Maikuu Mustamäe sotsiaalkomisjonis

21. mai kohtusid Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjoni liikmed Mustamäe Sotsiaalkeskuses, kus saime töötajatelt ülevaate sotsiaalkeskuse tööst. Probleemidena toodi välja, et koduhooldusel on kliente, kes on väga raskelt haiged ja praktiliselt lamajad aga Tallinnas on hooldekohti juurde vaja. Praegu on järjekord ja inimesed ei ole nõus Tallinnast väljapoole minema. Abiks on koduõendusteenus ja hooldusravi kasutamise võimalus. On tekkinud olukord, kus eakate pereliikmed on ka eakad. Mark Levin selgitas, et juunis avame endises Väike-Õismäe Polikliinikus hooldusravi haigla ja küsis, et kas lahendus oleks see, kui suurendada hooldustöötajate arvu ja kui palju neid vaja oleks, kas aitaks näiteks 5? Heli Hussar arvas, et vajadus on olemas ja neil töötavad sotsiaalsetel töökohtadel koduhooldustöötajate assistendid. Praegu on keskuses 35 töötajat, sh 2 dementsete päevahoiu töötajat, 3 sotsiaalmajas, elektriauto juht 0,5 kohaga. Sotsiaalseid töökohti on 3 - aitavad asendusi teha ja puhkust asendada. Need 3 töökohta on koosseseisu välised ja töötasu makstakse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist. Nad o n käinud töötajaid otsimas ka lauluväljakul, kuid sel aastal ei olnud suurt valida, sest kohale tulid paljud heitunud. Sotsiaalse töökoha palk on miinimumtasu ehk 290 eurot, milles lähevad maha töötaja maksud. 

Mina tundsin huvi, et kas on  olnud ka meessoost töötajaid ja Anu Raidla vastas, et 2011.aastal oli küll 1 meeshooldustöötaja. Küsisin veel, et kas häirenupu teenust ka kasutatakse ja kas on palju väljakutseid. Heli Hussar teatas, et uusi soovijaid tuleb harva juurde. Päevaseid väljakutseid on vähe. Praegu on koduhooldustöötajad vanemaealised ja mõned töötavad poolekohaga. Tasulist hooldust suudame pakkuda vähestele ja sotsiaaltöötajad annavad pereliikmetele infot teiste teenuseosutajate kohta. Tasulist hooldust ostetakse 10 tundi kuus, 91 inimest tasuvad 0.64 eurot tunnitasu eest, 17 inimest maksavad 3.45 eurot tunni eest. Sotsiaalkeskus võiks ka rohkem kliente võtta aga ütlevad ära, sest ei ole ressurssi.  Mark Levin jutustas, et hooldusravile on tulnud patsiente, kes on vähese toitumisega ja hooldus on rohkem sotsiaalne probleem. Hooldajad küsivad ja paluvad hooldusele võtmist. Alar Sepp tundis huvi järjekorra pikkuse kohta ja küsis, et kas võetakse kliente teenusele ka mujalt kui Mustamäelt? Heli Hussar selgitas, et ei ole väljaspool linnaosa, sest lahkujaid on vähe. Lahkumise põhjuseks on minek hooldekodusse, harvem sugulaste juurde või surevad ära. Peaks pöörduma selle poole, et oleks rohkem koduteenuseid. Kui võtame inimese hooldusele, siis sõlmime lepingu, milles on punkt selle kohta, et kui inimese tervislik seisund oluliselt halveneb ja hooldusvajadus suureneb, siis võib lõpetada teenuse osutamise. On võetud inimesi Nõmmelt ja need inimesed kasutavad dementsete päevahoiuteenust.

Tundsin huvi, et kas puuetega laste pered on ka hooldusteenuse kasutajad ja küsisin, et kuidas nemad näeksid sellise juhtumi lahendamist, kus raske liikumispuudega inimene käib tööl ja nüüd läheb tema laps sügisel 1. klassi. Ratastoolikasutav naine pöördus linnaosa valitsusse ja uuris, et kas on võimalik saada abilist, kes lapse kooli viiks ja peale tundide lõppu koju saadaks, sest ta ei saa seda ise teha. Heli Hussari arvates nemad sellist teenust pakkunud ei ole lastega peredele. Nende olukordadega tegeleb lastekaitse töötaja. Päevakeskust külastavad eakad, et osaleda ringide töös, saada teenuseid, sh supiköögiteenust. Mõned käivad kohapeal söömas või viivad koju kaasa ja teistele viiakse toit koju. Stressi tekitab meie töötajatele see, et nende tööd ei väärtustata. Töö klientidega on raske, 1 meie assistent lõpetas hooldustöötajate miinimum 80-tunnise koolituse, koolitusi on pakkunu ka Tallinna sotsiaaltöö Keskus. Alar Sepp tundis huvi kuidas toimub koostöö teiste linnaosadega ja küsis, et kui inimene läheb Mustamäelt elama Kristiine linnaossa, siis kuidas teenust osutatakse? Anu Raidma selgitas, et mujal koduhooldusteenust ei osuta, sest seda on võimalik kasutada oma linnaosa piires. 

Kui Lasnamäel ja Kesklinnas on alakoormus hooldusel, siis Mustamäel on ülekoormus. Mustamäel on kokku 250 klienti. Mina küsisin, et kas hooldustöötajatele  koolitusi pakutakse ja Anu Raidma ütles, et tahavad küll koolitusi ja on saanud esmaabi koolitust, töötervishoiu teemal ja supervisiooni. Lisaks oli koolitus psüühikahäirega inimeste teenindamise teemal. Koosolekuid tehakse 1-2 korda kuus, vaja on teha juhtumi arutlusi, et kuidas toimida probleemsetes olukordades ja näiteks on 1 kliendil olnud 3 erinevat koduhooldustöötajat ja raskel kliendil on olnud mitu koduõde. Dementsus ei ole ravitav, raskete olukorra lahendamiseks on kaasatud politseid. Hooldusjuhid arutavad koos hooldajatega igal kuul hoolduseküsimusi. Meedia kajastus on halb, sest negatiivsed muljed jäävad meelde – nt Keila haigla. Nad soovivad rohkem koolitust, et eelarve oleks suurem, püüavad töötajaid motiveerida. Oleks hea, kui koduhooldustöötajal oleks kindlustunne, et võiks klient minna haiglasse või hooldekodusse. Sotsiaalkeskusel pole võimaus pakkuda koduhooldustöötajat 5 korda nädalas, siis töötajad muretsevad, et kuidas inimesed hakkama saavad. Töötingimused on erinevad, transpordina kasutavad trollisid ja elektriautot siis, kui on vaja suuremat kogust pesu viia pesumajja. Keeruline on läbisaamine arstidega, sest kokkusaamisel, retseptide järele minnes ootavad hooldustöötajad pikalt arstikabineti ukse taga aga teised kliendid ootavad samal ajal kodudes. Samuti läheb palju aega koos kliendiga silmaarsti juures käimisega, sest kunagi ei teata täpselt ette, kui kaua aega visiidile kulub. Kui inimene võetakse erakorralisse meditsiiniosakonda sisse, siis hooldustöötaja peab tundideks jääma ootama, sest ei tea millal klient koju lastakse, sest hooldustöötajale ei anta infot ja koduhooldustöötaja ootab. Samas on palju tänulikke kliente, töötajad tunnevad, et nende abi vajatakse ja nad abistavad inimesi.