Silmaarst: Tänapäeval on üle 80% nägemispuude põhjustest ennetatavad või ravitavad.
Eesti Silmaarstide Liidu president Mikk Pauklin kirjutab: Tänapäeval on rohkem kui 80% nägemispuude põhjustest õigeaegse diagnoosimise ning sekkumisega ennetatavad või ravitavad. (Oktoobris 2018 valge kepi päeva seminaril peetud ettekanne)
Nägemispuude välditavatest ja ravitavatest põhjustest
Maailmas oli 2015. aasta seisuga 217 miljonit nägemispuudega inimest. Nägemispuue jaotatakse kergeks (mille korral on nägemisteravus paremini nägevas silmas 0,5≤0,3) ning mõõdukaks kuni raskeks (mille korral on nägemisteravus paremini nägevas silmas alla 0,3≤0,05). Samal ajal oli pimedaid 36 miljonit inimest. Pimesus tähendab, et nägemisteravus paremini nägevas silmas on alla 0,05. Umbes 90% nägemispuudega inimestest elab madala või keskmise sissetulekuga piirkondades.
Kõige sagedasemad pimesuse ja nägemispuude põhjused meie piirkonnas üle 50 aasta vanustel 2015. aastal: katarakt, ealine maakuli degeneratsioon, glaukoom, korrigeerimata refraktsioonihäired, diabeetiline retinopaatia, sarvkesta hägusused.
Tänapäeval on rohkem kui 80% nägemispuude põhjustest õigeaegse diagnoosimise ning sekkumisega ennetatavad või ravitavad. Maailma Tervishoiuorganisatsioon ja rahvusvahelise nägemispuude ennetamise agentuur lõid 1999. aastal ambitsioonika programmi VISION 2020. Programmi eesmärk oli kõrvaldada aastaks 2020 välditavad nägemispuude põhjused, keskendudes esmalt kõige sagedasematele nägemispuude põhjustele. Kahjuks on ka tänapäeval katarakt või korrigeerimata refraktsioonianomaaliad rohkem kui 50% pimesuse ning rohkem kui 75% mõõduka või raske nägemispuude põhjuseks üle 50 aasta vanustel. Nendel põhjustel oli aastal 2010 2,5% kõigist inimestest pimedad või nägemispuudega. Vaatamata kõigile jõupingutustele nende inimeste hulk pigem suureneb. Järgnevalt käsitlen sagedasemaid nägemispuude põhjuseid eraldi.
Katarakt
Katarakti e halli kae korral on tegemist silma läätse tuhmumisega. See tekib ealise muutusena kõigil inimestel, aga võib olla kaasa sündinud või tekkida haiguste tõttu ka nooremas eas. Katarakti puhul nägemisteravus langeb ning seda ei saa enam prillidega parandada. Tänapäeval ei osata katarakti teket ennetada. Ainus ravimeetod on hägusaks muutunud silmaläätse eemaldamine operatsiooniga ning asendamine kunstläätsega. Tegemist on ühe sagedasema operatsiooniga maailmas. Ka Eestis tehakse aastas üle 13 000 taolise operatsiooni. Üldiselt näitab katarakti osakaal nägemispuude põhjusena riigi meditsiinisüsteemi arengu taset. Mida madalama elatustaseme ja üldise arenguga on riik, seda suurem on katarakti osakaal nägemispuude põhjusena.
Korrigeerimata refraktsioonianomaaliad
Tegemist on kõige lihtsamini, kõige turvalisemalt ja odavamalt korrigeeritava nägemislanguse ja pimesuse põhjusega. Korrigeerimata refraktsioonianomaaliate puhul on inimesel vaja silma optika kõrvalekalde tõttu prille, et lähedale või kaugele näha. Kui täiskasvanutel võimaldavad prillid sageli kohe nägemist parandada, siis lastel on prillid olulised nägemise väljaarenemiseks. Nimelt areneb lapse aju nägemise seisukohast umbes 8. eluaastani. Kui enne seda on lapsel vaja prille, aga ta neid ei kanna, ei õpi aju halvasti nägeva silmaga nägema ning võib tekkida nn laisk silm e amblüoopia, mida ei saa hiljem enam parandada. Seetõttu on oluline leida prille vajavad lapsed võimalikult varajases vanuses. Laste silmade kontroll on ette nähtud kolmeaastaselt ja enne kooli, et leida prille vajavad lapsed õigel ajal üles. Vajadusel tuleb treenida halvemini nägevat silma, kattes ajuti paremini nägeva silma kinni.
Glaukoom
Glaukoom e roheline kae on nägemisnärvi kahjustus. See on tingitud enamasti pikaajaliselt suurenenud silmasisesest rõhust. Haigus jääb sageli inimesele endale esialgu märkamatuks, kuna ei põhjusta kohe kaebusi. Inimene võib ise märgata muutust alles kaugele arenenud närvikahjustuse korral, kui vaateväli muutub või nägemine täielikult kaob. Seepärast soovitatakse kontrollida silmarõhku 1-2 aasta tagant kõigil üle 40 aasta vanustel. Glaukoomihaigete lähisugulastel on 2-4 korda suurem risk glaukoomi tekkeks. Neil tuleks silmarõhku kontrollida kord aastas. Tõusnud silmarõhu korral on võimalik rõhku langetada. Selleks kasutatakse silmatilku, laserravi või ka operatsioone. Kuigi tekkinud nägemisnärvi kahjustus on pöördumatu, on varajase avastamise, regulaarsete kontrollide ja piisava rõhulangetamisega enamasti võimalik nägemisnärvi kahjustuse edasiarenemist vältida.
Maakuli degeneratsioon
Maakuli degeneratsioon on kõige sagedasem pimesuse põhjus kõrge elatustaseme ning valdavalt valge rassiga asustatud piirkondades. Haigus haarab silmapõhja keskmise osa e kollatähni piirkonda, millega inimene kõige teravamalt näeb. Põhjuseks peetakse geneetilist eelsoodumust. Eristatakse kahte varianti: kuiv ja märg maakuli degeneratsioon. Kuiva maakuli degeneratsiooni korral tekib rakkude kahjustus ja armistumine. Tänapäeval ei ole sellele haigusele ravi, kuid silmapõhjavitamiinidel on haiguse kulgu pidurdav toime. Märja maakuli degeneratsiooni korral, mille puhul tekib kollatähni piirkonna turse, on raviks turset vähendavad silmasisesed süstid. Kuigi maakuli degeneratsiooni peetakse üldiselt ravimatuks haiguseks, siis võimaldavad uued süsteravimid haiguse kulgu pidurdada ja nägemist pikemalt säilitada.
Sarvkesta hägusused
Sarvkest on silma eesmine läbipaistev osa. Sarvkesta hägususte põhjuseks võivad olla silmapõletikud, traumad ja söövitused. Rasked põletikud on laialt levinud troopilistes piirkondades. Sageli ei saa patsiendid seal õigeaegset ravi. Aafrikas on sagedaseks põhjuseks nn jõepimedus e onkotsersiaas. See on verd imevate kärbeste poolt edasiantav parasiit, mis põhjustab nahapõletikke ja ka sarvekesta armistumist ning silmasiseseid põletikke. Spetsiifiline ravi on olemas ja seetõttu on uute nakatumiste hulk paljudes regioonides viimasel ajal vähenenud. Paljud silmatraumad on ennetatavad, kui kasutatakse tööle vastavaid silmakaitsevahendeid. Sarvkesta hägususte korral saab hägustunud sarvkesta kihid või kogu sarvkesta asendada doonorsarvkestaga.
Diabeetiline retinopaatia
Diabeetiline retinopaatia on suhkruhaigusest tingitud silmapõhjade kahjustus. Selle haiguse esinemissagedus väheneb enamikus piirkondades, aga see suureneb kõrge elatustasemega piirkondades keskmise kehakaalu tõusu ja diabeedi laiema leviku tõttu. Diabeedi korral kahjustuvad kõik keha veresooned, sealhulgas ka silmapõhja veresooned. Tekivad silmapõhja verevalumid, uudisveresooned ja kollatähni turse. Raskematel juhtudel tekivad uudisveresoontest tingitud silmasisesed verevalumid, ulatusliku armistumise korral ka võrkkesta irdumine. Kõige tähtsam on kahjustust ennetada. Seda saab teha veresuhkrut ja vererõhku kontrollides. Kuna muutused tekivad aegamööda, on oluline, et kõik diabeedihaiged käiks silmaarstikontrollil vähemalt kord aastas ning tekkinud kahjustuste korral tihedamalt. Väheste muutuste korral jälgitakse patsienti sagedamini, suuremate kahjustuste korral tehakse silmapõhja laserravi. Kollatähni turse ning uute veresoonte tekkimise korral on raviks silmasisesed süstid, mis pärsivad veresoonte lekkimist. Ulatuslike kahjustuste puhul võib olla vajalik silmapõhja kirurgia.
Tänu üldisele majandusarengule, spetsialiseerunud programmidele ja silmaarstiabi kättesaadavuse paranemisele on välditavate ning ravitavate nägemispuude põhjuste osakaal langenud. Langus on olnud siiski loodetust väiksem ning toimunud eelkõige arenenud regioonides, kus pimedate ja nägemispuudega inimest osakaal on langenud 30 aasta jooksul 50%. Kahjuks on elanikkonna vananemise ja rahvaarvu tõusu tõttu nägemispuudega inimeste hulk absoluutnumbrites viimastel aastatel isegi tõusnud. Meditsiin pole ka tänapäeval kõikvõimas, kuid tänu oftalmoloogia arengule suudame tänapäeval aidata paljude haiguste korral, mis olid veel mõne aasta eest ravimatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar