Eaka autojuhi tervisetõendist ja ravimite kõrvalmõjudest

Artikkel haigustest ja ravimite koos- ja kõrvalmõjudest, mis võivad mõjutada auto juhtimist ning tervisetõendi andmisest eakatele juhtidele kuni 5 aastaks. Tasub lugeda, sest autojuht ise ei pruugi neid kõrvalmõjusid märgata, kuid ka pereliikmed saavad sekkuda. Liiklusseadusest tulenevalt:

§ 101. Mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisekontroll

 (1) Mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja terviseseisund peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele. Tervisenõuetele vastavust tõendab tervisekontrolli teostaja väljastatud tervisetõend.

(4) Tervisekontrolli läbivad iga 5 aasta järel:
 1) üle 65-aastane A-, B- ja BE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juht;
 2) üle 50-aastane C-, CE-, D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juht, T-kategooria traktori- ja liikurmasina juht, B-kategooria takso juht, A- ja B-kategooria alarmsõidukite juht ning mootorsõidukijuhtide õpetaja.

 (5) Mootorsõidukijuhi terviseseisundist lähtuva tervisekontrolli tegija otsuse alusel läbib juht tervisekontrolli käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust sagedamini.

 (6) Muul kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 sätestatud juhul läbib mootorsõidukijuht tervisekontrolli:
 1) kui tal on käesoleva seaduse § 70 alusel tuvastatud liiklusohtlik terviseseisund ja ta on § 91 alusel sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud;
 2) arsti korraldusel juhul, kui arstliku läbivaatuse käigus selgub, et juhi terviseseisund ei vasta kehtestatud tervisenõuetele.

 (7) Tervisekontrolli teostaja võib määrata vajaduse korral juhtimisõiguse eritingimuse, lähtudes mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja terviseseisundist. Juhtimisõiguse eritingimus on terviseseisundist lähtuv mootorsõiduki juhtimise lubamine määratud erinõude või piiranguga.

 (8) Mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui isik ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Maanteeametile uut tervisetõendit.
[RT I, 31.12.2010, 3 - jõust. 19.01.2013]

 (9) 30 päeva enne järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumist saadab Maanteeamet isiku nõusolekul tema poolt esitatud mobiiltelefoni numbrile või elektroonilisele postiaadressile teate selle kohta, et isiku juhtimisõigus peatub järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeval, kui isik ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Maanteeametile uut tervisetõendit, ning et juhtimisõiguse taastamiseks peab ta esitama Maanteeametile uue tervisetõendi.

 (10) Mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja korra, tervisetõendite vormid ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille puhul mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 124. Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine ja peatumine

 (3) Mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui:
 1) juhiloa kehtivusaeg on lõppenud;
 2) saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev.

 (4) Mootorsõiduki juhtimisõigus peatatakse, kui mootorsõidukijuhi terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse § 101 lõike 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele.

Eakas autojuht peab enne rooli istumist oma terviseriske hindama

Autojuhtimise lõpetamist ei põhjusta vanus, vaid haigused ja nendega kaasnevad muutused. Eakal autojuhil, kelleks peetakse kokkuleppeliselt inimest, kes on vähemalt 65-aastane, on samad õigused ja kohustused nagu teistelgi liiklejatel. Ekslikult arvatakse, et eakas autojuht põhjustab liikluses kõige rohkem avariisid. Autojuhtimise lõpetamist ei põhjusta vanus, vaid konkreetsed haigused ja nendega kaasnevad muutused, ennekõike nägemise ja tähelepanu muutused. Perearst Ingrid Alt ütleb, et vanus vähendab tähelepanuvõimet ja ka reaktsioonikiirust. „Ühtlasi muututakse vananedes ettevaatlikumaks ja see kompenseerib muid puudujääke.

Üldiselt ei saa terviseprobleemide kohta öelda, et tegu on just vanuri haigusega. Haigus on igal inimesel erinev ja kulgeb erinevalt. Autojuhtimisvõimet halvendab iga tervisemure,” märgib Alt.

Ravimite koos- ja kõrvalmõju

Perearst Madis Veskimäe sõnul kaasneb vananemisega keha talitluses hulk normaalseid ja tavapäraseid muutusi. „Vanemas eas suureneb krooniliste haiguste võimalus, kasutatakse ka rohkem ravimeid. Kõik see võib turvalist autojuhtimist mõjutada,” selgitab ta.

Kaks kolmandikku üle 65-aastastest juhtidest kasutab üht või mitut ravimit, osa neist määravad arstid, osa ostab patsient käsimüügist või annab need hoolitsev lähedane inimene. Patsient usub, et arst teab, mida määrab. Veskimäe sõnul soovib iga arst haigust ravida, vaevusi leevendada ja elu pikendada. „Mõtlemine liiklusohtlikkusele jääb tagaplaanile, sest loodetakse, et haige teab ja uurib ise. Sageli juhtub, et ravimeid määrab mitu arsti ja ei teata, mida juba tarvitatakse. Juhtub, et patsient võtab viit kuni kümmet ravimit ning nende koos- ja kõrvaltoime on raskesti ennustatav,” ütleb ta.

Alt rõhutab, et ravimite mõju ei sõltu ikkagi patsiendi east ja alati tuleb lugeda ravimi infolehte. Kui seal on kirjas, et ravimit võttes ei tohi autot juhtida, siis ei tohi seda teha.

Eriti ohtlikud ravimirühmad on rahustid, uinutid, tugevatoimelised valuvaigistid, mõned köha-, nohu- ja allergiaravimid. Liiklusohtlikkus suureneb mitu korda, kui neid ravimeid tarvitatakse koos alkoholiga.

Liiklusohtlikud tõved

Veskimägi peab head nägemist ohutu autojuhtimise aluseks. „Vanadusnägemine on normaalne nägemise muutus. See ei alga sugugi vanas eas, vaid varem, normaalse nägemisega inimestel vanuses 40–50. Seisundi kutsub esile silmaläätse alanenud elastsus, mistõttu kannatab lähemalseisvate objektide teravalt nägemise võime,” selgitab ta.

Kollatähni taandareng põhjustab maailmas kõige sagedamini pöördumatuid nägemiskahjustusi. Ohustatud on enamasti üle 50-aastased, 65–75-aastastel esineb seda umbes 10%-l, üle 75-aastastel igal kolmandal. Samuti ohustavad vanemas eas nägemist sageli hall- ja rohekae. Hallkaed on võimalik kirurgiliselt ravida, rohekaed enamasti mitte.

Liikluses peaksid eriti tähelepanelikud olema unelämbustõbe põdevad inimesed. Peaaju hapnikupuuduse tõttu ei puhata korralikult välja ja kogu järgneva päeva tuntakse end uniselt. Oht on suikuda lühiajaliselt unne ka autoroolis. Päevase unisuse põhjus võib olla ka rahutute jalgade sündroom, millele on omane jalgade valu ja ebamugavus ööune ajal. Seda seisundit esineb palju, kuid sellest vaadatakse sageli mööda. Arst ei tea küsida, haige ei söanda rääkida.

Südame rütmihäireid on mitmesuguseid. Autojuhtimist ohustab rütmihäire, kus südametegevus aeglustub korraks 30–40 löögini minutis. Selline haige kaotab paariks sekundiks teadvuse, rooli taga on see aga õnnetuseks piisav.

Veresuhkru üles ja alla kõikumisega võivad kaasneda enesetundemuutused. Olukord, kus suhkruhaige on võtnud ravimeid või süstinud insuliini, kuid pole söönud või on eksinud ravimite annustamisega, võib järgneda veresuhkru taseme kiire langus. Esmased tunnused on südamepekslus, rahutus, hirm, nõrkus, unisus või isegi teadvusekaotus. Loomulikult ohustab see turvalist autojuhtimist.

Ohtlikud on ka insuldijärgne seisund, Parkinsoni tõbi, peaaju vereringehäired, mis mõjutavad otseselt tähelepanu ja reaktsioonikiirust. Valulik ja kange kael või nimmepiirkond, samuti õlavalu või -jäikus näivad eelkirjeldatud haigustega võrreldes süütud, kuid liikluses see nii pole. Kui ümberreastudes või tagurdades on vaja tagasi vaadata, aga kaelavalu tõttu piisavalt pead pöörata ei saa, pole võimalik tagada manöövri ohutust.

Väga liiklusohtlikud on ka suurenenud ärevus, kerge vihastamine, ootamatud reaktsioonid välimisele või sisemisele aistingule.

---

Tervisetõend

-- Kui tervisekontrollis ei avastata tõsiseid tervisehäireid, väljastatakse tervisetõend kümneks aastaks ehk sama pikaks perioodiks, kui kehtib juhiluba.

-- Alates 65. eluaastast antakse autojuhile tervisetõend viieks aastaks. Kui vahepeal ilmneb tervises juhtimist takistav oluline kõrvalekalle, tuleb olemasolevasse tõendisse suhtuda väga kriitiliselt.

-- Tervisetõendi võib väljastada ka lühemaks ajaks, kui patsiendil on progresseeruv haigus.

-- Välja saab anda ka lisatingimustega tervisetõendi (auto juhtimine ainult valgel ajal, kindla asula piires, piirkiirusega jne).

-- Auto, milles sõidab piirangutega juht, peab olema alati märgistatud.

Allikas: perearst Ingrid Alt