Hea teada: ravimid ja autojuhtimine

Selline artikkel ilmus Pealinna lehes, mille link avaneb siit.

ARSTID: Autojuhtimise muudavad ohtlikuks dementsus ja mõned ravimid
Marthi Lepik, Ida-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist

Kui inimene kannatab dementsuse, uneapnoe või epilepsia käes või tarvitab kangeid ravimeid, tasuks kaaluda autojuhtimisest loobumist.
Igapäevaelus tuleb ette mitmeid olukordi üle, mil mootorsõiduki juhtimine on tervislikel põhjustel keelatud või küsitav. ITK töötervishoiuarsti dr Karin Sarapuu sõnul tasub Eestis mõelda ravimitele selgema autojuhtimisega seotud info lisamisele.
"Näiteks Prantsusmaal on ravimite pakendid märgistatud rohelise, kollase ja punase märgiga, lähtudes ravimi mõjust sõidukijuhile," rääkis Sarapuu. "See vääriks ka Eestis rakendamist, et nii apteeker kui ka sõidukijuht ja tema lähedased näeksid ravimi võimalikku mõju juhtimisele."
Psühholoogilised testid
ITK kardioloog dr Anu Hedman tõi näite Rootsist, kus alates 2010. aastast on arstil kohustus riiki teavitada, kui ta avastab, et patsiendi terviseseisund ei luba enam mootorsõidukit juhtida.
"Rootsis kaotas 2015. aastal tervislikel põhjustel juhtimisõiguse 4318 inimest, liiklussurmade arv on Rootsis Euroopa Liidu üks väiksemaid. Eestis arstidel sellist kohustust seadusega ette nähtud ei ole, kuid see on üks võimalus, mida liiklusohutuse parandamiseks tasub kaaluda," selgitas dr Hedman.
Samas kahtles liiklusõiguse ekspert, vandeadvokaat Indrek Sirk Rootsi praktika ka Eestis rakendamises. "Ma ei ole kindel, et arstidele seadusega teavituskohustuse panemine oleks õige samm," rääkis ta. "Arsti töö on inimese aitamine, mitte karistamine. Praktikas võib see teavituskohustus tähendada, et inimesed lihtsalt ei tule enam arsti käest abi küsima, kui nad arvavad, et sellega võib kaasneda võimalus juhilubadest ilma jääda. Kutselistel juhtidel tähendab see ju ka võimalikku töökoha kaotust."
Jäme kael on ohumärk
ITK neuroloogiakeskuse juhi dr Toomsoo hinnangul on eri neuroloogiliste haiguste puhul oluline nii patsiendi kui ka patsiendi lähedaste teadlikkus. "Näiteks kerge dementsussündroomiga patsiendid peavad iga 6-12 kuu tagant tegema neuropsühholoogilisi teste ja vajadusel hinnatakse nende sõiduoskust ka proovisõidul," ütles Toomsoo.
Samuti on suur probleem epilepsia, sel puhul on oluline ravimite korralik tarvitamine.
Arvestades inimeste pingelisi töögraafikuid, on sõidukijuhtide oluliseks terviseriskiks ka uneapnoe. Pulmonoloog dr Eve-Mai Kuulpaki sõnul kuulub uneapnoe alates 2016. aastast haiguste ja seisundite alla, mille olemasolul või selle kahtlusel kaasneb absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel. "Uneapnoe tekke puhul on üks suurim riskitegur rasvumine, eriti rasvkoe ladestumine kaelapiirkonda," lausus ta. "Kui inimese kehamassi indeks on üle 35 ja kaelaümbermõõt meestel üle 43 cm ning naistel üle 40 cm, peaks kindlasti uneuuringutele tulema."
Sirgi sõnul on Eesti õigussüsteem sõidukijuhi tervisetõendi osas tänapäeval pigem arsti säästev. "Arstlik kontroll on sõidukjuhtimiseks vajalik iga kümne aasta tagant, üle 65-aastastel inimestel ja kutselistel juhtidel iga viie aasta tagant. Juhul, kui inimene selle kümne aasta jooksul haigestub mõnda haigusesse, mis võib mõjutada tema võimet liiklusvahendit juhtida, peab arst sellest kindlasti patsienti teavitama. Edasi on juba patsiendi enda otsustada, kuidas ta käitub. Seaduse kohaselt ei ole arst kohustatud maanteeametit inimese haigusest teavitama. Sõidukijuhi tervisliku seisundi eest vastutab eelkõige juht ise."
 
Neljandik liikluses hukkunutest on eakad juhid
• Rahvusvahelised uuringud näitavad, et kaugsõidujuhtidel esineb keskmisest kaks korda rohkem rasvumist, nad suitsetavad keskmisest ligi kolm korda sagedamini ning samuti esineb neil kaks korda rohkem 2. tüüpi diabeeti.
• Eestis kasvab vanemaealiste kutseliste juhtide osakaal, sest see on üks ameteid, mida paljud vanemad mehed oskavad. Meil on ligi 640 000 juhiloa omanikku ning viimase viie aastaga on eakate juhtide osakaal kasvanud ligi 26%. 2016. aastal oli kõigist liikluses hukkunutest üle 65-aastaseid neljandik ja paljud neist olid ise autoroolis.
• Kutseliste juhtide termin on tänapäeval samuti laiemas. Näiteks väikekaubikute juhid, kes igapäevaselt linnas ringi vuravad, või Uberi ja Taxify juhid on sisuliselt samuti kutselised juhid, kuigi seaduse silmis nad praegu seda ei ole.