioodil otsiks inimesed aktiivselt tööd, neil oleks võimalus oma oskusi täiendada ning töötamine oleks võrreldes hüvitise saamisega tasuv," selgitab töö üks autoritest Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika programmi juht Reelika Leetmaa.

Analüüsi tulemused näitavad siiski, et mitme sotsiaalkaitse hüvitise maksmistingimused ei soosi hüvitisesaajate jätkamist tööelus. Leetmaa toob näiteks ennetähtaegse vanaduspensioni, mida makstakse pensionieelses vanuses töö kaotanud inimestele. "Samal ajal ei ole nimetatud hüvitise saajatel võimalust osaleda tööturuteenustes ega parandada seeläbi oma võimalusi tööellu naasmiseks. Arvestades vanemaealise tööjõu osakaalu kasvuga, võiks autorite hinnangul võimaldada tööturuteenustes osalemist ka vanaduspensionäridele," põhjendab Leetmaa. Uuringu tulemustest järeldasid autorid, et üldiselt on töötuse korral makstavad toetused Eestis väikesed: inimestel on majanduslikult kasulik töötada. Pigem on probleemiks töötute suur vaesusrisk ning madal hüvitise saajate osakaal – ligi pooled uutest töötutest ei saa töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust. Uuringu autorite hinnangul vajaks töö kaotanud inimestele piisava sissetulekukaitse tagamiseks tööotsingute ajaks eelkõige ümbervaatamist tänase töötutoetuse maksmistingimused. Tingimusi tuleks muuta selliselt, et toetust saaks suurem osa töö kaotanud inimestest ning väheneks töötute vaesusrisk.

Kuigi üldiselt on töötamine võrreldes hüvitise saamisega Eestis tasuv, on erandiks mitme hüvitise samaaegne maksmine ja tööleasumine madala palgaga. Esimesel juhul suureneb inimeste hüvitistest saadav sissetulek ning töötamine ei pruugi olla tasuv. Teisel juhul ei tasu tööjõumaksude lisandumise, töötamisega kaasnevate kulude, näiteks transpordi ja lastehoiukulud, ja toetuste ärajäämise tõttu töötamine rahaliselt ära. "Madalapalgalist tööd saaks muuta kasulikumaks seega näiteks, kas toetades maapiirkonna transporti, vähendades kulusid lapsehoiule või madalapalgaliste makse, näiteks suurendades tulumaksuvabastust just töötasult," selgitavad autorid. Sotsiaalministeeriumi tööturupoliitika juhi Martin Medari hinnangul on uuringu tulemused oluliseks lähtekohaks kehtiva sotsiaalkaitse süsteemi edasiseks analüüsimiseks. "Sotsiaalministeeriumil on plaanis töös oleva sotsiaalseadustiku eelnõu koostamisel käsitleda ka mitme hüvitise samaaegse maksmise mõju, erinevate toetuste eesmärke ja maksmistingimusi eesmärgiga soodustada töömotivatsiooni säilimist," lisas Medar. Uuringus "Sotsiaalkaitsehüvitiste ja -toetuste mõju töömotivatsioonile" oli vaatluse all kokku 21 erineva hüvitise ja toetuse eesmärgid, omavahelised seosed ja mõju töötamise motivatsioonile. Uuringu käigus viidi läbi õigusaktide analüüs, mida toetasid intervjuud õigusloojate ja -rakendajatega ning arvutati hüvitiste ja toetuste suurusest tulenevate stiimulite iseloomustamiseks erinevad näitajad. Uuring valmis Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava programmi "Parema õigusloome arendamine" raames ja selle lõpparuanne on kättesaadav siin.
Lisainfo: Martin Medar, Sotsiaalministeeriumi tööturupoliitika juht, martin.medar@sm.ee, 626 9189
Eneli Mikko, Poliitikauuringue Keskuse Praxis kommunikatsioonjuht, eneli.mikko@praxis.ee, 5196 1097

Kutsume puuetega laste perede teabepäevale 13.06.12

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puudega laste vanemaid, hooldajaid ja puuetega inimeste spetsialiste 13. juunil kell 14 algavale teabepäevale Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.

 Teabepäeva kava:

 14.00 ""Laste ja perede arengukava 2012-2020 ja rakendusplaani 2012-2015 tutvustus"

Anniki Tikerpuu, Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja

 15.00 Ülevaade Tallinna Tugikeskus Juks tegevustest ja võimalustest Tallinna Tugikeskus Juks esindajad

 15.30 Kohvipaus

 16.00 Puuetega laste vanematele suunatud infoteatmiku tutvustus.

Külli Urb, Tallinna Puuetega Inimeste Koja projektijuht

 16.20 Projekti "Tööotsija tööriistakast - abiks puuetega inimestele ja puuetega laste vanematele" puuetega laste vanematele suunatud tegevuste tulemuste tutvustus"

Külli Urb, Tallinna Puuetega Inimeste Koja projektijuht

 16.45 Päeva kokkuvõte ja lõpetamine

 Tõlge vene keelde. Eelregistreerumine teabepäevale kuni 11. juuni tel: 656 4048 või e-

mailil: kylli@tallinnakoda.ee  Teabepäev toimub projekti "Tööotsija tööriistakast-abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale" raames, mida toetatab Euroopa Sotsiaalfond.

 Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn. Telefon: 656 4048 e-post: koda@tallinnakoda.ee http://www.tallinnakoda.ee

Minu artikkel võlanõustamisest kiirlaenu portaalile

Minu poole pöördus www.parimintress.ee teostaja ja palus minult artiklit minu blogipostituse kohta aprillikuus toimunud sotsiaalkomisjonist. Uurisin seda portaali ja imestasin, et nii palju on kiirlaenufirmasid aga samas oli blogis ka link Abiks laenajale. Selat sai palju juurde lugeda ja soovitan teistelegi. Kirjutasin siis asja rohkem lahti ja sellega on võimalik tutvuda siit:   

Võlanõustamine Mustamäe linnaosas

6.06.2012Kirjutas admin teemal Külalispostitus, Nõustamine | Kommentaare 0

Järgnev on Mustamäe Halduskogu ja sotsiaalkomisjoni liikme Tiia Tiigi külalispostitus, kes räägib võlanõustamisest ja sellega kaasnevatest asjaoludest läbi Mustamäe Halduskogu perspektiivi.

Võlg on võõra oma, ütleb tuntud vanasõna. Elus tuleb ette olukordi, kus on vajadus võtta laenu. Selleks võib olla õppimaksu tasumine, eluaseme soetamine, palga maksmise viivitus, kuid ka laenamise lihtsus, sest see võib tuua liiga kergekäelise laenamise ja probleeme laenude tagastamisel. Enne laenamist on vaja kaaluda võimalusi ja kohustusi, mis kaasnevad raha tagastamisel. Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjoni koosolekul kuulasime võlanõustaja Katri Heinjärve, kes rääkis oma klienditöö kogemustest.

Võlanõustamise eesmärgiks on aidata rahalistesse raskustesse sattunud inimesi ja ennetada võlgade tekkimist. Teenus ei koosne rahalise abi andmisest ega võlgnike kaitsest, vaid on töö inimestega ja Mustamäe Linnaosa Valitsuses saavad inimesed esmatasandi võlanõustamist. Näiteks pöördub inimene sotsiaalhoolekande osakonda, kui tal on pangaarved arestitud, arvestatakse toimetulekutoetust ja siis selgitatakse inimesele, mida on vajalik teha, et saaks oma toetuse pangakontolt kätte ja pangaarve vabaks.

Võlanõustamise põhjuste „edetabel“ on järgmine: 1) trahvid – piletita sõit, 2) kiirlaenud, 3) tarbijalaenud (pank, BIG) ja 4) eluasemelaenud.

On olukordi, kus korter on müüdud aga võlajääk on suur. Kui inimesel on mitmeid laene, siis on teda võimalik suunata Tallinna Sotsiaaltöö Keskusesse võlanõustaja juurde, kes tegeleb põhjalikumalt kliendiga ja aitab firmadega ühendust võtta ja vastata kohtule. Selgus, et mõnikord tulevad abivajajad üksi, kuid on ka neid, kes tulevad koos perega ja neid on vene keelt kõnelevate inimeste hulgas rohkem. Juhtub ka, et perepoeg võtab kiirlaene ja vanemad ei teagi tema rahalistest probleemidest midagi. Positiivne on see, et kui inimene tuleb koos perega nõustamisele, siis pere teab millega tegu ja toetab pereliiget olukorra muutmisel. Ideaalis on perega töö parem ja inimene peab tulema vabatahtlikult sotsiaaltöötaja vastuvõtule. Tallinna Vaimse Tervise Keskus suunab psüühilise erivajadusega inimese meile koos tegevjuhendajaga

Keskmiselt pöördub Mustamäe sotsiaalosakonda 10 inimest kuus ja rohkem pöörduvad pangalaenude maksmisega raskustesse sattunud inimesed. Aidata ei saa enam inimesi, kelle eluasemed on kohtutäiturid võlgade katteks oksjonile müüki pannud. Kohtutäituril on õigus korter alghinnaga maha müüa, kui korter on 3. korda enampakkumisel.

Koduta jäänud inimesed otsivad lahendusi üürikorteritest, elavad tuttavate pool või taotlevad linnalt korterit. Paraku on Tallinnas tulnud ette olukordi, kus korter müüakse oksjonil ja nii võivad ka noorte vanemad käendajatena oma eluasemest ilma jääda ja mitu põlvkonda satuvad sotsiaalmajutusüksusesse või halvemal juhul varjupaika. Võlanõustaja tõdes, et pakkuda saab võlanõustamist aga raske on kodututele abi pakkuda, sest neil sarnaselt psüühiliste häiretega inimestega, ei ole toetavat suhtevõrgustikku.

Laenudega raskustesse sattumisel on vajalik kohe ja kiiresti tegutseda, mitte jääda ootama või tegevusetult kohustusi eirata. Kui inimene ei soovi ja ei taha vastutust võtta, siis võib ka väiksem BIG-ist võetud laen kasvada tuhandetesse eurodesse ja tagajärjeks võib olla korterist ilma jäämine.

Sotsiaalmajutusüksuses ei ole lastega peredele järjekorda ja abivajajad saavad koheselt abi, sest seal on sotsiaaltöötajad, kes koos klientidega koostavad tegevusplaani ja aitavad perel raskustest üle saada.

Noorte meeste puhul pöörduvad võlanõustaja poole nende emad, kelle pojad on SMS-laene võtnud. Sotsiaaltöötajad on püüdnud selgitada, et probleeme ei saa lahendada ilma põhjusega tegelemata ja vajalik on kohale tuua laenuvõtjatest pojad ja nendega tegeledes on võimalik olukorda parandada.

Võlanõustamisteenuse saamiseks on vajalik eelnevalt registreeruda kella 9 – 16 telefonil nr 666 0886 või ööpäevaringselt e-maili aadressil volanoustaja@swcenter.ee. Seejärel saab kindlal ajal pöörduda ametniku poole kas tööpäeviti (ka õhtuti) või laupäeviti aadressil Kauge 4, kuhu pääsevad ka liikumispuudega inimesed, lisaks Tuulemaa 6 ja Akadeemia tee 34 kabinetis 105. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument ja dokumendid võlakohustuste kohta. Elu näitab, et Mustamäe inimesed eelistavad võlanõustamisele minna Akadeemia teele, kus töötab võlanõustaja Hette Simm.

Rohkem võlanõustamisest Tallinna linna kodulehelt: Võlanõustamine

Isikud, kes on sattumas või sattunud majanduslikesse raskustesse. Võlanõustamine koosneb neljast nõustamisalasest elemendist: finants-juriidilisest, psühhosotsiaalsest, elulis-praktilisest ja pedagoogilis-preventiivsest nõustamisest. Probleemid ja raskused, mille puhul on soovitav pöörduda võlanõustaja poole: üürivõlg, telefonivõlg, laen eraisikult või pangalt, liising, järelmaks, maksuvõlg, trahvid, viivised, elatisraha võlg, krediitkaardi võlg, eluasemelaen, õppelaen, käendus. Nõustav teenus, ei anna materiaalset abi.

 

Suvised rännakud mööda Eestimaad

 

 

 

Juhuste kokku sattumisel tuli võtta täna õhtul peale infopäeva lõppu ette sõit mööda Eestimaad. Autosõit kulges Tallinn-Vändra-Tallinn suunal ja Arko vanem õde sai ilusasti pealinnast koju sõidutatud. Kahju oli, et fotokaamera koju jäi aga sellegi poolest oli Arko täna nii mõistev autojuht, et soostus tegema vahepeatusi. nii jäidki koduteele ette järgmised kaunid hetked. Soovin neid oma mobiiltelefoniga tehtud piltisid teiega jagada.  Suveööd ja pikad õhtud ning värskelt sadanud vihm, mis auruna õhku tõusis oli ilmeliselt kaunis. Samuti olid lahedad nii kurekari söömas vahetus läheduses lehmakarjaga ja siis veel see, et heinategu käib lõuna poolsetel aladel. Õigemini niidetakse juba haljasmass maha ja pannakse kilekotti, et loomad talvel siloga maiustada saaks. Üllatavalt vara oli seda näha aga kui rohi lopsakas ja haljendab, siis egas põllumees oota. Jõudu ja meeldivaid suveõhtuid ja valgeid öid.

Puuetega inimeste teabepäev 6.06.12

Meil on homme teabepäev ja sellekohane uudis ilmus täna ka Raepressis, 5. juuni 2012 

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub teavituspäevale

 Kolmapäeval, 6. juunil 2012 kell 14 toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) teavituspäev, mille ettekanded tõlgitakse ka vene keelde.  Teavituspäeval saavad puudega inimesed, nende  hooldajad, puuetega laste vanemad ning puuetega inimeste spetsialistid  teavet sotsiaalse tööhõive praktikast ja  algavatest aktiviseerimiskursustest, ka tutvustatakse vastest infoteatmikku. Tallinna Ettevõtlusameti juhtivspetsialist Krista Kink esineb teemal "Tallinna linna sotsiaalse tööhõive praktikast", Tallinna Puuetega Inimeste Koja projektijuht Külli Urb tutvustab TPIK projekti "Tööotsija tööriistakast - abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale" raames sügisel algavaid tööealistele puuetega inimestele suunatud aktiviseerimiskursusi.

Projekti aktiviseerimiskursustel osalenud jagavad oma kogemusi  ning päeva lõpetuseks tutvustab  Tallinna Puuetega Inimeste Koja sotsiaaltöötaja Tiia Tiik infoteatmikku "Abiks puudega inimesele 2012". Ettekanded tõlgitakse vene keelde.  Teabepäev toimub projekti "Tööotsija tööriistakast-abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale" raames, mida toetatab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisateave: Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Tel: 656 4048 e-post: koda@tallinnakoda.ee http://www.tallinnakoda.ee

EMT Rullituuril Maardus

Täna toimus teine ratastoolisõidu võistlus, mis viiakse läbi EMT rullituuri raames. Eelmine sõit toimub Raplas ja nüüd siis Tallinna etapp. Muugale jõudmine oli päris pähekl, sest need uued ringteed ja vaid 1 lipukestega märgistus tekitasid olukorra, kus me polnud ainsad, kes kohale jäudmiseks pidid tiirutama ja mõõtma kilomeetereid Tallinn-Narva maanteel. kohale me jõudsime ja praktiliselt jooksuga stardimaterjalide järel käia ning kohe strati. Mehi startis 5 ja rajale läks turvaauto, kuid sellegipoolest suutsid ühed Maardu järve kalamehed finišikorioori sisse sõita ja oma punase autoga seal rajal sõita. Ehmatus ja jahmatus oli päris suur ja õnneks sõitjaid see ei häirinud. Tee oli korralik ja ajadki tulid päris korralikud. Kutsun teisigi ratastoolis sõitjaid sellel osalema, sest liigutamine mõjub igale iniimesele hästi ja distants on päris paraja pikkusega. Hegert oli jällegi 1. Teiseks jäi ain, 3. Veiko, Arko ja Erki nagistasid oma kohtade pärast ja noorem võitis ning Arko jäi 5-ndaks.

 

 

 

 

 Päris tore üritus oli ja tegin ka mõned pidldid. 3.juunil Tallinnas, Muugal, ratastoolisõidu 1,5 km tulemused ja pildid siit:

Koht	Nr	Nimi	Aeg
1	703	Toomsoo Hegert	00:04:26.74
2	705	Villau Ain	00:05:47.35
3	701	Liiv Veiko	00:06:00.58
4	702	Saar Erki	00:06:07.45
5	706	Vool Arko	00:06:17.45

Mustamäe juubelil

Eelmisel nädalavahetusel, mis oli ühtlasi ka maikuu viimane nädalalõpp, oli kena kevadpäev ja nii käisime meiegi Mustamäe 50 juubelipidustustel. Kuna Arko oli päeval Kuusalus karikavõistlustel, siis läksime Männi parki alles õhtuks kohale. Planeerisime minna Getter Jaanit kuulama aga kui kohale jõudsime, siis kostis juba Getteri laul "Me kõik jääme vanaks". Ja tõepoolest nii see ongi. Pargis istusid pinkidel peamiselt vanemad naised ja mehi oli vähemuses. Neid vaadates, tabasin end mõttelt, et enamus neist eakatest oli 50 aastat tagasi noored ja õnnelikud, kes Mustamäele korterid said ja siise kolisid. Mustamäe linnaosas on paljud noored üles kasvanud ja neilgi on omad lapsed kasvamas. Sellegi poolest on Mustamäel palju noori, sest siin on ülikool ja lisaks vanematele paneelelamutele on kerkinud mitmeid uusi maju. Uuenenud on Magistrali keskus ja Mustikas. Mulle Mustamäe meeldib, sest siin on kõik käe ja jal ulatuses, trollid liiguvad sageli ja bussiliiklus on nii kombineeritud, et saab sõita nii Koplisse, Nõmmele, Õismäele, kesklinna ja ka Lasnamäele - ühistranspordi korraldus on paindlik ja kaasaegne, kuigi mõnel liinil natuke liiga hõre. Mu omad lapsedki on siin koolis ja lasteaias käinud ja nüüd juba teismelised. Ja veel kultuur on ka tähtsal kohal ja nii oli see selgi õhtul, sest lavale tuli viimasena vana ja hea ansambel "Karavan". Lava ees tantsisid ja hullasid nii noored kui ka vanad ja kes ei tantsinud, see sai kaasa laulda ja head muusikat nautida. kohtasime selgi tuttavaid, koolikaaslaseid ja mustamäelasi. Ilus on Mustamäe elada ja linnakodanikuna on küll turvaline ja keskkonna sõbralik ümbruskond koos männimetsa ja rohelusega.

 

Infot Mustamäe kohta linnakodulehelt: Mustamäe elanike arv 2012. aasta 1. jaanuari seisuga on 64 237. Selle näitaja järgi on Mustamäe Tallinna 8 linnaosa seas Lasnamäe järel suuruselt teine. Mustamäelt on kesklinna 5 km ja ta piirneb Haabersti, Nõmme ja Kristiinega. Tallinna ja ühtlasi Eesti esimese suure paneel-elamurajooni ehitamist alustati 1962. aastal. Lisaks sobivatele ehitusgeoloogilistele oludele sai selle koha valikul määravaks ka ümbrus männimetsa, mäenõlvade ning läheduses asuvate puhkerajoonidega. Valdav osa Mustamäe hoonestusest valmis praktiliselt paari aastakümnega. Mustamäe linnaosa kui iseseisev haldusterritoriaalne piirkond moodustati 1993.aasta suvel, mil kinnitati selle piirid, põhikiri ja struktuur. Praegune Mustamäe haldusterritoorium on umbes 8 km², sellel paikneb 470 elamut, mis valdavalt on 5- ja 9- korruselised paneelelamud.

 

Tänasest uus puude ja püsiva töövõimetuse menetlus

Sotsiaalministeeriumi kodulehelt siis selline uudis puuetega ja töövõimetuskaotuse määramise vallast. Uue nõusoleku andmise kinnituslehe vormi leiab siit.

Uus puude ja püsiva töövõimetuse menetlus
 Täna jõustusid puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, mille kohaselt käivitub perearstide töö lihtsustamiseks elektrooniline terviseandmete edastamise süsteem puude raskusastme ja püsiva töövõimetuse määramiseks.„Jõustunud muudatus annab perearstidele selge signaali, et kui inimeste terviseandmed on korrektselt kantud elektroonilisse tervise infosüsteemi, pole vaja täiendavalt enam puude või püsiva töövõimetuse vormistamiseks isiku kohta terviseseisundi kirjeldust koostada,“ selgitas sotsiaalminister Hanno Pevkur. „Samas ei tohi ära unustada, et puude raskusaste või püsiv töövõimetus tuvastatakse tervise infosüsteemis olevate andmete põhjal ainult sel juhul, kui andmed seda võimaldavad. Kui andmed ei ole piisavad, palutakse pere- või eriarstilt puuduolev info,“ lisas minister Pevkur. „Loodan, et muudatused lihtsustavad nii perearstide tööd kui paranevad märkimisväärselt andmed tervise infosüsteemis, mida patsiendid siis soovi korral ka ise näha saavad.“

Sotsiaalkindlustusameti ekspertarstidele ja ekspertiisiga tegelevatele ametnikele luuakse tervise infosüsteemi juurdepääs puude raskusastet ja/või püsiva töövõimetuse tuvastamist soovivate isikute terviseandmetele. Täiendatud on ka ekspertiisitaotluste vormi isiku nõusoleku tekstiga. Uus taotluse vorm sisaldab inimese nõusolekut tema terviseandmete vaatamiseks tervise infosüsteemist. Inimesed, kes on kasutanud puude raskusastme või püsiva töövõimetuse määramiseks vana taotluse vormi, peaksid nõusoleku andmiseks ära täitma ka lisalehe, mis on kättesaadav pensioniametitest ja Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt.  Muudatused vähendavad tervise infosüsteemiga liidestunud ning sinna isikute terviseandmeid edastavate pere- ja eriarstide töökoormust. Nii saab arst hoida kokku aega, mis muidu kuluks puude raskusastme, lisakulude ning püsiva töövõimetuse tuvastamise ekspertiisi aluseks olevate terviseseisundi kirjelduse vormide täitmiseks ja esitamiseks. Terviseandmete elektrooniline menetlus ei muuda puude raskusastme ega püsiva töövõimetuse taotlemise ja tuvastamise protsessi inimese jaoks. 

Muudatuste tulemusena luuakse tervise infosüsteemis elektrooniline terviseseisundi kirjeldus. Muudatuste rakendumise eeldus on see, et raviarsti poolt tervise infosüsteemi saadetud terviseandmed on kirjeldatud piisava põhjalikkusega, mille alusel on Sotsiaalkindlustusametil võimalik teha puude raskusastme ja püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus. Sotsiaalkindlustusametile jääb õigus isiku tervise kohta käivaid andmeid raviarstilt vajadusel juurde küsida juhul, kui tervise infosüsteemis olevad andmed on ekspertiisiks ebapiisavad. Paralleelselt säilitatakse võimalus edastada isiku tervislikku seisundit kirjeldavad andmed terviseseisundi kirjelduse vormil.  Seadusemuudatused valmistas ette Sotsiaalministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusameti, Eesti E-tervise Sihtasutuse ja Eesti Perearstide Seltsiga.  Lisateavet muudatuste kohta saab Sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt 16106 või 6121360.