Uut liiklusseaduses alates 2011.

Kuna töömeilile saabus kiri Eesti Puuetega Inimeste Fondist, siis asusin selle nädala alguses seda uut liiklusseadust uurima. Seadust oli vaja muuta, sest 2001.aastast kehtivat liiklusseadust on korduvalt muudetud. Hetkel kehtiv liiklusseadus oli pea 10 aastaga ajale jalgu jäänud. Selgus ka, et 1.jaanuar 2011.a hakkab kehtima ka uus euromärgistusega liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart (liiklusseaduse §167). Pildil selle aasta lõpuni kehtiv kaart. Allikas: Internet
Vana kujundusega kaarte ei tohi väljastada (kuid juba väljastatud kaartid kehtivad uue sotsiaalministri määruse eelnõu kohaselt kuni kaartil märgitud kehtivusaja lõpuni). Kuna vana kujundusega kaartid on praktiliselt otsas, siis muudeti hetkel kehtivat sotsiaalministri 19.01.2001.a määrust nr 15 ja pikendati hetkel kehtiva määruse alusel väljastatud kaartide (ja kehtivusaeg lõppes sellel aastal) tähtaega 31.12.2010.a.

Tööst puuetega inimestega jäid mulle silma järgmised huvipakkuvad asjad:

§ 2. Mõisted
33) liikumispuudega isik on raske ja sügava liikumispuudega isik;
55) pime isik on isik, kelle paremini nägeva silma nägemisteravus koos korrektsiooniga on alla 0,1 või kelle vaateväli on kitsam kui 20 kraadi;

§ 30. Turvavahendite kasutamine
(1) Sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.
(2) Sõitjal ei pea turvavöö olema kinnitatud:
1) jääteel sõites;
2) kui tema tööülesande täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit või
3) kui tal on kaasas arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta.

§ 36. Lapse ohutust tagavad lisanõuded

(6) Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel autos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. Seljaga sõidusuunas paigaldatud turvavarustust ei tohi lapse sõidutamisel kasutada istekohal, mis on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga.

(9) Takso tagaistmel alla kolmeaastase lapse sõidutamisel ei ole lapse turvavarustuse kasutamine kohustuslik. Alla kolmeaastast last tohib takso tagaistmel sõidutada täiskasvanud sõitja süles tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja tema süles on üks laps. Vanemate kui kolmeaastaste laste sõidutamisel takso tagaistmel tuleb vähemalt üks laps kinnitada turvavöö padja ja sõltuvalt lapse kasvust kas täiskasvanu turvavöö või ainult selle vöörihmaga või muu nõuetekohase turvavarustusega. Ülejäänud laste sõidutamisel takso tagaistmel tuleb kasutada vähemalt täiskasvanu turvavöö vöörihma.

§ 68. Liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi eriõigused
(1) Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib panna oma sõiduki esi- või tagaklaasile liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi.
(2) Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib tema kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta.
(3) Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart, tohib:
1) asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Kirjeldatud luba ei kehti teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega;
2) parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.

(4) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart, võib asulas peatuda peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas liikumispuudega või pimeda inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks.

§ 70. Sõiduki juhtimist keelav terviseseisund
(1) Juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist (edaspidi liiklusohtlik terviseseisund).
(2) Haigusseisundid, mille esinemisel on mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine keelatud, on:
1) nägemisvõime vähenemine – korrektsiooniga nägemisteravus kahe silmaga koos on alla 0,5 või ainsa nägeva silmaga alla 0,6;
2) horisontaalne vaateväli on kitsam kui 120°;
3) tugevakujulised liikumispuuded (jäseme kaotus või moone, liigesejäikus või halvatus), välja arvatud käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud juhtudel;
4) raskekujuline psüühikahäire, raskekujuline isiksuse- või käitumishäire;
5) juhtimisvõimet alandava või halvava aine toime.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine keelatud käesoleva seaduse § 101 lõikes 7 sätestatud eritingimuse mittetäitmisel.
(4) Liiklusohtliku terviseseisundi tuvastab arst.
(5) Liiklusohtliku terviseseisundi kahtluse korral toimetab käesoleva seaduse § 193 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalve teostaja isiku lähima statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja juurde.
(6) Arstil on õigus valida iseseisvalt metoodika, mille alusel uurida liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde toimetatud isikut, ja otsustada, kes viibivad liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamise juures või samas ruumis.
(7) Liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise kulud tasub käesoleva seaduse § 193 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalve teostaja.
(8) Kui isikul on tuvastatud liiklusohtlik terviseseisund, peab ta tuvastamiskulutused hüvitama.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud politsei nõudmisel teostama tervisekontrolli liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamiseks.
(10) Liiklusohtliku terviseseisundi ekspertiisiakti vormi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 124. Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine ja peatumine
(3) Mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui:
1) juhiloa kehtivusaeg on lõppenud;
2) saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev.

LIIKUMISPUUDEGA JA PIMEDA INIMESE LIIKLEMISE TAGAMINE

§ 166. Liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemise ja neid teenindavate sõidukite parkimise korraldamine
Liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemist ja neid teenindavate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist korraldab kohalik omavalitsus.

§ 167. Liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart
(1) Liikumispuudega või pimeda inimese liiklemise tagamiseks antakse talle käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korras liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart.
(2) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardiks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud parkimiskaart või 1968. aasta teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppega liitunud riigi pädeva asutuse poolt väljaantud liikumispuudega inimese või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart.
(3) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vormi ja väljaandmise tingimused kehtestab sotsiaalminister määrusega. (määrus koostamisel)
(4) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi annab välja kohalik omavalitsus.

§ 187. Parkimistasu
(1) Kohalik omavalitsus võib oma avalikul parkimisalal kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõidukijuht maksma parkimistasu mootorsõiduki ja selle haagise eest.
(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega:
1) tasulise parkimise ala;
2) parkimistasu määra või diferentseeritud määrad;
3) parkimistasu soodustused ja vabastused.
(5) Parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Haagise parkimisel peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud haagise tiislile, nii et oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi paigaldamine toimub vastavalt käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 sätestatule.

Liinitaksod sõid kaubamaja juures invaparkimiskohad välja

Hea meel on lugeda tänast Eesti Päevalehe artiklit Tallinna kubamaja invaparkimiskohtade kohta. Keegi teeb oma tööd ja arvab, et hästi. Tegelikkuses ei mõtle need invaparkimiskohtade märgistajad ja ümber tõstjad mitte liikumispuudega autojuhile, vaid saatjatele, kes inimesi transpordivad. Praegu on selles kohas parkimine ohtlik. Lisasin ka oma kommentaari artilile:

Tallinnas on nii vähe avalikke tasuta invaparkimiskohti, et neid peab otsima, nendele parkimiseks peab ootama järjekorras. Kaubanduskeskuste ees, nn eramaal, on lihtsam ja parkimine on paremini korraldatud. Kaubamaja juures asuv invaparkimiskoht on ohtlik liikumispuudega juhile, sest autost väljudes satub juht kohe keset tänavat ja peabki kasutama seda kaubaautode sissesõiduteed, et kõnniteele saada. Invaparkimiskohtade märgistamise nõuded on kirjas, kehtivad topelt märgistus ja laiemad nõuded, siis saab ka ratastoolis autojuht parkida ja ohutult väljuda. Tallinna linnas ei väljastata invaparkimiskaarti saatjale, vaid see kaart kehtib koos liikumisraskustega inimesega. Vajalik on andmebaasi tegemine Tallinnas, kuhu lisada invaparkimiskohtade nimekiri ja linnas välja antud parkimiskaardid. Parkimiskaardi kasutamise eest vastutab inimene, kellele on kaart välja antud. Kaardid kuulutab kehtetuks ka kaardi väljastaja.

Liinitaksod sõid kaubamaja juures invaparkimiskohad välja
http://www.epl.ee/artikkel/483400

Kommertsliinide peatuse kõrvalt tõrjutud kohale mahub heal juhul üks auto.Tallinna kaubamaja trollipeatuste poolses küljes invaliididele parkimiseks jäetud kohad nihutati tänava ühest otsast teise, vahetult kaubamaja traspordivärava ette. Ehkki märk lubab seal parkida kahel sõidukil, mahub bussipeatuse ja värava ees parkimist keelava kollase joone vahele parimal juhul üks auto.

„Parkimiskohad viidi sinna, kus oleks ohutum ja parem,” pakkus Tallinna transpordiameti linnatranspordi juhataja Ruth Pärn selgituseks. Pärn tõi välja, et kaubamaja samas küljes peatuvad ka kommertsliinide bussid ja liinitaksod, mis oleksid hakanud invaparkijaid segama. Pärn lisas, et tänavate märgistamise teenust tellib linn AS-ilt Signaal ja parkimiskohtade nihutamine johtus kas liikluskorralduse või kommertsliinide sõiduplaanide muutmisest. AS-i Signaal liikluskorraldusdirektori Margus Ploomanni kinnitusel toimub aga linnas iga joone tõmbamine, liiklusmärgi paigaldamine ja muu Tallinna liiklusteenistuse korralduse alusel.

Invaluba raske kontrollida

Linna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Vello Lõugase sõnul vajab informatsioon veel kontrollimist, mistõttu ei saanud ta parkimiskohtade arvu võimalikku suurendamist kaubamaja juures eile kommenteerida.Kas invakohtadele parkijad ka tegelikult vastavat luba omavad, on Ruth Pärna hinnangul väga raske kontrollida, sest üleriigiline vastavate lubade andmebaas puudub. Kuigi abilinnapea Merike Martinson rääkis suvel sel teemal sotsiaalministeeriumiga, ei ole vastava registri koostamist Pärna teada ministeeriumil kavaski. Parkimislubasid väljastatakse sotsiaalministeeriumi mää­ruse alusel, kuid lubade kohta peab registrit iga omavalitsus eraldi. Luba on nimeline ja selle saab invaliid või tema saatja. „Parkimise poolelt on seda aga kurjalt ära kasutatud,” tõdes Pärn. „Tõendi saab perearstilt ja luba väljastatakse dokumendi alusel absoluutselt igaühele.”
Autor: Erik Müürsepp