Puhkuseireis ja meie automatk Hispaaniasse 4.osa

12. päev, 1. august 2019

Valencia linn on nii ilus, kuid raske on autole parkimiskohta leida ja nii vaatame linna läbi autoakna. Peaväljakule jõudes avastame, et oleme siin jalutanud aasta tagasi. Sõidame mere äärde ja saan ujuda suurtes lainetes. Mulle see meeldib. Arko vaatab kaldalt merd. Lõunat sööme Burgr Kingis ja sõidame Tarraona poole. Sooja on 29 c aga ilm on pilves. Tarragona linna oleme ammu käinud ekskursiooniga, mida korraldas Rita. Siis oli kole palav aga nüüd saame parkida auto silla alla parklasse ja jälle ujuma minna. Siin on merevesi märkimisväärselt soojem kui oli Marbellas. Rahvast on päris palju ja vedas ikka, et parkimiskoha saime.  Kui hakkame ära minema, siis üks autojuht närvitseb ja näitab kätega rooli tagant, et temal vaja meie kohale saada. Kui parkimiskoha vabastame, siis pole tal üldse enam kiiret, sest tegemist oli invaparkimiskohaga ja naljalt sinna tavaine kodanik või turist oma autot ei pargi. Marbellas käidi lausa küsimas autoaknast mööda sõidul, et kui kaua meil veel läheb, et kas juba lahkume ja teeme parkimiskoha vabaks. Arko viskas 5 näppu üles ja ütles, et 5 minuti pärast on koht vaba. Lõunamaal ongi inimesed viisakamad ja küsivad julgelt, sest parkimiskohti on vähe ja päike paistab mere ääres mõnusalt. Edasi viib meid autosõit Monserra kloostri suunas. See klooster asub mäe otsas ja tahan sinna väga tagasi minna, sest eelmisel korral oli kiirustamine ja tõstuki passimine, sest teenindaval personalil oli lõunapaus. Käime kirikus, maksame pärast parkimise eest ja seal on ikka imeliselt koht, kus lihtsalt hetkeks seisatada ja mõtiskleda.
Öö veedame mägede vahel. Läbisõit 493 km.

13. päev, 2. augustil 2019
Täna sõidame Andorrasse, kus me pole veel käinud aga oleme eeltööd teinud ja tegu on väikeriigiga. Kehtib euro. Piirikontrolli läbime kiiresti ja probleemideta. Koduni on ainult 3199 km. Pargime auto tasulisse parklasse, kus hiljem selgub, et parkimispileti maksmisel tuvastati, et tegemist on invaparkimiskohale parkimisega ja saame 0 euroga parkida. Nii tore, sest külastasime ka kohvikut, kus sõime hommikusöögiks mandlisaia, mis maitse suus sulavana. Kohalikus toidupoes on hinnad nii odavad ja ka kütus on odav. Ostame Arkole ka selle seajala lõikamise aluse ja paar väga head spetsiaalset nuga, millega liha lõigata. Alkohol on odav ja valime kaasa paar erilist jooki. Mulle meenub vaarikamaitseline gin, mis hiljem saab viidud oktoobrikuus Imrele ja Tiinale soolaleivakingiks ja maitses hästi.  Avastame koha, kuhu saab auto parkida ja lähen uurin asja, et kas ratastooliga saab minna õhutrammiga sõitma. Selgub, et saab küll, pilet maksab 10 eurot inimese kohta ja reis võib alata. Äge on sõita pikalt üle 6000 meetri ja siis nautida mägede vaadet, süüa Mc Donaldsi kohvikus ja juua kohvi, pilvede vahel. Kondel liigub sujuvalt aga vahepeal jääb seisma ja seisab päris pikalt ja nii me seal mäe ja taevavahel kondlis kiigume. Alla jõudsime kl 15.30 ja sooja oli 33 C. Oleme 2000 meetri kõrgusel, mille tulemusel saan 2 päeva kestva kohutava pea- ja silmavalu aga õnneks see möödub. Arkol pole häda midagi aga mul on varemgi mägedes peavalu tekkinud. Sõidame mägedes ja kui ühest tunnelist läbi sõidame, siis olemegi juba Prantsusmaal. Sooja on kl 16.30 ajal 17 c. Tundub poole jahedam kui Andorras. Ööbime tanklas. Läbisõit 295 km. Oleme koduteel.

14. päev, 3. august 2019
Hakkame kodu poole sõitma. Ilm hea ja oleme puhanud. Kui mina reisiks veel, sis Arkol tuleb alati kiiremini see koduigatsus peale. Kuigi on laupäeva hommik, siis on palju autosid ja puhkajaid liikvel juba peale kl 7 hommikul. Sõidame Prantsusmaa külades ja naudime ilusaid vaateid, põllud, külad, mäed ja orud. Ostan ühest maanteeäärsest miniturult 3 melonit, sest need on nii maitsvad. Ühe sööme Arkoga lõunapausil ära. Kohv on hea, crossantid väikesed aga suus sulavad. Päevane läbisõit 573,4 km.

15. päev, 4. august 2019
Öö on vaikne ja ilus, sest magada tundus jahe. Võtame paksema teki peale. Auto kõrval parklas hüppas üks väike prantsuse tüdruk kivilt kivile ja laulis ilusat prantsuskeelset laulukest. Oh seda muretut lapsepõlve. Nii armas. Siin on palju koertega jalutajaid. Kohe rihma otsas mitu koera koos. Sellist jalutamist peab kohe harjutama, et rihm ja koerad sõlme ei läheks. Koeri ilma rihmata jalutama ei lasta aga nad on rahulikud ja rõõmsad loomad. Koduni on 2 500 km. Kl 14ks jõuame Saksamaale. Läbisõit 794 km.
Pilte Malagast

Edasi liigume Andorra suunas ja sealt edasi Prantsusmaale.