31. oktoober 2012

Kohandatud korteritest

Selline uudis siis tänases Tartu Postimehes ratastoolimehest Urmasest, kes otsib ligipääsetavaqd korterit aga ei leia ja kurtis, et pank ka ratastoolis inimest jutule ei võta. Siin tahaks kohe vaielda, et on ka erandeid. Meie ostsime pangalaenuga ligipääsetava korteri selle aasta sõbrapäeval ja panga poolt küll vastuseisu ei olnud - juu siis olime piisavalt usaldusväärsed ja maksujõuliised kliendid. Nüüd rahul ja ratastooliga inimese elu piiritu vabadus ning ligipääsetav elamispind. Kui see bussiliiklus just sama hea oeleks kui Tartus. Meil paraku pole madalapõhjalisi alati võtta ja platvormi vist ehitatakse. Kindlasti peaks linn appi tulema ja puudega inimestele kohandatud kortereid ehitama, sest kui laenuga osta ei jõua ja üüriturul kortereid pole, siis ei saa ju kõik ka Tallinna kolida, kus ühiselamud ligipääsetavad ja uued korterid kerkivad. Meil ehitusfirma peakontor Rootsis ja põhjamaade ehitusstandarditest tuleks eeskuju võtta. Abiks on see nii väikestele kui suurtele, puudega ja eakatele jne. Meie oleme küll rahul ja korterit eraldi kohandama ei pidanud.  

Allpool on artikkel Tartu Postimehest:


Tartus on pea võimatu osta või üürida korterit, kust ratastoolis inimene pääseks liikuma kõrvalise abita, seetõttu kaaluvad linnavõimud võimalust ehitada sobivate korteritega maja linna raha eest.
Vajadus selliste korterite järele on pidev, ehkki järjekorra pikkus üha muutub, nentis Tartu abilinnapea Jüri Kõre. Viimaste päevade seis on, et järjekorras on viis inimest. Vaja oleks üht kolmetoalist, kaht kahetoalist ja kaht ühetoalist korterit, paraku ei leia linn ratastoolis inimestele pinda, kust nad saaksid liikuma korterist ja majast välja.
Kõre sõnutsi on linn kaalunud munitsipaalmajade kohandamist ratastooliinimestele sobivaks, kuid võimalused on piiratud. Isegi kui saab panna tõstukid, mis aitaksid tänava tasapinnast esimesele korrusele, on neis majades kasinad võimalused ehitada käimlad ja vannitoad ratastooliga ligipääsetavaks. «See ei ole perspektiivne tee,» möönis Kõre.
 
Takistus töölkäimiseks
Linn on proovinud leida kokkupuutepunkte ettevõtjate huvidega, et selgitada nende plaane üürisektori arendamisel. Kas on plaanis hakata üürimaju ehitama, ja kui ollakse valmis tegema linnaga koostööd, siis millises vormis oleks see kõige sobilikum. Kõre sõnul oleks võimalus omandada mõnes majas esimene korrus, mis on liikumispuuetega inimestele ligipääsetav. Mõeldav oleks ka lahendus, et erafirma ehitab sobiva maja, aga linn rendib selles korterid. Viimasel juhul tuleks siiski arvestada, et selline korterite rentimine lisanduks linna laenukoormusse, pealegi saaks linn ise maja ehitades laenuraha odavamalt kui erafirma, lausus Kõre. Paraku on linnaeelarve võimalused kasinad, et võtta ette nii suur projekt.
«Tundub siiski, et peame minema linnale majade ehitamise teed,» ütles Kõre. «Oleme orienteerinud tegevused üüriturule, eeldanud, et turg pakub, aga praegu ei paku. Nii on pikka aega olnud.»
Olukorras, kus töötukassal on raha töökohtade kohandamiseks, et ratastoolis inimesed tööle pääseksid, võib saada suureks komistuskiviks just see, et inimesed ei pääse kõrvalise abita kodust välja.
 
Trepiaste kui maailmalõpp
Küsimus pole vaid selles, et üksnes linn ei leia ratastoolis inimestele munitsipaalkorteriks sobivaid üüripindu. Praegu perega Kastani tänavas elav, kuid uut üürikorterit otsiv Urmas Assor ütles, et temal ei ole õnnestunud leida sobivat korterit, kuhu ta ratastooliga teiste abita sisse pääseks ja mis ka hinnalt sobiks. «Ka üks trepiaste on mulle maailmalõpp, sellest ma üles ei saa,» ütles Assor.
Õnnetuse tagajärjel seitsme aasta eest ratastooli jäänud mees vajab praegusestki korterist õue pääsemiseks abi, sest takistuseks on kaks trepiastet ja trepile paigaldatav kaldtee on liiga järsk. Kord juba tänaval, saab ta tänu Sebe uutele invarampidega bussidele ja bussijuhtide abivalmidusele linnas üksi igale poole sõita. Assoril on õnnestunud leida töö, mida saab teha kodukontoris. Palka teenib ta piisavalt selleks, et tema pere ei kuulu sotsiaalabisaajate hulka. Eluasemelaenu endale sobiva kodu rajamiseks ta aga saada ei looda. «Pangaga suheldes pole ratastoolis inimene mitte keegi,» märkis ta. Assor leidis, et uute kortermajade kavandajad võiksid eelistada universaalsemaid lahendusi, kus ei oleks esimesele korrusele minekuks ja lifti eel trepiastmeid. Niisugustest lahendustest oleks abi ka näiteks vanadel inimestel, kel liikumine raskendatud, või ka noortel peredel, kel vaja lapsevankriga majja ja majast välja pääseda.

30. oktoober 2012

Kuuseheki tagused kodutud on abi saanud ja on kadunud...

Kirjutasin 23. oktoober 2012 oma blogis sissekande "Kes elab kuuseheki taga?" ja nüüd siis sain vastuse Haabersti Linnaosa Valitsuse sotsiaaltöötajalt Ruta Kukelt vastuse:


Lp. Tiia Tiik,

Käisime 26.10.2012 kirjeldatud telklaagris. Telklaagris elasid 2 kodutut, kellest üks on suundunud Saaremaale. Teine on Nõmme linnaosa elanik, kes on tuttav Nõmme SHO-le. Kodanikuga jäi kokkulepe, et ta  läheb taas abi küsima Nõmme SHO-sse. Samuti lubasime kontrollima minna, kas ta seda tegi. Lisaks rääkisime talle kodutute varjupaikadest, millega ta oli ise väga hästi kursis ja teadlik erinevatest võimalustest ja kohtadest.

Nõuandeid eestkostjale 3


Eestkostja kohus on eestkostetava vara kasvatada. Ühel kuul jääb töövõimetuspensionist üle 10 eurot, teisel 5 eurot. Kuidas peab eestkostja ülejäägiga talitama?
Rahad tuleb hoida lahus. Eestkostetaval peaks olema oma pangakonto. Jääk jääbki sinna, koguneb vaikselt. Ühel hetkel tekib ehk vajadus otsustada, mida jäägiga teha, näiteks osta talveriided. Kui koos on juba küllaldaselt suur summa, siis kohustab seadus eestkostjat eestkostetava raha kasulikult paigutama. See ei tähenda, et vanem peab minema raha börsile keerutama, riskantseid tehinguid tegema. Kui tehingud õnnestuvad, on muidugi väga hea, aga ebaõnnestumise risk on ju samuti suur. Seadus lubab raha paigutada väärtpaberitesse, mis on turvalisemad. Tavaliselt tuleb nende tehingute tegemiseks küsida kohtult eelnevalt nõusolekut. Kõikvõimalike suuremate tehingute kohta on kohtu eelnev nõusolek ilmtingimata vajalik.

Kas kohtu nõusolek vabastab eestkostja vastutusest, kui tehing ebaõnnestub? Tuleb näiteks pangakrahh?
Jah, just nimelt. Kohtu tagaselja ei tohiks seda teha. Kui aga on kiire olukord ja peab ruttu reageerima, siis seadus lubab ka eelneva nõusolekuta tehingu ära teha, kuid kohustab siis viivitamatult küsima tagantjärele heakskiitu.

Kuidas peab eestkostja talitama eestkostetava kinnisvaraga?
Kui eestkostetaval on kinnisasju, nagu korterid, maad, varad vms, siis need ei tohi niisama seista. Näiteks kui eestkostetav elab hooldekodus ja tema nimel on korter, siis peaks korter olema antud üürile, et see tooks üüritulu, mille arvelt on võimalik korteri ülalpidamist katta, teha vajadusel remonti jne. Sama asi käib kinnisasjaga. Need ei tohiks seisma jääda.
Üürile andmine käib kohtu nõusolekul. Lubamatud on olukorrad, kus antakse pind üürile eelnevalt kohtu käest luba küsimata.

Puudega lapsele on sünnipäevaks kingitud hinnaline maal. Kuidas eestkostja peab seda hoidma?
Tuleb tagada, et see säiliks. Kui hoiutingimuste tagamine tähendab kulude tekkimist, siis jällegi – kulude katte saab küsida eestkostetava vara arvelt. Kui kulude katmiseks vara ei ole, siis tuleks kohtult küsida, mida teha tuleks. Äkki peaks ära müüma, sest kulud on nii suured, et see tekitab probleeme toimetulekuga.

Aga müügiks tuleb kohtu käest luba küsida?
Ilmtingimata. Tuleb ära põhjendada, miks müüakse. Kas vara ei ole vajalik, on selle ülalpidamine liiga koormav? Või siis on varast saadavat raha vaja ülalpidamiseks. Tavaline asi on hooldekodudes olemine. Hooldekodus ülalpidamise eest maksmiseks võib vahel olla mõistlik vara ära müüa, saada raha ja siis selle arvelt tasuda ülalpidamise eest.

Kas teovõimetu puudega inimene võib kinkida talle näiteks sünnipäevaks kingitud kalli maali oma vennale?
Kui kohus lubab, siis võib. Seda ei saa otsustada eestkostja. Kingituste tegemine ei ole lubatud eestkostja vara arvelt, välja arvatud tavapärased väikesed sünnipäevakingitused, mis ei ole ju kuigi suure väärtusega. Aga need, millel on suurem väärtus, AINULT kohtu nõusolekul.

Kuidas kohtuga asju ajada? Kas igal eestkostjal on kohtu poolt määratud kontaktisik, kelle käest vajadusel nõu ja nõusolekut küsida?
Kohtusse pöördumine tähendab kirjaliku avalduse esitamist: soovin nõusolekut selle, teise, kolmanda tehingu jaoks. Kohus vastab sellele.
Kohtu poolt ei ole kinnitatud ühtegi konkreetset isikut, kellele kas või meil saata ja öelda, et tahetakse raha paigutada, küsida nõu, mida teha, mida tohib, mida ei tohi. Kohtuga suhtlemine tähendab ikkagi kohtusse vormikohase avalduse saatmist. Avalduse sisu võib olla küll kaunis napp – olen eestkostja, tal on selline vara, soovin paigutada, palun nõusolekut – ei pea olema rohkemat. Tegemist on hagita menetlusega, mis tähendab, et kohus peab ise olema aktiivne, küsima andmeid, otsima vajadusel ise, mida ta otsuse tegemiseks vajab. Eestkostja asi on ainult anda avaldus n-ö ukse vahelt sisse, kohus on partner, kes asju lahendab.

Anne Lill

Nõudeid eestkostjale 2


Kas eestkostetavale ostetud toidu kohta tuleb võtta eraldi tšekk? Ja eluasemekulude kohta eraldi arved?
Toidu kohta ei pea eraldi tšekke võtma, see on ju loomulik, et perele ostetakse toitu ühiselt. Aruandele tuleb lisada üldsummaga tšekk, pereliikmete arv on ilmselgelt tõendatav, ning kui matemaatiline tehe on õige ja kehtib, siis ei tohiks probleemi olla. Kulud jagunevad võrdselt kõigi pereliikmete vahel.
Üüriga on sama lugu: me arvestame välja proportsiooni. Aga juhul kui eestkostetav vajab midagi, mis tekitab suurema kulu, siis tuleb olukord ära kirjeldada ja arvestada proportsioon teisiti. Näiteks võib eestkostetav vajada mingit aparaati, mis võtab palju voolu, ja pere elektritarbimine on selle tõttu suurem. Sel juhul peaks püüdma tõendada, missugune oleks elektriarve eestkostjaga ja eestkostjata, ja tuua see vahe välja. Kui tema peale minev suurem kulu on põhjendatud, siis läheb see tema arvelt.

Eestkostetava rahaga tehtud kulutused peavad olema mõistlikud. Kas see tähendab, et eestkostetava rahaga tuleb toitu osta ainult Säästumarketist?
Ei pea. Kui rahast tuleb välja, siis ei ole probleeme osta mida iganes ja kust meeldib. Võib ka delikatesse kokku osta.
Seejuures ei tohiks kõrvale jääda ka turult ostmine. Tihtipeale naturaalsed toiduained, kodumaised toiduained ja hea värske toidukraam saadaksegi turult ning miks mitte sealt osta. Või siis tööstuskaup – riided on turul sageli odavamad. Võib-olla nende kvaliteet ei ole kõige parem, aga need on odavamad. Seega pole mõistlik turult ostmist välistada. Enamasti turult tšekke ei saa, aga oleme püüdnud olukorda lahendada selliselt, et arvestame riietel enamasti küljes olevaid hinnakleepse. Need tuleks alles jätta ning kirjutada kulude vihikusse, et sellel kuupäeval ostetud sellelt turult selline asi, ja panna juurde see hinnasilt. Põhimõtteliselt ei tohiks sellega väga probleemi olla, kui kulud on ausalt ja järjepidevalt kirja pandud, miks peaks selles kahtlema?

Kas kuu lõpuks kasutamata jäänud raha tuleb ülejäägiks lugeda ja kohe kasumit tootma panna? Või tohib ülejäägi järgmisel kuul elamiseks ära kasutada?
Mõistlik on pidada kulude kohta jooksvat arvestust ja teha seda pidevalt. Näiteks rahapäeviku vormis. Kohus küsib aruannet üks kord aastas ja mitte tihemini. Kui aga hakata aasta lõpus aruannet kokku panema ja meenutama, kuhu rahad läksid, võib see osutuda väga keeruliseks, sest ei ole enam meeles, miks osteti, mida üks või teine tšekk sisuliselt tähendab. Nii et mõistlik on jooksvalt arvestust pidada. Samas ei tähenda rahakasutus seda, et iga kuu lõpus peab sissetulek jõudma nulli. Ei pea, võib vabalt üle jääda, võib ka millegi suurema jaoks koguda. Näiteks koguda suvi läbi raha selleks, et sügisel osta talveriided, mis on tavapäraselt suurem kulutus, või koguda mis iganes eesmärgil. See raha peab olema kogutud siis eestkostetava jaoks, tema huvides.
Samuti peaks olema läbi mõeldud see, mis saab varadega pikemas plaanis. Kõik vananevad, praegune lapsevanem, eestkostja on kunagi vana ning ühel päeval väljub tõenäoliselt eestkostetav tema n-ö võimete alt. Vanemad surevad, võivad haigestuda ja abi vajama hakata ning siis võib tekkida probleem, kuidas last hakatakse ülal pidama. Nii et mõistlik võiks olla vara koguda kaugema eesmärgiga, et oleks ka tulevikus tagatud eestkostetava toimetulek.

Kas on olemas nimekiri kulutustest, mida võib ja mida ei või eestkostetava rahaga teha?
Mingisugust nimekirja või näidisloetelu ei ole kindlasti olemas. Kõik sõltub ikkagi ainult sellest, millised on eestkostetava vajadused. Rohkem kriteeriume ei ole. Ei tohi kulutada selle peale, mida eestkostetav ei vaja, ja kulutada saab kõige peale, mida ta vajab. Ning kui vajaduse tõendamisega tekib probleem, siis sel juhul tuleks arsti või mõne teise spetsialisti käest tõend küsida.
Samas võib kohus küsida – toon sellise näite –, miks on ostetud eestkostetavale jalgratas, kui ta ei suuda liikuda. Sel juhul võib tulla küsimärgi alla kulu otstarbekus. Tal võib olla tahtmine jalgratta järele, kuid kui ta ei suuda sellega midagi teha, siis kas see on mõistlik? Võib-olla on õigustatud see, et tal seisab jalgratas toanurgas, ta vaatab seda, saab positiivse emotsiooni, võib-olla on kõik korras. Aga siis peab seda suutma ka kohtule veenvalt tõendada.

Kas eestkostetava rahaga võib osta perekonna autole bensiini?
Kui see on eestkostetava jaoks vajalik kulutus, siis ei ole see probleem. Ainult et siis tuleb taas ära näidata, et oli selline vajadus. Vajadused tasub jooksvalt üles kirjutada. Võib-olla lihtsalt minnakse nädalavahetusel perega Lõuna-Eesti mägede vahele sõitma ja selleks läheb vaja masinat, kütust, ehk isegi saaks sinna arvestada mingi proportsiooni kindlustusest. Kõik see, mida tavapäraselt tehakse – võimalus on olemas, vabalt võib taolisi kulutusi teha. Aga sellisel juhul tuleb arvestada proportsiooniga pereliikmete suhtes.

Kas eestkostetav võib oma pensioniga osaleda kassitoidu ostmisel pere lemmikloomale? Või on vaja ostutšeki kõrvale panna ka psühhiaatri tõend, et kass mõjub tema psüühikale hästi?
Mõni kohtunik kindlasti mõistab, et lemmikloomad on tavapärane nähe, ning ei ole põhjust kahelda, et eestkostetavad ei vaja lemmikloomi. Kõik teavad delfiiniteraapiast ja hobuteraapiast. Seegi, et kassi silitamine on rahustav, on üldteada. Aga ma möönan, et inimesed on erinevad, kohtunikud sealhulgas, ja mõni võib vajada selle kohta täiendavat tõendust.

Kas käsimüügist ostetud ravimite vajalikkust eestkostetavale tuleb tõendada arstitõendiga?
Põhimõtteliselt võiks sellest abi olla. Hea reegel on, et mida rohkem tõendeid kokku otsida, seda kergem on tõendada. Teisalt jällegi tekib siin mõistlikkuse probleem. See on üldteada, et inimesed vajavad vitamiine, seda ei pea perearsti dokumendiga tõendama. Kui tegemist ei ole mingi spetsiifilise käsimüügiravimiga, võib olla lihtsalt ostutšekk, ilma rohkema tõendamiseta. Lihtsalt – kõik vajavad kevadel C-vitamiini näiteks. Miks mitte, sellisel juhul ei ole rohkemat vaja. Kui aga tegemist on millegi spetsiifilisemaga ja eriti kui see on kulukas, võiks olla vajadusel olemasolu tõendamiseks täiendavalt veel näiteks perearsti vastav dokument. Suund on pigem ikkagi selles suunas, et tõendeid TULEB koguda. Meie õigusruum on väga Saksa õigusega seotud, ja seal on see tavapärane norm. Kogutaksegi iga porgandi kohta eraldi tšekk, iga tableti kohta eraldi tšekk ja see on norm. Meil on vaja sellega lihtsalt harjuda.

Kui kaua tuleb säilitada rahapäevikuid, tšekke, tõendeid?
Põhimõtteliselt peaks piisama aastast ehk aruandeperioodist. Kui on aga vaidlusi, mida ei ole kohe märgatud või tuleb nõudeid, siis tavapärane nõuete esitamise tähtaeg on kolm aastat. Nii et tšekke oleks mõistlik alles hoida kolm aastat.Seadus on uus. Praktikat Eestis ei ole. See on ka kohtute jaoks uus, siia on vaja aega, et mõistlikkus ka kohtu mõttes paika loksuks.

Nõuandeid eestkostjale 1

Kui keegi küsib, siis tuleb ka vastus leida. Küsimus oli: kui täiskasvanud laps on hooldekodus ja seal oli millegipärast nõutud, et peab eraldi arve olema, et kas siis ikka peab, on see vajalik?Leidsin selle Puutepunkti lehelt, mida jagan teiegagi. 

Nõuandeid eestkostjale  “Puutepunkti” küsimustele vastab jurist Elina Madal.

Paljud vanemad on ka täisealistele teovõimetutele lastele lihtsalt vanemad ning pole eestkostet ametlikult vormistanud. Kas eestkoste vormistamine on kohustuslik?
Eestkostjaks vormistamist ei ole kuskil kohustusena kirjas, küll aga oleks eestkoste vormistamine igati mõistlik, et täisealiseks saanud, aga teovõimetu lapse õigused ei jääks kaitseta. Kui inimene ei saa vaimupuude tõttu aru tehingutest, nende tähendusest ja tagajärgedest, oleks mõistlik seada tema üle eestkoste. Samas seadus ei ütle, et see on ainuke võimalus tema õigusi kaitsta. Juhul kui puue ei ole nii sügav, et inimene millestki aru ei saa, siis selles osas, milles ta on adekvaatne mõistma tagajärgi, tähendusi jne, on võimalik tema asju ajada volikirja andmise kaudu. Selle juures hindab kohus, millist varianti kasutatakse: kas on vajalik eestkoste või teatud tehinguteks volikirja andmine.
Tähtis on mõista, et eestkostja on esindaja. Eestkoste on juriidiline termin, see tähendab esindussuhet. Ema on oma kuni 18-aastasele lapsele seadusest tulenevalt esindaja, tema seaduslik eestkostja. Kui inimene saab 18-aastaseks, eestkoste lõpeb. Sellest ajast alates peaks täisealine inimene suutma iseseisvalt toime tulla, juba vanusest tulenevalt. Kui tema seisund seda ei võimalda, siis peab keegi teda aitama. Esindus ei liigu automaatselt üle. Kui vaimupuudega inimene suudab sellest aru saada, võib see toimuda volituse andmise kaudu, kui aga mitte, siis ei ole teist võimalust, kui määrata eestkostja, ja see käib paraku ainult kohtu kaudu.

Üks normaalne vanem ju hoolitseb oma puudega lapse eest nii hästi, kui vähegi jaksab. Mis olukorras võiksid tema õigused kaitseta jääda?
Kui laps saab 18-aastaseks, muutub ta seaduse järgi põhimõtteliselt teovõimeliseks, kes peaks ise oma asju ajama. Samas ei pruugi ta oma seisundi tõttu selleks võimeline olla. Nüüd, kas või selleks, et ta võiks täisikka jõudnult võtta välja oma esimese pensioni, vajab ta kellegi abi. Täisealise inimese pensioni ei tohi vanem enam puutuda. Pensioni kasutatakse täisealiseks saanud puudega lapse jaoks samamoodi nagu varem, küll aga tuleb kõrvale võtta ka tõendusmaterjal: vanemal peavad olema ette näidata kuludokumendid, mille peale teovõimetu lapse raha on kulunud. Nõue on selline, et inimese pensioni tuleb kasutada tema enda jaoks. Juhul kui ülalpidamiseks mõeldud rahast jääb osa üle, peab selle säilitama. See raha tuleb paigutada kasumit teenima. Kogu varast tuleb hüve tuleb säilitada eelkõige tema enda jaoks. Siin võib välja kujuneda olukord, kus vaimupuudelisest inimesest saab perekonna kõige rikkam liige. Teistel ei pruugi olla ei vara, ei sissetulekut, temal on, aga seda ei tohi teiste peale kasutada.

Kas ka sellisel juhul, kui vanem pole eestkostet vormistanud ja on oma teovõimetule täisealisele lapsele endiselt lihtsalt lapsevanem, tuleb lapse pensioni kasutamist dokumentaalselt tõestada?
Jah. Kui kohus saab teada, kust iganes – omavalitsuse kaudu, naabritelt vm –, et on olemas sellises seisundis inimene, kes ise ei saa oma rahaasjadest aru, siis see inimene, kes on kasutanud tema rahasid, peab asuma tõendama, et need on läinud tema tarbeks. Vastasel korral võidakse öelda, et tegemist on omastamisega. Nii et sellel asjal võib olla kriminaalne taust.
Seadus nõuab, et varad, sealhulgas raha, tuleb hoida eraldi. Kui siiamaani tihtipeale sellel eestkostetaval ei olnud oma pangakontot, raha toodi koju või see laekus näiteks vanema kontole, siis nüüd oleks mõistlik seada sisse omaette pangakonto. Nõnda on lihtsam jälgida, kuidas rahad liiguvad, ja on kergem aruannetki teha. Sellisel moel on kergem näidata, et varasid kasutatakse just eestkostetava tarbeks.

Milles seisneb järelevalve eestkostjate üle? Kes eestkostjaid kontrollib?
Eestkoste järele valvab nüüd uue seaduse järgi ainult kohus. Selleks tuleb esitada perioodiline aruanne, kus kajastatakse kogu eestkostetava varaga toimunu. Nagu ma enne ütlesin, määrataksegi eestkoste tavaliselt tehingute tegemiseks eestkostetava varaga, ning nüüd tuleb aru anda, mis varaga on toimunud: milliseid tehinguid tehtud, mille peale kulutatud. Tuleb lähtuda üldisest põhimõttest, et eestkostetava vara ei tohiks väheneda ja kogu eestkoste peab olema suunatud vara suurendamisele või säilitamisele. Eestkostetava vara reeglina väheneda ei tohi, kui see hakkab vähenema, siis võib olla tegemist probleemiga. Seda kohus kontrollibki.

Kuidas vältida vara vähenemist, kui inimese ainus vara on igakuine töövõimetuspension? Millestki tuleb ju elada?
Vara kasutatakse inimese ülalpidamiseks, nii et sedasama pensioni on täiesti normaalne kasutada tema igakuiseks toimetulekuks. Kui aga pensioni jääb tema igakuisest ülalpidamisest üle, peaks ülejääk alles püsima, seda ei saa kasutada teiste pereliikmete jaoks. Ka ei või teha sellest mingisuguseid mõttetuid kulutusi sellele, mida eestkostetav tegelikult ei vaja.
(Jätkub.)  Anne Lill

Loe ka: Nõuandeid eestkostjale (2. osa), Nõuandeid eestkostjale (3. osa), Uus perekonnaseadus: Eestkostja kogugu tšekke, Seadus on selline!, Miks selline kord?, Kas seda uut korda on ikka vaja?

25. oktoober 2012

Tali tuleb ja taevast tuleb lund alla

Ilm kisub talviseks ja nii käisime täna kummipoistel külas Suur-Sõjamäe teel, Ülemiste keskuse taga. Me seal püsikliendid ja teenindus on viimase peal. Nüüd siis saab pereautos sõita turvalisemalt talvele vastu. Poja tegi velgede transat ja mina olin sel korral ainult töödejuhataja. 
Ja tuligi hommikul taevast alla lumehelbekesi ja mind ei häiri see, sest täna on 25.oktoober 2012 aga 21 aastat tagasi pidasime pulmi ja läksin mehele. Siis oli veel lumeta päev, kuid mälestus on jäänud ja viimati nägin nädalavahetusel ka exi. Meenutasin aga eriti ei meenugi millal eelmine kord kohtusime ja tundub, et sellest on palju aega mööda läinud ja vett merre voolanud... Vist 10 aastat, kui ma ei eksi. Õnneks on poisid suureks kasvanud ja tihedamini oma papat näinud. Hea, et vana Tiik ja Almari-onu kolimiseks appi tulid, kuigi nii noorel inimesel seda vara eriti polnudki, sest televiisor on minu soetatud ja jäi koju Rened lõbustama ja lahusvara jagasid vennad nii ära,, et kui koos sünnipäeva raha eest ostetud kõlarite süsteem, siis sedagi ei suutnud nad poolitada ning jäi koju. Kolisime siis ka lastetoa ringi ja tegime ühe suuremat sorti kraamimise.
Aga tore on, et vanem poeg otsustas omaette elama minna ja  oli ka aeg, sest vanust teisel juba 20 ja pool aastat ning tööd on ka juba üle aasta teinud. Tubli noormees. Nüüd Õismäel siis harjutab omamoodi ühikaelu. Mul on selle üle hea meel ja mis sest, et süüa ei oska enam mina teha ja toitu jääb alles... Eks siis kui Imre koju käima juhtub, siis ikka panen ta laua taha istuma ja söödan kõhu täis. Seniks las harjutab seda kolhoosielu ja tunneb vabadusest rõõmu.

Kutse teabepäevale 31.10.12



Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puudega inimesi, puudega laste vanemaid, hooldajaid ja puuetega inimeste spetsialiste 31. oktoobril kell 14 algavale teabepäevale

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59
Teabepäeva kava:
14.00-14.45 Uuringuraporti "World Report on Disability 2011 (Maailma puudealane raport 2011)" tutvustus Marge Reinap, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Tallinna esinduse juhataja
14.45-15.30 Ülevaade töövõimetuskindlustussüsteemi planeeritavatest muudatustest Tiina Ojakallas, Sotsiaalmimisteeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna koosseisuväline koordinaator
15.30-16.00 Kohvipaus
16.00-16.45 Ülevaade rehabilitatsioonisüsteemi planeeritavatest muudatustest Marina Runno, Sotsiaalmimisteeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist
16.45-17.00 Projekti "Tööotsija tööriistakast - abiks puuetega inimestele ja puuetega laste vanematele" puuetega laste vanematele suunatud tegevuste tutvustus Külli Urb, Tallinna Puuetega Inimeste Koja projektijuht
17.00 Päeva kokkuvõte ja lõpetamine
Tõlge vene keelde. Eelregistreerumine teabepäevale kuni 30. oktoobrini tel: 656 4048 või e-mailil: kylli@tallinnakoda.ee  Teabepäev toimub projekti "Tööotsija tööriistakast-abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale" raames, mida toetatab Euroopa Sotsiaalfond. Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn Telefon: 656 4048 e-post: koda@tallinnakoda.ee http://www.tallinnakoda.ee

23. oktoober 2012

Vabaduse väljaku tunnelist

Saatsin 8.10.12 kirja Tallinna Vabaduse väljaku tunneli taas kord remondis oleva invatõstuki kohta. Täna oli jälle liikumispuudega inimestel asja Linnavalitsuse Spordiametisse ja taaskord oli seal sellel tõstukil silt AVARII!

Kaua võib, sest miks pole teisel pool teed, nt Harju tn pool invaparkimiskohti ja sinna saamiseks on see invatõstuk pidevalt remondis. Samas on invaparkimiskohad tasuta, linna alal, vaid Roosikrantsi tn otsas. Me teeme tööd MTÜdes vabatahtlikkuse korras ja ei peaks invaparkimisele maa-aluses parklas peale maksma. Lihtsam variant oleks sinna valve (kaamera) panna, et see tõstuk pidevalt katki ei läheks. Ja kui läheb katki, siis selle kohta tuleks silt juba liftiustele panna, et inimesed ei peaks oma energiat kulutama ratastoolis tunnelis seiklemisega. Kui võimalik, siis sinna võiks kaldtee planeerida, oleks odavam ja vargakindlam variant, sest ka lapsevankriga ja muude vahenditega on sealt trepist kehv alla ja üles minna. Millal see tõstuk Vabaduse väljaku tunnelis tööle pannakse ja ära remonditakse? Kas me oleme nii rikkad, et osta odava kvaliteediga asju! Ja neid siis aina remontida, parandada ja sulgeda ja avada.

Ja vastuse sain päris kiiresti juba 11.10.12:


Vabandame tekkinud kahetsusväärse olukorra pärast! Kahjuks on invalifti uksehingede süsteem väga nõrk ja tihtipeale hinged väänduvad ning purunevad. Otsisime lifti varuosade tarnijatelt tugevamast metallist uksehinged mis paigaldatakse 42 nädala alguses. Loodame, et sellist olukorda enam edaspidi ei teki!
 
Lugupidamisega, Ivar Lindpere, AS Tallinna Tööstuspargid juhataja 

Sotsiaalnõustamisest

Täna käis minu, st sotsiaaltöötaja, vastuvõtul proffesionaalne invaliid ehk puudega inimene. No ei saanud mina temast alguses aru ja siis selgitasin, et puuet ei määrata proffesionaalsuse alusel, vaid meditsiinilistel ja sotsiaalsetel alustel. Siis selgus, et on kutsehaiguse tõttu ja asja hakkas ajama siis, kui oli aasta 1979. Tööpõld ei lõpe iial ja ametikasvu tõus kaasneb iga päevaga. Kogemuse võrra rikkam. Kes tahab sotsiaalnõustamist, siis broneerige aeg ette ja olen teie päralt. Kui soovite, siis võite ka küsimused ette saata meilile tiia@tallinnakoda.ee

Tule tasuta sotsiaalnõustamisele.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda pakub puuetega inimestele ning puuetega laste vanematele ja hooldajatele tasuta sotsiaalnõustamist.
 
Milliste küsimustega võib sotsiaaltöötaja poole pöörduda?
     töövõimetuspensioni ja puude raskusastme taotlemine
     teenuste (transport, haridus, rehabilitatsioon, tööhõive, jmt) kasutamine
     toetuste ja soodustuste taotlemine
     abivahendite taotlemine
     hooldaja määramine
     sotsiaalabi saamine, jne

Tasuta nõustamised toimuvad nii eesti kui vene keeles.
Registreerumine ja lisainfo: tel 55 672 585; e-post: kylli@tallinnakoda.ee
Tasuta sotsiaal- ja psühholoogilist nõustamist pakutakse Tallinna Puuetega Inimeste Koja projekti “Tööotsija tööriistakast – abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale” raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Endla 59, 10615 Tallinn
Telefon: 656 4048


Autoreis Kreekasse 6

 16.mai 2024 Albaanias sajab ja väljas on hall. l 7.45 alustame sõitu Tiranasse. Palju autosid, vähe parkimiskohti. Inimesed jätavad autod i...