Pühapäeval Kadriorus

Täna käisime Kadriorus jalutamas. Ilm oli mõnus ja loodus mitmevärviline. Tore oli jalutada ja puhata, sest invamess on läbi ja võtsime selise jorutamise päeva. Hommikul lugesin Minu Islandi raamatu lõpuni ja see meeldis mulle, eriti veel peale Norrareisi. Tahaks isegi sinna maale minna, näha vulkaanikraatreid, liustikke ja sinist laguuni ning delfiine ja vaalasid ja virmalisi. Põnev oli lugeda seda 2008. aasta finantskrahhi. Soravalt kirja pandud ja lhe lugeda. Vaatasime televiisorist Puutepunkti ja päris hea lõik oli meie kalapüügist kokku pandud. Minu sõnad olid vaid kala näkkamise puhul jess, jess, jess. Mõnus ealmus ja mida sa teed, kui elu pakub selliseid väljakutseid, et saab pilte teha ja kalapüüda ja kõhugi veel korralikult täis süüa oma püütud kala.

Kadriorus oleme käinud juba lapsepõlvest peale, siis kui Lasnamäel elasime. Siis õelastega ja hiljem oma lastega. Nüüd käivad oma lapsed sõpradega seal jalutamas ja meie omaette. Kaunis oli kunstimuseumi lilleaed, kus adnikud olid palju hoolt sinna sisse pannud, mida meie siis nautisime. Kevadeti on need lilletaimed väiksed aga nüüd koos looduslike pargipuude ja purskkaevuga andis imtleda. Päikesekiired piilusid puude vahelt ja süda rahul eriti veel peale Pirita Selverist toidukotiga koju sõitmisel päikeseloojangut ja klaassiledat merd imetledes.
Eestimaal on ikka väga mõnus elada, sest meil on 4 aastaaegu ja nendest igaühes on palju ilusat.