Kuhu liigub ühistranspordi kättesaadavus Tallinnas?

Esitasin abilinnapea Taavi Aasale küsimuse ühistranspordi kättesaadavusest puuetega inimestele, sest olukord muutub Tallinnas iga ühistranspordi sõiduplaanide muutmisel aina kehvemaks.

Lp Taavi Aas.

 Ühistranspordi kättesaadavusest Tallinnas

Lugesin Raepressi uudist 26. september 2011 - Vähese koormusega liinidel hakkavad sõitma väikebussid. Alates 1. oktoobrist hakkab autobussiliine nr 39, 57 ja 59 Tallinna Autobussikoondise AS asemel teenindama AS MRP Linna Liinid. „Kuna käesoleval ajal töötavad nimetatud liinid madala sõidunõudlusega, on otstarbekas asendada Tallinna Autobussikoondise 95 sõitjakohaga bussid väiksemate vastu,“ ütles Tallinna abilinnapea Taavi Aas. AS MRP Linna Liinid hakkab autobussiliine 39, 57 ja 59 teenindama väiksema mahutavusega 60-75 sõitjakohaga  paari aasta vanuste bussidega BMC PROBUS 215 SCB ja MAZ 206. Taavi Aasa sõnul säästab väiksema mahutavusega busside kasutamine vähekoormatud liinidel nii raha kui keskkonda ja Tallinna Autobussikoondise normaalsuurusega bussid saab suunata liinidele, kus on suurem sõitjate hulk.

Peale seda tekkis mul taaskord küsimus, et kuidas Tallinna Linnavalitsus põhjendab selliseid liinidele kõrgete busside lisandumist ühistranspordi kättesaadavusega liikumisraskustega inimestele? Kes vastutab selliste probleemide eest olukorras, kus üle veerandi linnarahvast on eakad või puudega inimesed? Kas nii hoolibki linnavalitsus oma elanikest? Kuidas saavad Tallinna elanikud, külalised ja erivajadustega üliõpilased, kes kasutavad liikumisel ratastooli, kasutada ühistransporti? Näiteks MRP liinidel sõidavad nr 12, 13 jne ainult kõrged bussid – kuidas see saab olla nii, et suurele osale vananeva elanikkonnaga inimestele ja puuetega inimestel on Tallinnas avalikud teenused piiratud võimalustega? Kas on võimalik sellised lepingud üle vaadata?

Töötan Tallinna Puuetega Inimeste Kojas invatakso koordinaatorina ja sotsiaaltöötajana juba aastast 1999. Minu mureks on olnud ühistranspordi kättesaadavus ning sellepärast ma teile kirjutangi, et pöörata teie tähelepanu olukorra halvenemisele Tallinnas. Invatakso kuulimiit on nii väike, et võimaldab kasutada taksoteenust 2-4 korda kuus. Selleks on linnal rahalised võimalused piiratud ja abilinnapea Merike Martinsoniga oleme nupidamisel korduvalt arutanud ühistranspordi kasutamise vgajadust. Mind paneb nördima see olukord, kus linna ühistranspordi kasutamine mitte ei parane, vaid halveneb pidevalt.

Tallinnas on igal aastaajal muudetud ühistranspordi graafikuid ja selle tulemusel on oluliselt halvenenud ühistranspordi kättesaadavus liikumispuuetega isikutele, eakatele ja väikelaste vanematele, kes kasutavad abivahendeid või sõidavad lapsekärudega ühistranspordis. Olen ise igapäevaselt ühistranspordi kasutaja. Minu meelehärmiks ei liigu tramm nr 3 tööpäeviti kella 9.30 ja 14.30 vahel ja seda liini teenndatake ainult kõrgete trammidega. Nädalavahgetusel tramm sellel liinil ei sõida. Ühistransporti peaks soodustama, sest kõik ei sõida autoga, ka koolilapsed ja eakad ning paljud palgasaajad kasutavad ühistransporti igapäevaselt. 

Samas on paljud eakad, lastevanktirega emad sunnitud sõiduteelt kõrgeid astmeid mööda trammi sisenema. Nii päevast päeva. Samas on Põhja-Eesti Pimedate Ühingut külastavad nägemispuudega inimesed harjunud trammi kasutama, kuid nüüd nende olukord on kehvemaks muutunud, sest on vajalik ümber istuda ja see võtab jälle aega ja vajadust kasutada kõrvalabi või küsida linnakodanikelt trammi numbreid. Sarnane probleem on ka trollide, trammide ja bussidega õhtutundidel. Tasub vaid pilk peale heita õhtustele süidugraafikutele ja nii ilmneb, et madalapõhjalisi busse, trolle ei ole teenindamas kõikidel liinidel. Kuhu need madalapõhjalised transpordivahendid on kadunud? Miks neid ei kasutada, kui need on olemas.

Kirjutasin Lasnamäe Linnaosa vanema asetäitjale kirja 18.augustil, millele mulle vastust saadetud ei ole (mille panen kirja lõppu) ja küsisin kuidas pääsevad liikumispuudega inimesed ja eakad ning lastega emad uude Lasnamäe Linnavalitsuse hooneni. Probleemiks on see, et kõik Lasnamäed teenindavad madalapõhjalised liinibussi peatuvad Laagna tee kanalis, kuid sealt üles Pallasti tänavale viib trepp, mida mööda üles pääseda on raske või võimatu.

Millal kavandatakse sinna liftid või parandadakse ühistranspordi ligipääsetavust. Minu teada on ainuke buss, mis üleval sõidab just buss nr 39. Tänasest Raepressi uudisest loen, et needki Autobussikoondie bussid asendatakse vanade MRP liinide bussidega. See on lubamatu.

Miks linn ei täida oma kohustust ja seadusi? Tallinna arengukavas ühistranspordi kavandamisel oli sees, et linnale uute ühistranspordivahendite sotamisel arvestatakse madalapõhjaliste busside, trammide ja trooide ostmise vajadusega. Nüüd on olukord muutunud aina halvemaks. Näiteks saame tuua Tartu linnaliinid, kus teenindavadki ainult AS Sebe madalapõhjalised bussid. Miks Tallinn lubab MRP liinidel ja trammipargil ning bussifirmadel osta ja kasutada kõrgeid busse. Põhjuseks ei saa olla ainult rtaha, sest meil on olemas madalapõhjalised bussid, mida saab kasutada lisaks hommikutundidele ka õhtustel aegadel. Praegused kärpeplaanid on puuetega inimesi, väikelastega sõitjaid ja eakaid diskriminerrivad ja Linnavalitsus peab arvestama võrdsete võimalustega kõikidele linnakodanikele. Olles ise Mustamäe Halduskogu liige on kurb tõdeda, et asjad muutuvad 21.sajandil aina kehvemaks ja hullemaks. Muutused, mis toimusid 5 aastat tagasi ühistranspordis on nüüd lihtsalt olematud (nt süiduplaanide harvendamine, kõrgeb bussid, trammid, trollid). Tegime ettepanekuid Tallinna sotsiaalhoolekande 2012 – 2027 arengukavasse, kus oli sees Tallinna ühistranspordis universaalse transporditeenuse  arendamine ( universaalse disaini põhimõtete rakendamine) – elluviijaks oli Tallinna Transpordiamet. Kus on loogika, kui olukord ei parane?

Mida võtab linn ette sellistes olukordades abivajajate ja linnakodanike paremaks teenindamiseks ja ühistranspordi arendamiseks?

TALLINNA ÜHISTRANSPORDI ARENGUKAVA 2011-2020

tööversioonist saame lugeda , et lk 16 „Ühistranspordi arendamise eesmärgid. Peaeesmärk: Tagada ressursi- ja energiasäästliku ühistranspordiga hea ligipääs kodule, koolile, töökohale, teenindus- ja kaubandusasutustele ning puhketsoonidele.“

Lk 17 ütleb, et “eesmärk on uuendada ühissõidukite parki, arvestades liikumisraskustega, sh puuetega inimeste, eakate ja lastega sõitjate vajadusi“

Ootan kirjale vastust e-maili teel kirjalikult. 
Vastus on blogi sissekandes, mida näed siit.
Pildi alliikas Internet