Liikumispuudega ja pimedat
inimest teenindava sõiduki parkimiskaartide väljastamine vajab riiklikku
regulatsiooni
Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis toimunud koosolekul kinnitas Tallinna Linnavalitsuse invakomisjon tänavuse tegevuskava ning määratles eelseisvad olulisemad töösuunad. Istungil tõstatus põhiteemana liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaartide väljastamine, kaartide kasutamine ning nende riikliku regulatsiooni vajadus.
Invakomisjoni tööd juhtiva Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul soovib linn, et liikumispuudega ja pimedatel inimestel ning nende saatjatel oleks invatranspordiga mugav parkida. „Kitsale sihtrühmale turvalise süsteemi loomiseks on kindlasti vajalik riiklik regulatsioon, sest sarnased probleemid on paljudes suuremates omavalitsustes,“ ütles Martinson.
Koosolekul määratleti liikumis- või nägemispuudega inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi väljastamise ja kasutamisega seonduvad peamised probleemid: kaarte soovivad isikud, kellel puuduvad dokumendid, mis annaks aluse omavalitsusel väljastada liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaarti; kaarte kasutavad isikud, kes ei teeninda liikumispuudega või pimedat inimest; kasutatakse surnud isikute kaarte, mis on kehtetud, kuid kaardilt ei ole seda näha (võimalik kontrollida kaardi numbri kaudu).
Tallinna linnasekretäri Toomas Sepa arvates jääb arusaamatuks, miks riik ei suuda aastate jooksul välja töötada ja rakendada üleriigilist liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaartide andmekogu (nii nagu täna Tallinnas), mis tagaks koheselt järelevalve kaartide kehtivuse üle ning annaks võimaluse äpi kasutamisel kaaskodanikel näha, kas kaart on kehtiv või mitte. Samuti seaduse sõnastused on siiamaani ebaselged ja mitmeti tõlgendatavad.
„Põhiprobleemiks on see, et riigil pole ühtset liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaartide baasi, mis võimaldabki kaartide mittesihipärast kasutamist. Tuleb selgesõnaliselt öelda, kes on õigustatud parkimiskaarti saama, kuidas on võimalik kuritarvitamist tuvastada ning siis sellega võidelda,“ ütles Sepp. „Sotsiaalministeeriumile tuleb teha märgukiri ja selle delikaatse teema suhtes peaks meedia kaasabil tekkima ühiskondlik hukkamõist.“
Invakomisjoni ettepaneku kohaselt tuleb nimetatud probleemide lahendamiseks kiirendatud korras anda Tallinna Linnavalitsuse ja Ühisteenused OÜ koostöös väljatöötatud ja pealinnas rakendatud andmebaasile üleriigiline staatus ning kanda sellesse kohalike omavalitsuste poolt väljastatud kõik hetkel kehtivad ja tulevikus väljastatavad kaardid.
Puuetega Inimeste Koja esindaja Genadi Vaher rõhutas, et oluline on teada, et parkimiskaart väljastatakse õigustatud isikule, mitte sõidukile ja seega on parkimiskaardi taotlemine, väljaandmine ja selle kasutamine isikupõhine ning lubatud ainult juhul kui tegemist on parkimiskaardi saanud isiku sõitude ja parkimisega. Andes parkimiskaardi kasutamiseks mitteõigustatud isikule või kui puudega inimest teenindav juht ei kasuta seda sihipäraselt, tunnistatakse kaart kehtetuks. Kaardi koopia kasutamine ei anna erisoodustusi ja on võrdne kaardita parkimisega koos sellega kaasnevate sanktsioonidega. Kui kaart kaotatakse või varastatakse, tuleb sellest teatada koheselt parkimiskaardi väljaandjale – kaart tunnistatakse kehtetuks ning uus kaart tuleb taotleda uuesti, samadel alustel.
Samuti märgiti, et parkimiskaartide väärkasutamise vältimiseks ja vähendamiseks tuleks oluliselt tõhustada kontrolli ja olla järjekindel seaduses fikseeritud tingimuste nõudmisega ning rakendada rikkujate suhtes sanktsioone.
Kõne all oli ka vajadus võltsitud kaartide kasutamise juhtudel käivitada kriminaalmenetlus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar