Puust ja punaseks: Eestlased koormavad Soome sotsiaalsüsteemi
Toimetas: Tanel Saarmann
Soome Euroopa parlamendi valimiste debatis on oluline koht välistööjõule sotsiaalsete hüvitiste maksmise küsimusel. Praegune süsteem võimaldab juba neljakuuse Soomes töötamise staažiga inimesel saada kopsakaid toetusi. Isegi töötuna pannakse taskusse suurem summa kui Eestis tööl käies.
(1.05 on artiklit parandatud, sest Soome sotsiaalkindlustusamet parandas oma varem vääralt esitatud andmed. Muudetud lõik on märgitud boldis)
Euroopa Liidu liikmesriikites on parlamendivalimiste eel käimas diskussioon, kas ja mis ajast alates peaks välisriigist tulnud töötajale maksma lastetoetust, lapsehoiutasu, ravirahasid ja töötu abiraha või töötuhüvitist. Soome rahvusringhääling tegi probleemi puust ja punaseks selgeks, kasutades selleks väljamõeldud Eesti perekonda - ehitaja Martinit, tema naist Siirit ja nende kaht last - Rasmust, kes on 4-aastane ja Erik, kes on 1-aastane.
Selleks, et Soome toetusi saada peab töötaja olema riigis tööl käinud neli kuud, töötama vähemalt 18 tundi nädalas ning töötasu makstakse kollektiivlepingu alusel. Miinumumtasu peab olema seejuures 1154 eurot kuus. Martin on Soomes töötanud alates 2013. aasta oktoobrist ja tal on täidetud ka teised tingimused. Tema abikaasa Siiri elab koos lastega Tallinnas. Siiri ei käi tööl. Soome riik maksab Rasmuse eest lastetoetust 104,19 eurot, Eriku eest 115,13 eurot kuus. Nii saab pere kokku 219,32 eurot. Lisaks maksab Soome perele ka lapsehoiutasu. Alla kolme-aastase Eriku eest saadakse 341,06 eurot ja üle kolme-aastase Rasmuse eest 65,61 eurot kuus. Niisiis saab pere laste eest üldse kokku 625,99 eurot kuus.
Kui Siiri läheb Eestis tööle, siis maksab Soome riik Siirile kinni selle vahe, mis jääb Eesti ja Soome toetuste vahele. Soome riik on vastutav ka Martini ravikulude eest, täpselt samamoodi nagu kohalike inimeste puhul. Kui Martin töötab Soomes, aga elab Eestis, siis tasub Soome riik Eestis tehtud arstlike protseduuride eest. Samuti võib Martin saada haigushüvitist. Kui tema kuupalk on 3000 eurot, siis saab ta haigusraha 79 eurot päevas. Kui Martinile on määratud rehabilitatsioon, siis saab ta selleks raha Soomelt. Soome maksab kinni ka Siiri ja kahe lapse meditsiinikulud, seda nii Eestis kui ka Soomes. Kui Siiri otsustab Eestis tööle minna, siis vastutab Soome riik vaid Martini terviserahade eest. Siiri ja lapsed on edaspidi Eesti riigi rida. Martin kaotab maikuus töö, ta vallandatakse. Ta registreerib end Soomes töötuna. Selleks, et töötuna toetusi saada, peab ta olema Soomes ametlikult töötanud 26 nädalat (umbes 6 kuud). Soome riik maksab Martinile nüüd 32,66 eurot päevas, viiel päeval nädalas. Kahe alla 18-aastase lapse eest saab ta lisaks 7,74 eurot päevas. Samas on tal Soome töötukassa ees samasugused kohustused nagu riigi residentidelgi ning kui ta ei kandideeri töökohtadele ja ei täida muid tingimusi, siis võib ta oma toetustest ilma jääda.
Kui Siiri läheb Eestis tööle, siis maksab Soome riik Siirile kinni selle vahe, mis jääb Eesti ja Soome toetuste vahele. Soome riik on vastutav ka Martini ravikulude eest, täpselt samamoodi nagu kohalike inimeste puhul. Kui Martin töötab Soomes, aga elab Eestis, siis tasub Soome riik Eestis tehtud arstlike protseduuride eest. Samuti võib Martin saada haigushüvitist. Kui tema kuupalk on 3000 eurot, siis saab ta haigusraha 79 eurot päevas. Kui Martinile on määratud rehabilitatsioon, siis saab ta selleks raha Soomelt. Soome maksab kinni ka Siiri ja kahe lapse meditsiinikulud, seda nii Eestis kui ka Soomes. Kui Siiri otsustab Eestis tööle minna, siis vastutab Soome riik vaid Martini terviserahade eest. Siiri ja lapsed on edaspidi Eesti riigi rida. Martin kaotab maikuus töö, ta vallandatakse. Ta registreerib end Soomes töötuna. Selleks, et töötuna toetusi saada, peab ta olema Soomes ametlikult töötanud 26 nädalat (umbes 6 kuud). Soome riik maksab Martinile nüüd 32,66 eurot päevas, viiel päeval nädalas. Kahe alla 18-aastase lapse eest saab ta lisaks 7,74 eurot päevas. Samas on tal Soome töötukassa ees samasugused kohustused nagu riigi residentidelgi ning kui ta ei kandideeri töökohtadele ja ei täida muid tingimusi, siis võib ta oma toetustest ilma jääda.
Martin elab nüüd perega Tallinnas. Ta saab 808 eurot kuus töötutoetust. Juhul kui Martin enne tööd ei leia ja ta täidab reegleid, maksab Soome riik talle toetust kolme kuu vältel. Pere jätkab sel perioodil ka lastetoetuse saamist, kuid lapsehoiutase ei maksta. Nii teenib Martin ja tema pere Soome riigilt 1027,32 eurot kuus.
Seega on liikmesriikide poliitikud arutamas, mis hetkel on mõistlik hakata välisriigi töötajale maksma erinevaid hüvitisi ja toetusi. Sellest on saanud paljude riikide sotsiaalsüsteemile oluline koorem.Sellele artiklile on juba lisandunud kommentaar, mille mulle saatis Maiki. Sellepärast ma seda jagasin, et kes viitsib lõpuni lugeda, siis seal allpool on sellest juttu. Paljud igatsead sinna põhja poole aga ega sealgi elu lill ei ole ja perede jaoks on ikka raske. Eriti veel siis kui naine kodus lastega ja pereisa võõrsil.
Amet eksis: töötuks jäänud eestlane saab Soomest siiski oluliselt vähem raha
Toimetas: Tanel Saarmann
Üleeile avaldasid Soome rahvusringhääling ja mitmed teised naaberriigi väljaanded loo väljamõeldud neljaliikmelise Eesti perekonna kohta. Seda tegi kaÄrileht. Loos kasutati Soome sotsiaalkindlustusameti andmeid. Päev hiljem selgus aga, et amet oli teinud olulise vea.
Artikli keskne summa oli 30 000 eurot, mida võõrtööline töötuabirahana Soome riigilt saab, kui ta on töötuna arvel maksimaalse lubatud aja ehk 500 päeva. Amet parandas oma andmeid. Selgus, et koduriiki (näiteks Eestisse) tagasi kolinud inimene saab töötukindlustust vaid kolme kuu vältel - see on siis 90 päeva jooksul. Lisaks ei maksta talle ka lapsehoiutasu. See tähendab, et väljamõeldud perekonna perepea Martin saab töötuna Soome riigilt kolme kuu jooksul varasema 1433,99 asemel hoopis 1027,32 eurot kuus. 30 000 eurost ei ole enam juttugi.
Artikli soomekeelse versiooni leiad siit.
Avaldatud: 02. aprill Kell 10:07
Sotsiaalministeerium soovib koostöös maksuametiga saada selgust, kui palju on töötukassa klientide seas inimesi, kes tegelikult tööd ei otsi, vahendab ERR uudisteportaal «Aktuaalset kaamerat».
Sotsiaalministeeriumi silmis on töötuna arvel ka selliseid inimesi, kel pole motivatsiooni tööle minna, ning kelle eesmärk on töötukassa kaudu ravikindlustuse või toimetulekutoetuse saamine. Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal tõi välja, et kui töötukassa saab teateid nii-öelda mustalt töötamisest, siis teavitatakse nendest juhtumitest omavahelise koostöö tulemusena ka maksuametit.
Kui siiani on end töötuks saanud registreerida ka äriühingute juhid, siis alates maist pole see enam võimalik. Ravikindlustus tekib neile siis, kui ettevõte maksab neile vähemalt 320 euro suurust tasu ning selle pealt ka sotsiaalmaksu, või kui nad on sõlminud haigekassaga vabatahtliku kindlustuskaitse lepingu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar