26. aprill 2021

Nirud ilmad rattasõiduks

Kevad andis ennast oodata. Vahepeal olid kenad ilmad aga ma taastusin siis operatsioonist. Võtsin valuraviks paracetamoli ja lisaks ibumetini mitu nädalat aga paari nädalaga sain valudest vabaks ja tagasi tööle. Minuga on lihtsalt nii, et käin arstide vahet ja kurdan. Mõnda asja ei kurda aga arstid otsustavad, et mida teha. Sel korral läks nii, et naistearst saatis edasi ultraheli uuringule ja seal siis arst otsustas, et peaks nüüd opereerida, sest üle 5 aasta juba jälgimisel ja olukord muutusteta. Saingi tsüstide eemaldamise operatsioonile aja paika. Enne seda oli vajalik läbida südame EKG, siis vere- ja uriinianalüüsid, siis veel kord nõustamine naistearsti juures, siis veel operatsioonieelne arsti ja anestesioloogi konsultatsioon. Päev enne haiglasse minekut pidin veel tegema koroonatesti.  Kui kõik sai tehtud, siis läksingi reede hommikul haiglasse sisse, kohe operatsioonile ja palatisse tagasi narkoosist taastuma. Operatsioon tehti laparoskoopiliselt, st 3 auku kõhtu ja võeti ka koeproove, mis olid korras. Õhtul arst käis vaatamas, õed tõid ravimeid ja tegid süsti kõhtu, trombide vastu, mis oli üsna kipitavalt valus.  Õhtusüügi ajaks tulin istuma ja tunne oli, et maailm pöörleb. Õnneks see möödus. Krõbistasin kuivikleiba ja jõin teed peale. Piimasupi panin ka nahka ja enesetunne paranes. Hommikul võtsin valged sukad jalast, vahetasin öösärgi, siis tuli arst ja lubas koju minna. Õde vahetas haavasideme ja nii ma peale hommikusööki juba Arkoga koju läksin. Haiglast koju jõudes oli lõpmata mõnus oma voodis olla. Uni li parem ja söök maitses imeliselt. Eriti kohv. Neljandal päeval tekkisid kõhuvalud ja need olid üsna tugevad. Helistasin naistearstile ja palusin haiguslehte pikendada. Ta soovitas minna tagasi Pelgulinna naistekliiniku vastuvõtutuppa. Läksingi, võeti analüüsid, mõõdeti palavikku, mis oli 37,3 C ja vererõhk oli 139/99. Ootasin koridoris mind opereerinud arsti. Tuligi rõõmsal meelel, vaatas mu üle ja saatis Meremeeste haigla EMOsse. Läksime sinna, mind võeti vastu peale pikka ootamist estakaadi peal ja kui keegi ei tulnud, siis kiirabiautod sõitsid minema. Ei midagi. Nõrkus ja väsimus tuli peale, sest STOP märgist ei julgenud edasi kõndida aga kedagi ei tulnud. Telefonist sain loa sisse minna. Võeti vastu ja saadeti nr 6 voodi juurde. Ei midagi rohkemat juttu, kui meestöötaja teatas, et jope võin nagisse panna. Võtsin saapad jalast, saatsin Arkole sõnumi ja palusin koju minna. Ronisin voodisse, mis asus prügikastide taga. Jälgisin personali ja ootasin kuni tuli mees-medõde ja pani ühte kätte kanüüli, siis sidus käe sidemega kinni ja proovis teise kätte panna nõela veeni, sidus sidemega ja pani tilguti tilkuma. Vist oli plaastritest puudus. Siis ootasin ja mu juurde tuli keegi naine, vist oli arst, täpselt ei saanud aru, sest keegi minuga ei rääkinud. Naine küsis ravimite ja allergiate kohta, sest see oli vajalik kompuutertomograafiauuringu kontrastaine kasutamise pärast. Peagi viidi mind ratastooliga uuringusse. Vaatasin inimesi, kes toodi ja koju lasti, samas olid osakonnas tööl vist praktikandid, kes sinna prügikastidesse oma kitleid ja maske

panid. Uuring läbi, ootasin edasi ja siis tule naine, puudutas mind õlast ja ütles, et kõik on korras ja ma võin koju minna. Nõel võeti veenist välja, käsi läks kollakassiniseks. Kutsusin Arko järgi ja läksin koju, kus võtsin rohkem ravimeid ja ootasin rahulikult paranemist. Ilmad olid kenad ja 2,5 nädala pärast sain kodus tööle hakata. Juba aasta on kodus saanud koroona tõttu kaugtööd teha. Mulle see sobib, sest põhimõtteliselt kõik tööd, telefonikõned ja nõustamised saab kodus arvutis ja telefoni teel ära teha. Õnneks ei pea bussiga sõitma. Rattasõidu ajal saab linnulaulu kuulata ja värsket rabaõhku kopsudesse hingata. 

Aprilli lõpu poole ajasime jalgrattad välja ja käisime mõned kilomeetrid sõitmas. Tore oli. Kui vihma ei saja ja suurt tuult pole, siis saab ikka sõita ratastega mööda Kakumäed, Õismäed ja Rocca al Maret. Mina kasutan ikka kiivrit, rattapükse, kindaid ja päikeseprille. Ja kui ilm on tuuline ja vihmane, siis on tore lihtsalt jalutada. Metsa all on ülased ja metskits. Tere, kevad! Tahaks rohkem sooja ilm, vähem tuult ja palju päikest! 



Kommentaare ei ole:

Puhkus Kanaari saartel - Gran Canaria 8

 8. päev - 6.11.2023 Ja ongi käes viimane hommik. Sööme kõhud täis. Võtame kohvrid ja lahkume hotellist. Buss ootab meid kl 10.45. Lennujaam...