Meie reisiblogi: Veneetsiast Šveitsi 1

Olen mitmel reisil käinud aa hinges kripeldab siiani, et olen nii laisk olnud ja oma blogis isikliku elu ja reisipiltide jagamise unarusse jätnud. Vahepeal on olnud 2016. ja 2017.aastatel Arkoga koos tehtud autoreisid, milles pole jõudnud kirjutada. Aa pilte jõuan ikka jagada. Tavaliselt planeerime puhkuseid pikalt ette. Nii ka selkorral. Arko on selline põhjalik ja kavandab, joonistab arvutis teekonda, samas olen mina see, kes elab rohkem unistustes ja tahaks juba tormata. Õnneks pole viimaseid reise üleplaneerinud ja tahame ka autost iga 2,5-3,5 tunni tagant välja tulla, pausi pidada, puhata, süüa, tualetis käia ja kui on selline põnev uus asum või linn, siis seal ka turistina ringi jalutada. Autoreisid on sellepärast eriti toredad, et kuigi tee on pikk aga seda ei pea korraga 10-12 tundi sõitma, vaid sõidame nii kuidas autojuht jaksab ja suudab. Mulle meeldib igasse uude riiki sisenedes vaadata kuidas muutuvad liiklusmärgid, majad, teed ning inimesed. Huvitav on kuulata erinevate rahvaste keeli aga õnneks oleme ise igal pool ja igas riigis hakkama saanud. On meil ju mitmete aastate pikkune rännukogemus.    
Meie suvine reis algas Tallinnast ning sõitsime puhkusele Arko ema koju Jõgevamaale. Autole panime hääled sisse 21. juunil 2016 ja keerasime auto nina Läti poole. Õhtuks jõuame Poola ja pargime kl 23.30 auto Shelli tanklasse. 189,6 km.