Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused
Vastu võetud 20.12.2013 nr 178
Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse § 501 lõike 9 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala ja stipendiumite liigid
(2) Üliõpilaste stipendiumite liigid on järgmised:
1) erialastipendium;
2) tulemusstipendium;
3) doktorandistipendium;
4) erivajadustega üliõpilaste stipendium;
5) asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium.
1) erialastipendium;
2) tulemusstipendium;
3) doktorandistipendium;
4) erivajadustega üliõpilaste stipendium;
5) asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium.
§ 2. Stipendiumite taotlemine
(1) Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe üliõpilasel on õigus taotleda § 1 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud stipendiumit, kui ta vastab järgmistele tingimustele:
1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
2) ta õpib täiskoormusega, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erialastipendiumit, omandades kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi, või juhul, kui ta taotleb erivajadustega üliõpilaste stipendiumit;
3) ta õpib õppeasutuses, millele eraldatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu kõrgharidustaseme õppeks tegevustoetust, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadustega üliõpilaste või asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumit;
4) ta ei viibi akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadustega üliõpilaste stipendiumit;
5) ta vastab muudele õppeasutuse või Haridus- ja Teadusministeeriumiga lepingu sõlminud riigi sihtasutuse (edaspidi stipendiumi maksja) poolt käesoleva määruse alusel stipendiumi määramiseks kehtestatud ja eelnevalt avalikustatud tingimustele, mis tehakse teatavaks stipendiumi maksja veebilehel.
1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
2) ta õpib täiskoormusega, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erialastipendiumit, omandades kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi, või juhul, kui ta taotleb erivajadustega üliõpilaste stipendiumit;
3) ta õpib õppeasutuses, millele eraldatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu kõrgharidustaseme õppeks tegevustoetust, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadustega üliõpilaste või asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumit;
4) ta ei viibi akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadustega üliõpilaste stipendiumit;
5) ta vastab muudele õppeasutuse või Haridus- ja Teadusministeeriumiga lepingu sõlminud riigi sihtasutuse (edaspidi stipendiumi maksja) poolt käesoleva määruse alusel stipendiumi määramiseks kehtestatud ja eelnevalt avalikustatud tingimustele, mis tehakse teatavaks stipendiumi maksja veebilehel.
(2) Üliõpilane esitab stipendiumi maksjale taotluse erialastipendiumi ja tulemusstipendiumi saamiseks kaks korda õppeaastas, muude stipendiumite puhul üks kord õppeaastas. Stipendiumi maksjad kehtestavad taotluste esitamise täpse aja.
(3) Kui rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe üliõpilane vastab mitmele § 1 lõikes 2 nimetatud stipendiumi taotlemise tingimusele, on tal õigus saada mitut stipendiumit korraga.
(4) Doktorandil on õigus taotleda erivajadustega üliõpilaste stipendiumit, kui ta vastab lõike 1 punktides 1 ja 5 nimetatud tingimusele, ning doktorandistipendiumit, kui ta vastab lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud tingimustele. Kui doktorant vastab mõlema stipendiumi taotlemise tingimustele, on tal õigus saada mõlemat stipendiumit korraga.
(5) Kõiki käesolevas määruses nimetatud stipendiumeid, välja arvatud tulemusstipendium, on üliõpilasel õigus taotleda alates tema immatrikuleerimise õppeaasta esimesest semestrist. Tulemusstipendiumit on üliõpilasel õigus taotleda alates tema immatrikuleerimise õppeaasta teisest semestrist.
§ 3. Stipendiumite määramine ja maksmine
(1) Rakenduskõrgharidusõppes, bakalaureuseõppes, magistriõppes ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes määratakse tulemusstipendiumid ja erialastipendiumid kaks korda õppeaastas viieks ja muud stipendiumid üks kord õppeaastas kümneks õppekuuks. Doktorandistipendium määratakse kaheteistkümneks kuuks aastas. Erivajadustega üliõpilaste stipendium määratakse doktorandile kümneks kuuks õppeaastas.
(2) Stipendiumeid määratakse ja makstakse üliõpilastele stipendiumi maksjate kaudu õppekava nominaalkestuse jooksul. Taotlus stipendiumi määramise menetlemiseks esitatakse asjaomastele asutustele, kes kehtestavad stipendiumite määramise ja maksmise täpsemad tingimused ja korra.
(3) Tulemusstipendiumit maksavad õppeasutused, kellele riik on tegevustoetuse andmisel eraldanud stipendiumifondi. Erialastipendiumit ja doktorandistipendiumit maksavad õppeasutused või Haridus- ja Teadusministeeriumiga lepingu sõlminud riigi sihtasutus. Erivajadustega üliõpilaste stipendiumit ning asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumit maksab Haridus- ja Teadusministeeriumiga lepingu sõlminud riigi sihtasutus.
(4) Stipendiumeid ei maksta üliõpilastele akadeemilisel puhkusel viibimise ajal või osakoormusega õppides, välja arvatud käesoleva määruse § 7 lõikes 3 nimetatud juhul või siis, kui on tegemist ülikooliseaduse § 22 lõikes 10 nimetatud ning õppekava täitva isikuga. Sellisel juhul diferentseeritakse üliõpilase stipendiumi suurus üliõpilase täidetud õppekava mahu alusel.
...
§ 7. Erivajadustega üliõpilaste stipendium
(1) Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi eesmärk on toetada erivajadustega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel.
(2) Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi suurus on:
1) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 510 eurot kuus;
2) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 148 eurot kuus;
3) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava ning punktides 1 ja 2 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 80 eurot kuus;
4) keskmisele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 325 eurot kuus;
5) keskmisele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 68 eurot kuus;
6) keskmisele puude raskusastmele vastava ning punktides 4 ja 5 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 60 eurot kuus.
1) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 510 eurot kuus;
2) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 148 eurot kuus;
3) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava ning punktides 1 ja 2 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 80 eurot kuus;
4) keskmisele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 325 eurot kuus;
5) keskmisele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 68 eurot kuus;
6) keskmisele puude raskusastmele vastava ning punktides 4 ja 5 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 60 eurot kuus.
(3) Akadeemilisel puhkusel viibiva või osakoormusega õppiva õppetöös osaleva erivajadustega üliõpilase stipendiumi suurus diferentseeritakse üliõpilase täidetud õppekava mahu alusel.
(4) Osakoormusega õppivale üliõpilasele makstakse erivajadustega üliõpilaste stipendiumit õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul.
Loe edasi siit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar