Isegi minul on sama probleem oma pikkade jalgadega, et ma ei mahu autost välja. Seda probleemi kajastab Pealinna leht 31.10.2016 Virkko Lepassalu artikkel. Lisaks sellele on invaparkimiskohti nii vähe, et neid peab lausa taga otsima ja muidugi peaksid ja võiksid neid laiemaid kohti kasutada need, kes ise seda kohta tegelikkuses vajavad, mitte neile, kes autos inimesi ootavad.
Liiga kitsad parkimiskohad on väikelastega peredele ohtlikud
Kuigi parkimiskoha suurust kasvatav uus standard – 2,7 meetrit – kehtib juba kevadest, on kaubanduskeskuste parkimiskohad kitsamad isegi vanast, väiksemast normist. See seab ohtu näiteks väikelastega pered ja sunnib neid liikluseeskirja rikkuma, sest ruumipuudusel ei saa turvatooli auto tagaistmel sageli kinnitada muidu, kui tuleb enne parkimiskohalt välja sõita.
Kevadel hakkas kehtima uus standard, mis sätestab kaubanduskeskuste parkimiskohtade soovituslikuks laiuseks 2,7 meetrit (seni oli 2003. aastast pärinev standard 2,6 meetrit) ja selle laiuseks tavaparklas 2,6 meetrit. Suuremas osas parklates ei ole kohtade mahajoonimisel järgitud siiski ka vana standardit, mistõttu liikluskindlustuse fond taotleb, et praegune soovituslik standard muudetaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu parklaomanikele või -korraldajatele kohustuslikuks.
Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa sõnul joonitakse linna tänavate parkimiskohad järk-järgult ümber uuele standardile vastavaks. See töö peaks saama tehtud järgmiseks sügiseks. "Uus standard vastab paremini tegelikule olukorrale," tõdes Rüütelmaa.
Eesti liikluskindlustuse fondile on aga tänavatel asuvatest parklatest märksa suuremat peavalu tekitanud kaubanduskeskuste parklad. Seda just avariide – tavaliselt küll väikeste kriimustamiste või plekimõlkimiste – suure arvu poolest. Ilmselt on aga kõikvõimalike selliste vahejuhtumite arv ametlikust statistikast kordades suurem, sest avariide põhjustajad lasevad sageli sündmuspaigalt jalga. Ohvrid omakorda löövad juhtunule käega, pöördumata kindlustusse või politseisse, sest hindavad oma aega tekitatud kahjust väärtuslikumaks. Siiski jõuab ka suur osa parklas tekitatud liikluskahjudest kindlustusfirmadeni, ja nii nähtubki statistikast, et mõne kaubanduskeskuse parkla intsidentide hulk on suurem kui kõige tihedama liiklusega ristmikel. See tuleb eriti hästi välja, kui võrrelda Rocca al Mare kaubakeskuse parklat seal lähedal asuva tiheda liiklusega ringristmikuga.
Kaubanduskeskused ei hooli
Selle, et kaubanduskeskuste parklad ei vasta standardile, tõestas kevadel ära Tallinna tehnikakõrgkooli üliõpilane Kristjan Kalja. 20 suurema kaubanduskeskuse parkimiskohtade mõõtmistulemustest selgus, et ükski neist ei vastanud 2003. aastal kehtestatud soovituslikele standarditele, kuigi nüüd peaks kehtima juba uus ja suurem standard.
"Oleme kaubanduskeskustega ühendust võtnud ja andnud teada, et probleem eksisteerib," ütles liikluskindlustuse fondi tarbijahariduse valdkonna juht Jaanika Käärst Pealinnale. "Praegu on kaubanduskeskuste reaktsioon nii ja naa, üsna paljud on öelnud, et alustavad kevadel oma parklate ümberjoonimisega."
Käärsti sõnul on kitsamad parklakohad ohtlikud eriti lastega peredele, kes selleks, et mahtuda tagumisel istmel turvatoole kinnitama, peavad enne oma parkimiskohalt autoga välja sõitma. See on aga ka liikluseeskirja rikkumine, sest turvavarustust kinnitamata ei tohiks liikuma hakata. Käärst tõi näiteks uue Mustamäe keskuse parkla, mis kitsusega silma paistab. Kaubanduskeskused on nimetanud eri põhjusi, miks nad ei kiirusta parklate ümberjoonimisega. Näiteks et ega kliendid niikuinii tulemata ei jäta. Üsna ilmselt paistab standardi eiramise tagant lihtne kasumihimu, sest kliente parklas kui silke pütti surudes loodetakse suuremat ostjaskonda.
Ruumipuudus tekitab avariisid
Kas aga ei või juhtuda nii, et ühel hetkel keeldub kindlustus standardile mittevastavas parklas tekitatud kahju hüvitamast? Käärsti sõnul sellist ohtu siiski ei ole: "Kindlustusjuhtum jääb kindlustusjuhtumiks, kliendi seisukohalt ei muuda normist väiksemas kohas parkimine midagi. Küll soovime, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium muudaks praeguse soovitusliku standardi kohustuslikuks, ja meie arvates saab mõne lähema aasta jooksul nii ka olema."
Kogenud liiklusjurist, vandeadvokaat Indrek Sirk aga juhtis parklatest rääkides tähelepanu tõsiasjale, et ruumipuudusest tingitud intsidendid koormavad asjatult nii kindlustusfirmasid kui ka korrakaitsjaid. Tema sõnul hakkavad liiga väikesed parkimiskohad kätte maksma: "Kliendid hindavad mugavust ja hääletavad varem või hiljem jalgadega."
Õigusliku argumendina ruumipuudust parklas avarii põhjusena Sirgi sõnul siiski kasutada ei saa: õiguslikus vaidluses see ei päde ja süüdi jääb ikka otsasõitja, olgu parklas kui kitsas tahes. Suurema standardi vajadus nähtub ka asjaolust, et kuigi "rohelisus" ja kokkuhoid on justnagu moes, liiguvad autotootjad järjest suuremate gabariitide suunas.
Liikluskindlustuse fondile teadaolevalt ei teki probleeme pelgalt suurte kaubanduskeskustega. Tikutulega annab otsida ka väiksemaid poode või ettevõtteid-asutusi, kelle parklad standardile vastaksid.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kevadpuhkus Türgis 2
Tuba oli väga hea asukohaga, kõik mugavused ja ligipääsetavus ja kohandused ka Arko jaoks. Piisavalt ruumi rõdule pääsemiseks. Muideks kodus...
-
Tööraamatud ja tööstaaž. Sotsiaalkindlustusamet teatab, et pensionistaaž kujuneb sinu eluteel toimunud tegevustest, nagu õppimine, laste kas...
-
Sel nädalavahetusel käisimekoos Arko ja Ulrikaga Pärnus. Toimus Eesti Linatantsu festival, mis minu jaoks oli juba 8. korda. Algas tibutant...
-
15. päev - 6. 08.2013. Alustame sõitu kiirteel ja kiirus suureneb märgatavalt 50-80-130 km, sest teeremondi tõttu pole võimalik kiirteel pi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar