Mihklipäeval külas Viljandi linnas.

29.septembil sai Tallinna sotsiaaltöötajatega Viljandi linnavalitsuse sotsiaalvaldkonnaga tutvumas käidud. Vaatasime, kuulaisme ja nägime kuidas lõunapool asjad käivad. Mulle
meeldib Viljandi linna koduleht palju rohkem, kui meie Tallinna linna oma, sest praegu on linnakodanikul raske leida puuetega inimeste organisatsioonide, pensioniameti ja töötukassa juhtumikorraldajate kontakte. Hea kogemus oli eelmisel nädalal sotsiaaltöötajatega Viljandi linnakülastus, kus sotsiaalameti juhataja Helmen Kütt tutvustas meile sotsiaalvaldkonda ning Viljandi linna kodulehekülg, kus on lihtsalt, arusaadavalt ja selgelt üles ehitatud koostööpartnerite info koos nimetuste, aadresside ja meilidega. Link Viljandi kodulehel on järgmine http://www.viljandi.ee/index.php?page=515 .


Külastasime Viljandi Puuetega Inimeste Nõukoda, päevakeskust Ingerit. Vaatasime mitut erinevat kunstinäitust Kondase keskuses. Sõime lõunat Grand Hotelli restoranis (oma raha eest ikka). Ja aega jätkus veel jalutamiseks rippsillal, lossihoovis ning ilus ilm soosis meie päeva, eriti kui seda vaadata veetornist, kuhu üles viis 137 astet. Huvitav on kuulda ja vaadata kuyidas teised omavalitsused toimetavad.

Kuidas saada taastusravile Mustamäel?

Käisime ja uurisime olukorda 27.septembril 2010. aastal koos Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liikmetega. Kohtusime Mustamäe Polikliinikus taastusravi osakonna juhataja Hilja Reppoga, kes selgitas meile olukorda. Selgus, et Mustamäe polikliinikus tegutsev taastusravi osakond on Lääne Tallinna Keskhaiglas üks suuremaid. Info taastusravi kohta saadakse perearstidelt või haiglast. Üldiselt suunab taastusravile perearst, kirurg, traumatoloog või muu eriarst, kuid on ka juhuseid, et klient tuleb taastusravi arsti vastuvõtule, kes täpsustab tervislikku seisundit ja määrab vajaliku ravi tööealistele ja eakatele inimestele. Lapsi teenindavad Õismäe ja Pelgulinna polikliinikud.

Põhjuseid taastusravile pöördumisel on erinevaid. Taastusraviteenuseid rahastab Haigekassa, kuid alati on patsientidel võimalik saada täiendavaid tasulisi teenuseid nagu aparatuurne teraapia, massaaž, laserravi. Kohapeal on füsioterapeut ja tegevusterapeut, kes õpetavad inimestel kasutama abivahendit ja võimlemisharjutusi, mida saab kodus jätkata. Omaosaluse hinnad jäävad sõltuvalt raviliigist 40 -100 krooni vahele. Kõik protseduurideks vaja minevad materjalid ja ravimid ostab inimene ise. Uurisime, et kas on haigusi, mille korral ei tohi taastusravi saada ja selgus, et need juhtumid selgitab välja taastusraviarst, kes koos õdedega koostavad raviplaani, harjutustekava, programmi. Vastunäidustatud on onkoloogilised haigused ja pahaloomulised kasvajad, südamestimulaatori kasutajatele ei tehta ravi.

Taastusravi teenuseid on võimalik saada kas individuaalselt või grupis tööpäeviti kella 8st kuni 18ni. Keskmiselt külastab keskust 50-60 inimest päevas ja ravikordade arv ulatub 3 – 10 korrani, kusjuures soodsam on tasuda korraga 10 korra eest ja see kaart kehtib 2 kuud. Selgus, et viimastel aastatel on tõusnud taastusraviteenuse kasutamisel noorte osakaal. Tõdeti, et ägedate haigusseisundite korral puudub praegu võimalus kodus taastusravi saada. Endiselt on probleemiks ligipääsetavus, invaparkimine ja ruumide kohandamise vajalikkus raske liikumispuudega inimestele, kelle jaoks praegusel hetkel pole taastusraviteenuste kättesaadavus tagatud. Tähtis on aga see, et need kes taastusravi vajavad, seda ka saavad ja nad on töötajatega rahul, sest kaebusi pole esitatud.

Heategevuskross «Tanel Leok ja sõbrad» tuleb taas

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidul on taas heategevusprojekt, millega toetatakse liiklusõnnetuses kannatada või vigastada saanud lapsi. Möödunud aastal olid päris suured summad, mis väheste laste vahel ära jaotati. Nüüd otsitakse uusi lapsi/ noori, kuid neid on raske kätte saaada linnaosadest, sest keegi ei taha eriti andmeid välja anda. Samas parandaks see paljude õnnetusse sattumise tagajärjel liikumispuude saanud lastel ravi ja teenuste kättesaadavust või aitaks tasuda abistajale, massaazile, taastusravile või taksosõitude eest jmt.

ELIL saatis sellise info:
Teist aastat korraldab Eesti krossiäss Tanel Leok heategevuskrossi Tanel Leok ja sõbrad, mille tuludega soovitakse toetada õnnetuse tagajärjel liikumispuude saanud lapsi. Kross toimub 9. oktoobril Kose-Risti krossirajal.

Eelmisel aastal koguti 180 000 krooni, mis jagunes 10 lapse vahel. Oleme veendunud, et tegelikult on abivajajaid tunduvalt rohkem. Ka sel aastal on koostööpartneriks Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, kelle ülesandeks on jõuda peredeni, kus kasvab õnnetuse läbi liikumispuude saanud laps ning korraldada abi jõudmist nende lasteni.

Pöördume omakorda Teie poole palvega aidata infot viia sihtgrupini – usutavasti on omavalitsuste sotsiaaltöötajatel enam taustainfot põhjuste kohta, mis on lapsel tinginud liikumispuude.

Sihtgrupiks on kuni 16-aastased (kaasaarvatud) lapsed, kes on saanud õnnetuse tagajärjel liikumispuude. Õnnetus ei tähenda üksnes liiklusõnnetust vaid ka muud traumat (kukkumine, uppumine, olmetrauma jms) - oluliseks kriteeriumiks on sünnipäraselt terve laps, kellega on midagi saatuslikku juhtunud. Heategevusprojektiga liituda soovivad pered võtku kindlasti meiega ühendust e-aadressil elil@elil.ee, edastades oma kontaktandmed, lapse nime, vanuse ja ka lühikirjelduse, mis lapsega juhtus. Kui puudub meili saatmise võimalus, helistagu 6720223 või Evely 5019369 ja Auli 5293144

Lisast leiate taustainfot - korraldustiimi mõtteid korraldatavast üritusest ning eesti- ja venekeelse ankeedi, mille vanemad täidavad ja meile tagasi saadavad. Kui võimalik, siis palume sotsiaaltöötajatel ankeedi koos infoga saata lapsevanemale. Loodame Teie aktiivsele kaasabile, leidmaks sihtgruppi kuuluvaid abivajajaid. Kui te tunnete, et lapsevanem ei saa meiega ühenduse võtmisega hakkama, oleksime väga tänulikud, kui sotsiaaltöötaja teeks seda tema eest.

Kõik puudega inimesed endale abivahendeid ei saa

Artikkel pärineb invamess 2010 ajal antud selgitustest. Abivahendite müüki ja rentimist, laenutust doteeritakse Sotsiaalministeeriumi kaudu maavalitsustest. Teadagi on Tallinn suurlinn ja meil on selline kord, et kui abivahendid maksavad üle 25 tuhande krooni, siis peab pöörduma esmalt abivahendifirmasse ja seejärel vaatab hinnapakkumised üle sotsiaalameti komisjon. Eelistatud on tööealised inimesed ja lapsed. Erinevate abivahendifirmadega sõlmitakse lepingud teatud kroonide ulatuses. Kui see raha mingil müüjal (nt Invaru uudist http://www.invaru.ee/cms/uudised/36) otsa saab, siis nad müüvadki abivahendeid täishinnaga. Need jutud ja hinnad pole võetud laes, vaid need on inimeste tegelikud mured ja probleemid. Lugedes kommentaare selgub, et tehasest saab odavamalt. Ei tea kui palju on meie puuetega inimeste hulgas inimesi, kes ise välismaale oma ratastoolile tehasesse järele sõidavad. Mure on inimestel olemas ja nii elavadki inimesed vaesuses, sest paraku on ka sotsiaalosakondadel raha vähe ja seda omaoslaust ei maksta välja isegi taotluse puhul. Tean seda, sest veel eelmisel nädalal olin Mustamäe linnaosa sotsiaalkomisjonis ja seal oli taotlus ühelt suhteliselt noorelt nägemispuudega inimeselt. Abivahendina vajav lugemisteleviisor maksis 53 000 hinnapakkumise alusel, milles omaosalus oli kliendile 5300 krooni. Kuna puuetega inimestest töötab vaid ligikaudu 17%, siis praktiliselt pimedal meesterahval vajalikku raha võtta polnud. Ka sotsiaalosakonna komisjoni otsus oli eitav. Tõenäoliselt nüüd see inimene oma televiisorist unistama jääbki. Kui just ei tehta sarnaselt Tantsud tähtedega korjandust. Sarnaselt on otsas ka rehabilitatisooniteenuse rahad ja tingimused on väga kitsad loetud tundide ulatuses teenuste kasutamisel.

Artikli Kõik puudega inimesed endale abivahendeid ei saa tekst on saadaval lingilt http://www.tarbija24.ee/?id=320936
1.10.2010 17:14

Tallinna puuetega inimeste koja juhtide hinnangul on erivajadustega inimesed sageli nii vaesed, et neil pole raha abivahendite ostmiseks vajaliku omaosaluse tasumiseks.

Tallinna puuetega inimeste koja juhatuse esimehe Tiiu Hermati sõnul on majanduslangus halvendanud ka erivajadustega inimeste toimetulekut ja neil ehk rohkemgi. Õnneks on enamik abivahendeid lülitatud riigi poolt kompenseeritavate nimekirja, samas ei kata riik sugugi kogu nende maksumust ja ette on antud ka piirmäärad, mille ulatuses raha kohalike omavalitsuste vahendusel eraldatakse.

Eluliselt vajalikud abivahendid kompenseeritakse 90 protsendi ulatuses, osa on 25 ja osa 50 protsendi omaosalusega. Näiteks maksavad head kuuldeaparaadid kümneid tuhandeid, aga piirhind, mille piires riik nende ostu kompenseerib, on 3000 krooni. Samas tuleb vaegkuuljaid kogu aeg juurde.

Mis ratastoolidesse puutub, siis lihtsama kasutatud sõiduvahendi saab 20 000 krooni eest, uued maksavad kaks korda rohkem ja elektriliste hind ulatub üle 100 000 krooni. Nende maksumusest kompenseerib riik küll 90 protsenti, kuid paljudel pole ka seda kümmet protsenti kusagilt võtta.

Sotsiaaltöötaja Tiia Tiik ütles, et puuetega inimeste seas on vaesus väga suur. Ka ratastooli või käimisraami rentimine maksab 1500 kuni 2000 krooni kuus, aga puudetoetus on palju kordi väiksem, rääkis ta. Sageli on aga inimestel vaja korraga mitut abivahendit – kes vajab ratastooli, sellel on pahatihti ka erivoodit ja invatualetti tarvis. «Paljudel oleks ka ruume ümber kohandada tarvis, aga selleks polnud Tallinna linnal tänavu üldse raha ette nähtud,» ütles Tiik.

Puudega inimesed saavad toetust 200 kroonist keskmise puude puhul 840 kroonini raske puude korral. Sellest rahast tuleb aga kinni maksta ka transport, mähkmed, ravimid, eritoit ja veel palju muud vajalikku.

Sirje Niitra

Pühapäeval Kadriorus

Täna käisime Kadriorus jalutamas. Ilm oli mõnus ja loodus mitmevärviline. Tore oli jalutada ja puhata, sest invamess on läbi ja võtsime selise jorutamise päeva. Hommikul lugesin Minu Islandi raamatu lõpuni ja see meeldis mulle, eriti veel peale Norrareisi. Tahaks isegi sinna maale minna, näha vulkaanikraatreid, liustikke ja sinist laguuni ning delfiine ja vaalasid ja virmalisi. Põnev oli lugeda seda 2008. aasta finantskrahhi. Soravalt kirja pandud ja lhe lugeda. Vaatasime televiisorist Puutepunkti ja päris hea lõik oli meie kalapüügist kokku pandud. Minu sõnad olid vaid kala näkkamise puhul jess, jess, jess. Mõnus ealmus ja mida sa teed, kui elu pakub selliseid väljakutseid, et saab pilte teha ja kalapüüda ja kõhugi veel korralikult täis süüa oma püütud kala.

Kadriorus oleme käinud juba lapsepõlvest peale, siis kui Lasnamäel elasime. Siis õelastega ja hiljem oma lastega. Nüüd käivad oma lapsed sõpradega seal jalutamas ja meie omaette. Kaunis oli kunstimuseumi lilleaed, kus adnikud olid palju hoolt sinna sisse pannud, mida meie siis nautisime. Kevadeti on need lilletaimed väiksed aga nüüd koos looduslike pargipuude ja purskkaevuga andis imtleda. Päikesekiired piilusid puude vahelt ja süda rahul eriti veel peale Pirita Selverist toidukotiga koju sõitmisel päikeseloojangut ja klaassiledat merd imetledes.
Eestimaal on ikka väga mõnus elada, sest meil on 4 aastaaegu ja nendest igaühes on palju ilusat.

Tiia Tiik -TPIK nägu, ajakirjas Kojaline nr 4.2010

TPIK nägu TIIA TIIK– sündinud sotsiaaltöötajaks
Autor: LIISA RAUDSEPP

Sotsiaaltöötajaks nimetab Tiia end uhkusenoodiga hääles. Selleks on ka põhjust – lõpetas naine ju Tallinna Pedagoogilise Seminari sotsiaaltöö eriala töötamise ja kahe lapse kasvatamise kõrvalt. 2004. aastal valiti Tiia isegi Aasta õppijaks Tallinnas. Tallinna Puuetega Inimeste Koja (TPIK) invataksoteenuse koordinaatori töö kõrvalt on ta pidevalt nõustanud kliente ka muudes
sotsiaalküsimustes. Seda muuseas nii hästi, et suust suhu leviv reklaam toob uusi kliente just nimelt sotsiaalnõustamisele.

„Ah Teie oletegi see Tiia Tiik! Räägitakse, et nii hea sotsiaaltöötaja...“ Sotsiaalvaldkonda on Tiia väga palju panustanud vabatahtlikuna– küll liikumispuudega inimeste liikumisvõimaluste kaardistajana, küll artikleid kirjutades ning probleemseid teemasid oma blogis kajastades,
küll igapäevast nõu andes. Samuti osaleb Tiia mitmete kodanikeühenduste töös, tegutseb Mustamäe halduskogus mitmete komisjonide liikmena ning kuulub arvukate organisatsioonide juhatustesse. Milline on olnud omal ajal peaaegu pimedaks tunnistatud naise teekond tänasesse õnnelikku ja tegusasse ellu? Teistmoodi algus Tiia ja tema kaksikõde sündisid enneaegselt, mistõttu jäi Tiiat eluks ajaks saatma nägemis- ning tema kaksikõde liikumispuue. Lasteaias nad ei käinud, mistõttu kooliminek mõjus šokeerivalt. „Kõik lapsed oskasid tantsida, laulda, käsitööd teha. Meie olime nagu hiired. Seisime sõna otseses mõttes klassi nurgas, enne kui hakkasime tasapisi teistega suhtlema,“ meenutab Tiia. Põhikooliaeg oli raske, ent seejärel suunati Tiia Tartu Emajõe Kooli, mis osutus hoopis positiivseks kogemuseks. „Keegi ei öelnud, et pime oled või, et tahad telekat lähedalt vaadata? See on ka puuetega inimeste ühingute roll, et inimesed näeksid teist samasugust. Mul oli nii huvitav vaadata, kuidas keegi teine kirjutab ka, nina vastu paberit,“ naerab Tiia.

Käänuline teekond TPIK-sse „Pärast keskkooli läksin palgaarvestajana tööle, seejärel raamatupidamiskursustele. Pärast 6-aastast lastega kodus viibimist hakkasin taas tööd otsima. Jõudsin olla rahvaloendaja, kassapidaja, karussellitädi Rocca al Mare Tivolis... 1998. a algas invatakso teenuse pakkumine TPIK-s, tarvis oli koordinaatorit ja 1999. aastal tulingi siia tööle,“ jutustab Tiia. „Alguses oli väga palju vaja õppida. Tollal oli teenuseid suhteliselt vähe, internet algeline. Otsida tuli artiklitest, ajakirjandusest, seadusi otsisime paberkandjal Riigi Teatajatest... Kui olin kolm aastat TPIK-s töötanud, läksin Mihkel Aitsami korraldatud tugiisiku koolitustele.
Sellest tekkis nii suur õpihimu, et astusin 2001. aastal Tallinna Pedagoogilisse Seminari. Tahtsin asuda sotsiaaltööd õppima, aga jäin konkursil teisena joone alla. Õppisin siis kaks aastat sotsiaalhooldust ja pärast seda, aastatel 2003- 2007, sotsiaaltööd. TPIK-s olen ametlikult küll invataksoteenuse koordinaator, ent sisuliselt teen palju ka erialast tööd.

Suureks väljakutseks on sotsiaalnõustamine ESF projektis Tööotsija tööriistakast – abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale, kuhu kutsus mind Külli Urb. Kartsin, et tean puuetega laste valdkonnast liiga vähe. Minu tugevaks küljeks on pigem puuetega tööealised ja eakad inimesed. Tegin siis ise tublisti eeltööd, otsisin lisainfot, täiendasin teadmisi venekeelsest terminoloogiast.“

Kõige olulisemaks tunnustuseks peab Tiia klientide tagasisidet. „Leian, et klient peab tulema rõõmuga ja lahkuma ka väärikalt. Ta ei pea tundma, et temasse suhtutakse kui madalamasse inimesse. Mul on hea meel, kui suudan inimesele infot või julgustust pakkuda. Teen seda tööd rõõmuga ja see töö meeldib mulle. Hästi tore on, kui mõni klient tuleb ja ütleb: nii kiiresti läks, hästi hea teenindus oli. Mõni toob vahel šokolaadi või lilleõie. Mina ikka ütlen, et pole vaja, aga kui inimene tahab, ei saa ju inimest keelata.“ Tiial on hästi arenenud sotsiaalne õiglustunne, ta märkab probleeme ja detaile, mis võiksid olla teisiti, et inimeste elu paremaks teha. Nii ongi ta teinud arvukalt järelpärimisi ja ettepanekuid linnaosavalitsustele, halduskogu liikmetele, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatusele jne. Samuti peab Tiia blogi, mida aeg-ajalt tsiteerivad nii ajakirjanikud kui üliõpilased. „Aga mulle ei meeldi, kui minu fotosid või tekste kasutatakse allikale viitamata,“ on Tiia õigusega nördinud.

Mu pere on mu kindlus
Kust ta selleks kõigeks energiat võtab, imestatakse õigusega. Et Tiiale on perekond väga tähtis, seda märkavad ka kolleegid. Vaatamata mitmesugustele keerulistele perioodidele minevikus on praegune pere tugev ja üksteist toetav. „Ma mõtlen ikka, et elu on mulle nii palju kinkinud. Mul on nii palju toredat– lapsed, suhtlusringkond, mees. Kui näiteks mõned kooliõed on juhtunud kuulma, et me Arkoga koos elame ja et ta on ratastoolis, siis ütlevad, et oi issand, sul on nii raske elu. Mina vastu, et mul pole elu sees nii head elu olnud kui praegu. Arko sõidab autoga, toob ja viib, mina aitan teda ainult trepist üles ja trepist alla. Tõepoolest, kui inimene ise on tasakaalukas, heasüdamlik ja heatahtlik, siis on kõik ju korras. Probleem oli hoopis siis, kui Arkol ei olnud autot– siis pidime peatustes passima niikaua, kuni tuli madalapõhjaline troll või buss. Või mõtlema, kas võtta takso või minna jala. Need olid palju suuremad probleemid.“ Oma ellusuhtumisega on Tiia eeskujuks teistelegi. „Lohutan alati puuetega inimesi ja ütlen, et mis te nutate – Eestis on peresid, kes elavad maapiirkondades 300- kroonise lapsetoetusega ära. Neil ei olegi muud sissetulekut. Teil on vähemasti mingi sissetulek. Tegelikult see ongi suhtumise küsimus. Mõtlen alati, et inimesed ei peaks mõtlema, mida nad ei saa, vaid mida nad saavad!“

TEISED TIIAST
Malle Ojamaa, Tallinna Sotsiaalja Tervishoiuameti peaspetsialist:
Kui saaks välja anda tiitleid, siis annaks „Parim koostööpartner teenuse koordineerimise valdkonnas“. Tiia on inimene, kellega saab alati nõu pidada, kes mõtleb probleemile kaasa ja pakub lahendusi. Eriti oluline on, et tema pakutud lahendused on „kahe jalaga maas“. Tiia
väärtustab oma töös partnereid, olgu nad siis puudega inimesed, kes tulevad teenust taotlema, teenuseosutajad või linnaametnikud. Tiia on nõudlik ja korrektne, keeruliste olukordade lahendamisel oskab ta säilitada objektiivse hinnangu andja rolli. Tiia elab kaasa oma laste saavutustele, on siiralt õnnelik, kui nad on edukad. Pereelu on talle väga oluline. Koostöö Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga on olnud pikaajaline, olen Tiiat õppinud tundma ja näen teadmistehimulist ja tulevikku suunatud mõttelaadiga inimest. Mul on temaga koos turvaline
ja kindel tunne koos töötada. Soovin talle edu!

Rita Goruškina, Tallinna Invaspordiühingu juhatuse esinaine:
Tiia on super! Kolleegina tasakaalustab ta mind väga hästi: mina olen emotsionaalne, tema aga nagu „mõistuse hääl“. Tal on hea sotsiaalne närv, seda läheb klientidega suheldes hästi tarvis. Tiia on mulle palju abiks olnud.

Tiia Tiik – noppeid CV-st
Pere: vabaabielus Arko Vooluga, kaks poega
Huvid: linetants, lugemine, fotograafia, poliitika, sport
Blogi: http://tiiatiik.blogspot.com
Organisatsiooniline kuuluvus:
Mustamäe Linnaosa Halduskogu, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, keskkonna- ja revisjonikomisjon
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna revisjonitoimkond
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Mustamäe osakonna juhatus
Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing
Eesti Invaspordi Liidu revisjonikomisjon
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu revisjonikomisjon
Naiskogu Kadri Tallinna piirkonna juhatus
Tallinna Invaspordiühingu juhatus

Loe lisaks Kojaline 4' 2010

Täna on invamessi 2.päev

Tulge meile külla Endla 59.
Mind saate kohata Tallinna Puuetega Inimeste Koja lauas.
Eile käis palju külastajaid ja osalejaidki on üle 30.

Invamess 2010, 1.-2. oktoober

Tallinna Puuetega Inimeste Koda korraldab 1.- 2. oktoobril messi „Invamess 2010", mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.

Invamessil on võimalik tutvuda:

• abivahendi- ja meditsiinifirmade toodetega,

• rehabilitatsiooniasutuste teenustega,

• õppimisvõimalustega,

• puuetega inimeste ühingute tegevustega, jpm.

Messi käigus toimuvad erinevad töötoad:

• tervislik toitumine
• lapsehoiuteenus ja intervallhoid
• universaalne disain
• esmaabi
• id-kaardi koolitus
• digitaalne fotograafia nägemispuudega inimestele
• kunstitegevus

Avatud on pimekohvik ja pimenäitus.

Külastajatel on võimalus saada sotsiaalnõustamist ja õigusnõustamist. Puuetega inimeste filmiprogramm. Võimalus mõõta vererõhku ja veresuhkrut. Lastevanemad saavad oma lapsed jätta lapsehoidu. Infolehe "Kojaline" Invamess 2010 erinumber.

Invamess toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59).
Mess on avatud 1. okt. kell 13-19 ning 2. okt. kell 11-16

Külastajatele on mess tasuta.

Messi ajakava:

Laupäev, 02.10.2010
11.00-16.00 Eksponentide väljapanekud (1. ja 2. korrus)
11.00-16.00 Pimekohvik ja pimenäitus (hoovimaja)
11.00-16.00 Töötuba „Digitaalne fotograafia nägemispuudega inimestele“ (2. korrus, ruum 209)
11.00-16.00 Vererõhu ja veresuhkru mõõtmine (2. korrus, ruum 203)
12.00-15.00 Sotsiaalnõustamine (2. korrus, ruum 201)
12.00-15.00 Kunstitegevuste õpituba (2. korrus, ruum 202)
12.00-13.30 Töötuba „Esmaabi“ (viipekeelne tõlge) (2. korrus, ruum 209)
14.00-15.30 Töötuba „Tervislik toitumine“ (viipekeelne tõlge) (2. korrus, ruum 209)
15.30-16.00 Filmiprogramm: „Eric. Tule laps“ (2. korrus, ruum 209)

Messi plaan:
Tegevuskeskuse 1. korrus
Saal: eksponentide väljapanekud
Ühingute ruumid: eksponentide väljapanekud
Klubiruum: kohvik
Fuajee: infolaud

Tegevuskeskuse 2. korrus
Koridor: eksponentide väljapanekud
Ühingute ruumid: eksponentide väljapanekud
Ruum 201: Sotsiaalnõustamine
Ruum 202: Kunstitegevus
Ruum 203: Vererõhu ja veresuhkru mõõtmine

Ruum 205: Lapsehoid

Ruum 206: Õigusnõustamine
Ruum 209: Töötoad: lapsehoiuteenus ja intervallhoid, universaalne disain, esmaabi, tervislik toitumine, filmiprogramm
Ruum 210: Id- kaardi koolitus, digitaalne fotograafia nägemispuudega inimestele

Hoovimaja
Pimekohvik ja pimenäitus

Invamess 2010 osalejate nimekiri:
Adeli Eesti OU
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
MTÜ Eesti Invaspordi Liit
MTÜ Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
Eesti Ortoosikeskuse OÜ
MTÜ Eesti Parkinsoniliit
MTÜ Eesti Psoriaasiliit
MTÜ Eesti Tsüstilise Fibroosi Ühing
Eesti Töötukassa
Empatrax OÜ
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
MTÜ Inkotuba
Invaru OÜ
MTÜ Jumalalaegas
MTÜ Kakora
Manual OÜ
MTÜ Merimetsa Tugikeskus
MTÜ Minu Tasakaal
Päevakeskus Käo
MTÜ Põhja-Eesti Pimedate Ühing
MTÜ Sclerosis Multiplex`i Tallinna Ühing
MTÜ Tallinna Invaspordiühing
MTÜ Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühing
MTÜ Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing
MTÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koda
MTÜ Tallinna Reumaühendus
Taneva OÜ
Termaki Autopargi AS
Tervise Abi OÜ
MTÜ THINK Eesti

Koostööpartnerid
Tallinna Linnavalitsus ja Hasartmängumaksu Nõukogu

Lisainformatsioon ja kontaktid:
E-post: mess@tallinnakoda.ee
Tauno Asuja, tegevjuht, tel: 52 56 560, 655 4161
Evelin Müürel, projektijuht, tel: 52 25 959


1. päeva invamessi pildid
http://picasaweb.google.com/arko.vool/Invamess2010IPaev1102010#
http://picasaweb.google.com/arko.vool/Invamess2010IPaev1102010#