Erivajadusega laps vajab alusharidust

Ka Tallinnas on lastevanemad probleemi ees, et kui tekib soov panna raske puudega laps lasteaeda, et ise tööle minna, kuid põrkuvad probleemi ette, et vajalik on tugiisiku teenus. Seda praegu saavad kasutada üldjuhul autistlike joontega lapsed nende aktiivsete inmeste kirjtuatud ja rahastatud projekti alusel. Rõõm oli lugeda, et õiguskantsler Teder nii häälekalt sekkus. Oligi vaja sellist otsust, sest laps vajab arendamist ja õpetamist ning vanemad soovivad tööle minna ja puhkust, et olla lapsevanem, tütar, abikaasa, elukaaslane, sõber jmt. Loodan, et oleks rohkem hoolivust ja tuge puuetega laste peredele. Uudis siis eilsest Postimehest:

 Õiguskantsler soovitab Narval puudega lapse vanema ees vabandada

Õiguskantsler Indrek Teder palub Narva linnal vabandada puudega lapse vanema ees, kelle lapsele ei võimaldatud lasteaiakohta.Teder leidis, et lasteaed Pääsuke rikkus Narvas kehtivat koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise korda, kui jättis sügava puudega lapsele kohta andmata, vahendab Õhtuleht. Õiguskantsleri kinnitusel on Narva linnavalitsus rikkunud seadusega antud õigust saada alusharidust lapse erivajadustele vastavas lasterühmas. Teder tegi linnale ettepaneku vabandada avaldaja ees kirjalikult, pakkuda lapsele lasteaiakoht ja tasuda kuni lapse õppima asumiseni hoiu ja õpetamisega seotud kulud.

Puudega inimestel palju vaba aega aga vähe raha

Selle teemaga tegelesin ka oma  õppetöös ja referaadi koostamisel aines Puuetega inimieste rehabilitatsioon. Kui artiklit lugedes selgub, et suurimateks probleemideks on transport ja isikliku abistaja puudumine, siis nii see tõepooest on ja siis ei jäägi muud üle, kui televiisori ees oma päeva sisustada... Aga minu arvates on probleemiks ka raha, sest piletid spordisaalides, ujulates, kinos, muuseumides, teatris ja kontserdil on ikka väga kõrged ja mittetöötavatel inimestel pole raha, et osta pilet endale ja oma abistajale. Probleemideks on puuetega inimeste kehv tervis, töötus ja madal elukvaliteet, lastevanemate ebareaalsed ootused ühingutes pakutavate võimaluste suhtes, puudujäägid uutes või renoveeritavates koolides, spordirajatistes, mis ei ole täielikult ligipääsetavad, puuetega laste kehv tervis, lisaks teised puuded, pikk taastumisperiood haigusest, traumadest, operatsioonidest, kõrvalabi ja järelvalve vajadus. Probleemideks on puudega laste koolis kehalise kasvatuse tundidest vabastus, liikumatus, sundasend, paigal istumine, ülekaalulisus jt terviseprobleemid, lisaks huviringides osalemine praktiliselt puudub (koolides ei osata erivajadustest lähtuvalt sobivat tegevust pakkuda), noortekeskustes puuduvad kogemustega töötajad, liikumispuue seab palju takistusi koos teistega vaba aja veetmisel). Takistusteks on mitteligipääsetav keskkond (ujulad, spordisaalid, noortekeskused, koolid), võrdsete võimaluste puudumine invaspordi ja vabaaja tegevustes osalemisel, finantseerimine on ebapiisav, puuetega inimeste grupid on väikesed, kulud suured (nt bowling, grossing, ratsutamine jne) ja invatakso limiit väike, madalapõhjaliste ühistranspordivahendite vähesus ja kõrged transpordikulud, eriti võistlustel osalemisel, vajalik on toetus linnalt. Tähtis on koostöö erinevate osapoolte vahel. Meie katuseorganisatsioonid: Eesti Invaspordi Liit, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Kitsaskohtade kõrvaldamiseks oleme esitanud oma ettepanekud linnavalitsusele, et tagada ligipääs liikumispuudega inimestel füüsilisele keskkonnale ja teenustele; muuta sporditegevuse pearaha kasutamine puudeliigi vajadustest lähtuvamaks , sh paindlikumad treeningute nõuded, treenerite kvalifikatsioon jmt; toetada MTÜ-de projektide ja võimaldada huviringides osalemist erinevatele sihtgruppidel. Rahastada puudest tulenevaid lisakulusid ja tagada võimalused spordile, vabaaja üritustele (nt soodustused, invawc jm) – kõrgem koefitsent pearahal. Tore, et sama asja on uurinud ka statistikaamet. Selline uudis siis täna Tarbija 24-s:  Puudega inimestel on vaba aega rohkem, aga võimalusi seda sisustada vähem

Statistikaameti uuringust selgus, et puudega inimesed töötavad teistega võrreldes kuus korda vähem, mistõttu on neil ka rohkem vaba aega, samas napib võimalusi selle sisustamiseks.  Puudega inimesed moodustavad kümnendiku kogu elanikkonnast, seetõttu on ka nende ajakasutuse uurimine ühiskonnale oluline. Uuring näitas, et nii isiklikeks tegevusteks kui ka vabaks ajaks, majapidamiseks ja perega olemiseks jääb puudega inimestel ööpäevas rohkem aega kui ülejäänud inimestel, sest nad on tööga vähem hõivatud. Näiteks kodutöödele kulutavad puudega inimesed 40 minutit rohkem aega kui teised, mis osaliselt on tingitud ka puudest tingitud piirangutest. Vaba aega jääb neil päevas aga poolteist tundi rohkem. Kui tasulisele tööle kuulus Eesti elanikel keskmiselt kolm tundi päevas, siis puudega inimestel vaid pool tundi. Puudega inimeste hulgas oli 2009. aastal töötuid 27 protsenti, muu elanikkonna hulgas aga 14 protsenti. «Puudega inimestel on keskmisest väiksem haridustase, mis sõltub sellest, kas puue on kaasa sündinud või elu jooksul tekkinud,» rääkis uuringut esitlenud analüütik Jaana Rahno ja lisas, et naised on meestest reeglina haritumad. Oma vaba aja kvaliteediga on puudega inimesed vähem rahul, kuna neil on vähem majanduslikke võimalusi selle sisustamiseks. Põhiliselt veedavad nad vaba aja kodus telerit vaadates, millele kulub neil päevas keskmiselt kolm tundi ehk tund rohkem kui teistel inimestel. Väljas käimist takistab tihtipeale transpordi ja isikliku abistaja puudumine.

Invaspordi võistlustel Kuusalus

Eile oli taas kord tegus ja mõnus päikeseline päev, sest algas Eesti Invaspordi Liidu välivõistluste hooaeg. Sel korral nagu juba eelneval 3 aastal oli korraldajaks Ida-Harju Invaühing ning toimumiskoht Kuusalu spordikeskuse staadion. Üllatavalt palju rahvast oli kohale saabunud ja oli kohal ka EIL peasekretär Signe Falkenberg ja klassifitseerimisel oli abiks dr Kabel. Ja nii juhtuski, et mõnedel meie sportlastel muudeti kohapeal klassi, milles nad võistlenud on. Algasid võistlused 100 m jooksude ja ratastoolisõitudega, sellele järgnesid heitealad, millks on teadagi kuulitõuge, kettaheide ja odavise. Päeva teise poolde jäid kaugushüpe ja pikemad jooksud, milleks olid 800 m ja 1500 m. Viimaseks olid meeste ja naiste ratastoolisõidud. Kohtunikud ja abilised tegid oma tööd hästi, kuigi oli ka võistlejaid, kes ise paremini reegelid ja tinimusi arvasid teadvat. Seejärel sõitsid 2 meest käsijalgratastega 2000 m. Kohapeal anti ka talupojasuppi, kuigi minu kokast ema valmistas seda suppi nimetuse all - külasupp. Eks ikka ole heal lapsel mitu nime aga kruubi-suitsuliha supp maitses hästi ja seda oli nii palju, et isegi abistajatele jagus. Päev lõppes kella 16ks ja tõepoolest oli ilma poolest suurepärane kevadpäev. Kes tahab endale tõmmata, siis pildi keskele peaks ilmuma luubi kjutis ja kui sellel klikata, siis avaneb suuremas formaadis minu tehtud pildid. Paar pilti on ka Arko tehtud aga looduseilu on minu jäädvustatud.  Pilte näeb siit.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Perepäev liikumispuuetega lastele

Liikumispuuetega Laste Tugiühing kutsub puuetega lapsi ja nende vanemaid 2. juunil kell 12 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse  (Endla 59) tasuta perepäevale.  Perepäev toimub laupäeval, 2. juunil  ja  kavas on etendus "Piip ja Tuut kontserdil" ning  palju erinevaid tegevusi nagu  maalimine, joonistamine, viltimine, pallimängud, vibulaskmine jpm. Väikelastele on avatud mängunurk, tegevuste juures abistavad vabatahtlikud. Avatud on kohvik.Vihma korral toimuvad tegevused majas. Perepäev on tasuta. Osalemissoovist teatada tel 6564048 või e- mailile kylli@samm.ee

Pealtvaatajana EMT Raplarullil

Täna käisime juba teist aastat korraldataval EMT Raplarullil, kus võistlesid ka ratastoolis sõitjad. Arko, Villu, Hegert ja Ain sõitisd 1,5 km. Ilm oli ilus ja sportimiseks ideaalne. Kui kõige pisemad olid rulluiskudel ära sõitnud, siis läksid lapsed, noored ja mehed, naised ning rullsuusatajad. Maraton kestis üle tunni ja parimad läbisid 42 km. Ratastoolis võistlejates tuli esimesena finississe Hegert Toomsoo ja tema aeg oli üle 5 minuti, teistel jäid ajad üle 7 minuti. Lõpetasid kõik ja seejärel järgnes ootamine, mis kestis tunde. Vaatasime teisi rullidel sõitjaid ja elasime kaasa nende finisseerimisele. Päeva lõpuks sain vist värskeõhu mürgituse, päikesepiste ja punetavad käsivarred.

Edaspidi palun registreeruda EMT Rullituuridele hiljemalt kolmapäevaks aadressil hegert@rulliklubi.ee Hegert Toomsoo on MTÜ Rulliklubi  ratastoolisõitude koordinaator. 

 
Järgmisel korral, siis juba Tallinnas kaasa elamas. Võistlsute ajakava selline:

20.05.2012

Raplarull (EMT Rullituur 1.etapp)

Rapla

03.06.2012

Tallinna Rulluisumaraton (EMT Rullituur 2.etapp)

Tallinn

30.06.2012

Pärnu Rullimaraton (EMT Rullituur 3.etapp)

Pärnu

29.07.2012

Kunda Rullimaraton (EMT Rullituur 4.etapp)

Kunda

18.08.2012

Kalevipoja Rullimaraton (EMT Rullituur 5.etapp)

08.09.2012

Jüri Rullimaraton (EMT Rullituur 6.etapp)

Jüri

Pilte tegin ka ja neid näeb siit.