Sotsiaaltöötajate töökoosolek Lasnamäel

Saime kokku hingedepäeval Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondade puuetega inimeste spetsialistide Lasnamäe uut linnavalitsuse hoonet. Pidasime seal töökoosolekut ja meid oli palju 25 inimest. Päevakorras oli 7 punkti. Esimesena kohtusime Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlasega, kes rääkis kiirabi tööst ülevaade ja koostööst sotsiaalhoolekandega. Kiirabi on erakorralise tervishoiuteenuse osutaja, riigi tasandil osutavad kiirabi teenust põhiliselt õed. Teenuse tellib Eesti Vabariik, leping sõlmitakse Terviseameti poolt, kes määrab teenuse mahud, asukohad jne. Teenindab 17 kiirabiüksust, ööpäevas ca 250 väljakutset, aastas 60 tuhat väljakutset, mida edastatakse häirekeskuse numbril 112. Umbes 40 % juhtudest viiakse haige ravile või diagnoosi täpsustamiseks haiglasse, ülejäänud juhtudel abistatakse kohapeal. Tegutsetakse järgmiste seaduste alusel: Tervishoiuteenuse seadus. Võlaõigusseadus. Andmekaitseseadus. Psühhiaatriaseaduse (2001) alusel on  patsiendil vabadus oma tervise üle otsustada, vabadus valida arstiabi, õigus saada teisest arvamust jne. Tegemist on vaba kodanikuga ehkki ta on haige. Ilma patsiendi nõusolekuta on raske läbi viia paljusid protseduure.  Tahtevastaselt saab psühhiaatrilisele patsiendile osutada tervishoiuteenuseid kolme komponendi  üheaegsel ilmnemisel: esineb ilmselge tervisehäire, ta on ohtlik endale või ühiskonnale, olemasolevast ambulatoorsest abist ei ole piisanud. Ravimite mitte võtmine ei ole kiirabile haiglasse viimise aluseks. Vajalik on klienti veenda, et ta võtaks ravimeid. Nakkushaiguste seadus sh tuberkuloosihaigete tahtevastane ravi. Ülejäänud juhud on kõik need juhud, kus patsient ise soovib ravi saada ja teenuse korraldaja peab tagama privaatsuse jms. Tulemas patsiendikaitse seadus.

Tallinnas on ainukesena lahendatud patsientide transport inimestele, kes ise ei suuda kõndida uuringutele, raviasutusse, pigem terviserikke tõttu kui liikumispuude tõttu ja kes vajavad plaanilisele haiglaravile toimetamist. Eesmärgiks on tagada perearsti saatekirjaga saadetud patsiendi jõudmine haiglasse. Teenust saab tellida ainult perearst või med. asutus haige transpordiks ravile. Teenus sisaldab tõstmist jms ja on kliendile tasuta. Teenus on rahastatud Tallinna linna eelarvest. Mujal Eestis on see küsimus lahendamata. Tulevikus vajab lahendamist transport perearsti vastuvõtule - tuleviku küsimus. Enamus haiglaid korraldab transpordi ka haiglast koju. Kiirabilt info saamine – sageli küsivad sotsiaalmajutusüksused oma elanike kohta. Kiirabi töötajaid on õpetatud hoidma ametisaladust. Informatsioonist huvitatud isikuid on palju, alates naabrist kuni ajakirjanduseni välja. Selles küsimuses peab valitsema ühtne kord. Infot võivad jagada isikuandmete töötlemise õigust omavad töötajad kiirabi kaudu. Sotsiaalmaja töötajale info jagamine - kui kiirabi käib, pöördub sotsiaalmaja töötaja tel nr 6971145 küsimustega, kas kiirabi on käinud ja kuhu haiglasse viidi, neile küsimustele  saab vastuse telefonis „jah“ või „ ei“  vastuse. Kohapeal  käivad töötajad on treenitud minimaalse info andmiseks. Kiirabiga võib vanem lapsega kaasa sõita. Tervet peret ei saa autosse kaasa võtta. R. Adlas rääkis et kiirabi ei ole perearst, hinnangud, prognoosid ei ole kiirabi teenus. Kiirabi ei oma infot patsiendi haiguslugudest tema varasema patoloogia kohta, oleme ainult erakorralise töö jaoks. Ene Tomberg selgitas, et Tallinn maksab ravikindlustamatute üldarstiabi eest, ravi teostatakse Magasini tänaval – järjest enam pöördub noori töötuid ja kindlustamatuid inimesi, lisandub rohkem uuringuid raskemad haiged, kulukam. Haiglas tegeleb patsiendiga haigla sotsiaaltöötaja. Üksielava patsiendi puhul proovitakse leida võimalikult palju kontaktandmeid. Inimene ei ole tänapäeval haiglas mitte rohkem kui 4 - 6 päeva. Psühhiaatriliste patsientide teenindamisel tahtevastaselt või esmahaigestumise korral - alati tasub konsulteerida ambulatoorse valvearstiga psühhiaatriakliinikus.

Seejärel rääkisid Diana Ingerainen ja Ene Tomberg perearstide ja sotsiaalhoolekande koostöö võimalustest. Meid tervitas ka sotsiaalosakonna juhataia Tauno Pruli. Oluline on koostöö perearstide vahel ja koostöövõrgustik. Perearstidel on üle 60 tõendi blanketi, eesmärk on koondada infot 4 liiki tõenditele – tulemas tõendireform, kindlasti teeme koostööd teiega. Perearstide ettepanek on, et abivahendi vajadus läheks digiretseptile. Kõik tõendid on tasulised, igasugused tõendamised on tasulised, va puude raskusaste määramisega seotud dokumendid ja töövõimetusleht. Tõendi hinna kehtestab iga PAK. Kõikvõimalikud  ringide tõendid on tasulised. Uue tõendi välja mõtlemisel palun tehke koostööd perearstidega. Hädas ollakse tõendiga, et inimene ei põe nakkushaigusi. Tuleb täpsustada, mis nakkushaigusi silmas peetakse (täid, sügelised jne) kopsu pildi tegemine on tasuline. Mina tõin probleemina välja probleemi puude otsustes, sest otsus on tehtud perearsti terviseseisundi kirjelduse alusel, millest ei selgu inimese vajadus ega abivahendi kasutamine. Meie ettepanek oli saata TSTA poolt soovitus taotlus SKA-le, et puuderaskusastme ja lisakulude vormile kirjutada lahti, millist abivahendit inimene kasutab (nt tugiraami, ratastooli, on lamaja, pime jms) ja millised takistused on inimesel. Abivahendite teema pidi aastaid tagasi minema SKA pädevusse, siis kaoks ka ära vajadus esitada igale poole tõendeid.  2013.  aastaks peaks kõik tõendid olema digitaalsed. Tõendite hulka peaks vähenema STAR programmi täielik käivitamine.

Invaparkimiskaarti väljastatakse uue liiklusseaduse alusel alates 1.07.2011 sügava, raske ja keskmise liikumis- ja nägemisfunktsiooni häire korral tähtajaga, mis ajani kehtib puudeaste. Muudel tingimustel antakse abivahendikaart ainult ajutise liikumisfunktsiooni kõrvalekalde korral, kui inimene kasutab liikumisel abivahendit või ajutise nägemisfunktsiooni korral. See kord peaks ennetama olukorda, kus perearstid annavad tõendeid. Koduvisiidi tegemise otsustab iga perearst ise, kas visiit on näidustatud või mitte, ühtseid  kriteeriumeid ei ole võimalik teha. Eesmärgiks on, et klient jääks rahule, klient peab saama aru, mis toimub ja kogu tegevus fikseeritud haigusloos. Helistamised, meilid fikseeritakse tervisekaardis. Patsientidele meeldib, et nendega suheldakse ja nendega tegeletakse. Veel jõudsime mõtteid vahetada Linnakantselei poolt korraldatud transporditeenuse auditeerimise kokkuvõte teemal ja sotsiaalteenuste nõuete parandamise vajadust. Malle Ojamaa tutvustas transporditeenuse tellimislehtesid ja meelespea tellijale, et infot oleks rohkem. Aluseks on võetud PIT programm. Kui klient ei ole rahul et talle transporditeenust ei korraldata langetab otsuse kohalik sotsiaalkomisjon.  Taotlus tuleb kliendilt alati vastu võtta ka siis, kui on näha, et ei ole teenusele õigustatud.

Mina andsin infot invatakso komisjoni tööst ja selgitasin, et TPIK taksokomisjon käib koos vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui kord aastas. 2010 aastal toimus 1 koosolek ja sel aastal  3. Koosolekutel on tutvustatud taksoteenuse rahulolu uurimuste kokkuvõtteid, arutanud invatranspordi kasutamisel üles kerkinud probleeme ja arutanud jooksvate küsimuste all esitatud avaldusi, kinnitanud detsembris järgneva aasta tööbussiringi omaosaluse suuruse, eurole ülemineku hinnakirja ja teinud ettepanekuid Linnavalitsusele, Tallinna PIK juhatusele ja audiitoritele. Selle aasta taksoteenuse rahulolu tulemuste kokkuvõte valmib 15.detsembriks. Praegu on invatakso kliente kokku 1046 inimest, sh Termaki ratastoolibussi invatakso kliente on 180 ja Tulika takso kasutajaid 866. Järjekorras on 21 klienti. Probleem on selles, et klientide arv kasvab, taksohinnad tõusevad aga raha juurde ei eraldata. V. Kapstaga kooskõlastasime, et seoses rahade ülekasutamisega on sel aastal võimalik anda välja taksokaarte ainult ratastoolikasutajatele. Seniks võtame sügava ja raske liikumis- ja nägemispuudega isikud ootejärjekorda.

Toimus ka ringkäik uues Lasnamäe linnaosa hoones. Saime sisse piiluda kolleegide tubadesse ja uurida millised on nende töötingimused. Maja on uus ja avar, kuid märkasin ka paari puudujääki, milleks oli liiga kõrge teeninduslett klienditeeninduses, mida on liikumispuudega inimestel problemaatiline kasutada. Samas olid ruumid ligipääsetavad, olemas lift ja inva-WC, maja ees olid invaparkimiskohad. Kui ainult majani paremini pääseks, sest praegu sõidavad Laagna tee kanalis küll madalapõhjalised bussid, kuid trepp on järsk, mis üles viib ja sealt ülesse ikka igaüks ei pääse. Sõidab ka bussiliin nr 39, kuid see käib harva või pole astmetega. Aga nagu meile räägiti on aasta pärast sõidutee kanalisse välja ehitatud ja bussid madalapõhjalised. Ümbrus on küll hetkel veel lage. Pae park oli vaikne ja inimtühi.