Kolisime veebruaris ja kui lumi sulas, siis avastasime, et meie maja juurest ei ole poe poole kõnniteed ja nii on vaja ületada Vana-Rannamõisa tee ja jõuda kõnnitee/jalgratta teeni. See oli paras takistusterada kodu juurest kõnniteeni, mis oli korda tegemata. Arko kirjutas Linnavalitsusse kirja ja sai vastuse, kus lubati tee korda teha juunis ja katta ajutiselt freesasfaldtiga. Kuigi lubati juba juuniikuus tugevam kate peale
panna, siis seda imet ei juhtunud. Isegi jalgrattaga on ohtlik ja ratastoolis liikumisest
rääkimata, sest rattad kaevuvad pinnasesse ja mul on jalgratta võtnud libisema... Kui liiklus hõre, siis oleme
kasutanud sõiduteed kuni esimese kõrvalteeni, et sealt kõnniteele suunduda. Töö, mida ootasime, sai tehtud! Nüüd ratastel natuke turvalisem liikuda. Varsti lubati ajutine lahendus paremaks muuta. Aitäh mehed! Arkogi rõõmustab: See on nüüd "minu" tee!
Enne
ja nüüd
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2025
Head uut aastat! Jõudis kätte see aastavahetumine. Olime kodus. Meil olid ka külalised. Vanem poeg Imre tuli külla Tiina ja 2 lapse ja kutsi...
-
Tööraamatud ja tööstaaž. Sotsiaalkindlustusamet teatab, et pensionistaaž kujuneb sinu eluteel toimunud tegevustest, nagu õppimine, laste kas...
-
Minu puhkuse kolmanda nädala esimesed päevad möödusid marjakorjamisega. Olin Arko kodus Jõgevamaal, Levalas ja noppisin marju. kokku sain 3 ...
-
Nüüd on 2. silma operatsioonist möödas tervelt nädal. Kui nüüd algusest alata, siis eelmise aasta detsembris märkasin, et parem silm ei näe ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar