Tali tuleb ja taevast tuleb lund alla

Ilm kisub talviseks ja nii käisime täna kummipoistel külas Suur-Sõjamäe teel, Ülemiste keskuse taga. Me seal püsikliendid ja teenindus on viimase peal. Nüüd siis saab pereautos sõita turvalisemalt talvele vastu. Poja tegi velgede transat ja mina olin sel korral ainult töödejuhataja. 

Ja tuligi hommikul taevast alla lumehelbekesi ja mind ei häiri see, sest täna on 25.oktoober 2012 aga 21 aastat tagasi pidasime pulmi ja läksin mehele. Siis oli veel lumeta päev, kuid mälestus on jäänud ja viimati nägin nädalavahetusel ka exi. Meenutasin aga eriti ei meenugi millal eelmine kord kohtusime ja tundub, et sellest on palju aega mööda läinud ja vett merre voolanud... Vist 10 aastat, kui ma ei eksi. Õnneks on poisid suureks kasvanud ja tihedamini oma papat näinud. Hea, et vana Tiik ja Almari-onu kolimiseks appi tulid, kuigi nii noorel inimesel seda vara eriti polnudki, sest televiisor on minu soetatud ja jäi koju Rened lõbustama ja lahusvara jagasid vennad nii ära,, et kui koos sünnipäeva raha eest ostetud kõlarite süsteem, siis sedagi ei suutnud nad poolitada ning jäi koju. Kolisime siis ka lastetoa ringi ja tegime ühe suuremat sorti kraamimise.

Aga tore on, et vanem poeg otsustas omaette elama minna ja  oli ka aeg, sest vanust teisel juba 20 ja pool aastat ning tööd on ka juba üle aasta teinud. Tubli noormees. Nüüd Õismäel siis harjutab omamoodi ühikaelu. Mul on selle üle hea meel ja mis sest, et süüa ei oska enam mina teha ja toitu jääb alles... Eks siis kui Imre koju käima juhtub, siis ikka panen ta laua taha istuma ja söödan kõhu täis. Seniks las harjutab seda kolhoosielu ja tunneb vabadusest rõõmu.