Turismimessil

Reedel peale Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuüritust Aasta tegu 2010, läksime Piritale turismimessile. Autosid oli palju ja parkimine mäe peal tasuline. Kui eelmisel aastal saime invaparkimiskaardi alusel parkida messikeskuse ette parklasse, siis täna suunati meid kaugemasse parkla nurka. Selgitasime, et ratastooliga on raske liikuda autode vahel lume ja jää peal ja siis saime keset platsi, kui üks messikülastaja lahkus. Tegelikkuses oli see messikorraldajate tegemata töö, sest eelmistel aastal invaparkimisel probleeme ei esinenud. Kohapeal selgus, et sinna oleks saanud parkida aga ega rohelist parkimisvehikest ei saa ka eest ära lükata,kui ta väidab, et ei saa sinna sõita. Korraldamise taga on sellised pisiasjad ja suhtumise puudumine.

Mess tundus tagasihoidlikum kui eelmisel aastal. Rahvast oli palju ringi traavimas ja tundus, et masu inimeste reisiostmist ei takistanud, sest mõne leti juures olid toolid hõivatud ja käis hoogne läbirääkimine ja info vahetamine. Jalutasime messihalli läbi, uurisime Pärnumaa ja Soome automatka materjale. Võtsime Turu linna tutvustava raamatu, sest kultuurireis viib meid sinna augustikuus. Lahe oli vaadata rongivagunit, erinevaid esinejaid ja liinibussi. Unistan Pühajärvest ja leidsime sooduspakkumise, sest olen sinna juba ammu tahtnud minna ja kui nüüd kevadel saaks minna oleks päris hea, isegi soolakambri seansi pidi broneerimisel tasuta saama. Tahaks juba märtsis puhkama minna. Arkoga uudistasime suitsunotsut ja saime liha proovida aga Arkot meelitas hoopis täissuitsuvorst ja nii ta ühe lati põdravorsti ostiski. Lõhnas nii isuäratavalt, et alustasime selle hävitamist juba autos. Mina oleks tahtnud rohkem olla aga Arko ütles, et aitab küll.