Valge Daami aeg Haapsalus

Augustikuus jõudsime Haapsallu. Seda kahel erineval põhjusel. Esiteks märkasin ma Ultima Thule kontserdi reklaami Haapsalu Piiskoplinnuses 19.08.2016 ja tundsin, et see on hea põhjus Haapsalu külastamiseks. Piletilevist pileteid otsides ja Arkot nõusse saades selgus, et samal päeval on ka Valge Daami etendus pealkirjaga "Südamega läbi müüri". Mõeldud tehtud ja nii need piletid ostetud said. Hoidsin pöialt, et oleks hea ilm ja ei peaks külmetama. Selleks otstarbeks sai kaasa võetud paksemad riided, fliistekk ja talvejope. Suvetunne tuli tagasi koos suvesooja, merelainete ja päikesepaistega.
Jõudsime Haapsallu ja käisime laadal, jalutasime linnas ja mere ääres ja lossiõues jalutamas. Peale  seda sõime õhtust ja sättisime sammud kontserdile. See Ultima Thule kontsert oli tõepoolest väga hea. Soojendusbändiks oli ansambel Klots, selline lahe, natuke Metsatöllu sarnast muusikat ja see kõlas hästi seal vanade kivimüüride vahel. Istusime ja eriti suurt trügimist ei olnud, nähtavus oli hea ja inimesed sõbralikud. Peale kontserdi lõppu läksime tualetti ja jäime ootama etendust. Platsilt saadeti kõik inimesed minema aga turvateenisutus, nähes Arkot ratastooliga, kontrollis meie piletid üle ja lubas meil hoovi jääda. Oli ka põhjust, sest väravate tagused olid inimesi täis ja seal oleks ratastooli inimesel väga raske olnud seista. Ostsime kohvi ja burgerit.
Rahvast oli päris palju ja nägin mitut tuttavat ja armsat inimest Haapsalus. Samas on tore, et inimesed reisivad ja tulevad ise tere ütlema. Aitäh teile meelespidamise eest! Siis hakkasid inimesed tulema, palju inimesi, kiirel sammul, mõni joostes. Ma siis ütlesin Arkole, et lähen käin ära ja panen endale istekoha kinni ja siis on meil aega minna. Etenduse lava oli täpselt teisel pool varemeid ja sinna me siis kahekesi koos läksime. Inimesi aina tuli ja tuli. Etendus oli uut moodi ja huvitava tehnilise heliga, tegevus toimus 3 kohas ja kaasaegne installatsioon oli päris põnev. Valge daam hõljus seinal ja selle kohta olid pildid, mille leiate siit. Etendust kajastati ka meedias ning probleemiks oli mobiiltelefonide kasutamise tõttu etenduse katkestamine laupäeval. Sellest saab lugeda siit (LINK) ja vaadata (LINK). Valget Daami uuslavastus tegi selle sajandi publikurekordi (LINK).  Ja veel üks Kaire Reiljani arvustus, mille leiad siit (LINK) . Valge daami etenduse pildid on FBst.  
Oli tore reedeõhtu ja peale etendust sõitsime koju tagasi. Augusti taevas säras täiskuu ja kodutee kulges kiiresti. Mul õnnestus kahjuks ära kaotada oma lemmik valgepärliga kõrvarõngas. Oli kõrvas ja siis õhtul enne kontserti oli kadunud. Otsisin ja jagasin kuulutust FBs, kuid siiani pole kõrvarõngas teed minuni jõudnud. Paar tuttavat on isegi küsinud, et kas sain kätte aga ma ootan veel. Kurb, sest see oli mu ühe parima sõbranna Merle kingitus. Nüüd seisab teine kõrvarõngas üksinda kurvalt karbi sees, teiste üksikute rõngaste kõrval.    

       

Tasuta asjade turg Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses

Tulemas on taas heategevuslik Tasuta Asjade Turg puuetega laste, noorte ja perede toetuseks 31.august kuni 3.september 2016. Turg toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, aadressil Endla 59. Tasuta Asjade Turg on avatud kolmapäevast reedeni kell 11:00-18:00. Laupäeval 3.septembril kell 11:00-15:00. Kohvik avatud 31.08 ja 2.09.

Lugupidamisega, Mihkel Tõkke, tegevjuht

Meie printsessi Liisa Maria 1. sünnipäev

Aeg lendab kiiresti ja nii on möödas esimesed 12 kuud. Väike Liisa Maria on juba 1.aastane tüdruk. Käisime 27. juulil koos vanatädi Tiiuga ja vanatädi Liia tütre Mai-Liisi ja tema mehe Kleniga õnne soovimas. Beebitüdruk oli selline mõnus askeldaja ja tegutseja. Istus sülle ja mängis oma uute mänguasjadega. Sõime salatit ja liha ja torti. Teine lapselaps Fredy Markus on 9kuune ja koos nad askeldasid. Suvine sünnipäev on tore, sest siis saab korraldada väljas pidu. Liisa Maria sünnipäeva kutse saime Vääna Jõesuu randa. Nii me seal metsas rändasime kuniks leidsime armsa peokoha ja rannapidu sai alata. Külalisi aina tuli ja tuli ning meid võis olla kuni 40. Kes neid ikka lugeda viitsis. Kohal oli palju vanu inimesi ja natuke noori. Olid 2 vanavanaema, 1 vanaema, onu, tädid ja vanaonud-tädid ning nende lapsed, emme ja issi ja mitu nooremat last... Ega ma täpselt sugulasi ei oskagi kokku viia. Piltidelt iga vaatab vastu palju inimesi.
Tähelepanuväärne oli see, et oli ilus päikesepaisteline ja soe suvepäev. Mänguasjad said koos piknikutekkidega metsa alla laotatud ja grillipidu võis alata. Väike printsess küll alguses kohkus oma külalistest aga peagi oli tema meie väike superstaar. Säras ja naeratas meile. Käisime ka ujumas ja tegime varbad mereveega märjaks, mille peale Liisa Maria kikivarvukile tõusis. Ju siis oli liiga külm see merevesi aga meie käisime ujumas. Kiidame torti, mille Ants Liiv valmistas ja julgen soovitada tema tehtud torti, sest need suured ja erinevad marjad seal kohupiimakreemi vahel olid nii mõnusad. Tõesti oli maitsev tort. Aitäh lapsevanemale ja tordimeistrile peo õnnestumise eest. Vanaema rõõmustab koos noortega. Aeg lendab nii kiiresti ja toob õnne sellistest koosolemise hetkedest. Luban, et käin rohkem lastel külas ja veel rohkem ootan neid külla, siis saab minna mänguväljakule ja jalutama. Liisale õpetasin ütlema beebi ja ta ütlebki beebi oma 2 nukule. See on nii armas.
Oli väga tore sünnipäev! Palju õnne armas ja kallis printsess!  

 

Pildid erakogust

Hea teada: töövõime hindamise taotluse esitamine (koos lingiga vormile ja vene keelsele juhendmaterjalile)

Selline artikkel ilmus raamatupidaja.ee lehel, mis on loetav siit.

Töövõime hindamise taotluse esitamine

Alates 1. juulist hindab uute pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõimet Eesti Töötukassa. Kuidas käib töövõime hindamine ja taotluse esitamine?

2016. aastal hindab töötukassa töövõimet üksnes neil inimestel, kellel pole viimase kuue aasta jooksul ehk pärast 1. juulit 2010 püsivat töövõimetust määratud. Kui inimesel on praegu püsiv töövõimetus ja korduvhindamise tähtaeg saabub 2016. aastal, tuleb tal endiselt pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse, kus tal hinnatakse töövõimekaotust ja määratakse töövõimetuspension senistel põhimõtetel.

2017. aastast hindab töövõimet ainult töötukassa. Kui inimesele on määratud püsiv töövõimetus korduvhindamise tähtajaga 2017. aastal või hiljem, tuleb tal otsuses määratud korduvekspertiisi tähtajal pöörduda uueks hindamiseks töötukassasse. Töötukassa hindab tema töövõimet uutel alustel ning maksab osalise ja puuduva töövõime korral töövõimetoetust.

Kui inimese töövõime on osaline või töövõime puudub, on ta ka ravikindlustatud.
Töövõime hindamine koosneb viiest sammust:
• Arstivisiit - inimene peab olema taotlusele eelnenud kuue kuu jooksul käinud pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Arst kirjeldab tema töövõimet mõjutavat terviseseisundit ja sisestab andmed e-tervisesse.
• Töövõime hindamise taotlus - taotluse saab täita ja esitada töötukassa osakonnas kohapeal, täita ja saata töötukassasse posti või e-posti teel või esitada töötukassa iseteenindusportaali kaudu.
• Eksperdiarvamus - ekspertarst hindab töövõimet inimese taotluse ja terviseandmete põhjal, küsides vajadusel lisainfot teistelt arstidelt ja spetsialistidelt, kes on inimesega tegelenud. Eksperdiarvamus koostatakse üldjuhul dokumentide põhjal, ent kui inimese andmed taotlusel ja terviseandmed dokumentides on vastuolulised, võib ekspertarst kutsuda ta vastuvõtule. Kui inimesel on eriti raske ehk töövõimet välistav seisund (IV astme vähkkasvaja; saab dialüüsravi; on juhitaval hingamisel; väljakujunenud dementsus; raske või sügav vaimne alaareng; püsivalt voodihaige), kontrollib ekspertarst terviseandmetest välistava seisundi olemasolu ning koostab (lihtsustatud) arvamuse.
• Töövõime otsus - töötukassa teeb eksperdiarvamuse põhjal otsuse, kas inimene on töövõimeline, osalise töövõimega või töövõime puudub. Töövõime hindamise otsus kehtib kuni viis aastat, eriti raske seisundi puhul vanaduspensionieani. Osalise ja puuduva töövõime otsuse korral saab inimene kohe ka ravikindlustuse.
• Töövõimetoetuse maksmine osalise ja puuduva töövõimega inimestele. Vajaduse korral inimese nõustamine ning tööturuteenuste osutamine töötamise jätkamiseks või tööle saamiseks.
NB! Töötukassa teeb töövõime hindamise otsuse 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase töövõime hindamise taotluse saamisest arvates.
Taotluse esitamine
Töövõime hindamise taotlust saab esitada Eesti Töötukassa portaali iseteeninduses või töötukassa esindustes kohapeal, samuti võib täita elektroonilise taotlusvormi ja saata selle e-postiga digitaalselt allkirjastatuna või täita pabervormil avalduse ja saata postiga. 
Kui inimene pöördub taotluse esitamiseks töötukassa osakonda, siis juhtumikorraldaja küsitleb teda ja täidab ise taotluse infosüsteemis. Kui klient suhtleb vene keeles, viib juhtumikorraldaja ka intervjuu läbi vene keeles.
Töötukassa iseteenindusportaalis on taotlusvorm tõlgitud vene keelde ning taotluse saab täita vene keeles. Pabervorm on tõepoolest ainult eesti keeles, kuid ka neid võib inimene soovi korral täita vene keeles. Vormide mõistmisel on abiks venekeelne juhendmaterjal, kus on täpselt näidatud, mida ja kuhu kirjutada. Samas ei ole pabervorm peamine taotluse esitamise viis, vaid pigem üks lisavõimalus, kui inimesel ei ole muid viise võimalik kasutada. 
Allikad: Haigekassa, Töötukassa

Töötukassa: õigus abile, kohustus tööd otsida

Panen siia Töötukassa artikli, mis on seotud puuetega inimestele töövõime toetuse maksmisest osalise töövõime korral. Oluline on koostöö ja suhtlemisel, nt kui inimene ei saa kokkulepitud nõustamisel või teenusel osaleda, siis on oluline meid sellest võimalikult kohe teavitada. Kindlasti arvestatakse seejuures alati inimese erivajadustega (näiteks kui ei saanud tulla nõustamisele, sest tervis halvenes; isiklik abistaja jäi tulemata; puude või haiguse tõttu on raskusi asjade meelespidamisega jms). Artikkel on leitav siit.

Õigus abile, kohustus tööd otsida

Töötukassa aitab kõigil soovijail leida tööd. Töötu või tööotsijana registreerinud inimene saab endale isikliku nõustaja, kes toetab tema tööotsinguid – aitab leida sobivaid tööpakkumisi, täiendada töö otsimise ja tööle kandideerimise oskusi, lahendada tekkinud probleeme.
Töötukassa pakub erinevaid tööle saamist toetavaid teenuseid vastavalt iga inimese vajadustele. Näiteks kui töö leidmiseks on vaja täiendada erialaoskusi või õppida selgeks uus amet, saab töötukassa võimaldada koolitust või tööpraktikat.
Nõustaja koostab koos inimesega tööotsimiskava, kus on kirjas ta tööalased oskused ja kogemused ning töösoovid. Samuti see, mis soodustab ja mis takistab töö leidmist.
Kavas lepitakse kokku tegevused ja nõustajaga kohtumise või ühenduse võtmise aeg. Igal nõustamisel, olgu see silmast silma kohtumine, telefoni teel või iseteeninduse kaudu pöördumine, vaadatakse, kuidas tööotsingud seni on läinud, ja vajadusel lepitakse kokku täiendavaid tegevusi.
Õigus töötukassa abile (rahalistele toetustele ja teenustele) käib käsikäes kohustustega ehk aktiivsusnõuetega, milleks on kokkulepitud ajal ja viisil nõustamisel osalemine, töö leidmiseks kokku lepitud tegevuste täitmine või teenustel osalemine, sobiva tööpakkumise vastuvõtmine. Teisisõnu, töötukassa ootab kõigilt oma klientidelt, et nad otsiksid aktiivselt tööd ning teeksid jõukohaseid pingutusi tööle saamiseks.
Rõhk on siinjuures sõnal „jõukohasus”, sest see, millised tegevused on vajalikud ning võimetekohased ühele kliendile, ei pruugi olla samad teisele. Kindel on aga see, et töö leidmise väljavaated on märgatavalt suuremad, kui tööd otsida.
Tuleb olla aktiivne
Aktiivsusnõuete mõte ongi suunata meie kliente keskenduma tööotsingutele, sest vaid nii on võimalik leida endale sobiv töö. Eesmärk on motiveerida ja toetada tööotsinguid, mitte karistada abist ilmajätmisega.
Töövõimereformiga tekib kohustus tööd otsida osalise töövõimega inimestel, kes taotlevad töövõimetoetust. Seda juhul, kui nad juba ei tööta, õpi ega ole hõivatud muu aktiivse tegevusega (nt laste kasvatamine, pereliikme hooldamine).
Osalise töövõimega inimestelt, kes otsivad töötukassa abiga tööd, ootame sarnaselt kõigi teiste klientidega:
# tööotsimiskavas kokku lepitud tegevustes ja teenustes osalemist. Meie vastutada on, et need tegevused oleksid jõukohased ja aitaksid iga inimest tööle lähemale.
# kokkulepitud ajal nõustamisel osalemist. Seejuures võib nõustamine toimuda ka telefoni teel või töötukassa portaali iseteeninduse vahendusel, kui töötukassasse vastuvõtule tulemine on raskendatud terviseseisundist või puudest tingitud liikumistakistuse või muu erivajaduse tõttu. Ka juhul, kui inimene osaleb teenusel, on ühendust võimalik hoida muul sobival moel.
# sobiva töö vastuvõtmist. Seejuures arvestame tervisest tulenevaid piiranguid, aga ka töö tasuvust, kaugust elukohast, sobivust perekondlike kohustustega jms.
Asjad olgu selged
Kokkuvõtlikult, töötukassa kliendil on õigus töötushüvitistele, töövõimetoetusele ja teenustele, kuid samaaegselt ka kohustus tööd otsida – vastavalt oma võimetele ja võimalustele. Kui osalise töövõimega inimene, kes on registreeritud töötuna, rikub korduvalt ja ilma mõjuva põhjuseta kokkulepitud kohustusi, peatatakse või lõpetatakse talle teatud ajaks töövõimetoetuse maksmine.
Teiselt poolt on aga töötukassal ka kohustus alati selgitada, millised on kliendi õigused ja kohustused, mis on kokku lepitud tegevuste sisu, miks need tegevused on vajalikud ning mis võib kaasneda, kui kokkulepitust mõjuva põhjuseta kinni ei pea.
Seega kui inimene ei saa kokkulepitud nõustamisel või teenusel osaleda, siis on oluline meid sellest võimalikult kohe teavitada.. Kindlasti arvestatakse seejuures alati inimese erivajadustega (näiteks kui ei saanud tulla nõustamisele, sest tervis halvenes; isiklik abistaja jäi tulemata; puude või haiguse tõttu on raskusi asjade meelespidamisega jms).

Hea teada: Muutus töövõimetuslehtede käitlemise kord Sotsiaalkindlustusametis

Edastan infot ja uudise link on leitav siit.

Muutus töövõimetuslehtede käitlemise kord Sotsiaalkindlustusametis

Alates 01.07.2016 jõustunud töövõimereformiga seonduv ravikindlustuse seaduse muudatus, mis mõjutab ka haigusjuhtumite pikendamise korda.
Oluline muutus, mis puudutab inimesi, kellel on ajutine töövõimetusleht on see, et enam ei ole Sotsiaalkindlustusameti pädevuses üle 120-päevase (tuberkuloosi korral üle 178-päevase) haigusjuhtumi pikendamise otsuse tegemine. Otsuse töövõimetuslehe pikendamise osas teeb raviarst.

Alates 01.07.2016 on kõigil töötavatel kindlustatutel õigus saada haigushüvitist kuni 182 järjestikust kalendripäeva, tuberkuloosi korral kuni 240 järjestikust kalendripäeva, mille tegelikku kestvuse üle otsustab raviarst. Kui töövõimetuslehe aeg on ammendunud ja inimese töövõime ei ole taastunud, on inimesel õigus taotleda töötukassas töövõime hindamist.
Tänavu 1. juulist hindab uute pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõimet Eesti Töötukassa. 2016. aastal hindab töötukassa töövõimet üksnes nendel inimestel, kellel pole viimase kuue aasta jooksul ehk pärast 1. juulit 2010 püsivat töövõimetust määratud. Kui inimesel on praegu püsiv töövõimetus ja korduvhindamise tähtaeg saabub 2016. aastal, tuleb inimesel endiselt pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse, kus tal hinnatakse töövõimekaotust ja määratakse töövõimetuspensioni senistel põhimõtetel. Kui inimese töövõime on osaline või töövõime puudub, on ta ka ravikindlustatud.

Hea teada: Info töövõimereformi kohta

Töövõimereformi KKK leiad siit.

Edastan infot, mis saabus Tallinna Puuetega Inimeste Kojast.

Mida toob tööealistele puudega  inimestele 1. juuli 2016 töövõimereformi vaates?

Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht

Regina Salmu, Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik

 

Töövõimereformi käivitumise ajal kehtib korraga nii vana kui uus metoodika. Et muudatustest oleks lihtsam aru saada, selgitame ja toome näiteid, kes, kuhu ja millal peab pöörduma.

 

1.07.2016 käivitub töövõimereformi teine etapp, mis muudab töövõime ja puude raskusastme tuvastamise metoodikat. Senised töövõime kaotuse protsendid asenduvad uues süsteemi järk-järgult kaheastmelise süsteemiga: osaline töövõime ja puuduv töövõime. Senise töövõimetuspensioni asemel hakatakse määrama töövõime toetust, mille suurus alates 1.07.2016 on osalise töövõime korral 192 ja töövõime puudumisel 337 eurot kuus. Kui uue hindamise tulemusena tuvastatakse senisel töövõimetuspensionäril osaline töövõime, kuid varasem töövõimetuspension ületab uut toetust, siis säilitatakse toetus varasema töövõimetuspensioni määras. Seda tingimusel, et inimene oli püsivalt töövõimetuks tunnistatud kestusega vähemalt kaks aastat ja töövõime hindamise taotlus on töötukassale esitatud tähtaegselt.  Näiteks kui teile on praegu määratud 90%-ne töövõimetus kestusega alates 01.03.2015 kuni 30.04.2017 ning te saate praegu töövõimetuspensioni 286 eurot kuus, kuid peale uut hindamist määratakse teile osaline töövõime, ei hakka te saama uut toetust 192 eurot kuus vaid varasema pensioniga võrdset toetust ehk ikka 286 eurot kuus. Seega pole vaja karta toetuse vähenemist uues süsteemis. Uusi töövõimetoetusi hakatakse sarnaselt vanaduspensionidele kord aastas indekseerima. Osalise töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele juhul, kui ta täidab aktiivsusnõudeid: töötab, õpib või on töötuna arvele võetud töötukassas.

 

Kuidas töövõimet hinnatakse  ja puude raskusastet tuvastatakse?

 

Töövõime hindamiseks on õigus kõigil Eestis elamisõigust omaval inimestel, kes on tööealised (16-aastased kuni vanaduspensioniealised). Töövõime hindamine hakkab põhinema rahvusvahelisel klassifikatsioonil, mis mõõdab, kas inimene mingi funktsioonihäire tõttu ei saa teha tööd, õppida, suhelda või teha töötamisega seotud igapäevaelu toiminguid (näiteks ei saa töötada või õppida ilma spetsiaalse abivahendita või keskkonnakohanduseta, läbida jalgsi pikemaid vahemaid, kasutada ühistransporti jms).

Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse inimese: terviseseisund; tegevusvõime; kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest ja mis esineb vaatamata tehniliste abivahendite kasutamisel; elukeskkond; rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. Puude raskuastmeid jääb endiselt kolm: sügav puue, raske puue ja keskmine puue. Puude raskusaste tuvastatakse tööealisele puudega inimesele kestusega kuni viis aastat, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani. Kui tööealisel inimesel on tuvastatud puuduv töövõime kuni vanaduspensionieani, võib ka puude raskusastme tuvastada kuni vanaduspensionieani.

 

Kellele ja millal uus metoodika kehtima hakkab

 

·       Inimesed, kellel on määratud töövõimekaotuse protsent või invaliidsusgrupp tähtajatult, jätkavad töövõimetuspensioni saamist kuni vanaduspensionieani.

·       Inimesed, kellele on määratud töövõime kaotuse protsent ja kelle korduvekspertiisi tähtaeg saabub vahemikus 1.07 kuni 31.12.2016., peavad töövõimetuse korduvhindamiseks pöörduma kuni 2016. aasta lõpuni veel Sotsiaalkindlustusametisse (SKA). Näiteks kui teie püsiva töövõime kaotuse otsus kehtib kuni 10.10.2016., siis pöördute korduvekspertiisiks endiselt SKA-sse ning teil hinnatakse töövõimetust senise metoodika alusel.

·       Inimesed, kellele on määratud töövõime kaotuse protsent ja kelle korduvekspetiisi tähtaeg saabub 1.01.2017. või hiljem, saavad töövõimetuspensioni kuni tähtaja lõpuni. Näiteks kui teil on püsiv töövõimetus ja puude raskusaste tuvastatud SKA poolt kestusega kuni 31.03.2018, jätkab  SKA töövõimetuspensioni  ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuse maksmist määratud summas kuni 31.03.2018. Juhul kui soovite taotleda kordusekspertiisi, siis tuleb teil esitada uus taotlus Eesti Töötukassasse (edaspidi töötukassa) või SKA-sse otsusel märgitud korduvekspertiisi tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 31.03.2018.

·       Alates 1.07.2016 saavad esmakordselt töövõime hindamist taotlevad inimesed teha seda töötukassas. Näiteks puudega lapsed, kellel täitub 16 eluaastat peale 1.07.2016 või tööealised, kes tervise püsiva halvenemise tõttu pöörduvad esmakordselt  töövõime hindamisele.

 

Kuidas  taotlusi esitada

 

Elektroonselt on võimalik taotlust esitada töötukassa iseteenindusportaali kaudu või saata taotlus e-posti teel digiallkirjastatuna töötukassasse või SKA-sse. Lisaks saab taotluse saata kasutades postiteenust. Taotlusi saab esitada ka töötukassas või SKA-s kohapeal.

 

Taotlust täitma asudes…

Varuge täitmiseks piisavalt aega, u 1-1,5 h. Kirjeldage oma seisundit ja võimekust vastavalt tegelikkusele, arvestades igapäevategevusi ja toimetulekut. Ärge aimake küsimust ette vaid lugege see tähelepanelikult läbi. Abivahendi olemasolul arvestage soorituse kirjeldamist koos abivahendiga. Küsimustele vastates tuleb arvestada, et tegevus peab olema sooritatav:

•        tavapärases mõistes ohutult -  tegevus ei tohi olla teostatud ülisuure pingutusega;

•        piisavalt hästi ja nii tihti kui vajalik  - tegevust peab olema võimalik korrata kohe pärast selle lõpetamist või väikese ajavahemiku möödumisel, see ei tohi kaasa tuua nii suurt kurnatust, et peale üht korda rohkemaks jõudu ei jätku;

•        mõõduka aja vältel -  tegevus peab olema sooritatav mõistliku aja jooksul. Mõistlik tähendab, et tegevus võtan enam-vähem kaks korda niipalju aega, kui see võtaks tervisekahjustuseta inimesel;

•        vastusevarianti ”seisund on muutlik” tuleks kasutada siis, kui vastava tegevuse tegemine mõnikord on võimalik ja mõnikord mitte. Kui seisund on muutlik, tuleb täpsustuste lahtris võimalikult selgelt kirjeldada, milline on taotleja tegevuste suutlikkus nö heal päeval ja milline nö halval päeval (heal perioodil/halval perioodil), kui sageli esineb enesetunde halvenemist.

Kuidas tehakse otsus

Töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise otsus põhineb ekspertarsti poolt koostatud hinnangul inimese terviseseisundi kohta. Hinnangut antakse kas ainult dokumendipõhiselt või lisaks sellele kohtub inimesega ka ekspertarst. Dokumendipõhine ekspertiis viiakse läbi inimese poolt täidetud taotluse andmete, Tervise infosüsteemist või taotleja arstilt saadud terviseandmete ning vajaduse korral ekspertarsti poolt teistele spetsialistidele või arstidele esitatud täiendavate päringute alusel.  Visiidipõhine ekspertiis viiakse läbi olemasolevate dokumentide ja taotlejaga silmast silma kohtumise põhjal. Seda aga vaid juhul kui olemasolevate dokumentide ja andmete põhjal ei ole piisava täpsusega võimalik töövõimet hinnata või esitatud andmed on vastuolulised.

 

Lisainfot saate:

Sotsiaalkindlustamet:  tel. 6121360 või lühinr. 16106 www.sotsiaalkindlustusamet.ee/puuetega-inimestele/

Eesti Töötukassa: tel. 15501 www.tootukassa.ee/toovoimereform