Nõuandeid eestkostjale 1

Kui keegi küsib, siis tuleb ka vastus leida. Küsimus oli: kui täiskasvanud laps on hooldekodus ja seal oli millegipärast nõutud, et peab eraldi arve olema, et kas siis ikka peab, on see vajalik?Leidsin selle Puutepunkti lehelt, mida jagan teiegagi. 

Nõuandeid eestkostjale  “Puutepunkti” küsimustele vastab jurist Elina Madal.

Paljud vanemad on ka täisealistele teovõimetutele lastele lihtsalt vanemad ning pole eestkostet ametlikult vormistanud. Kas eestkoste vormistamine on kohustuslik?

Eestkostjaks vormistamist ei ole kuskil kohustusena kirjas, küll aga oleks eestkoste vormistamine igati mõistlik, et täisealiseks saanud, aga teovõimetu lapse õigused ei jääks kaitseta. Kui inimene ei saa vaimupuude tõttu aru tehingutest, nende tähendusest ja tagajärgedest, oleks mõistlik seada tema üle eestkoste. Samas seadus ei ütle, et see on ainuke võimalus tema õigusi kaitsta. Juhul kui puue ei ole nii sügav, et inimene millestki aru ei saa, siis selles osas, milles ta on adekvaatne mõistma tagajärgi, tähendusi jne, on võimalik tema asju ajada volikirja andmise kaudu. Selle juures hindab kohus, millist varianti kasutatakse: kas on vajalik eestkoste või teatud tehinguteks volikirja andmine.

Tähtis on mõista, et eestkostja on esindaja. Eestkoste on juriidiline termin, see tähendab esindussuhet. Ema on oma kuni 18-aastasele lapsele seadusest tulenevalt esindaja, tema seaduslik eestkostja. Kui inimene saab 18-aastaseks, eestkoste lõpeb. Sellest ajast alates peaks täisealine inimene suutma iseseisvalt toime tulla, juba vanusest tulenevalt. Kui tema seisund seda ei võimalda, siis peab keegi teda aitama. Esindus ei liigu automaatselt üle. Kui vaimupuudega inimene suudab sellest aru saada, võib see toimuda volituse andmise kaudu, kui aga mitte, siis ei ole teist võimalust, kui määrata eestkostja, ja see käib paraku ainult kohtu kaudu.

Üks normaalne vanem ju hoolitseb oma puudega lapse eest nii hästi, kui vähegi jaksab. Mis olukorras võiksid tema õigused kaitseta jääda?

Kui laps saab 18-aastaseks, muutub ta seaduse järgi põhimõtteliselt teovõimeliseks, kes peaks ise oma asju ajama. Samas ei pruugi ta oma seisundi tõttu selleks võimeline olla. Nüüd, kas või selleks, et ta võiks täisikka jõudnult võtta välja oma esimese pensioni, vajab ta kellegi abi. Täisealise inimese pensioni ei tohi vanem enam puutuda. Pensioni kasutatakse täisealiseks saanud puudega lapse jaoks samamoodi nagu varem, küll aga tuleb kõrvale võtta ka tõendusmaterjal: vanemal peavad olema ette näidata kuludokumendid, mille peale teovõimetu lapse raha on kulunud. Nõue on selline, et inimese pensioni tuleb kasutada tema enda jaoks. Juhul kui ülalpidamiseks mõeldud rahast jääb osa üle, peab selle säilitama. See raha tuleb paigutada kasumit teenima. Kogu varast tuleb hüve tuleb säilitada eelkõige tema enda jaoks. Siin võib välja kujuneda olukord, kus vaimupuudelisest inimesest saab perekonna kõige rikkam liige. Teistel ei pruugi olla ei vara, ei sissetulekut, temal on, aga seda ei tohi teiste peale kasutada.

Kas ka sellisel juhul, kui vanem pole eestkostet vormistanud ja on oma teovõimetule täisealisele lapsele endiselt lihtsalt lapsevanem, tuleb lapse pensioni kasutamist dokumentaalselt tõestada?

Jah. Kui kohus saab teada, kust iganes – omavalitsuse kaudu, naabritelt vm –, et on olemas sellises seisundis inimene, kes ise ei saa oma rahaasjadest aru, siis see inimene, kes on kasutanud tema rahasid, peab asuma tõendama, et need on läinud tema tarbeks. Vastasel korral võidakse öelda, et tegemist on omastamisega. Nii et sellel asjal võib olla kriminaalne taust.

Seadus nõuab, et varad, sealhulgas raha, tuleb hoida eraldi. Kui siiamaani tihtipeale sellel eestkostetaval ei olnud oma pangakontot, raha toodi koju või see laekus näiteks vanema kontole, siis nüüd oleks mõistlik seada sisse omaette pangakonto. Nõnda on lihtsam jälgida, kuidas rahad liiguvad, ja on kergem aruannetki teha. Sellisel moel on kergem näidata, et varasid kasutatakse just eestkostetava tarbeks.

Milles seisneb järelevalve eestkostjate üle? Kes eestkostjaid kontrollib?

Eestkoste järele valvab nüüd uue seaduse järgi ainult kohus. Selleks tuleb esitada perioodiline aruanne, kus kajastatakse kogu eestkostetava varaga toimunu. Nagu ma enne ütlesin, määrataksegi eestkoste tavaliselt tehingute tegemiseks eestkostetava varaga, ning nüüd tuleb aru anda, mis varaga on toimunud: milliseid tehinguid tehtud, mille peale kulutatud. Tuleb lähtuda üldisest põhimõttest, et eestkostetava vara ei tohiks väheneda ja kogu eestkoste peab olema suunatud vara suurendamisele või säilitamisele. Eestkostetava vara reeglina väheneda ei tohi, kui see hakkab vähenema, siis võib olla tegemist probleemiga. Seda kohus kontrollibki.

Kuidas vältida vara vähenemist, kui inimese ainus vara on igakuine töövõimetuspension? Millestki tuleb ju elada?

Vara kasutatakse inimese ülalpidamiseks, nii et sedasama pensioni on täiesti normaalne kasutada tema igakuiseks toimetulekuks. Kui aga pensioni jääb tema igakuisest ülalpidamisest üle, peaks ülejääk alles püsima, seda ei saa kasutada teiste pereliikmete jaoks. Ka ei või teha sellest mingisuguseid mõttetuid kulutusi sellele, mida eestkostetav tegelikult ei vaja.

(Jätkub.)  Anne Lill

Loe ka: Nõuandeid eestkostjale (2. osa), Nõuandeid eestkostjale (3. osa), Uus perekonnaseadus: Eestkostja kogugu tšekke, Seadus on selline!, Miks selline kord?, Kas seda uut korda on ikka vaja?