Nõuandeid eestkostjale “Puutepunkti” küsimustele vastab jurist Elina Madal.
Paljud
vanemad on ka täisealistele teovõimetutele lastele lihtsalt vanemad
ning pole eestkostet ametlikult vormistanud. Kas eestkoste vormistamine
on kohustuslik?
Eestkostjaks
vormistamist ei ole kuskil kohustusena kirjas, küll aga oleks eestkoste
vormistamine igati mõistlik, et täisealiseks saanud, aga teovõimetu
lapse õigused ei jääks kaitseta. Kui inimene ei saa vaimupuude tõttu aru
tehingutest, nende tähendusest ja tagajärgedest, oleks mõistlik seada
tema üle eestkoste. Samas seadus ei ütle, et see on ainuke võimalus tema
õigusi kaitsta. Juhul kui puue ei ole nii sügav, et inimene millestki
aru ei saa, siis selles osas, milles ta on adekvaatne mõistma tagajärgi,
tähendusi jne, on võimalik tema asju ajada volikirja andmise kaudu.
Selle juures hindab kohus, millist varianti kasutatakse: kas on vajalik
eestkoste või teatud tehinguteks volikirja andmine.
Tähtis
on mõista, et eestkostja on esindaja. Eestkoste on juriidiline termin,
see tähendab esindussuhet. Ema on oma kuni 18-aastasele lapsele
seadusest tulenevalt esindaja, tema seaduslik eestkostja. Kui inimene
saab 18-aastaseks, eestkoste lõpeb. Sellest ajast alates peaks
täisealine inimene suutma iseseisvalt toime tulla, juba vanusest
tulenevalt. Kui tema seisund seda ei võimalda, siis peab keegi teda
aitama. Esindus ei liigu automaatselt üle. Kui vaimupuudega inimene
suudab sellest aru saada, võib see toimuda volituse andmise kaudu, kui
aga mitte, siis ei ole teist võimalust, kui määrata eestkostja, ja see
käib paraku ainult kohtu kaudu.
Üks
normaalne vanem ju hoolitseb oma puudega lapse eest nii hästi, kui
vähegi jaksab. Mis olukorras võiksid tema õigused kaitseta jääda?
Kui
laps saab 18-aastaseks, muutub ta seaduse järgi põhimõtteliselt
teovõimeliseks, kes peaks ise oma asju ajama. Samas ei pruugi ta oma
seisundi tõttu selleks võimeline olla. Nüüd, kas või selleks, et ta
võiks täisikka jõudnult võtta välja oma esimese pensioni, vajab ta
kellegi abi. Täisealise inimese pensioni ei tohi vanem enam puutuda.
Pensioni kasutatakse täisealiseks saanud puudega lapse jaoks samamoodi
nagu varem, küll aga tuleb kõrvale võtta ka tõendusmaterjal: vanemal
peavad olema ette näidata kuludokumendid, mille peale teovõimetu lapse
raha on kulunud. Nõue on selline, et inimese pensioni tuleb kasutada
tema enda jaoks. Juhul
kui ülalpidamiseks mõeldud rahast jääb osa üle, peab selle säilitama.
See raha tuleb paigutada kasumit teenima. Kogu varast tuleb hüve tuleb
säilitada eelkõige tema enda jaoks. Siin võib välja kujuneda olukord,
kus vaimupuudelisest inimesest saab perekonna kõige rikkam liige.
Teistel ei pruugi olla ei vara, ei sissetulekut, temal on, aga seda ei
tohi teiste peale kasutada.
Kas
ka sellisel juhul, kui vanem pole eestkostet vormistanud ja on oma
teovõimetule täisealisele lapsele endiselt lihtsalt lapsevanem, tuleb
lapse pensioni kasutamist dokumentaalselt tõestada?
Jah.
Kui kohus saab teada, kust iganes – omavalitsuse kaudu, naabritelt vm
–, et on olemas sellises seisundis inimene, kes ise ei saa oma
rahaasjadest aru, siis see inimene, kes on kasutanud tema rahasid, peab
asuma tõendama, et need on läinud tema tarbeks. Vastasel korral võidakse
öelda, et tegemist on omastamisega. Nii et sellel asjal võib olla
kriminaalne taust.
Seadus
nõuab, et varad, sealhulgas raha, tuleb hoida eraldi. Kui siiamaani
tihtipeale sellel eestkostetaval ei olnud oma pangakontot, raha toodi
koju või see laekus näiteks vanema kontole, siis nüüd oleks mõistlik
seada sisse omaette pangakonto. Nõnda on lihtsam jälgida, kuidas rahad
liiguvad, ja on kergem aruannetki teha. Sellisel moel on kergem näidata,
et varasid kasutatakse just eestkostetava tarbeks.
Milles seisneb järelevalve eestkostjate üle? Kes eestkostjaid kontrollib?
Eestkoste
järele valvab nüüd uue seaduse järgi ainult kohus. Selleks tuleb
esitada perioodiline aruanne, kus kajastatakse kogu eestkostetava varaga
toimunu. Nagu ma enne ütlesin, määrataksegi eestkoste tavaliselt
tehingute tegemiseks eestkostetava varaga, ning nüüd tuleb aru anda, mis
varaga on toimunud: milliseid tehinguid tehtud, mille peale kulutatud.
Tuleb lähtuda üldisest põhimõttest, et eestkostetava vara ei tohiks
väheneda ja kogu eestkoste peab olema suunatud vara suurendamisele või
säilitamisele. Eestkostetava vara reeglina väheneda ei tohi, kui see
hakkab vähenema, siis võib olla tegemist probleemiga. Seda kohus
kontrollibki.
Kuidas vältida vara vähenemist, kui inimese ainus vara on igakuine töövõimetuspension? Millestki tuleb ju elada?
Vara
kasutatakse inimese ülalpidamiseks, nii et sedasama pensioni on täiesti
normaalne kasutada tema igakuiseks toimetulekuks. Kui aga pensioni jääb
tema igakuisest ülalpidamisest üle, peaks ülejääk alles püsima, seda ei
saa kasutada teiste pereliikmete jaoks. Ka ei või teha sellest
mingisuguseid mõttetuid kulutusi sellele, mida eestkostetav tegelikult
ei vaja.
(Jätkub.) Anne Lill
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar