3. aprill 2011

Märtsikuu Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjonis

Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosolek toimus 22.03.2011 ja sel korral tutvusime Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga, mis asub aadressil Kännu 67. Selgus, et meditsiinikool on juba 70 aastat tegutsenud, alustades õdede koolina ja laienes õppetöö velskritele ja nüüd on ühendatud õppeasutus, kus õpetatakse või õpetati farmatseute, hambatehnikuid, terviseedendajaid, tegevusterapeute, terviseõdesid, optometriste, ämmaemandaid, hooldustöötajaid. Loodud on vilistlaskogu, sest meil on vilistlasi 15 tuhat.

Koolis õpib praegu 1600 õpilast ja viimastel aegadel on olnud tihe konkurss, sest paljud soovivad tulla meile õppima. Õppetöö toimub eesti keeles, õpib ka puudega õpilasi, kuid koolimajas puudub lift. Igal aastal on renoveeritud, viimati ehitasime ümber parkla ja nii on õpilastel võimalus parkida koolimaja hoovi ja õpilased elavad Nõmme tee õpilaskodus. Meil on plaanis ehitada spordisaal ümber 2 tasandiliseks, kuhu ruumid raamatukogule, mis praegu asub 4. korrusel, ja laboratooriumile, õppetoolidele. Koolis on ka söökla, tegevusteraapia ruumid 0-korrusel. Mina teades, et vanadesse majadesse on võimalik lifti ehitada soovitasin vaadata renoveeritud koole Tallinnas, kus liftisaht on ehitatud väljapoole hoonet (nt Lilleküla Gümnaasium, Tallinna 53. Keskkool), sest ligipääs peab olema tagatud ka puuetega õppijatele. Saime kuulda, et eesti õpilased soovivad vene keelt õppida, sest see on tööks vajalik ja vene noored tahavad paremini osata eesti keelt, sest see on suhtlemiseks vajalik. Meil on ka vahetusüliõpilased praegu Portugalist. Vahetusüliõpilased on siin keskmiselt 3-6 kuud. Meie anname arvamuse ja nende õppejõud panevad hinde, samuti toimub see meie vahetusõpilastega. Iga aasta maikuu 2. või 3. Nädalal on meil rahvusvaheline inglise keele nädal.

Mark Levin ääkis, et on ka ise selle kooli lõpetanud velskrina ja siin õppejõuna töötanud 20 aastat kuni 1993.aastani. Meie hooldusravi kliinikus käivad nad praktikal ja saavad eesti keeles suhtlemisega hakkama. Riigi tellimusel võtetakse vastu õppima ja lisaks mõned õppijad (5-10), kui on rahaliselt võimalik, sest II poolaastal on keegi välja kukkunud. Nominaalajaga lõpetab kooli 75 – 80%. Meil on päevaõpe ja need, kes töötavad peavad plaani tegema, et teadmised omandada.Peale kooli lõpetamist on võimalik minna edasi õppima kasTartu Ülikooli õendusosakonda või Tallinna Ülikooli kasvatusteadustesse, tegevusteraapiat, füsioteraapiat, farmaatsiat, proviisoriks, optomeetriat. Mina õpetan patoloogiat, füsioloogiat, juhendan uurimustöid. Meil on kohustus tegeleda uurimustöödega sest oleme rakenduslik kõrgkool, kuid järjest enam valivad tudengid kutseeksami uurimustöö asemel. Järeldame sellest, et elu on huvitav, kiiresti ja hästi edasi arenenud. Järgnes ringkäik õppehoones, kus Alar Sepp tutvustas osakondi ja maja. Selgus, et lõpetajad leiavad tööd ja on hinnatud töötajad.

Killud

Pühapäeva hommikul ärgates tegin plaane ja tahtsime minna kinno Kormoraane vaatama. Ehmatus oli suur, kui õue läksime, sest veel enne kui mina nägema hakkasin, kuulsin ahastamist Arko suust, et appi auto ukseklaas on katki löödud. Auto juurde jõudes nägin minagi kilde ja seda, et kõik mis asus enne kindalaekas oli nüüd mööda auto esiistet ja põrandat laiali tiritud. Automakk oli alles ja mingit autosse sisenemise märke me ei näinud. Helistasime politseisse ja soovisime politseinikke kohale kutsuda. Peagi helistati Arkole tagasi ja paluti ise Rahumäe teele sõita. Mis teha, sõitsimegi kohale ja soovisime auto invakohale parkida, kuid seal olid lumehunnikud.

Parkisime siis auto lumehunnikute ette, läksime sisse ja kurtsime muret. Tundub, et selles majas ka ei teata, mille (lume) või kelle (liikumispuudega klientide) jaoks parklas invaparkimiskohad on. Kurb aga tõsi, et keegi neid siiski kasutab. Kaldtee oli igatahes lumevaba.Peagi tuli naispolitseinik, läksime pilte tegema ja hiljem liftiga kabinetti seletuskirja andma. Tuju oli rikutud ja hiljem tolmuimejaga autot puhastes jätkus seda klaasikillu puru igale poole. Tundub, et kaskokindlustuseks makstud raha läheb nüüd kõik klaasiparandamisele. Õhtuks saime õemehe abiga akna kilega kinni teibitud. Kohe üldse ei taha mõelda, et samal ajal kui meie magame, liiguvad meie ümber inimesed, kes vandaalitsevad ja meie vara kahjustavad. Igatahes nüüd on plaanid muutunud ja homme on päev targem ning tegutseme selle nimel, et auto korda saaks ja eks siis jälgime politseiniku soovitus, et kõik mis autos on ei viitaks millelegi väärtuslikule, sest tema arvates oli sissemurdmise põhjuseks just see gps-seadme vastuvõtja otsimine, kuna kinnitushoidja pärast seda otsima hakkatagi. Masendav on see juhtum just sellepärast, et selle aasta jooksul on see teine vargus, sest eelmisel korral tõmmati autost kütus välja. Masu mõjub nii, et politseisse pead ise minema, pilte tehakse aga näpujälgi ei võeta ja nii pole lootustki selliseid kaabakaid kätte saada, kes süüdimatult vargil käivad. Loodame, et nüüd on rahu majas ja inimesed olge valvsad. Haige värk igatahes. Kalliks läks selle aasta sünnipäevapidu. Seda enam, et liikumispuudega inimesele on auto just abivahend ja selle aknaklaasi lõhkumise tõttu nüüd autokasutamine häiritud on.

1. aprill 2011

Sotside Tallinna tänuüritus

Märtsikuu viimasel õhtul oli meid Sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna piirkonna juhatuse poolt kutsutud koosolekule-tänuüritusele. Nüüd, puhanuna riigikogu valimiskampaaniast ja kandideerimisest, otsustasin ka minna. Ilm oli ilus ja nii ma kella 19 sinna Maakri tänavasse indiapärasesse restorani läksingi. Juba tänaval tervitasid meid Andres Anvelt ja Lea Raus ja kutsusid lahkesti uksest sisse Masala oli selle söögikoha nimeks. Lootsin, et see on suurem, sest meid oli seal päris palju. Avasõnad pidas piirkonna juht Andres Anvelt, teda täiendas Eiki Nestor. Eriti naljakas oli tema jutt sellest kuidas tegijatega juhtub. Juhtus meie ajakirja näpukas, et vene keelsesse ajakirja lipsas sisse trolli asemel tramm ja lugejad said teada kuidas Nestor sõidab juba 1992.aastast Õismäelt trammiga riigikokku tööle . Eiki ütles, et ärge arvake, et meil ei leidu inimesi, kes selle loo peale helistavad talle Toompeale ja ütlevad, et miks Nestor sõidab trammiga tööle, et nemad tahavad ka trammiga sõita. Ah see Eiki suust kuulduna oli ikka päris naljakas. Valimistulemusi kommenteeris Lauri Läänemetes. Siis tänati aktiivseid kampaanias osalejaid ja anti üle tänukirjad. Ja üllatus, üllatus isegi mina oma ka 109 suuruse häälesaagiga sain sotside esimehe Sven Mikseri allkirjaga diplomi, mille üle oli mul siiralt heameel nagu ka kõigi häälte eest, mis minule valimistel anti.

Õhtusöök oli päris vürtsikas aga maitsev ning juttu jagus paariks tunniks. Õhtu õnnestumiseks oli veel see, et mind toodi Hannese poolt taksoga koju. Tegelikkuses on meie erakonnas hästi palju toredaid ja huvitavaid, harituid inimesi, keda on tore kuulata ja mõtteid vahetada. Ja kõlama jäi lause, et juba valmistatakse ette uusi valimisi ning selle riigikogu kõige noorem liige on ka meie erakonnast Jevgeni Ossinovski. Tore kui on ka noori.

TPIK foorumi koosolek 31.03.11

Eile, 31.märtsil toimus Tallinna Puuetega Inimeste Foorumi koosolek ja kokkutulnud puuetega inimeste organisatsioonide esindajad arutasid erinevate puudeliikide probleemide ja vajaduste üle. Koosoleku eesmärk oli uude Tallinna linna sotsiaalhoolekande arengukavasse ettepanekute tegemine. Samas leidsid kohalviibijad, et vajalik oleks saada ka analüüsi lõppeva arengukava kohta, siis oleks millest edasi minna. Minulgi oli mitmeid ettepanekuid ja mõtteid ja need sain ka välja öeldud. Aga kui lugejatel on ettepanekuid, siis saab need meile saata. Koos saame muuta elu paremaks ja kuna Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava 2012 - 2027. aastateks valmib 2012.aasta jaanuariks, siis ongi praegu see planeerimise, ümarlaudade ja koostöö aeg, mis kestab kuni suve lõpuni. Huvilistel on võimalik tutvuda Tallinna Linnavolikogu otsuse seoses arengukava väljatöötamise kohta on leitav siit.

29. märts 2011

Imre 19. sünnipäev

Täna siis on see tore päev, kui tähistame esimese poja sünnipäeva. Kollaste tulpide, kingitutega ja napoleoni tordi ja ahjukanaga. Aeg möödub kiiresti ja aasta siis oli 1992. Sel ajal tehti veel must-valgeid pilte aga laps on päris pontsakas ja kuna meil endal korraliku fotoaparaati polnud, siis leiduski esimene pilt ajast, kui vanem poeg oli juba 1,5 kuune. Armas pilt see ja naljaks vaadata. Imre on nüüd juba mitu korda suurem ja pikem. Noorema poja 16. ja vanema poja 19. ühine sünnipäevapidu (nii nagu see on olnud viimased 16 aastat!) tuleb ka juba sel laupäeval algusega kell 6 õhtul. Looodame, et pole liiga vara aga liiga hilja. Teise poja õige päevani on tegelikult veel 7 päeva aega. Sõbrad tulge, saab rosoljet, kiluvõileibu, torti ja tantsida ka. Lapsed ei väsi mind üllatamast. Täna oli kohe eriti meeldejääv päev. Aga pilt aastast 1992 ja nüüd aastast 2011.

Ootan kevadet!

Aga tundub, et sel aastal kevadet ei tulegi. Igatahes nädalavahetusel, kui Arko õe Agnese sünnipäeval käisime veendusin, et Jõgeva on ikka täie õigusega Eesti külmapealinna nime ära teeninud. Kuigi Palamuse kandis oli külma vaid mõned miinuskraadid, kuid vali tuul ekkrutas lund nii, et mul oli küll tunne, et jäätun. Aga vaatepilt oli seda kenam ja lumi tuiskas mööda teed, põldusid ja majakatuseid. Tuul ulgus ja undas mitu päeva ja eriti võimsana kostus see veel siis, kui üritasime magama jääda. Jääaeg on isegi märtsikuu viimastel päevadel Eestis olemas. Aga loodan, et kevad saabub õige pea. Pildikesed tulid vahvad ja on mida imetleda. Autoga oli ikka päris lahe tuisukoridoridest läbi sõita ja lume tuiskamist kiirgavas päikeses jälgida.

23. märts 2011

Puudega inimese sõiduki parkimiskaart

Ei möödu päevagi, kui keegi ei küsiks, uuriks või tuleks kohale Tallinna Puuetega Inimeste Kotta. Seepärast panen siia info ka teistele, kellel liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaart aegunud või taotleb uut.

Parkimiskaarte väljastatakse Tallinna linna elanikele Tallinna Linnavalitsuses. Kaarte väljastab Tallinna Transpordiameti linnatranspordi osakond Vabaduse väljak 7, Linnavalitsuse Teenindusbüroos (Roosikrantsi tn poolne sissekäik) laud 3. Ratastooli kasutajale väljastatakse kaart Linnavalitsuse infosaalist, kuhu siseneda peaukse kaudu. Info telefonil 640 4456. Parkimiskaart kehtib kuni 5 aastat, kaarti saab taotleda ka ajutise liikumisvõime kaotuse korral.

Oluline on rõhutada, et parkimiskaart väljastatakse õigustatud isikule, mitte sõidukile ja seega on parkimiskaardi taotlemine, väljaandmine ja selle kasutamine isikupõhine ning lubatud ainult juhul, kui tegemist on parkimiskaardi saanud isikuga seotud sõitude ja parkimisega.

Kuni 30.06.2011 kehtiva liiklusseaduse alusel saavad parkimiskaarti taotleda: liikumispuudega inimesed, kes kasutavad abivahendeid (jalaprotees, kepp, kargud, ratastool jms); nägemispuudega inimesed; isikud, kelle käimine on tugevalt raskendatud muu raskekujulise üldhaigestumise tõttu. Liikumis- või nägemispuudega lapsele võib taotleda lapsevanem või eestkostja.

Parkimiskaardi taotlemiseks tuleb esitada:
1) isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba);
2) arsti teatis parkimiskaardi taotlemiseks;
3) parkimiskaarti taotleva isiku foto 3 x 4 cm.

Kaardi eest tasuda 2,56 eurot Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvele nr 10220077495010, viitenumber 5257050050050222. Selgituseks: ees- ja perekonnanimi, “invakaart”. Internetipanga teenust saab kasutada kohapeal.

Parkimistasu kehtestamine - parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart paigaldatakse sõiduki esi- või tagaklaasile.

Parkimistasu maksmisest on vabastatud liikumispuudega juht tema kasutuses oleva sõiduki parkimisel nõuetekohase parkimiskaardi olemasolul. Viivistasu maksja on mootorsõiduki omanik. Kui liiklusregistrisse on kantud mootorsõiduki vastutav kasutaja, on viivistasu maksja vastutav kasutaja.

Uus liiklusseadus hakkab kehtima alates 01.07.2011, mille alusel väljastatakse parkimiskaarti tasuta. Isik peab esitama parkimiskaardi saamise õigust tõendava dokumendi, mis on erinevate sihtgruppide puhul erinev. Sihtgrupipõhiste erinevuste põhjuseks on asjaolu, et Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt väljastatud dokumendid erinevad vormilt ja sisult:
1) kõigil puudega isikutel on parkimiskaardi (v.a. ajutine kaart) saamise aluseks SKA väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus;
2) kui tööealistel puudega isikutel on SKA väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsusel märge keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde kohta, ei ole vaja lisa dokumente.

Parkimiskaart antakse välja taotluse alusel isikule, kellel esineb:
1) keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumisfunktsioonihäire;
2) keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav nägemisfunktsiooni kõrvalekalle;
3) ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi kasutamise või ajutine nägemisfunktsiooni kõrvalekalle.

Kui puue tuvastatakse, siis tehakse otsus, kus fikseeritakse see, kui pikaks ajaks on puue tuvastatud. Ajutise kõrvalekalde kohta annab teatise pere- või eriarst. Kui tegemist on ajutise liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega, on lisatud täiendav kriteerium, mille kohaselt peab kaasnema vajadus kasutada liikumist abistavat tehnilist abivahendit (nt kargud, käimisraam, ratastool jne).

Fotod ja lisainfo siit.

Tallinna linna parkimisega seotud link.

Ees ootavad muutused rehabilitasiooniteenuse saamisel

 Plaanis on jälle süsteemi ja rehabilitatsiooniteenuse korraldust muuta. Eks need muutused on vajalikud aga inimese jaoks ei tohiks teenuses...