Raamatukogus reisikirjandust otsimas

Täna tulin maalt linna ja läksin raamatukokku, sest puhkus ja suvi ja reisimine käib minul küll käsikäes. Estonia pst raamatukogust leiab alati häid raamatuid ja nii ma seal täna otsisin kaasa reisiraamatuid. Raamatukogus oli vähe inimesi aga see eest palju raamatuid. Isegi nii palju, et need ei mahtunud riiulitele ära ja muist neist oli pandud teiste raamatute taha. Huvtav, et miks inimesed siis raamatuid ei loe, kui on pikad päevad ja valged ööd. Sel ajal jõuab palju teha, eriti veel vihmastel päevadel. Erinevad kirjastused on neid nii palju müügile ja raamatukokku saatnud, et ei osanud kohe valida. 8 reisiraamatut tõin koju ja veel ühe Kati Murutari raamatu "... ja mere ääres väike maja". Reisiraamatud on põnevamad eriti siis, kui just samadesse kohtadesse satud. Arko keerab rooli ja mina siis loen maastikule, müüridele, vaadetele ja majadele jutu juurde. Reisiprogramm tõotab tulla põnev ja nii me homme kaomegi Euroopatuurile paariks nädalaks (salamisi loodan, et kauemaks, sest praegu on Eestis nii vastik ilm, külm, tuuline ja vihmane) päikese kätte. Ma igatsen juba aasta aega mägesid, sinist merd ja päikest. Olen ju olnud tubli ja püüdlik ning Arkole rääkisin juba veebruaris, et kui ma magistriõpingud kenasti ära lõpetan, siis saan reiile Pariisi. Lugesin veel minu sarjast Eia Uusi raamatut "Minu Prantsusmaa" ja nüüd ei jõua ära oodata. Isegi unenägudes näen sinna reisimist... Tahan, tahan, tahan. Ja hommikul asume teele, esimene sihtpunkt on Poola ja programmi koostamist alustasime Tensireiside lehe abiga, sest käisime nendega paar aastat tagasi Hispaanias reisimas ja hindan nende reisiprogrammi ja kvaliteetreise kõrgelt. Reisikindlustus on tehtud ja meie oleme valmis seiklusteks ja uuteks kogemusteks, väljakutseteks. Piltide allikas: Internet.

Käisime invaspordilaagris Elvas

19 - 21-juulil 2013 oli tore ja sportlik nädalavahetus Elvas, Tartumaa tervisespordikeskuses, kus saime puhata, mängida ja sportida ja vihm meid ei seganud. Natuke nniiske ja rõske oli, kuid sellepärast küll midagi tegemata või osalemata kellelgi ei jäänud, sest üks naine tuli isegi oma 50.sünnipäeval laagerdama. Rahvast oli

kohal 90 inimest ja rõõm oli taaskord tegutseda, vestelda ja ennast proovile panna. Arkoga koos sain osaleda teeraja orienteerumises, kus distants oli 1,7 km, kus oli päris raske rada ja puujuurte ning mäest üles nügimisel kippus minul jõudu väheseks jääma aga mind aitasid välja tublid narvakad, kes enne meist mööda

jooksmist aitasid ratastooli tagant lükata. Osaleti veel boccia võistkondlikus mängus, laskmises, discgolfis, istevõrkpallis, mälumängus, ratastooli vigursõidus ning sõudeergomeetril läbida 500 meetrit. Seda proovisin minagi ja päris hingeldama võttis aga mul oli võrdväärne konkurent Mart Tähepõld, kes head ja ühtlast tempot hoidis. Aga arvestus käis siiski eraldi ja mul oli tõepoolest hea meel, kui mulle 1. koha eest naiste arvestuses diplom kätte anti. Tore, et ka meie peale mõeldakse ja me ainult kõrvaltvaatajate rolliga ei pea piirduma. Iga ala viis läbi eraldi korraldaja ja nii oli sisutihedat tegevust paljudele.
Väino Marjak tegi sellise viktoriini, et kohe andis mõelda ja ajusid ragistada aga selles saime me võistkondlikult 3. tulemuse ja jäime 2. kohale alla ainult 1 punktiga. Veel toimus laupäeval 2 tunnine mõttetalgus Eesti Invaspordi Liidu tuleviku ja ootuste osas. Sai sealgi kaasa räägitud, sest liit - see oleme kõik meie, alustades üksikisikutest ja lõpetades klubide ja ühingutega, kes kõik liitu kuuluvad.  

Lõpetamine sai alata siis, kui kõik võistlused olid peetud ja siis tuli jällegi päike välja. Arko oli Signe Falkenbergile abiks veel diplomite kätte andmisel ja nii saigi see laager otsa. Elamine oli mõnus, 2kohalistes kämpingutes männimetsa sees, kuid meie magamist segas vihmavee solin ja käbide kukkumine. ikka pots ja pots ja siis krrrr veeresid käbid mööda katust alla. Naljakaski see metsa elu. Õhtuks jõudsime Arko juurde koju, kus laual auras soe värskekapsa supp, mille ema valis oli keetnud ja see maitse suurepäraselt. Sellele järgnes veel Toomase köetud mõnus maasaun ja und ei pidanudki pärast kaua ootama... Puhkus suvel on ikka kõige parem puhkus. Igaühe jaoks midagi, toredat vestlust ja meeldivaid mälestusi, mis ka valikuna siit nähtavad on. 

Loe veel laagri kohta:

Kõik on võimalik, kui tead, kuidas!

Puhkuse 1. päev - kodus ja pojaga kiirabihaiglas

Esmaspäevast alustasin puhkamist ja kavatsen puhata kuni 18.augustini. Seniks

aga võtan hoogu, teeme viimasi toimetamisi linnas ja homme läheme maale. Viisime Tõrvaaugu laagri asju tagasi kontorisse ja käisime objektil Valdeku 13, kus varsti avatakse põlvkondade maja uus spordihoone koos saunadega. Sees on nii spordisaal ja võimlemisruum, kuhu pääseb liftiga ja allkorrusel on 2 suurt riietus ja pesuruumi koos ligipääsetava saunaga. Ilus ja kena värvilahendus, mis sobib Nõmmele suurepäraselt. Päris kena aga minu arvates peaks siiski oluliselt suuremat tähelepanu pöörama väiksemale osale inimestele, kes vajavad abistamist pesemisel, riietumisel ja nende jaoks oleks vajalik ehitada väiksem riietus ja dušširuum paarile inimesele. Seda probleemi on arutatud juba paljudes spades ja ujulates. Siiani sellist kohta pole aga mäletan lapsepõlves sai käidud Raua tänava saunas ja kunagises Veerenni tänava saunas, kus olid ka tunnisaunad, kus sai pesta ilma probleemideta. Nüüd on sellised era ehk privaatsaunad. 

Minu pojad käisid nädalavahetuses Almari-onu pulmas. Nüüd siis juures proua Karin Roos ja väikesed Roosikesed said ka pulmas käia. Nii tore ja soovin sellisesle noorpaarile jätkuvalt palju armastust. Pulmad olid korralikult ettevalmitatud ja kestsid hommikuni. Käidi Jägala jaol ja tiirutati 16 autolise pulmarongiga ringi nii, et tolm taga... Poiste saunas käik lõppes kukkumisega ja nii me siis eile Imrele maale eksämma poole sõitsime. Võtsime poja auto peale ja tõime linna. Mustamäe kiirabihaigla EMOsse jõudsime kella 21.03 paiku ja seal oli nii palju rahvast, et parkla oli täis ja ka ooteruum oli rahvast täis. Ootamine kestis kokku pea 4 tundi ja nii me kodu poole selle kipsjalaga sõitsime öösel kella 00: 50 paiku. Väsinud ja ühel jalal keksiv noormees lausa kukkus voodisse. Kehv värk, sest nüüd 10 päeva kipsiga (õnneks luumurdu ei diagnoositud) ja kodus karkudel. Selline puhkus siis ja me polnud ainukesed, kes seal ootasid. Jäsemete vigastustega olid enamus aga oli ka teisi abiotsijaid. Aeg venis ja mõni oli oodanud enne meid juba üle 8 tunni ning registratuurist hoiatati, et võib isegi 10 tundi minna. Meie pea 4 tundi ootamist oli veel tagasihoidlik aeg, kuigi valutava jala ja 38sese palavikuga pole see kerge ootaja jaoks, kuid mina ja Arko olime kannatlikud. Viskasime koos nalja, et perepuhkus Mustamäel, sest Rene ja Kertu tulid ka korraks Imret vaatama. 
Nüüd loodame, et järgnevad puhkuse päevad on paremad. Arkol ju sünnipäev kohe, kohe saabumas, siis Elva spordilaager ja siis juba ootab meid Pariis.    

Juuksur tuleb koju ilutaksoga

Eile helistas mulle üks vanem proua, kes kodust väljas ei käi ja kurtis oma muret, et tahaks juukseid lõõiogata nii, et oleks ikka üks korralik poisipea soeng. Soovitaisn tal siis pöörduda oma sotsiaalosakonda, kus sotsiaalkesksutes on teenused eakatele ja puuetega inimestele. Samas on praegu puhkuste aeg ja inimesed puhkavad. See proua teatas selle peale, et mida ma niisama istun siin laua taga, et otsigu ja selgitas, et just sotsiaalosakonnast soovitatigi minule helistada. Soovitasin pöörduda MTÜ-sse Inkotuba, kus omastehooldajate grupid koos käivad. Sealt suunati inimene uuesti meie puuetega inimeste tegevuskeskuse numbrile. Hakkasin siis otsima infot ja esmalt leidsin lehe koduhooldus.ee ja saatsin neile e-kirja oma juuksuri koju kutsumise küsimusega, millele tuli vastu, et neil juuksur puhkab aga soovitati lahkelt pöörduda ilutakso poole. Nüüd siis jälle targem ja mõtlesin teiegagi, armsad lugejad, seda infot jagada.

Leidsin ilutakso kodulehe, mida näeb siit ja see oli päris kena koduleht ja üleval seal palju huvitavat infot nii juuksuri, maniküüri, jumestuse ja teiste iluteenuste kohta. Saatsin siis neile oma küsimuse koju kutse kohta ja sain vastuseks, et kojutulek Tallinna piires maksab 4,50 ja lõikuse hind jääb 8-10 euro vahele. Parimat, Mari 56920346. Polegi kõge kallim hind, kui võtta arvesse taksosõitu ja tavalist juuksuris soengu tegemise hinda. Soovitan vaadata neid ilupilte seal kodulehele.


 

Käisime reedel õllesummeril

Reedel tegime päeval palju tööd ja siis läksin koos Arko ja Jüriga Tallinna Ülikooli Astra ja Silva majade ligipääsetavust kaardistamas. Õhtul läksime 20. õllesummerile. Käisime õllesummeri ära. Oli päris lahe aga rahvast oli mega palju. Läksime reedel kella 17ks. Võtsime esimesed õlled ja armeenia shashlõkki ning kõht sai täis, sest liha oli hästi küpsetatud (ma ise küll nii hästi ei oska!). Jalutasime koos Arko ja Jüriga ringi, kuulasime paar lugu Üllar Jörbergi, siis vahtisime kaelad kõveras benji hüppeid, mille sooritamine maksis 50 euroraha ja neid inimesi oli seal pidevalt. Ise ei hüppaks sest mul süda ei peaks tõenäoliselt vastu ja nii ekstreemsportlane ma ka pole. Seejärel sõime küüslauguleibasid ja ostsime Arkoga kahepeale teise õlle. Rahvast aina tuli ja tuli ning Koti Toomet kuulata oli üsna mõnus. Ja need valged suured õhupallid, mis rahva sekka visati lavalt  põrkusid inimeste peade kohal ja see oli lahe. Mai-Liis oma peikaga koos olid ka koos meiega. Pärast tahtsime Tatjana Mihailova Madonna laulude töötlust kuulata aga Arko nägi seal ainult baariletti ja liikusime edasi. Meelde jäid väga väga pikad wc järjekorrad ja pilet oli ka 0,60 eurot. Minu arvates peaksid tasulistel üritustel olem a pileti ja söögi-joogi hinna sees juba wc kasutamise hind, sest see, mis sisse läheb, see ka sealt välja tahab tulla, eriti õlu. Meestel oli lihtsam, sest neil oli oma pisimise ala a la Makarovi-flööt aga naised seisid järjekorras koos väheste meestega ja kui see järjekord pileti ostmisega kulmineerus, siis naised lausa jooksid tualettruumide suunas. Mehed see vastu väljusid sealt õlletopsid käes ja rahulolevate nägudega…  Oli ka allpool tasuta plastmajakesi ja nende järjekord venis pikaks.

 

 

Käisime ka lauluväljaku liftiga tutvumas ja vaatasime tantsutüdrukuid ja jägermeistri võidujoomist. Pidu ja puhkus, mis muud. Aga pärast tahtsime näha ja kuulata Bet Shop Boys. Sättisime end  varakult ootama laulukaare ette juba kella 22st. Kontsert pidi kava kohaselt algama 22.30 aga kuulsused tulid lavale kell 23.19. Selleks ajaks oli rahvast meeletult palju nii, et vaevu jätkus hingamise ja liikumise ruumi, rahvas suitsetas otse platsil seistes ja Arko madalal istudes ei näinud miskit aga see eest kuulis. Enne südaööd hakkasime ennast koju sättima ja nii see 20. Õllesummer otsa sai. Hiljem lugesime, et reedel oli rahvast üle 35 tuhande kohal ja tõepoolest olid enne kella 9 õhtul värava taga suured sabad ja rahvas aina liikus ringi ja kuulajaid, lustijaid ja kontserdi nautijaid oli hulgaliselt. Nagu vanasti aastate eest. Vahel ikka peab käima ja kui igal aastal ei jõua, siis mõnel aastal on lahe välikontserdil käia.Ja koju sõitsime kaine peaga, sest sai testitud ja olime korralikud.

Tasuta ühistranspordi kättesaadavusest

Oleme poolteist aastat elanud Haabersti linnaosas, Vana-Rannamõisa teel. Siin on hea elada, sest elaks nagu maal ja põllu peal aga tegelikkuses jõuab linna päris kiiresti ja kui palju kardavad neid tipptundide ummikuid, siis Haabersti ring ja Rannamõisa tee ristmik on läbitavad ja mingit seismist pikalt ei toimu. Bussid on korralikud ja puhtad. Kui see 21 liinibuss tihedamini käiks ja veel mõlemas suunas sõidaks, siis oleks elu veelgi täiuslikum. 

Haabersti elanikud on kurtnud, et bussiühendus peaks olema otse kesklinna. Minu arvates see ümberistumine võtab aega ja lihtsam oleks otse sõita kesklinna. Arvate, et nurisen niisama, kuid tegelikkuses soovisime koos Arkoga minna tööle Kristiinesse. Kui kodu juurest saame madalapõhjalise bussiga Paldiski maanteeni sõita, siis edasi peaksime pooltundi ootama trolli nr 6, sest eelmine madalapõhjaline läheb ära paar minutit varem ja uus tuleb siis pika vahemaa järel. Seetõttu kasutame liiklemiseks autot, sest sellega jõuab kiiremini ratastoolis inimene tööle ja linna. Eks see ole mõtlemise koht ja planeerimise vajadus, mis aitaks muuta ühistrnasporti ka liikumispuudega inimesele kättesaadavamaks.  

Esitasime Tallinna Puuetega Inimeste Koja poolt ettepaneku Tallinna Transpordiametile peale seda, kui olime TPIK taksokomisjoni liikmetega 5.juuni 2013 koosolekul arutanud tasuta ühistranspordi kasutamise võimalusi Tallinnas. Imelik on see, et kui trammid sõidavad madalapõhjalised, siis peale kella 19 õhtul neid liinidel praktiliselt polegi. Sõiduplaani vaadates selgus, et tramm nr 3 liini teenindavad ainult kõrged trammid ja siit tekib küsimus, et kas seda liini ei kasutagi eakad, puuetega inimesed, turistid, lapsevankrite ja väikelastega sõitjad? Kui on tasuta ühistransport, siis peaks see olema paremini planeeritud ja suuremate kasutamisvõimalustega ka neile, kellel probleem sõiduteelt trammi astumisega. Tegelikkuses peaksid trammidel ikkagi olema ooteplatvormid, sest kõrguste vahe on suur ja see peaks olema teostatav linnaplaneerimises.  Mujal Euroopa riikides see nii ongi.

Kuna invatranspordi limiidid on väikesed, siis soovivad liikumispuudega inimesed suvekuudel aktiivsemalt ühistransporti kasutada. Komisjoni liikmed tõid välja probleemidena:1) Sissepääs ühistransporti on problemaatiline, sest ratastoolikasutajatel on olnud kogemusi, kus trollijuhid ei suuda avada kaldteid ja ütlevad, et need ei tööta ja küsivad miks pole liikumispuudega inimesel endal kaasas isiklikku abistajat. 2) Samuti on ilmnenud olukordi, kus ühistransport sõidab minema ja jätab ratastoolis inimese peatusesse maha. 3) Madalapõhjalised ühistranspordivahendid ei püsi graafikutes, peale kella 19 ei sõida madalapõhjalised trammid Koplisse ja nr 3 trammiliinil ei sõida madalapõhjalisi tramme.

Ettepanek transpordiametile: parandada ühistranspordi kättesaadavust ja ligipääsetavust bussidesse, trollidesse ja trammidesse ning vaadata üle liinigraafikud, sest kui Tallinnal on olemas madalapõhjalised ühistranspordivahendid, siis need peaksid ka kõiki linnakodanikke teenindama ja tagama tasuta transpordi puuetega inimestele võrdselt teistega.

Pärnaõuest jõuab kesklinna kõige kiiremini

Meile saabus eile e-maili teel uudiskiri NCC Elamuarenduselt, kus oli kirjas, et NCC Tähekodu töötajad korraldasid juuni alguses Tallinna hommikuses liikluses eksperimendi, mille tulemusel selgus, et vastupidiselt levinud arusaamale jõuab kõige kiiremini kesklinna Rannamõisa teelt. Rannamõisa tee Haaberstis asuvast Pärnaõue eluasumist kulus Vabaduse platsini jõudmiseks 20 minutit. Laagri , Peetri, Viimsi ja Pärnaõue võrdluses jäi viimasele kohale Laagri 40 minutiga. 
NCC neli töötajat alustasid oma autosõitu täpselt samal ajal, hommikul kl 8.15. Eksperiment toimus vahetult peale kooli- ja lasteaedade hooaja lõppu ning seda on andmete võrdlemiseks plaanis jätkata südasuvel ja sügisel.

Sellepeale tahaks ikka öelda, et oleme Pärnaõuel elanud juba 1,5 aastat ja oleme rahul. Erilist müra ei ole ja elanikud on meie õue peal viisakad, sportlikud ja siin on hea elada. Natuke häirib ehitustööde ja suurte autode müra, kuid arenevasd piirkonnas on see paratamatu ja küll need uued majad ka järjest valmis saavad. Jalgrattateed on lahedad ja meri linnulennult 1 km kaugusel ja rohelust on ka piisavalt. Bussiliiklus on olemas, kuid sellest kirjutan järgmises postituses.

Ja veel kirjutasid NCC arendajad, et Tallinna ühes suurimas uusasumis, Haabersti linnaosas paiknevas Pärnaõues valmis lisaks olemasolevale sajale korterile kolm uut korrusmaja kokku 31 korteriga. Kaks uut korrusmaja on kahekorruselised ning üks neljakorruseline. Kahetoaliste korterite suurus ulatub keskmiselt 50m2 ja kolmetoaliste oma 70m2. Kõik korterid on rõdudega ning enamike korterite juurde kuulub panipaik hoone esimesel korrusel. Lisaks ehitatakse elamurajooni mänguväljakud ja rohealad. Pärnaõue on Tallinna linnapiiril paiknevatest arendustest kõige mitmekesisemaid võimalusi pakkuva keskkonnaga – Haabersti ringi ümber on koondunud jaekaubandus ning spordiklubid ja –saalid, koolid ja lasteaiad, lähedal asub rand, Vabaõhumuuseum ja loomaaed. Käesoleva aasta lõpuks lisandub Pärnaõuele veel kaks neljakorruselist energiasäästlikku maja 38 korteriga, mille ehitust alustas NCC käesoleva aasta aprillis. Mõlemas neljakorruselises majas saab olema kokku 19 kahe- kui kolmetoalist korterit.

Oksad kergliiklusteel said kärbitud

Mulle meeldib jalgrattaga sõita ja selleks on Haabersti linnaosas loodud head võimalused. Mulle teeb muret teeb see, et Vana-Rannamõisa teel, kus tee läheb mäest alla ja Kakumäe tee alguses on puude oksad nii laiali kasvanud ja alla vajunud, et kui jalgrattaga sõita paremal pool, siis on kuuse ja teiste puude oksad näos ja peas kinni. See on ohtlik ja teeb haiget. Probleem tekib siis, kui rahvast sõidab vastu rulluiskudel või jalgrattaga. Nimetatud tee on aastatega üha populaarsemaks muutunud ja sportlikke inimesi kasutab seda aina enam. Palun vaadake antud piirkond üle ja muutke olukord paremaks, turvalisemaks, sest arvan, et neid oksi saavad piirata ka nende kinnistute omanikud ise.

Ja saabus selline vastus:  Tallinna Kommunaalamet tänas mind tähelepanu juhtimise eest kergliiklustee äärsete ohtlike okste likvideerimise vajaduse eest. Lubati lisada okste lõikamine hooldustööde plaani  ning teostada esimesel võimalusel juunikuu jooksul. 

Ja tõepoolest on see töö tehtud ja parem jalgratastel liikuda, kuid need põõsad ja oksad kasvavad siiski paari kuu jooksul sinna tagasi ja siiski peaks selline töö olema sama regulaarne ja enesest mõistetav nagu nt muru niitmine suvel, lumekoristus talvel. Aitäh sellegipoolest ja minu arvates on paljud sportivad inimesed ja jalutajad tänulikud koos minuga!

Uus bussiliin Mustamäelt loomaaeda

Selline tore uudis, et nüüd saab sõita Mustamäelt Väike-Õismäe kaudu loomaaia juurde. Seal selline suur kaubanduskeskus ja olen sellisest sõitmisest palju rääkinud ja unistanu8d. Nüüd saab see siis teoks ja nüüd tahaks loota, et see ka laienenks igapäevaseks kasutamiseks. Minu arvates oleks võinud nr 10 bussiliini pikendada ja olekski võimalus otse edasi sõita ümber istumata. Eks aastatega muutuvad inimeste soovid, töökohad ja sõiduvajadused, mistõttu on vajalik liinid üle vaadata ja vajadusel muuta. 

  

Raepress teatab 3. juuli 2013, et alates 6. juulist k.a. avatakse Tallinnas uus bussiliin nr 37 Keskuse - Zoo. Uus bussiliin kulgeb marsruudil Keskuse tänav, Sõpruse puiestee, A.H.Tammsaare tee, Mustamäe tee, E.Vilde tee, Ehitajate tee, Paldiski maantee, Ehitajate tee, E.Vilde tee, Mustamäe tee, A.H.Tammsaare tee, Sõpruse puiestee. Peatused: Keskuse, Liivaku, Vambola, Lepistiku, Sipelga, A.H.Tammsaare, „Szolnok“, E.Vilde tee, Autobussikoondis, Haabersti, Zoo, Zoo, Haabersti, Autobussikoondis, E.Vilde tee, „Szolnok“, A.H.Tammsaare (Mustamäe teel), Sipelga, Lepistiku, Vambola, Liivaku. Töörežiim: laupäevadel ja pühapäevadel. Intervall ca 17 minutit.

Sõiduplaanidega on võimalik tutvuda Tallinna linna internetilehel www.tallinn.ee.

Vajaduspõhine peretoetus alates 1.07.2013 ja muud lastetoetused

Tänasest siis uus liik peretoetust - vajaduspõhine. Minu arvates, on see uus toetus vähestele kättesaadav, sest minu arvates oleks pidanud seda 19 eurost lapsetoetust suurendama igale lapsele. Vajaduspõhine peretoetus on toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.

Sotsiaalminsteeriumi kodulehelt on leitav info, et Eesti peretoetuste eesmärk on hüvitada peredele osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutused. Lastega perede toetamiseks on mitmeid võimalusi, neist kaks enam levinud võimalust on peretoetused ja maksusoodustused.

Peretoetuste liigid on järgmised: lapse sünnitoetus, lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus,  eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, elluastumistoetus, lapsendamistoetus ning seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus. (vt täpsemat selgitust). Riik maksab peretoetusi kõigile lastele kuni nende 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, siis on tal õigus saada peretoetusi kuni 19. eluaastani. 

Mis on vajaduspõhine peretoetus?

Vajaduspõhine peretoetus on toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.

Taotlusi vajaduspõhise peretoetuse saamiseks on võimalik kohalikele omavalitsustele esitada alates 1. juunist 2013. Toetust hakatakse välja maksma alates 1. juulist 2013. Vajaduspõhise peretoetuse taotlemist, määramist ja maksmist reguleerib  sotsiaalhoolekande seadus. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir. Vastavalt 2013. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2013. aastal perekonna esimesele liikmele 280 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 140 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 84 eurot kuus. 

Vajaduspõhise peretoetuse suurus on alates 1. juulist 2013 kuni 2014. aasta lõpuni 9,59 eurot kuus ühe lapsega perele ja 19,18 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Alates 2015. aastast toetuse suurus kahekordistub, st 19,18 eurot kuus ühe lapsega perele ning 38,36 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Toetust makstakse üksnes nende perekonda kuuluvate laste eest, kelle kohta makstakse pereliikmele lapsetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel.

Lisaks vajaduspõhisele peretoetusele võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest.

Kellel on õigus vajaduspõhisele peretoetusele?

Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kui perekonna keskmine kuine netosissetulek on taotluse esitamise kuule eelnenud kolmel kalendrikuul olnud alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri.

Vajaduspõhise peretoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud. Perekonna koosseisu loetakse ka perekonnast eemalviibivad õpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega. Samuti loetakse perekonna koosseisu need õpilased, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, kuid kelle eest makstakse perekonnaliikmele lapsetoetust.  

Vajaduspõhist peretoetust on õigus taotleda isikul, kellele makstakse riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust. Perekonna kohta saab esitada ainult ühe taotluse vajaduspõhise peretoetuse saamiseks.

Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõikide pereliikmete vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneva kolme kuu tulud, mis ei ole allpool erandina välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused (v.a kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetus kahe lapsetoetuse määra ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta), töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek.

Vajaduspõhise peretoetuse arvestamisel ei arvata perekonna sissetulekute hulka:

1. ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest;
2. puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
3. riigi tagatisel antud õppelaenu;
4. tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
5. õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust;
6. riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetust kahe lapsetoetuse määra (st 19,18 euro) ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;
7. vajaduspõhist peretoetust.

Taotlemisele eelneva kolme kuu sissetulekutest arvutatakse välja keskmine kuine tulu. Kui see jääb alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri, on perel õigus saada vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneva kolme kuu jooksul. 

Kuhu pöörduda? Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab valla- või linnavalitsus. Toetuse taotleja (ehk isik, kellele makstakse perekonna liikmete hulka kuuluva lapse või laste eest riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust), esitab vajaduspõhise peretoetuse saamiseks avalduse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks valla- või linnavalitsusele, kelle halduspiirkonnas ta alaliselt või püsivalt elab.

Vajaduspõhine peretoetus määratakse kolmeks avalduse esitamisele järgnevaks kuuks. Seejuures peavad lapsed vastama vajaduspõhise peretoetuse saamise tingimustele (st olema lapsetoetuse saajad) toetuse taotlemise kuul.

Otsuse toetuse määramise kohta teeb valla- või linnavalitsus kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist. Toetus makstakse välja hiljemalt 20. kuupäevaks igal avalduse esitamise kuule järgneval kolmel kuul.

NB! Perede puhul, kus on põhikooli lõpetanud 16-aastane laps, võib taotuse esitamise korral septembrikuus otsuse tegemine võtta kauem aega, sest eelnevalt on vaja saada andmed lapse õppimise jätkamise ning sellega seonduvalt lapsetoetuse saamise kohta.  Valla- või linnavalitsus võib jätta vajaduspõhise peretoetus määramata, kui vajaduspõhise peretoetuse taotlejal või tema eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid elatise saamise kohta ei esitata dokumenti või elatise sissenõudmisest keeldutakse.

Toetuse andmisest keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

Toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid. Vajaduspõhise peretoetuse taotlemiseks esitatakse avaldus, milles märgitakse ära perekonnaliikmete nimed ja nende isikukoodid või sünniajad.Avaldusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad perekonnaliikmete avalduse esitamisele eelnenud kolmel kuul saadud netosissetulekut ja makstud elatise suurust.  

Vaidlustamine. Valla- või linnavalitsuse tehtud otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada vaie maavanemale. 

Kust saab täiendavat teavet? Täiendavat teavet vajaduspõhise peretoetuse taotlemise kohta saab elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest.

Näited vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri kohta 2013. aastal

• 4-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut, üks 14-aastane või vanem laps ja üks alla 14-aastane laps

Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 644 eurot (280 + 140 + 140 + 84 = 644). Seega saab pere 2013. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 644 eurot kuus.

• 3-liikmeline perekond, kus on 1 täiskasvanu ja 2 alla 14-aastast last

Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 448 eurot (280 + 84 + 84 = 448). Seega saab pere 2013. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 448 eurot kuus.

• 4-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut ja 2 alla 14-aastast last

Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 588 eurot (280+ 140 + 84 + 84 = 588). Seega saab pere 2013. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 588 eurot kuus.

• 5-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut, kaks 14-aastast või vanemat last ja 1 alla 14-aastane laps

Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 784 eurot (280 + 140 + 140 + 140 + 84 = 784). Seega saab pere 2013. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 784 eurot kuus.

Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri kalkulaator. Oma pere vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri välja arvutamiseks saate kasutada vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri kalkulaatorit.

Peretoetuste suurused alates 1. juulist 2013. aastast ning peretoetuste maksmine 16-aastase ja vanema lapse õppimise korral suvekuude eest.

Alates 2013. aasta 1. juulist tõuseb kolmanda ja iga järgneva lapse kohta makstava lapsetoetuse suurus. Senise kuuekordse lapsetoetuse määra asemel hakatakse maksma nimetatud lapsetoetust kaheksakordses lapsetoetuse määras 8 x 9,59=76,72 eurot. Seega toetatakse universaalsete peretoetustega kõiki peresid, kus kasvab kolm või enam lapsetoetust saavat last. 

Samuti tõstetakse sünnitoetust. Sünnitoetuse suurus iga sündinud lapse kohta on 320 eurot.  Kaksikute sünni korral on sünnitoetuse suurus seega 2 x 320 eurot.  Kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni korral makstakse sünnitoetust 1000 eurot lapse kohta. Ehk kui siiani oli kolmikute sünni korral makstav sünnitoetuse suurus 960 eurot (3 x 320), siis alates 2013. aasta 1. juulist on see 3000 eurot.

Alates 01. juunist 2013 aastast jätkatakse 16-aastase ja vanema lapse põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetamise korral talle peretoetuste maksmist õppeaasta lõpuni s.t ka juuli ja augusti eest.

 

16-aastastele ja vanematele põhikooli lõpetajatele kehtestatakse erisäte, mille kohaselt makstakse peretoetusi kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani. Õppeaasta algab 1. septembril, seega makstakse põhikooli lõpetajate eest peretoetusi ka juuli ja augusti eest ilma, et SKA-l oleks vaja kontrollida, kas laps asub edasi õppima või mitte. Võttes arvesse, et vanemal, kui 16-aastasel lapsel on õigus lapsetoetusele üksnes siis, kui ta õpib kehtestatakse kehtiva regulatsiooniga sarnane kord, mille kohaselt jätkab SKA peretoetuste maksmist juhul, kui laps jätkab õpinguid. Kuna andmed õppimise kohta on Sotsiaalkindlustusametile kättesaadavad septembri lõpus, makstakse üldjuhul septembrikuu toetus välja tagantjärele oktoobri alguses. 16-aastastele ja vanematele gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetaja jaoks ei muutu midagi võrreldes kehtiva korraga–  ka edaspidi lõpetatakse neile lapsetoetuse maksmine gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetamise kuule järgnevast kuust.