Kosmeetik on nägemispuudega inimesele kui kõnelev peegel
„Näkövammaisten Airut“ 1/2017. Soome keelest tõlkinud: Mirja Räpp
Kosmeetik Virpi Uosukainen on Soomes
ainsana uurinud nägemispuudega inimeste suhet kosmeetikuteenustesse. Värske
uurimus näitab nägemispuudega inimesi tundvat puudust professionaalsest abist
ja juhendamisest naha- küünte- ja iluhoolduses. Nahk on inimese suurim organ. Selle
eest hoolitsemine ei ole edevus ega peenutsemine, vaid kõikide vanusegruppide
ja mõlema sugupoole juurde kuuluv heaolu lisamine ja alalhoid. Kosmeetikud on
nahahoolduse spetsialistid, kes tunnevad põhjalikult naha struktuuri ja
funktsioone ja aitavad hoida meie suurimat organit tervena igas elufaasis.
Vähe uurimusi
Kosmeetiku juures käimine ei tähenda
lihtsalt läikimalöömist või ainult vähestele võimalikku luksusteenust.
Nahahooldus ja teised kosmeetiku poolt pakutavad teenused on keskne osa
kaasaegse inimese terviklikust heaolust, ja need kuuluvad nii nägijatele kui ka
nägemis-puudega inimestele. SKY-CIDESCO-kosmeetik Virpi Uosukainen
tegutseb ettevõtjana ilu- ja tervisekeskus Kauneuden Lähde Nurmijärvel. Ta on
hiljaaegu uurinud nägemispuudega inimeste poolt kohatud naha-, küünte- ja
iluhoolduse väljakutseid ning kosmeetiku rolli nende lahendamisel. „Minu uurimistöö sai alguse südameasjana, sest minu kolmest lapsest nüüd juba nooreks naiseks sirgunud esiklaps on nägemispuudega,“ räägib Uosukainen. Südameasjast ongi võrsunud väärtuslik teadmiste pakett, sest temaatikat on hämmastavalt vähe uuritud. Uosukaisele teadaolevalt on uuringuid varasemalt tehtud vaid Iisraelis ja sealgi väga napilt. „Kosmeetikul on siiski oluline roll, toetades nägemispuudega inimeste kehapildi moodustumist, enese eest hoolitsemist ja enesehinnangu sündimist. Pakkudes nägemispuudega inimestele suunatud kosmeetikuteenuseid parandatakse samas nägemispuudeliste füüsilist, psüühilist ja sotsiaalset positsiooni.“
Nahk ja küüned korda
Oma töös kosmeetikuna on Uosukainen kohanud nägemispuudega inimesi, kellel esineb pikalt hooldamata naha- või küünteprobleeme ning raskusi igapäevase enesehooldusega. Uurimuses kerkis esile seegi, et osal nägemispuudega inimestest ei ole mitte mingisugust ettekujutust omaenda välisest olemusest või naha ja küünte olukorrast. Tüüpilised nahaprobleemid on näiteks naha kuivus, vistrikud ja erinevad lööbed. Neid võib esineda nii näos kui ka kehal, kuid erinevalt nägijatest, on nägemispuudega inimestel neid sageli keeruline või lausa võimatu märgata ja hooldada. „Osa uuringus osalenud nägemispuudega inimestest sai uuringuga seotud hoolitsuste käigus esimest korda informatsiooni oma naha kohta, selle seisukorrast ja sellel olevatest sünnimärkidest, kuigi nad olid juba seeniori-ealised,“ üllatab Uosukainen.
Lisaks nahahooldusele põhjustab
nägemispuudelisus probleeme küüntehoolduses. „Nägemispuudega inimesel on keeruline
hoolt kanda küünte õige lõikamistehnika ning küünevallide ja küünenahkade
seisukorra eest. Nahka lõigatakse kogemata valulikke, verdjooksvaid haavu, mis
muutuvad põletikulisteks ja armistuvad. Liiga lühikeseks lõigatud küüned
põhjustavad valu ja küünte kasvamist naha sisse,“ loetleb Uosukainen. Kääride ja küünelõikurite kasutamise
asemel paljud rebivad või närivad oma küüned lühemaks, mis omalt poolt lisab
kahjustusi ja põletikuriski. Küünte lühendamiseks ei taheta siiski tingimata
abi paluda ning ega seda ei osata ka pakkuda. „Üks intervjueeritutest rääkis, et
sattus kuueks kuuks haiglasse. Sealgi teda küünte hooldamise juures ei aidatud.
Teine intervjueeritav omakorda palus abi küünte hooldamisel oma abistajalt,
kuid too lõikas kogenematuna valusalt nahka sisse,“ kordab Uosukainen, kuid
tuletab meelde, et abistajalt ei saa nõuda küünte- või nahahoolduse
professionaalseid oskusi.
„Me ei nõua ju juhtkoeralt ka rääkides
ümbruse kirjeldamist!" Uurimuse järgi koges 44 protsenti
intervjueeritutest vajavat abi küünte hooldamisel ja nende lühendamisel. Käte
hea seisund ja ka võimalike paksendite hooldamine ongi nägemispuudega inimesele
äärmiselt oluline, sest halvas seisukorras sõrmeotstega võib olla võimatu punktkirja
lugeda. Ka jalgade hea seisukord on kompimise ja tunnetamise tõttu oluline. „Kõige turvalisem vahend küünte
lühendamiseks on küüneviil. Selle õiget kasutamist on hea õppida koos
kosmeetikuga, sest turvalisusele vaatamata ei välista see riski küüsi liiga
palju lühendada.“ Ihaldusväärseimateks hooldusteks
osutusid uurimuses näo-, käte- ja jalahoolduste kõrval ka erinevad massaažid. „Hooldustest otsitakse siis naha- ja
küüntehooldustele lisaks ka head enesetunnet, heaolu ja elamusi,“ võtab Uosukainen
kokku. Loomulik meik ja trimmitud karvad
Näo meikimine on märkimisväärne väljakutse sünnist saati nägemispuudelistele, kellel ei ole sellest varasemat liigutusemälu. Sobilike toonide valimiseks ja kauni lõpptulemuse saavutamiseks vajatakse nägija juhendamist. Uosukaise poolt intervjueeritud naised rääkisid soovivat end meikida, sest nad kogevad meigi lisavat neile enesekindlust ja heaolutunnet.
„Meie välise olemuse tähendus on
pealispinnast palju sügavamal. Meie soov hea välja näha annab meile hea tunde,“
ütleb Uosukainen. Tema meelest tasub nägemispuudega
inimestel eelistada silma- ja huulemeigis kahvatuid värve, loomulikkust ning
veekindlust, et lõpptulemus püsiks ilusana võimalikult kaua. Loomulikud ja
kahvatud värvid ei paista pealegi soperdusena, kui ka natuke laiali lähevad. „Igapäevase meigi juures võib abi olla
ka kosmeetiku tehtud kulmude ja ripsmete püsivärvimisest või silmade, kulmude
ja huulte püsipigmenteerimisest. Moekad ripsmepikendusedki on osadele oivaline
viis vältimaks keeruliseks osutunud ripsmetušši kasutamist, kuid saada
seejuures siiski uhked ripsmed,“ annab Uosukainen vihje. Karvu leiab lisaks ripsmetele ja
kulmudele veel muultki kehapinnalt. Uurimuse tarbeks intervjueeritud naistest
75 protsenti rääkis, et vajab abi häirivate kehakarvade eemaldamisel.
„Raseerija asemel sobivad kodustesse
tingimustesse paremini ihukarvade ajamiseks mõeldud lady-shaverid, millega ei
saa nahasse haavu lõigata. Ka kosmeetiku poolt teostatud ihukarvade eemaldamine
osutus uurimusintervjuu-des soovitud hoolduseks. Sellest olid üllatuseks
huvitatud ka paljud mehed,“ räägib Uosukainen.
Abivahendid hõlbustavad kodust hooldust
Ilu- ja välimusehoolduseks on välja arendatud mitmeid abivahendeid, mille arendustöö jätkub pingsalt iseäranis elanikkonna vananedes. Uosukainen ütleb, et paljudel halva nägemisega inimestel on abi näiteks suurendavast peeglist, mille abil saab uurida lisaks naha ja küünte seisukorrale muuhulgas hammaste seisundit. „Ka valgustusega, painduva käepidemega varustatud luup ja lugemisteleviisor aitavad naha- ja küüntehoolduses. Meikimisel võib olla abi ka üheklaasilistest, teist silma paljaks jätvatest meikimisprillidest. Vahendid ja tooted säilivad omakorda heas korras meigikotis, kus iga asja jaoks on oma väljakujunenud asukoht.“ Parimatest parim abivahend on Uosukaise arvates siiski professionaalne kosmeetik. „Kosmeetik on kui kõnelev peegel. Ta on nägemispuudega inimese parim ja usaldusväärseim abiline naha-, küünte- ja iluhoolduses. Kosmeetiku poolt pakutavad hoolitsused aitavad naha- ja küünteprobleemide lahendamisel, millele lisaks on sõnalisest ja füüsilisest juhendamisest kasu koduses hoolitsuses ja sellest tõusvas igapäevases heaolus.“
Nägemispuudega kliendid pole aga
kaugeltki tuttav asi kõikide kosmeetikute jaoks. Uosukainen ongi hakanud ala
spetsialistidele jagama teavet nägemispuudega inimestega töötamise kohta.
Sügisel pidas ta loengu Soome Kosmeetikute Liidu korraldatud kosmeetikute
päevadel, lisaks ilmub peagi kosmeetikute ametilehes Uosukaise teadmistel
põhinev artikkel.
Nii liigub oluline info edasi ja
kosmeetikud suudavad edaspidi pakkuda endisest paremaid teenuseid ka oma
nägemispuudega klientidele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar