Postimees: Kuurordi asemel õpetatakse kuidas toime tulla

Minu käest on küsitud, et miks ma poe teinud rehabilitatsiooniplaani, sest mul on õigus saada puude tõttu rehabilitatsiooniteenuseid. Tavaliselt olen vastanud, et kuna ma terve elu sünnist alates olen pidanud oma puudega elama, siis minu arvates ma sellist sotsiaalset rehateenust ei vaja. Plaani ka ainult plaani tegemise pärast ei lase teha. Pigem jätan selle võimaluse neile, kellel puue värske või vajavad elus paremini toimetulekuks neid teenuseid.
Elu näitab, et kes kord käima hakkavad, need ka jäävad käima ja uutele ning värsketele puudega inimestele, kellel see on eluliselt vajalik ja peaks saam kohe, esimeses kodulähedases asutuses, mitte ootama Värska Sanatooriumi saamise järjekorda mitmeid aastaid. Kindlasti peaks rehabilitatsiooni teenusel olema eesmärk ja teenuse algus ja lõpp. See aitab inimestel vajadusel ise hakkama saama, lisaks osaleda taastusravis, tööturuteenustel vmt.
Artikli autorid on Annel Ammas, Merilin Mändmaa ja Tiina Rekand.

Postimees: Kuurordi asemel õpetatakse kuidas toime tulla

50 inimest on saanud sotsiaalkindlustusametilt kirja, et nad ei saa enam sotsiaalset rehabilitatsiooni ehk tihtipeale lõõgastavat puhkust mõnes sanatooriumis. Need on inimesed, kes taotlesid esimestena uue eelhindamise korra järgi seda riigi poolt üle kümne aasta pakutud abi.

Aastaid sotsiaalses rehabilitatsioonis sanatoorsetes asutustes käinud vaegkuulja Andrus Helenurm oli üks, kes vastas proovi korras pikale eelhindamise küsimustikule. Põhjalik küsitlus meeldis talle, kuid mees möönis, et ta ei pruugi uue korra järgi seda teenust enam saada.
Helenurme kogemus on olnud vaegkuuljate ühised käigud rehabilitatsiooniasutusse, mille suurim eesmärk on olnud kohtumine saatusekaaslastega, omavahel kogemuste jagamine. Tema hinnangul on neist kohtumistest rohkem abi kui näiteks psühholoogiga vestlemisest. Ta lisas, et enesetunde mõttes on alati olnud olulised ka massaažid ja veeprotseduurid.
Kas sellised ühised käigud on ka edaspidi võimalikud, ei ole üheselt selge. Samas peaksid rehabilitatsioonimeeskondadesse nüüd kuuluma ka kogemusnõustajad, kes ka Helenurm ise võiks olla.
Sotsiaalkindlustusameti andmeil on uuel aastal enamikule eitava vastuse saanutele soovitatud pöörduda hoopis tervist parandavasse taastusravisse või siis konkreetse abi saamiseks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Esimese kuu jooksul on eelhindamisel käinud 132 inimest.
Selle kümneid tuhandeid inimesi puudutava reformi ettevalmistajad tunnistavad, et on valmis inimeste negatiivseks reageeringuks. Samas loodetakse, et eelhindamisel juhtumikorraldajaga aetud pikk jutt on inimestele selgitanud, mida nad oma puudest tingitud keerulisema elu parandamiseks tegelikult vajavad. Möödunud aastal viiesajast proovi korras uuele küsimustikule vastanust tunnistasid paljud, et nii põhjalikult pole nad oma probleemidest varem rääkida saanud. Loe edasi siit (LINK)

Mis üldse on sotsiaalne rehabilitatsioon?

See ei ole meditsiiniline taastusravi. See ei tähenda mudavanne ega muid raviteenuseid ega ka mõnusat ajaveetmist sanatooriumis.