Number 377 RK valimistel Mustamäel

377. Päris meeldejääv number ja kandideerin sellepärast, et soovin muuta elu paremaks ja oma teadmisi ja oskusi kasutada. 8. märtsil 2011 toimuvad Riigikogu valimised ja olen Mustamäel valimisnimekirjas number 377, Sotsiaaldemokraatliku Erakonnas 6-dana.

Puuetega inimesed on vajalikud ühiskonnaliikmed, kuid praegu on suures osas kasutamata inimressurss, sest riigitoetustest ei piisa inimväärseks eluks. Üle kümne aastase sotsiaaltöötaja kogemuse põhjal olen veendunud, et tegemata on palju olulisi asju. Lühidalt: erivajadustega inimestele tagab inimväärse elu töö ja teenuste kättesaadavus. Ainult riigitoetustest ei piisa. Elukvaliteeti saame parandada vaid siis, kui muudame sotsiaalteenused ja transpordi kättesaadavaks kõigile, ka kaugemas kohas elavaile abivajajaile.

Vajalik on

• parandada teenuste kättesaadavust, ligipääsetavust keskkonnale,
  
• suurendada tööle saamiseks ümberõppe võimalusi,
  
• kaasajastada ja muuta Sotsiaalhoolekande seadust nii, et tööealiste inimeste hoolekanne eraldada üldisest süsteemist, et noored ei satuks eakate hoolekodusse, vaid saaksid soovi korral elada omaette, täisväärtuslikku elu ja olla aktiivsed ühiskondlikus elus, võimaldada puuetega inimestel tegeleda spordiga ja osaleda kodanikeühendustes,
• muuta sotsiaalteenused ja transport igale abivajajale kättesaadavaks sõltumata elukohast Eestis,
• parandada tööhõive suurendamiseks õppimisvõimalusi ning taastusravi kättesaadavust ja abivahendite soetamist,
• arvestada keskkonnale ligipääsetavust läbi universaalse disaini, mis aitab ehitada hooned ja tänavad nii, et lastega emad, puuetega inimesed kui eakad saaksid takistusteta liikuda.

Mis on hea valimistava?

Korratakse seda iga kord enne valimisi. Seekord räägib asjast Allar Jõks. Eks siis jälgime ja peame heast valimistavast kinni. Sellest saab lugeda EMSLi kodulehelt ja Delfist:

EMSL kutsub üles järgima head valimistava
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/emsl-kutsub-ules-jargima-head-valimistava.d?id=25656489

Hea valimistava on osa kodanikeühenduste manifestist kohalike valimiste eel, kus esitatakse ettepanekud selle kohta, kuidas omavalitsused saaksid kaasa aidata kodanikuühiskonna tugevnemisele Eestis. Pikemalt on algatusest juttu veebilehel www.ngo.ee/manifest.

EMSL on avalikes huvides tegutsevate kodanikuühenduste liit, kelle liikmeskonnas on 106 ja võrgustikus umbes kolm tuhat vabaühendust.

HEA VALIMISTAVA

Valimiskampaania rahastamine on läbipaistev

▪ Kõik valimiskampaaniaga seotud kulud rahastatakse üksnes erakonna, valimisliidu või kandidaadi eelarve kaudu, mis avalikustatakse pärast valimisi.

Avalikku võimu ei kuritarvitata

▪ Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustes mittepoliitilistel ametikohtadel töötavad isikud ei osale oma tööajast ühegi nimekirja või kandidaadi valimiskampaanias.

▪ Maksumaksja poolt ülal peetavad meediakanalid peavad olema võrdsetel tingimustel kättesaadavad kõigile valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.

▪ Avalikke vahendeid, välja arvatud erakondadele riigieelarvest määratud tegevustoetus, kasutatakse vaid tingimustel, mis on kättesaadavad ka teistele valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.

Valimiskampaania keskendub sisulistele küsimustele

▪ Valimiskampaania teemaringi määrab ühiskondlik olulisus, mitte lihtsus ja atraktiivsus.

▪ Hoidutakse valijate hirmutamisest ja äraostmisest ning rahvusliku, sotsiaalse, rassilise või muu grupikuuluvuse kaudu vastuseisu õhutamisest.

▪ Valimisreklaamile eelistatakse kampaanias kohtumisi valijatega, väitlusi, artikleid ja vestlussaateid.

▪ Valimislubadused on seotud valitava esinduskogu pädevusega, keskenduvad enam plaanitavale poliitikale, mitte mõne konkreetse isiku või grupi headele või halbadele omadustele.

▪ Rahaliselt hinnatava valimislubaduse puhul tuuakse välja nende maksumus ja tuluallikas.

Kandidaatide poliitilised vaated ja seisukohad on avalikud

▪ Kandidaadid ei varja oma erakondlikku kuuluvust ega poliitilisi vaateid, samuti seotust erinevate huvigruppidega.

▪ Valimisnimekirja kantud kandidaadid teatavad hiljemalt aktiivse valimisagitatsiooni alguseks avalikult, kas nad asuvad valituks osutumise korral esinduskogusse tööle.

Oma nime guugeldamisest.

Hästi huvitavad tulemused on oma nime sisse toksimisest erinevatesse otsingu mootoritesse. Nii tegin minagi ja leidsin sellise huvitava kommentaaridega sissekande valimiste kohta Andreas Viklundi blogis. Igal ühel oma arvamus. Temal aktiivse noorblogija oma siis.

Mina kandideerin Mustamäel sotsiaaldekmokraatide nimekirjas 5. numbrina ja teiste kohta arvamuse avaldamise jätan neile.

SDE Valimisprogrammi tutvustus 2007

Tiia Tiik Kandidaat nr. 853
Olen sündinud 1969.aastal Tallinnas. Lapsepõlv möödus koos õdedega Kalamajas, edasi koolitee Lasnamäel ja keskharidus Tartus, kus õpetati nägemispuudega lapsi. Olen lahutatud, kahe poja ema. Inimene õpib kogu elu. Hindan haritust ning seetõttu pean meeldiva töö ja huvipakkuva elu aluseks enesetäiendamist. 2007.aasta kevadel saan kõrghariduse sotsiaaltöö alal ja aastast 1999 töötan Tallinna Puuetega Inimeste Kojas projektijuhina. Minu huvideks on tantsimine, lugemine ja sport. Elades mere äärses Tallinnas meeldib mulle vabasid hetki veeta looduses ja mere ääres jalutades või jalgrattaga sõites. Riigikokku kandideerima ajendas mind rahulolematus Eesti sotsiaalpoliitikaga. Eestis on viimastel aastatel oluliselt suurenenud sotsiaalhoolekandele eraldatavad rahalised vahendid, kuid toetustest on vähe, et olukorda parandada ja teenustele mõeldud raha on ebapiisavalt. Kuna hinnanguliselt on 10% riigi elanikkonnast puuetega inimesed, siis kaasnevad kulutused abivahenditele, teenustele, pensionidele ja toetustele. Olukorras, kus töötus on asendunud tööjõu puudusega, tuleb kaasata puuetega inimesi ja laste vanemaid. Just see sihtgrupp on kaotanud konkurentsivõime ebapiisava hariduse, oskuste ja teadmiste osas meie kiiresti muutuval tööturul. Vajadus on nõustada inimesi ja korraldada psühholoogilisi koolitusi motiveerimaks puuetega inimeste töötamist; teha kättesaadavaks abivahendid, eriti arvutid ja interneti püsiühendus. Selleks, et puudega inimene saaks haridust ja tööd, on vajalik tagada piisavalt rahastatud taastusravi ja rehabilitatsioon, kohene nõustamisabi traumajärgselt või vahetult peale puudega lapse sündi. Vaja on arendada kesk- ja kõrghariduse kättesaadavust ning muukeelsele elanikkonnale eesti keele õpet ja e-õpet. Selleks tuleb muuta täiend- ja ümberõpe paindlikumaks, eriti peale haigestumist või traumat. Töötamise võimalus peab olema kaugtöö, osaajalise või täisajaga tööna ning riik kompenseerima puudega inimese tööga seotud kulutused tööandjatele ja puudega inimesele. Probleemiks on rehabilitatsiooniteenuste ebapiisav rahastus või inimesed, kes loobuvad ravist, suutmata maksta rehabilitatsiooni- ja meditsiiniteenuste ning kaasnevate kulutuste (transport, eriarstide visiiditasud, ravimid) eest. Erinevates omavalitsustes tõlgendatatakse toetuste määramise süsteemi erinevalt ja nii ei jõua rahaline abi inimesteni. Toetuste maksmisel arvestatakse kogu perekonna sissetulekut ja hoolekandeseadusest tulenevat kohustust saada abi vanematelt või täiskasvanute puhul lastelt. Põhjamaade eeskujul peaks arendama teenuseid ning kujundama eluaseme poliitikat nii, et ehitada erinevaid noorte- ja eakatekodusid, kus puuetega inimestel oleks võimalik elada ja puudest tulenevalt ka toetavaid teenuseid kasutada.