Liisa Maria 2. minisünnipäev

Tegelikkuses oli see juba paar nädalat tagasi aga pole aega, et pilte arvutisse saada ja siis veel on palju muid tegemisi. Tibu kasvab nii kiiresti ja Mari-Liis saadab mulle ilusaid pilte FBsse. Pisikesed baleriinid sitsides ja satsides. Tüdrukud on nii erilised võrreldes poistega ja imetlen seda piigat. Kingituseks viisime talle mõmmibeebi ehk karupoeg Puhhi, et ikka oleks ka kaisukaru olemas.
Kassike on kohe igal pool ninapidi juures ja nõuab paitamist ja sügamist. Lapsele ta erilist huvi ei paku, sest tema jaoks on tema emme ja issi kõige tähtsamad. Kui septembri lõpus beebitüdrukule külla läksime, siis võtsime kaasa 2 pizzat, ploomid ja coca colat. Emme Mari-Liis oli teinud väga head kooki ning nii me seda teist minisünnipäeva tähistasime. Piduline ise magas kogu aja ja ei lasknud oma und segada. Kui nädala pärast taas noortele külla läksime, siis emme ütles, et kui magab, siis ajame üles ja pärast magab edasi. Ma läksingi külla eelmisel pühapäeval ja Rene ütles, et laps jäi mõned minutid tagasi  magama. Ma ajasin lapse üles, tibu naeratas ja oli rõõmus. Tegime pilti ja kiigutasime teda süles. Peale seda keeras ta emme süles jälle magama. Tubli ja armas tütarlaps ja kass laseb ennast ikka sügada ning norib kõikidelt tähelepanu. Õues käib ta sellise karvase jääkaru kombinesooniga, mida ta pidi mõnuga lakkuma. Saab kõhu täis.    

Mille pärast nutad ehk juttu Peipsi sibulast

Ka eelnevatel aastatel oleme ostnud sügiseti maal käies peipsi sibulat. On selline tore traditsioon ja ääremaade inimeste toetamine nende traditsioonide kestmajäämisel. Erinevus on olemas kui võrrelda näiteks poola sibulaga. Sellel aastal oli suvi jahe ja seetõttu jäid sibulad väikeseks, kuid nendes väikestes sibulates on nii palju kibedust, et paneb kohe silmad vett jooksma. Nii ma siis koorin kodus oma sibulaid, hakin ja valan pisaraid. Süüa on mõnus ja maitseb hästi. Läksime Arkoga alguses sibulamüüjaid otsima. Alustasime Kallastelt ja jõudsime Kolkjale välja. Ostsin võrguga 5 kg sibulaid ja süda rahul,sest nüüd seda sibulat jagub pikaks ajaks.  Ilm oli ka septembris tunduvalt parem ja soojem kui suve alguses. Sõitsime autoga ringi, nautisime Alatskivi lossi ilu, metsa, küntud põlde ja pilvi. Ilus on elu Eestimaal. 
Tagasiteel sibulateelt põikasime sisse Nina külasse. Vaatasime kirikut ja tuletorni. Nina tuletorni juures oli silt, et kohalikele. Muigasime, et võõras ära tule! Seoses pagulaste jutuga ja mitteametliku sisserändega, oleme me kõik Eestis kohalikud. Tegime paar pilti, sest Peipsi ääres on kena vaade ja ilm super. 
Sellel sügisel ma metsa ei läinudki, sest seoses sigade katkuga ma ei tahtnud minna jälgi segama ja paaril korral olen ostnud poest tükikaupa sampinjone. Jah ma olen seenesõltlane, kuid sel aastal peitsin isegi kummikud ära, et ei tekiks kiusatust. Eriti raske oli ennast tagasi hoida ajal, mil sõitsime autoga tuttavates Sõõru seenemetsadest mööda. Pala kandist ja Arko ütles, et Tartu poole jäävad Kukemetsad. Avastamisrõõmu on ikka veel. Ohkasin ja nuusutasin läbi autoakna metsaõhku. Ah minge metsa ja nautige seda ilu ja võlu. Linnas piisab loodusradadest, Kadriorust või mere äärde minekust, et jalutada ja puhata.Stressivabadus.

   

Kala- ja sibularestoranis praadi nautimas

Oleme paaril korral tahtnud minna Kolkja kala- ja sibularestorani, kuid siiani pole see õnnestunud. Sel korral, septembri alguses, ei plaaninud minna aga kohale me jõudsime ja uksest sissegi saime. Käisin esmalt maad uurimas, et kas vabu laudu on ja ikka külalisi sööma oodatakse. Ratastooliga pääses sisse ja nii me siisparkisime auto ära ja kalarestorani läksime. Istusime lauda, uurisime samovari ja tellisime söögi ära.Valisime tsaari kalaroa ja vett ja spritet. Teenindus oli meeldiv ja maksmine toimus sularahas. Toit toodi lauda ja see maitses hea. Kujundus oli omapärane ning rahvast tuli juurde. Kui kõhud täis, siis uudistasime riiete väljapanekut. Kui soovisime autoga ära sõita, siis selgus, et vahepeal oli saabunud bussitäis inimesi Kihnust. Saarelt tulnud reisijad oli bussijuht toonud otse väravasse ja sulgenud väljasõidu tee. Inimeste vahel sõites saime teisest teeotsast välja sõita ja minna sibulat otsima. Soovitan teistelgi minna seda kogemust nautima sinna Peipsi järve äärde Kolkjasse. Rahvast liigub ja üsna populaarne paik on oma eripära, kommete ja sisekujunduse tõttu. Hinnad just kõige odavamad pole aga ääremaal ongi vajalik kohalikku kultuuri ja ajalugu müüa.