23. veebruar 2015

Kuidas puudega inimene peab tõendama tasuta sõiduõigust ühistranspordis?

Sotsiaalkindlustusameti lehel on selle teemaline küsimus, koos vastusega, mis avaneb siit.
Küsimus: Ühistranspordi seaduse järgi võivad riigisisestel liinidel tasuta sõita lisaks eelkooliealistele lastele ka puudega lapsed, sügava puudega 16-aastased ja vanemad isikud ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatja või nägemispuudega isikut saatev juhtkoer.
Ent millega puudega inimene saab tõendada, et tal on tasuta sõiduõigus?
Vastus: Puudega inimesel on võimalik puuet tõendada kehtiva tähtajalise või tähtajatu ekspertiisiotsusega, mis tuleb esitada koos pildiga varustatud isikut tõendava dokumendiga.
Aastate jooksul on puuet tuvastavate komisjonide koosseisu ja nimetust õigusaktidega mitu korda muudetud, mistõttu võivad inimestele väljaantud otsusevormid kanda erinevaid nimetusi, kuid on siiski samaaegselt kehtivad.
Seega, kui teil on olemas üks alljärgnevatest otsusevormidest, mille kehtivusaeg on jõus ka täna, siis võite seda kasutada ühistranspordiseadusega lubatud tasuta sõiduõiguse tõendamiseks:
vaegurluse ekspertiisi komisjoni (VEK) otsus – kuni 2002.aastani tegutsenud vaegurluse ekspertiisi komisjoni poolt väljaantud puude raskusastme määramise otsuse vorm;
arstliku ekspertiisi komisjoni (AEK) otsus – alates 2002. aastast kuni 1. oktoobrini 2008 tegutsenud arstliku ekspertiisi komisjoni poolt väljaantud otsuse vorm;
Sotsiaalkindlustusameti tehtud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus – alates 1. oktoobrist 2008 tehtud otsus on vormistatud kahel leheküljel, millest esimene lehekülg sisaldab delikaatseid isikuandmeid inimese tervisliku seisundi kohta ning seetõttu seda lehekülge sõidusoodustust kontrollivale isikule esitama ei pea.
Tasuta sõiduõiguse tõendamiseks piisab otsuse teise lehekülje näitamisest, sest sellel on olemas kõik vajalikud andmed puude olemasolu tõendamiseks;
pensionitunnistus – tunnistusele on märgitud isiku puude raskusaste ja selle kehtivuse aeg, mis on kinnitatud allkirja ja pitsatiga;
puudega isiku kaart – alates 1. septembrist 2012 väljastab Sotsiaalkindlustusamet puuetega lastele ja pensionitunnistust mitteomavatele puudega inimestele plastkaardi, millele märgitakse kaardi number, isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, puude raskusaste, kaardi kehtivusaeg ja väljaandja. Kaart kehtib koos isikut tõendava dokumendiga isikut tõendava dokumendi seaduse § 2 ja § 4 tähenduses (s.h nt õpilaspiletiga). Kaart väljastatakse kehtivusajaga, mis kattub puude raskusastme tuvastamise kestuse tähtajaga.
Juhul, kui ekspertiisiotsusel ei ole märgitud puude liiki (nt nägemispuue, liikumispuue vm), kuid see on sõidusoodustuse kasutamiseks vajalik, väljastab Sotsiaalkindlustusamet inimesele tema avalduse alusel vastavasisulise tõendi. Avaldus tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile kas isiklikult klienditeeninduses kohal käies või posti teel.
Lisaks ühistranspordiseadusest tulenevate soodustuste rakendamisele võib kohalik omavalitsus rakendada puuetega inimestele täiendavaid sõidusoodustusi, mida paljudes valdades-linnades ka tehakse. Puuetega inimeste õigusi tõendavad ka sel juhul ülalkirjeldatud dokumendid, pensionitunnistus ja puudega isiku kaart.

Millest sõltub töövõimetuspensioni saava inimese puhkus?

Maalehes ilmus vastus lugeja küsimusele ja selgitan omalt poolt, et ka siis on õigus lisapuhkusele, kui inimene töötab oslaise koormusega või on poole kohaga tööl. Peab olema määratud töövõimetuspension suuruses 40-100%. Selle kohta saab lugeda Sotsiaalkindlustusameti lehelt, mis avaneb siit.  

Millest sõltub töövõimetuspensioni saava inimese puhkus?

Lugeja küsib: Eelmise aasta suvel hakkasin saama töövõimetuspensioni, kuid puhkust sain 2014. aastal ainult 28 kalendripäeva. Kas nii on õige? Kas saan kasutamata päevad sel aastal ära kasutada või olengi neist ilma?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets: Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 57 kohaselt on töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saava töötaja iga-aastane põhipuhkus 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Töövõimetuspensionäril on õigus saada kalendriaastas 35 kalendripäeva põhipuhkust ja seda sõltumata asjaolust, millal töövõimetuspension määrati.

Juhul, kui töövõimetuspensionäril on väljatöötatud ja aegumata põhipuhkust, siis on tal seda õigus aegumistähtaja jooksul kasutada. Põhipuhkuse aegumist reguleerib TLS § 68 lõige 6, mille kohaselt aegub põhipuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.
Kui töötaja ei kasutanud 2014. kalendriaastal ära talle seadusega ette nähtud seitset lisapuhkepäeva, siis on tal need õigus ära kasutada enne selle kalendriaasta lõppu. Antud juhul on töötajal sel aastal puhkamiseks 42 (35+7) kalendripäeva.
TLS § 66 lõike 1 kohaselt hüvitatakse puhkusetasu töövõimetuspensionäri põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületav osa ehk 7 kalendripäeva tööandjale riigieelarvest.

Tänasest saab hääletada kõigis valimisjaoskondades


Täna keskpäevast on kolmeks päevaks eelhääletamiseks avatud kõik valimisjaoskonnad. 23.-25. veebruarini kella 12-20 saavad valijad hääletada nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohta hääletamist korraldavates jaoskondades. Sõltumata elukohast saavad valijad Tallinnas hääletada 18 jaoskonnas:

Haabersti linnaosas:
Haabersti Linnaosa Valitsus, Ehitajate tee 109a
Rocca al Mare kaubanduskeskus, Paldiski mnt 102

Kesklinnas:
Solarise keskus, Estonia pst 9
Tallinna Linnavalitsus, Vabaduse väljak 7

Kristiine linnaosas:
Kristiine keskus, Endla tn 45

Lasnamäe linnaosas:
Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Pallasti tn 54
Paepargi Maxima, Paepargi tn 57
Maxima XX, Smuuli tee 9
Lasnamäe Centrum, Mustakivi tee 13
Ümera keskus, Ümera tn 3
Läänemere keskus, Läänemere tee 30;

Mustamäe linnaosas:
Mustamäe polikliinik, Ehitajate tee 27
Magistrali keskus, Sõpruse pst 201/203

Nõmme linnaosas:
Järve keskus, Pärnu mnt 238
Nõmme Kultuurikeskus, Turu plats 2

Pirita linnaosas:
Pirita Linnaosa Valitsus, Merivälja tee 24

Põhja-Tallinnas:
Stroomi keskus, Tuulemaa tn 20//Madala tn 5a
Põhja-Tallinna Valitsus, Niine tn 2

Valijad, kelle elukoha andmed on Eesti rahvastikuregistrisse kantud linnaosa täpsusega, saavad hääletada järgmistes kohtades:

Haabersti linnaosas:
Haabersti Linnaosa Valitsus, Ehitajate tee 109a.

Tallinna Kesklinnas:
Tallinna Linnavalitsus, Vabaduse väljak 7.

Kristiine linnaosas:
Kristiine keskus, Endla tn 45.

Lasnamäe linnaosas:
Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Pallasti tn 54.

Mustamäe linnaosas:
Magistrali keskus, Sõpruse pst 201/203.

Nõmme linnaosas:
Nõmme Kultuurikeskus, Turu plats 2.

Pirita linnaosas:
Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3;

Põhja-Tallinnas:
Põhja-Tallinna Valitsus, Niine tn 2.

Eelhääletamine on mõeldud eeskätt neile, kes valimispäeval elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletamistoimingut sooritada ei saa. Valimispäeval - pühapäeval, 1. märtsil – saab valija hääletada üksnes oma elukohajärgses valimisjaoskonnas. Eelmisel nädalal osales nelja päeva jooksul Tallinnas avatud 13 valimisjaoskonnas eelhääletusel kokku 13 522 inimest. Ühtlasi on jätkuvalt võimalik hääletada ka elektrooniliselt - elektrooniline hääletamine kestab ööpäevaringselt kolmapäeva, 25. veebruari kella 18-ni. Eile õhtul kella 20-ks oli üle Eesti elektrooniliselt hääletanud ligi 95 000 valijat. Riigikogu valimiste läbiviimiseks moodustati Tallinna linna haldusterritooriumil kokku 90 valimisjaoskonda. Tallinna linn on Riigikogu valimisteks jagatud kolmeks valimisringkonnaks – valimisringkonna nr 1 moodustavad Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa; valimisringkonna nr 2 moodustavad Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa ning valimisringkonna nr 3 Mustamäe ja Nõmme linnaosa. Kokku valitakse Tallinnast Riigikokku 29 saadikut. Tallinna linna valimiskomisjon on koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga välja töötanud kaardirakenduse, mille abiga leiab Tallinna linna valija hõlpsasti oma valimisjaoskonna, sisestades oma täpse elukoha-aadressi. Kaardirakendus on kättesaadav valimisjaoskondade moodustamise järel jaanuarist aadressil www.tallinn.ee/valimised.

19. veebruar 2015

Meie vabatahtlik aafrika tüdruk sõitis Tartu maratonil 31 km!

Värskelt maratoni läbinud EVT vabatahtlik: sellist energiat pole endas ammu tundnud!

Eelmisel nädalal vestlesime EVT vabatahtlikuga Pilariga Hispaaniast, kes registreeris end Tartu maratonile enne, kui esimest korda suuski proovis. Nüüd kui maraton möödas, uurime, kuidas neiul läks.
Pildi allikas Internet.
Sinu suur sõit oli eile. Kuidas end täna maratonijärgsel päeval tunned?
Hästi. Tegelikult isegi väga hästi. Üllataval kombel olen täna täis sellist energiat, mida ma endas näiteks eelmisel nädalal ei tundnud.

Ütlesid meile eelmises intervjuus, et sinu peamine eesmärk on maraton lõpetada. Kas eesmärk sai täidetud?
Loomulikult. Teadsin, et sõidan igal juhul lõpuni – kuitahes kaua see ei peaks ka aega võtma. Aga kuna ilm oli kaunis, päike säras ning ürituse atmosfäär oli tõeliselt innustav, siis rajal ei tekkinud lõpetamise osas kordagi kahtlust. Sõitsin kokku umbes 4 tundi ja 20 minutit (Pilar ennustas eelmise nädala intervjuus, et sõidab alla 4.45.59− toim).

Milline oli maratonil sinu jaoks kõige meeldejäävam hetk?

Selliseid hetki oli tegelikult kaks. Üks oli siis, kui jäin rajal täitsa üksi niiet ees ega taga polnud ühtki teist sõitjat näha. Ma olin suurel rahvaüritusel, aga ometi täitsa üksi keset maalilist maastikku ja tundsin end kuidagi eriliselt. Teine oluline elamus oli viimane poolkilomeeter, mille läbisin külge külje kõrval oma korterikaaslasega. Enne finišijoont võtsime üksteisel kätest kinni ja tõstsime käed taeva poole. Samal ajal kostus kõlaritest minu nimi. Ja seda isegi hääldati õigesti (naerab).

Millal sind järgmisena suuskadel näeb?
Kui mulle jätkuvalt suuski laenatakse, siis ehk juba varsti. Maraton oli minu elu kaheksas suusasõit, nii et pean kindlasti veel harjutama, et end suuskadel päris mugavalt tunda. Samas, kuna Tallinnas enam piisavat lumekihti ei ole, siis peaks Tartu, Otepää või Viljandi kanti sõitma. Juba sel nädalavahetusel lähen ma aga hoopis Soome Kuopio linna uisumaratonile – järgmine esmakordne kogemus minu jaoks.

Mida sellised väljakutsed sulle annavad?
Minu jaoks ei ole need sugugi ainult sportlikud väljakutsed, vaid ka omamoodi katse Eesti kultuuri tundma õppida. Tahtsin teada, mis tunne on eestlasel siis, kui ta läheb üksi lumisesse metsa ja paneb suusad alla. Või mis tunne tuhandete eestlaste seas suure rahvaürituse üks osakene olla. Ma olen püüdnud anda endast parima, et Eesti kultuuri tundma õppida.

Pilar on meie vabatahtlik aafrika tüdruk, kes õppis siin suusatama

Tegin temast ka meeskonna pilti ja mul on rõõm, et see foto elab oma elu Euroopa noorte lehel.








EVT vabatahtlik registreeris end Tartu maratonile enne, kui esimest korda suuski jalga proovis
Pilar Martin on erialalt füsioterapeut, kes töötab Euroopa vabatahtliku teenistuse projekti raames Tallinna Puuetega Inimeste Kojas. Hispaaniast pärit neiu on lisaks puuetega inimeste abistamisele seadnud endale Eestis veel ühe suure eesmärgi – läbida Tartu suusamaraton. Uurisime Pilarilt, mis teda maratoni sõitma kannustab ja kuidas ta end selleks ette valmistab.
 
Miks oled otsustanud maratoni sõita?
Tahan proovida neid tegevusi, mis on eestlastele omased ja olen aru saanud, et suusamaraton on eestlaste jaoks väga oluline sündmus. Kuulsin sellest esimest korda siis, kui Tartus jooksumaratonil osalesin ja otsustasin kohe, et pean ka selle ära proovima. Registreerisin end (Pilar on registreeritud 31 km distantsile − toim) tegelikult juba enne ära, kui esimest korda suusad jalga panin.

Kas oled ka varem elus suusatanud?
Ei. Seal, kust ma pärit olen, ei ole mitte kunagi lund (Pilar on pärit Hispaania linnast nimega Ceuta, mis asub Põhja-Aafrikas − toim). Ühe korra katsetasin Sierra Nevadas (mäestik Hispaanias − toim). mäesuusatamist, aga see on ka kõik. Murdmaad proovisin esimest korda alles Eestis.


Ja kuidas esimene kord oli?
Üsna traagiline. Ma ei teadnud isegi, kuidas suusasaapaid suuskade külge panna. Tundsin end päris rumalana. Ja mul polnud õrna aimugi, kuidas ma oma jalgu liigutada. Lihtsalt vaatasin kõrvalt, mis teised suusatajad teevad ja püüdsin neid imiteerida.


Kuidas end täna suuskadel tunned?
Igal juhul mugavamalt ja enesekindlamalt kui esimesel korral. Olen kokku 5 korda Nõmmel suusatamas käinud ja viimastel kordadel juba 15-20 kilomeetrit korraga. Vabatehnika meeldib mulle rohkem kui klassika, sest klassika väsitab rohkem ja selle jaoks peavad käed väga tugevad olema. Aga jah, lõpus olen tavaliselt ikka päris läbi.


Kas keegi juhendab ka sind?
Ei, treenin üksi. Vahel olen küll teistelt suusatajatelt nõu küsinud, aga enamasti ütlevad nad, et ei oska ka ise väga tehnikat ja libisevad mööda. Kord juhtus siiski nii, et üks paar märkas mind, naeratas ja tuli ligi. Nad soovitasid mul end rohkem puusadega edasi lükata. See nõuanne aitas päris palju.


Milliste ootustega maratonile lähed?
Kindlasti kavatsen lõpuni sõita. Loodan, et kogu sellest melust ja rahvamassist tekkiv adrenaliin annab jõudu juurde ja tekib teistsugune tunne kui lihtsalt harjutades.


Mis aja peale sõita proovid?
Umbes 4 ja pool tundi kuni 5 tundi. Ütleme näiteks alla 4.45.59, siis on konkreetne eesmärk paigas.


Mida kolleegid ja sõbrad sinu ettevõtmisest arvavad?
Nad arvavad, et ma olen hull, aga samas siiski toetavad. Minu EVT mentor laenas mulle suusad, et saaksin üldse harjutada ja maratonil osaleda. Korterikaaslane Ragna (EVT vabatahtlik Saksamaalt − toim) aga otsustas koos minuga sõitma tulla. Kuna meil on erinevad töögraafikud, siis käime küll eraldi harjutamas, aga maratonile läheme koos.


Mida uut järgmisena ette võtad?
Registreerisin end juba ka uisumaratonile Soomes, Kuopio linnas. See on 50 km pikk, aga kuna olen varem tegelenud rulluisutamisega, siis tunnen end selles kindlamalt.


Pildil aitab Pilar Tallinna Puuetega Inimeste Kojal ette valmistuda tööhõivereformi vastaseks meeleavalduseks. Pildi allikas Internet. 
Pilarit usutles Annika Teder. Intervjuu toimus inglise keeles. 15. veebruaril võtame Pilariga taaskord ühendust, et uurida, kuidas maraton läks. Pöidlad pihku, et lumi maas püsiks ja Pilar maratoni õnnelikult läbiks.

Reisinõu: lennureisija, tunne oma õiguseid!

Selline artikkel lennureisimise kohta. Enne reisi tasub infot koguda ja uurida viisade, passi, IDkaardi kehtivuse jne kohta.

Reisinõu: lennureisija, tunne oma õiguseid!

Reisisellil tasub endale selgeks teha, kuidas käituda, kui reis ei kulge ootuspäraselt. Tavapärasest erinevaks olukorraks on näiteks lennu hilinemine või asendamine, erimõõtmeline pagas või pagasi kadumine, lemmikloomaga reisimine. Üldreegel on see, et kui pilet on ostetud algpunktist lõpppunkti ning üks lend jääb ära või hilineb, siis on lennufirmal kohustus toimetada reisija 24 tunni jooksul reisi algpunktist lõpppunkti.
Seega – kui on tegemist ümberistumisega reisiga (näiteks Tallinn-Helsingi-Bangkok), siis esimese lennu hilinemise puhul on lennufirmal kohustus reisija ümber broneerida sobivale järgmisele lennule. Kui edasilend on alles järgmisel päeval, siis broneerib lennufirma reisijale ka majutuse ning transpordi hotelli,“ kirjeldab Reisieksperdi tootejuht Lagle Vetemäe asjaajamise käiku.
"Olukorras, kus marsruudil on tegemist kahe erineva lennufirma lennupiletiga (Finnairi pilet Tallinn- Helsingi, SAS-i pilet Helsingi- Bangkok), on iga lennufirma kohustatud toimetama reisija oma piletil toodud reisi lõppsihtkohta," lisab Reisieksperdi tootejuht. "Kui esimene lend hilineb ja reisija edasilennule ei jõua, peab ta ise oma kuludega ostma uue pileti sihtkohta."

Pagasiveo karmid reeglid
Sattudes olukorda, kus pagas kaob, hilineb või on saanud kannatada, tuleks kohe lennujaamas pagasileti juures avaldus teha ning fikseerida juhtum, sest hiljem on pretensioone praktiliselt võimatu esitada. „Kindlustusseltsid eeldavad siiski, et kõigepealt on avaldus pagasikahju osas tehtud lennufirmale,“ rõhutab Reisieksperdi tootejuht Lagle Vetemäe. Oluline on tähele panna, et erinevatel kindlustusseltsidel on pagasikindlustuse osas erinevad tingimused, ent hüvitist makstakse ikka selle summa piires, mis poliisil märgitud. On teatud asju, mida ei hüvitata – nt elektroonika, väärisesemed, raha. Kindlasti tuleb poliisil vormistamisel väga põhjalikult tutvuda kindlustustingimustega ja asjaajamise hõlbustamiseks alles hoida pardakaart ja pagasikviitung.
Kui reisile on vaja kaasa võtta lemmikloom, tuleb enne pileti ostmist kindlasti kontrollida, kas ja millistel tingimustel on lemmiklooma vedu lubatud. Lennukisalongi on võimalik reeglina võtta ainult väike lemmikloom, samuti on igale lennule lubatud kindel arv loomi. Piirangud on ka lemmikloomade liigi osas – näiteks ei ole lennule lubatud maod, hiired. Kui on tegemist suure koeraga, siis teda salongi võtta ei saa ja lennukis paigutatakse koer vastavasse pagasiruumi (va juhtkoerad).

Toidutšekid on kolmetunnise hilinemisega garanteeritud
Kui lend hilineb üle kolme tunni, on reisijatel Euroopa Liidu lennufirmade puhul õigus saada toidutšekke. Hilinemise korral tuleb siis pöörduda lennuväravasse või lennufirma letti. Pikema hilinemise korral võib reisija Euroopa Liidu vedajate puhul nõuda ka kompensatsiooni kaotatud tööaja eest, Aasia või Ameerika lennufirmadel pole kohustust seda maksta. Sageli pakutakse kompensatsiooniks vautšereid, millega saab sama lennufirma järgmise pileti soodsamalt. Kui reisija ostab lennu hilinemisel ise uue pileti või broneerib majutuse, tuleb tšekid kindlasti alles hoida: kõik kulutused peavad olema tõendatud ja põhjendatud. Tagantjärele kompensatsiooni nõudmiseks tuleb esitada kuludokumendid.
Kui lennufirma muudab oluliselt lennuaega (näiteks selle tõttu ei ole enam lennuühendust samal päeval reisi algsihtpunktist lõppsihtpunkti), siis pakutakse reisijale alternatiivseid variante ning kui need kliendile ei sobi, võib küsida lennupileti eest tasutud summa tagastamist.

Alati ei saagi lennukile
Väravapersonalil on õigus inimest lennule mitte lubada, kui tekib kahtlus, et inimese tervislik seisund ei luba lennata. Väravapersonalil on õigus mitte lennule lubada alkoholijoobes inimesi: seda, kui suur on lubatav või mittelubatav joove, ei ole aga määratletud. Seega on võimalik, et ka pisut alkoholiaurune hingeõhk on lennult eemaldamise põhjuseks. Siinkohal tasub suhelda väravapersonaliga, aga arusaamatuste üle pole kaevata kuhugi ja kindlustus sel põhjusel lennult eemaldamise puhul midagi ei kompenseeri.

Eksootiliste kaupadega võib tekkida sekeldusi
Tee endale selgeks, mida tohib lennule kaasa võtta ja mida mitte: eksootilised korallid, teokarbid ja lõunamaa puuviljad on reisil ahvatlevad, ent toll neid koju tuua ei luba.

 Kontrolli viisa ja dokumentide kehtivust
Viisatingimuste selgeks tegemine ja järgimine on reisija kohustus. Olukorras, kus lõpp-punkti viisa puudumine selgub lennujaamas ja reisijat lennule ei lubata, vastutab tekkinud kulude eest reisija ise. Samuti peab reisija kontrollima, et tema reisidokument kehtib nõutava aja. Paljude riikide puhul on nõue, et pass peab kehtima vähemalt 6 kuud peale reisi lõppu.

13. veebruar 2015

Minu kohtumine maaga

12.veebruaril juhtus minuga see, mida sageli kardan ehk hallo kosmos, hallo maa...  Ma maandusin ebatasaste kõnniteekivide tõttu ülekäiguraja juures täies pikkuses Solarise keskuse ees kõhuli maha ja käekott käis ka suure pauguga maha. Kõik passisid, mul oli nii jube piinlik ja riided said poriseks, põlved ja peopesa tulitasid, jala väänasin välja. Ja mida tegi Arko, ta vaatas rahulikult ja teatas, et ma ehmatasin teda oma kukkumisega! Ma ehmatasin kaa, poodlemise tuju läks ära. Aga see meie kõnniteede kvaliteet on kohati kehv ja lisaks veel need kivipoolkerad, mis tuleks keelustada. Õnneks suutsin mitu nädalat tagasi sellist maakerast üle astuda aga tänavad peaksid olema paremini valgustatud ja jalakäijatele mõeldud teed, tänavad remonditud. 
Kas ikka peab igale poole neid kivimürakaid jalakäijate liikumisteedele panema. Autosid saab ka teisiti ära hoida.  Õnneks on luud terved, põlved, hüppeliiges ja käed veidike annavad tunda. 
Pildiallikas Internet.

10. veebruar 2015

Kutse erihoolekande arengusuundade tutvustuse seminarile

Edastan kutse: Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub osalema seminaril „ Erihoolekande arengusuunad lähiaastatel “ 18. veebruaril 2015 algusega kell 15
Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.
Seminari eesmärgiks on saada ülevaade erihoolekande arengusuundadest, tuginedes valdkonna arengukavale „Erihoolekande arengukava 2014 - 2020", tutvustada SA  Autistika poolt loodud päevakeskust autistlikele noortele, tuua esile deinstitutsionaliseerimise olulisust ja tutvustada mõõduka-raske vaimupuudega inimeste kogukonda kaasamise võimalusi ja vajadusi.
Osalema on oodatud: arengupuudega inimeste pereliikmed, sotsiaaltöötajad, üliõpilased jne

Kava:
14.45                             Tervistuskohv
15.00 - 15.45                „Erihoolekande arengukava 2014 - 2020" ja selle rakenduskava tutvustus.  Bärbel Vapper, Sotsiaalministeeriumi spetsialist
15.45 - 16.15                SA  Autistika poolt loodud päevakeskuse arengu lugu ja uued väljakutsed.  Sirje Norden, SA Autistika juhatuse esimees
16.15 - 16.45                Deinstitutsionaliseerimisest ja mõõduka-raske vaimupuudega inimeste kogukonda kaasamise võimalustest ja vajadustest
  Agne Raudmees, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, juhatuse esimees
16.45 - 17.00                Liitpuudega inimeste hoolekanne - kas midagi erilist? Teema püstitus Külli Urb - Liikumispuuetega Laste Tugiühingu esimees
Seminari modereerib Külli Urb. Eelregistreerimine e-posti aadressil: tom@tallinnakoda.ee või tel: 6564048 Infot võib julgelt levitada oma võrgustikes.

7. veebruar 2015

Kõiksuse teooria filmielamused

Võtsime hoogu, et kinno tulla. Kodulehelt vaatasime välja, et film "Kõiksuse teooria" algab 13.10. Tulime kohale ja parkisime auto invaparkimiskohale. Mees mul ratastoolikasutaja ja kui küsisin kassast, et ka ratastoolis inimesele ka soodustust on, siis selgus, et film on väikeses saalis ja sinna ei pääse ratastooliga. Klienditeenindaja ja turvamees pakkusid välja, et otsib inimesi, kes treppidest tassiksid ratastoolis inimest kinosaali. Me loobusime, sest see pole inimväärne, kui inimesi peab 21. sajandil peale hoone renoveerimist kusagile tassima. Avaldan pahameelt, et kodulehel ligipääsetavuse info puudub, kuigi inva-wc on olemas. Nii ma sellest ligipääsetavusega seotud probleemist kino töötajatele kirjutasin. 
Sel korral läksime Coca-Cola Plazasse, kus sama film jookseb. Saime liftiga 4. korrusele, veidike ootamist, mille sisutasin popkorni ja coca cola ostmisega ning 10. saalis me olimegi, 1.reas, kohal nr 1, Arko ei peaks üksinda ratastoolis külje pealt ekraani jälgima. Film oli väga hea, väärt näitlejate tööga,  hea muusikaga. Tabasin endm mõttelt, et nii saabki tavainimestele selgeks teha, et nähtava liikumispuude alusel ei saa eeldada, et inimene ei saaks õppida, elada perekonna elu, saada lapsi ja armastada. Kurb ilm, kuid näitas teadlase elu, kes jookseb ajaga võidu. Kuni on lootust, seniks on elu.  Kui mõni tuttav ütles, et ta valmistub pisarate valamiseks, siis ma vaatasin filmi teise pilguga, sest mul on elukogumust ja teadmisi. Just äsja räägiti Norra näidet, kus kõige rohkem kaebusi tuleb puuetega inimeste diskrimineerimise kohta, mis on seotud hoonetesse või mingitesse ruumidesse sissepääsu puudumises. Kurb olen ma sellepärast, et olen 45aastat elanud Tallinnas ja see Kosmose kino on minu lemmikkino juba lapsepõlvest. Ootasin, et saaks tulla kinno, kuid pidime jääma kinoelamuseta, sest ligipääs puudub. Sotsiaaltöötajana soovitan täpsustada kino kodulehte ja saalide infot. Veel palun teil mõelda trepitõstuki peale, et muuta kinosaalid ligipääsetavaks puuetega inimestele, sest meil on linnas turiste ja üle 28 tuhande puuetega inimese, kes tahavad kinno pääseda ja ratastoolis on inimesi üle pooletuhande. Mõni kindlasti soovib kinno tulla. 
Õnneks on Tallinnas valikuvõimalus ja saab minna teise kinno, kus on liikumisvõimalused tagatud. Tavainimene ei pea kunagi mõtlema selliste asjade peale nagu liikumist takistavad trepid. Sellest rääkis ka film, kui peaosalist süles tassiti. See film muudab paljude inimeste mõtlemist ning on positiivne näide, et haiguste ja õnnetuste eest pole keegi kaitstud.





6. veebruar 2015

Valimised ja vastused Naiste Hääle küsimustele

Naiste hääle portaalis ilmus minu intervjuuküsimustele, mille saatis mulle vastamiseks Evelin Tamm:

Tere lp Riigikogu kandidaat! Naiste Hääl on tõsine veebipõhine ajakiri naistele. Meie lugejaskond on lai ja enamasti feministlike huvidega. Peagi lähenevate valimistega seoses panime kokku küsimustiku, millele palume vastata enne 14. veebruari. Vastused lähevad avaldamisele toimetajale saabumise järjekorras. Kindlasti lisada ka foto ja võimalusel link kandidaadi personaalsele blogile või kodulehele.
Eks ma siis vastasin nagu oskasin ja minu vastused olid järgmised: 

RK KANDIDAAT TIIA TIIK


Naiste Hääl avaldab Riigikogu valimiste eel lühiintervjuusid naiskandidaatidega. Vastused küsimustikule avaldatakse toimetajale saabumise järjekorras.

Millises erakonnas kandideerid ja mitmes oled üldnimekirjas?
Kandideerin Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas ja olen üldnimekirjas nr 109. Meil pani erakonna juhatus paika 50 pingerea ja edasi lisandusid kandidaadid tähestikulises järjekorras.

Kas pead ennast feministiks?  Kuidas põhjendad?
Ma ei arva, et ma olen feminist, aga mulle on tähtis naiste väärtustamine ühiskonnas. Kuulun 10 aastat SDE Naiskogu Kadri Tallinna piirkonda ja olen naiste olukorraga kursis. Meil on palju tublisid ja tarku naisi ning naisühendused on avatud ühiskonnas loomulikud ja vajalikud, sest poliitikas on mehi rohkem ning nad on jõulisemad, kuid ei saa välistada, et on ka ambitsioonikaid naisi.

Kuidas jõudsid niiöelda suurde poliitikasse?
Mind kutsus 2005.aasta KOV valimiste eel Mihkel Aitsam Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidust, kes tuli ja rääkis kuidas tema on kandideerinud ning julgustas mind parteitult kandideerima. Minu eeskuju ja toetaja on olnud Eiki Nestor, sest olen sündinud nägemispuudega ja oman pikaajalist töökogemust (15aastat) puuetega inimeste valdkonnas. Mind huvitab sotsiaalpoliitika, olen Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste magistrikraadiga ning soovin leida uusi väljakutseid ja muuta puuetega inimeste elu paremaks, olla kaasatud ja anda oma teadmisi ja mõtteid, soovitusi edasi teistele. 2006.a. astusin erakonda ja nii kandideerin sellel aastal juba 6tel valimistel. Sotsiaaltöötajana ja nõustajana olen korduvalt selgitanud seaduste toimimist, muutusi ühiskonnas ja korduvatele küsimustele vastamisel otsustasin luua oma blogi, mille edastan infot, artikleid ja oma töid, tegemisi, mõtteid. Blogi leiab siit: http://tiiatiik.blogspot.com/

Millised on teemad, millega esimeses järjekorras EV Riigikogu tasandil tegeleda tuleks?
Olulisi teemasid on palju, kuid  suurimaks probleemiks on inimeste toimetulek ja elukvaliteet.  Puuetega inimeste õiguste ja võrdsete võimaluste eest tuleb veelgi rohkem seista. Olen sotsiaaldemokraat ja mulle on tähtis nõrgemate ühiskonnaliikmete toimetulek. Luban seista puuetega inimeste tööturu ja sotsiaalteenuste parema kättesaadavuse ning nende õiguste ja võrdsete võimaluste eest. Usun, et elukestev õpe on vajalik igas elueas ning kiiresti muutuvas ühiskonnas on oluline ennast täiendada – nii väheneb tööpuudus ja toetusesaajad muutuvad paremini toimetulevateks maksumaksjateks. Mina sotsiaaldemokraadina seisan selle eest, et inimesed (ka puuetega inimesed), kes saavad ja suudavad töötada, seda saaksid, sest puuetega inimeste sotsiaaltoetused ja töövõimetuspensionid on liiga madalad. Et iga töö eest makstaks palka, mis võimaldab ära elada ilma toimetulekutoetust taotlemata ja vähendaks palgavaesust. Selleks on vaja tõsta miinimumpalka ja pensione. Lapsed on meie tulevik – suurendades lastetoetusi ja makstes huviringi või sporditreeningute osalustasu on meie lapsed tervemad, andekamad ja õnnelikumad. Kandideerimine on minu isiklik panus, et Eesti liiguks soovitud suunas ja seisan inimeste  eest. Ma ei saa anda lubadusi, millesse ma ei usu, aga ma olen võimeline koostööks ja uuteks väljakutseteks.

Mida arvad tõmblukumeetodist valimisnimekirjade koostamisel?
Pooldan tõmblukumeetodit, kuid meil toimib see erakonnas meeste kasuks ja tavaliselt nimekirja eesotsas. Samas on viimastel valimistel suurenenud naiste osatähtsus ja kaal. Kandideerin 1. ringkonnas Haaberstis, Põhja-Tallinnas  ja Kristiines ning meil on nimekirjas 9st kandidaadist 6 naised. Minu arvates on töötavatel ja lapsi kasvatavatel naistel võrreldes meestega raskem oma aega jagada poliitikale, sest paljud üritused ja koosolekud on õhtuti või nädalavahetustel aga see on valikute küsimus ning võimalik.

Mida arvad kvootidest börsiettevõtete ja riigiaktsiaseltside nõukogudes?
Leian, et see on vajalik, sest paljudes Põhjamaades see töötab ja on toonud kaasa positiivseid arenguid.

Millised naistega seotud teemad tuleks järgmise riigikogu koosseisu ajal lahendada?
Kõige põlevam probleem on noorte väljaränne ning sündivuse suurendamine, sest kui noortel puudub eluase, töö ja äraelamist tagav palk, siis lähevad nad sinna, kus see on tagatud. Vanemapalk ja suuremad lapsetoetused on positiivne, kuid kui vanem soovib tööle minna, siis peab olema paindlikumad töötamise vormid ja ka lasteaiakohad, mida riik koostöös kohalike omavalitustega peaks tagama. Vajalik on tagada hooldajatele, kelleks paljudel juhtudel on naised, töötamise võimalus ning samal ajal võimaldada sotsiaalteenuste kasutamist ja asendushooldaja teenuse võimlaust nii linnas kui maapiirkondades. Soovin, et rakenduks elatusraha fond, sest Eestis on palju üksikvanemaid, kelle lastele ei maksa teine vanem (tavaliselt isa) ülalpidamisraha. Need inimesed ei pea elama süvavaesuses või võlgades, sest riiklikult saab toetada neid lapsi ning hiljem raha tagasi nõuda, sest sarnaselt toimib see liikluskindlustuse korral. Puuetega inimeste tööhõive suurendamine võimaldab inimestel tööle minna, kuid selleks on vaja haridust, tööpraktikat ja sotsiaalteenuseid. See on vananeva Euroopa suurim probleem, et ei jätku töötajaid ja maksumaksjaid, kes tööd teeksid. Ma usin, et see mõtteviisi muutus on ajaküsimus ning arengud on märgatavad 5 või 10 aasta pärast.

Kas kavatsed osaleda naiste järgmisel kongressil (ja/ei)? Mida tuleks sellisel kokkusaamisel ühiselt arutada (vt Eesti Naiste Manifesti 2014 märtsisthttp://www.naisliit.ee/failid/kongressi_manifest.pdf) ?
Sageli on nii, et paljudest üritustest, seaduste muudatustest ja kongressidest kuulen peale nende toimumist. Kindlasti olen huvitatud osalemisest ning kui mu töö seda võimaldab, siis loodan eelnevalt informatsiooni saada. Olen puuetega naiste ühenduse tegemistega ennast kursis hoidnud ja neile esinemas käinud.

Kuidas kavatsed edendada Riigikogu naisliikmete ja seotud kodanikeorganisatsioonide omavahelist koostööd?
Olen naiskogu Kadri kaudu informeeritud ka naisliikmete tegevustest. Tean, et on teisi naiskogusid ja arvan, et koostööd ja kaasatust saab suurendada.

Kui saaksid ühele teisele RK naiskandidaadile kirjutada soovituse, siis keda ja miks tõstaksid esile?
Ma kirjutaks soovituse Marianne Mikkole, sest ta on pikaajalise kogemusega riigikogu liige, EL parlamendi liige ja kandideerib koos minuga. Tema mõtted, teod ja eesmärgid on olnud eeskujuks naiste julgusel, tugevusel ja tahtejõul. Marianne on see, kes on nõudnud triibulisi nimekirju, naiste võrdset kohtlemist ja sellest kõlava häälega rääkinud, olgu selleks naiste vastane vägivald, valimisõigus või pereelu väärtustamine. Ta on tubli ja tark poliitik.

5. veebruar 2015

Muljeid avalikult valimisdebatilt Tallinna Puuetega Inimeste Kojas

Täna toimus TPIK Tegevuskeskuses avalik valimisdebatt! Üldiste valdkonna teemade seas tuli jutuks ka töövõimereformi rakendamine. Kutsujad ootasid erakondadelt sisukaid mõtteid, kuidas näevad antud teema edasisi arenguid.

Debati eesmärk oli välja selgitada, mida kavatsevad kandideerivad poliitikud teha puuetega inimeste ja nende hooldajate olukorra parandamiseks järgmisel neljal aastal. Debateerisid: Reformierakonnast Jüri Jaanson, Rahva Ühtsuse Erakonnast Jane Snaith, Vabaerakonnast Monika Haukanõmm, Isamaa ja Respublika Erakonna nimekirjas parteituna kandideeriv Tiina Kangro, Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Eiki Nestor, Eestimaa Roheliste Erakonnast Aleksander Laane, Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast Kairet Grassmann (algselt teatati, et osaleb Mare Liiger) ja Keskerakonnast Merike Martinson. Enne ürituse algust selgus, et osaleb ka Jekaterina Kravtsova Eestimaa Ühendatud Vasakparteist, kes küll sai eesti keelest aru, kuid rääkis vene keeles. Debatt koos osalejate ja erakondade valimisprogrammide sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna tutvustusega oli huvitav. 
Päris midagi uut ma enda jaoks ei kuulnud aga kõlama jäi Eiki jutt, et töövõimereformiga tegeletakse ja kui ei suju erinevate seaduste muutmine ja koostöö, siis võib juhtuda ka nii, et lükatakse seaduse elluviimist edasi. Sama selgitas ka Tiina, et kella tagasi keerata ei saa ja kui kogu reform on liiga suur, siis peaks kaaluma ellurakendamist etapi kaupa, tuleb lugeda raja ja EL fondidest saadavat raha paremini kasutada. Veel jäi kõlama Merikese sõnavõtust, et vajalik on arendada teenuseid ja parandada teenuste kättesaadavust igal pool, mitte ainult Tallinnas, Monika rääkis, et inimväärikus ning kolmanda sektori kaasamisest, kuid selgitas, et ainult informeerimisest ja parandusettepanekute tegemisest ei piisa. Koostöö ja kaasamine on tähtsad ning tõsta puuetega inimeste, eriti puuetega laste toetuseid, tagada hariduse ja tugiteenuse kättesaadavus koolides. Kairet selgitas, et inimestega peab arvestama, töökohtadesse investeerima, vabastada tööandajad maksudest, luua lasteaia kohti. Jüri tegi teatavaks, et termin reform tähendab uuenduslik, ümberkorraldamist ja inimesed peaksid töötada tahtma ja olema motiveeritud. Veel jäi kõlama, et puuetega inimeste tööhõive suurendamisega on tegeletud 10 aastat projektipõhiselt, kuid nüüd on vaja kaasata riiki, kohalikku omavalitsust, töötukassat, tööandjat ja inimest ennast. Jekaterina teatas vene keeles, et vaja on rahu ja meile pole mingeid reforme vaja. Roheliste esindaja Aleksander rääkis 100 tuhande inimese vaesusest välja toomisest, töötajad peaksid looma tingimused, et puuetega inimesed tahaksid tööle tulla ja oma elu ise juhtida, tervishoiukulutuste suurendamisest. Merike rääkis veel turvalisusest, sotsiaalsest kaitsest, üksikvanemate ja puuetega laste perede vaesusest, toimetuleku parandamisest, Tallinna näitel sotsiaalsete töökohtade loomisest. 

Eiki rääkis, et töövõimereformi käivitamine ei vähenda kulutusi, vaid suurendab neid ja et riigi rikkus ei ole mitte see, kui palju on riigis riikkaid, vaid hoopis see, kui vähe on riigis vaeseid. Riik peab muudest kuludest rahastama täiendavalt tervishoidu, sest praegu suudavad  taastusravi teenus rohkem pakkuda, kuid rahastus on minimaalne. Vajalik on suurendada miinimupalka, mis vähendab palgavaesust.  Jane rääkis, et meil on praegu liiga toetusespõhised süsteemid, raha peaks oskama lugeda, probleeme teenuste kättesaadavusega, 0-3 aastaseid lapsi ei peaks sattuma asenduskodudesse, teha koostööd euroopa fondidega, mis tagaks töötamise ja õppimise välismaal, Aleksander rääkis asendusteenistujate rakendamisest sotsiaalvaldkonnas, taastada 26%-line ettevõtte tulumaks, mis kehtis 2000.aastani. Veel olid märksõnadeks omastehooldajad, varajane märkamine, ennetamine, tööandjate erisoodustusmaksudest vabastamine taastusraviga seotud tegevuste kulutustelt, et inimene ei peaks haigena töötama, vaid pigem ennetada, tööõnnetuse ja kutsehaiguse seaduse loomisest, ühistumaksudest tööandjatele, laste eriarstide visiiditasudest vabastamisest, juurdepääsetavusest, ligipääsetavast elukeskkonnast, töövõimereformi ellurakendamisest, pensionäride aktiivsest vananemisest, heaolust, paindlikust pensionile minekust, pensioni tulumaksu vabastusest ja keskmise pensioni arvutamisest ehk 44 aastat selgitas Eiki, sest ta teab ju kõike, on sotsiaalpoliitikaga kursis juba üle 20ne aasta. Mulle meeldis Peep Ehasalu modereerimine, sest debatt oli huvitav ning osalejaid rohkem kui varem. 9st esinejast 2 olid mehed ja riigikogu liikmed, naisi oli rohkem ja tundus, et paljud olid programmi endale selgeks teinud ning olid kursis põletavate teemadega ning puuetega inimeste vajaduste ja erinevate probleemidega. Sellised mõtted ma kirja sain. Kuna Tom palus, et ma pilte teeks, siis siit ka mõned fotod.  Tähelepanuväärne oli see, et kuulajaid oleks võinud rohkem olla ja osalejad olid istuma seatud tähestikulises järjekorras.       

















        

Autoreis Kreekasse 6

 16.mai 2024 Albaanias sajab ja väljas on hall. l 7.45 alustame sõitu Tiranasse. Palju autosid, vähe parkimiskohti. Inimesed jätavad autod i...