Viimane võimalus saada sotsiaalnõustamist minu kaudu

Seoses töö ümberkorraldamisega lõpetan alates 1.03.2014 sotsiaalnõustamisteenuse osutamise Tallinna Puuetega Inimeste Kojas. Viimane sotsiaalnõustamise klient oli rongiõnnetuse ohver ja nüüd ongi kõik - nõustamisega on lepingu maht otsas ja nüüd teevad seda teised nõustajad, sotsiaaltöötajad, puuetega inimeste ühingute juhatuse liikmed jne. 
Olen kojas tööl olnud eelmisest sajandist ehk esimene ametlik tööpäev invatakso teenuse projektijuhina oli mul alates 1.11.1999. Sealt algas minu pikk areng sotsiaaltöö valdkonnas ja olen vahepeal sotsiaaltööd õppinud 3 korral ning lõpetanud koolid (2003, 2007 ja 2013). Sotsiaaltöötajana olen nõustanud inimesi oma põhitöö kõrvalt, kuid käe ametlikult valgeks sain 2010.aasta alguses ESF projektis ""Tööotsija tööriistakast- abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale" . Projekt kestis 3 aastat ja lõppes 31.12.2012. Peale seda alustasin sotsiaalnõustmaise teenuse pakkumist projekti raames, mida alates 1.01.2013.aastast kuni 28.02.2014. aastani rahastas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Inimesel on palju küsimusi ja kes julgeb ja oskab küsida, see ka sageli vastuse saab. Naljatamisi räägitakse, et oeln vist pool linna ära nõustanud ja kindlasti olen infoedastamisel ka klientide jaoks tulevikus olemas. Samuti on kõikides 8s linnaosas tööl sotsiaaltöötajad, kes abiks on. Nende kontaktid leiab siit.
Veel olen koostanud, muutnud ja parandanud infoteatmikku "Abiks puudega inimesele", mida on minu abiga välja antud aastatel 2008 - 2013. Suuretõenäosusega ilmub ka sel aastal parandatud väljaanne, sest info muutub ja kui mina panen materjali kokku veebruaris ja märtsis ning siis läheb teatmik korrektuuri ja vene keelde tõlkimisse ning ilmavalgust näeb aprillis. Eelmisel aastal muutusid aasta keskel nt Töötukassa ja Adeli telefoninumbrid ja  seda ei saa trükise puhul pahaks panna, kui elu muutub nii kiiresti ja muudatusi endaga kaasa toob.  Internet on praegusel ajal see, kust inimene päevakohast infot saab. Kui üks telefoninumber ei vasta või on aadress muutunud, siis on võimalik googledada või helistada ja meie infonumbril 656 4048 saab ka vastused oma küsimustele.
 Sotsiaalnõustamine on tasuta ja teenust osutatakse nii eesti kui vene keeles. Info ja vastuvõtule registreerimine tööpäeviti telefonil 655 4160 ja 52 19 102 või e- posti aadressil: tiia@tallinnakoda.ee. Vastuvõtud toimuvad Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla 59). Teenust rahastab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Lisainfo: Tallinna Puuetega Inimeste Koda, telefon: 656 4048, e-post: koda@tallinnakoda.ee , http://www.tallinnakoda.ee

Erikoolid, kui kasvatuse eritingimusi pakkuvad koolid

Selline Delfis ilmunud artikkel siis erikoolide teemal Harjumaa alaealiste komisjoni esimees Jaano Rässalt. On hirmus küll, et noored sinna üldse satuvad, kuid tasuks võtta arvesse ka teiste riikide kogemusi. Vangide ülalpidamine tulevikus läheb riigile oluliselt enam maksta,kui tegeleda väikeste probleemidega kiiresti ja mitte anda võimalust  erikoolidest ära jooksmiseks. Suur on see noorte arv,  kes korduvalt alaealiste komisjoni oma rikkumistega satuvad, mis on ligi 20%. Põhjused on erinavad ja kuigi rakendatakse erinevaid mõjutusvahendeid, siis on tulemused visad tulema. Mõjutusvahenditeks võivad olla: hoiatus, üldkasulik töö, koolikorralduslikud mõjutusvahendid, spetsialisti juurde suunamine, käendamine, lepitamine, sotsiaalprogrammidesse suunamine, erikooli suunamine. Lisaks võib määrata lapsele kohustuse elada koos vanema8te)ga, komisjoni initsiatiivil rakendatakse lisaks meetmeid ja mõjutusvahendid, mille kaasabil last toetada (sh põhihariduse saamine, eelkutseõpe, õpilaskodud, vanemate mõjutamine, vanemate vaimne tervis, võõrutusravi, sotsiaaltöötaja, psühholoogi külastamine, tugiisik) jne. Tasub lugeda ülevaadet "KÄITUMISRASKUSTEGA NOORED JA NEILE MÄÄRATUD MÕJUTUSVAHENDITE KOHALDAMINE 
ALAEALISTE KOMISJONIDES.", mis on üleval Justiitsministeeriumi kodulehel, mis avaneb siit.   

Jaano Rässa: Eesti erikoolides valitseb uskumatu vabadus

Olen külastanud nn erikoole suures hulgas ELi riikides ja võin öelda, et sellist avatust ja järelevalve puudumist, nagu Eestis, ei kohta kusagil. Meie põhiliseks probleemiks ei olegi ei alarahastatus ega ebasobivad hooned, vaid viga on süsteemne, st probleemiga ei tegeleta selle alguspunktist lähtuvalt. Selliste asutuste esmaseks ülesandeks on läbi noore inimese vabaduste mõistliku piiramise tuua neid (tagasi) ellusuhtumise ja käitumisviisi juurde, mis on ühiskonnas kehtestatud norme aktsepteeriv, teistele inimestele ja ka iseendale mitte kahju tekitav. Formaalhariduse andmise komponent on küll kõikjal olemas, ent see pole põhiülesanne. Pigem keskendutakse Euroopas enam kutseharidusele, sest iseseisvaks töömeheteeks ettevalmistamine on palju olulisem. Retsidiivsust pole võimalik vähendada, kui noorel puuduvad oskused ja tahtmine teha ausalt tööd ning saada selle eest sissetulekut, millega ennast ja edaspidi oma peret ülal pidada.

Tõesti veel rohkem otsustusõigust?
Hiljuti ütles haridus- ja teadusminister kaamerate ees, et nendele noortele on vaja suuremat otsustusõigust oma elu üle seal koolis. Arvan, et neil on see õigus niigi suurim võimalikest. Kui neil suitsud otsa lõpevad või tekib tahtmine alkoholi soetada, siis minnakse koheselt jooksu ja tehakse seda mida süda lustib. Retsidiivsust pole sedasi kuidagi võimalik vähendada, sest reeglina panevad jooksus olevad õpilased toime uusi õigusrikkumisi, hulgaliselt. Seega on, utreeritult öeldes, ühes põhjuseks, et nad juba erikoolist vanglasse satuvad, et erikool ei täida oma eesmärki neid seal kinni pidada.

Selles mõttes on meie justiitssüsteem väga kahepalgeline. Seni kuni on tegu alaealisega, väldime igal võimalikul kombel nende karistamist. Ja nagu nad saavad 18, nii anname täie rauaga – siis pole nad enam lapsed. Aga kui karistus õigusrikkumise eest tunnetatavalt puudub, siis tekibki karistamatuse tunne, ja noor kasvabki selles teadmises üles, et temaga midagi ei tehtagi.

Tapa erikooli ja selle kasvandikke võib pelgalt “erikooli” termini tõttu kergesti segamini ajada nende lastega, kellel on mingi hariduslik erivajadus ja kes vajavad mingit erilist õppekorraldust. Füüsiliste puuetega ja liitpuuetega lapsed on hoopis erinev valdkond kui praeguse terminoloogia järgi “kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased”. Mitte ühtegi last ei saadeta erikooli seepärast, et tal on hariduslikud erivajadused. Kõik nad on pannud toime korduvaid kuritegusid ja nad on ühiskonnast eraldatud oma õigusvastase käitumise tõttu. Haridus- ja teadusministeerium kinnitab kindlasti, et oodake veel natukene, varsti saavad uued hooned valmis, ehk tõstetakse ka töötajate palka ja kõik probleemid saavad sellega lahendatud. Pole aga kuulnud, et liiva peale ehitatud maja püsiks. Kontseptuaalsed lähtekohad on valed, meil on tegu rohkem õigusteadlaste ja sotsiaalteadlaste valdkonna probleemiga. Seni kuni asja nimetatakse valesti (loe: erikasvatusasutust erikooliks) ja hambavalu vastu vaid tabletti pakutakse, haiguse sümptomid ei parane.

Lapsele prillide muretsemise olulisusest

Ise olen soovitanud vaadata üle ka erinevaid sooduspakkumisi, mida mitmed prillipoed pakuvad. Leian, et kui lapsel on prille vaja, siis on see minu arvates kulu, mida on lapsevanemad kohustatud tegema. Nägemise korrigeerimine prillidega on oluline juba lapsepõlves. Tean seda omadt kogrmusest. Aga alati tasub pöörduda elukohajärgsesse sotsiatsiaalosakonda, et vajadusel infot või abi saada. Samas arvan, et pigem jätta mõni reis või lelu ostmata, kui loobuda prillidest, mis lapse arengule ja nägemisele vajalikud. Ka minul kulus palju prillipaare enne kooli aga nüüd kannan neid juba alates kooliminekust igapäevaselt. Siin ka artikkel, mis räägib lapsele prillide soetamise olulisusest ja vajalikkusest. 

Lapsed võivad jääda hädavajalike prillideta

Avaldatud: 12. veebruar kell 09:11

Paljud väikelapsed vajavad prille. Kas laps hädavajalikud nägemise abivahendid ka saab, sõltub vanemate rahakotist, sest riik nende soetamist ei toeta.

Kuueaastasele Anna Britale kirjutati prillid välja kolm aastat tagasi. Nüüdseks kannab ta kolmandat paari. Ühele paarile istus keegi mänguhoos kogemata peale, järgmine paar tuli aga välja vahetada, kuna lapse nägemine oli aja jooksul muutunud. Kui laste retseptiravimite ostmisel katab osa kulust haigekassa, siis prillide ostmine on jäetud lapsevanemate õlule.

«Riik praegu kahjuks ei kompenseeri n-ö tavaprille,» ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Armo Vask. Küll on kompenseeritavate abivahendite loetelus prilliklaasid lastele, kelle nägemine on säilinud 30 protsendi ulatuses. Vase sõnul on tänavu plaanis kompenseeritavate abivahendite loetelu üle vaadata. «Hetkel on kahjuks raske prognoosida, kas ja mis mõjud tooks kaasa lastele mõeldud prilliklaaside kompensatsiooni võimaluste laiendamine,» märkis ta.

Tartu Ülikooli kliinikumi silmaarsti Mari Poola sõnul on nägemise korrigeerimine lapseeas väga oluline. «Esimene silmaarsti visiit võiks olla ka kaebusteta laste puhul kolmeaastaselt, kus selgitame välja lapse nägemisteravuse mõlemas silmas ning kontrollime silma ehitust ja funktsiooni,» soovitas ta. Arsti sõnul on umbes viiel protsendil lastest n-ö laisa silma sündroom, kus ühe silma nägemisteravus on madalam ja võib puududa ruumiline nägemine. «Sellisel juhul võib laps vajada plussprille, mis korrigeerivad refraktsioonivea, ja lisaks võib laps vajada oklusioonteraapiat ehk n-ö hea silma kinnikatmist päeva jooksul, et sundida laiska silma aktiivsemalt nägemises osalema,» rääkis ta.

Kui laisa silma sündroomiga laps kannab kenasti prille ja vajadusel laseb silma kinni katta, siis võib tema nägemisteravus hiljem oluliselt paraneda, nii et täiskasvanuna ei pea ta enam prille kandma. Kui laisa silma avastamine jääb koolieelsesse kontrolli või veel hilisemaks, siis on juba raskem head raviefekti saavutada ning üks silm võibki jääda nõrgaks ja lapsel ei teki ruumilist nägemist. Poola sõnul küsivad vanemad väga sageli pärast prillide väljakirjutamist, kas laste prillidele mingit soodustust ei tehta. «Hetkel mingit erisoodustust lasteprillidel tõesti ei ole ja sellises olukorras ei olegi meil muud soovitada, kui püüda leida kõige soodsam variant, ning enamasti on prillid siiski ostetud,» sõnas ta.

Tartus võivad majanduslikult rasketes oludes pered saada lapsele prillide ostmiseks toetust kuni 50 protsendi ulatuses. Toetuse saamiseks tuleb vanemal pöörduda avaldusega lastekaitsespetsialisti poole. «Lastekaitsespetsialist hindab pere majandusliku olukorra analüüsi, pere koosseisu ja vastastikuse ülalpidamiskohustuse, kodukülastuse, vestluse jm asjaolude alusel pere abivajadust ning teeb sotsiaalhoolekandekomisjonile ettepaneku perele toetuse määramiseks,» rääkis Tartu lastekaitseteenistuse juhataja Merle Liivak. Üldjuhul toetust ka antakse, kuid mõnikord tuleb lapse prillide ostmise hüvitamisest ka keelduda. Liivaku sõnul toetatakse kindlasti neid peresid, kus toimetulekuraskused on pikema aja jooksul probleemiks ja pere on perioodiliste toetuste saaja.

Tallinnas saavad laste prillide ostmiseks toetust taotleda pered, kelle sissetulek ei ületa ühe pereliikme kohta miinimumpalka. Samuti ostetakse linna raha eest prille lastekodulastele. «Avaldusi laste prillide ostmiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks esitatakse harva, ligikaudu üks-kaks avaldust kuus,» rääkis Lasnamäe linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Tauno Pruli. Linna antavad toetussummad on erinevad ja sõltuvad arsti ettekirjutusest. «Eitavalt ei ole siiani pidanud ühelegi puudustkannatavale perele vastama,» ütles ametnik ning lisas, et summad on jäänud 50 ja 150 euro vahele.

115–207 eurot

Tarbija24 palvel ütlesid kolm peret, kui palju tuli neil väikelapse prillide eest maksta.

•    Raamid 60 eurot, klaasid 55 eurot (üks silinderklaas)

•    Raamid 70 eurot, klaasid 90 eurot (kaks silinderklaasi)

•    Raamid 83 eurot, klaasid 124 eurot 
Allikas: PM  Tarbija24»Tervis

Autor: Hanneli Rudi

Hea teada: Meie töötukassas usume, et igale inimesele on olemas sobiv töö

Leidsin artikli pealkirjaga, mille taga on ka originaalallikas:

Lugeja küsib: kas pean töötuna arvel olles miinimumpalgaga töö vastu võtma?

Avaldatud: 05. veebruar kell 23:01

«Kui ma olen töötuna arvel ja nad pakuvad mulle miinimumpalgaga tööd, kas pean selle vastu võtma? Asi on nimelt selles, et mul kulub iga kuu elamise peale (maksudeks) üle 450 euro. Nii väiksest palgast ma ei kataks oma vajadusi. Olen abielus ja kahe lapse isa,» kirjutas Tarbija24 lugeja.

Vastab töötukassa avalike suhete spetsialist Nansi Kartanas.

Töötukassas on igal töötul personaalne nõustaja, kes abistab Teid töö leidmisel Teie individuaalsetest vajadustest ja soovidest lähtuvalt.

Esmalt aitame Teil koostada tööotsimiskava ja pakume ka kohe võimalikke sobivaid töökohti. Missugune on igale inimesele sobiv töö just täna ja praegu - need kriteeriumid arutate koos läbi ja andmete sisestamise järel saadab töötukassa infosüsteem Teie e-posti aadressile kõik Teie soovidele vastavad tööpakkumised - teadmiseks, tutvumiseks ja kandideerimiseks.

Oluline on, et töötuna arvelevõtmise korral peaksite ise ja kohe hakkama tegelema töö otsimisega, koostama CV, kandideerima sobivatele tööpakkumistele ja pöörduma töötukassasse konsultatsioonile kokkulepitud ajal. Kui Te ei oska tööd otsida või kui Te pole sellega viimasel ajal kokku puutunud, siis suuname Teid tööotsingu töötuppa, kus saate töö otsimiseks vajalikke teadmisi (kust ja kuidas tööd otsida, kuidas vajalikke dokumente koostada, kuidas töövestluseks valmistuda jne).

Töötukassa makstavad toetused või hüvitised võimaldavad Teil pühenduda uue töö leidmisele, kuid ei luba passiivseks muutuda, sest abi on seotud kohustusega aktiivselt tööd otsida ja tööturuteenustel osaleda.

Meie töötukassas usume, et igale inimesele on olemas sobiv töö, mis tagab talle parima sotsiaalse kaasatuse ja majandusliku toimetuleku, mida ainuüksi töötukassa toetused tõepoolest ei suuda.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse järgi on sobivaks tööks töötule esimese 20 nädala vältel töötuna arvelevõtmisest töö:

• mis ei ole tervislikel põhjustel vastunäidustatud,
• mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast,
• mis vastab töötu haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele ja
• mille eest pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti isiku ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust, kuid mitte vähem kui kahekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Isiku sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kuu keskmise tulu arvutamisel võetakse arvesse töötuna arvelevõtmisele eelnenud viimase kuue kuu kolm esimest kuud.

Töötukassa teenused ja toetused leiad siit.

Kontaktid siit.

Õismäe saab postkontori tagasi

Midagi toredat ka Haabersti linnaosa elanikele, sest selle postipakiga või kirja järele kandekeskusesse minek on paraja jalutuskäigu kaugusel. Ise kasutame Rocca al Mares asuvat postkontorit, sest seal on kõik vajalikud poed ja pangakontorid ühes kohas koos.

Haabersti Linnaosa Valitsuse 5. veebruari pressiteade  kuulutab, et täna, 5. veebruaril kell 14.00 avatakse Õismäel taas Eesti Posti postkontor. Uus postkontor asub Järveotsa Kaubanduskeskuses (Õismäe tee 107).

Järveotsa postkontoris hakatakse pakkuma kõiki teenuseid ja kaupu, mis on vajalikud riigisiseste ja rahvusvaheliste saadetiste edastamiseks. Vastu võetakse kirisaadetisi, postipakke ning rahakaarte, tasuda saab makseid, saata kullerpakke ja vormistada perioodika tellimusi. Postkontoris müüakse ka postmarke, filateeliatooteid, postkaarte, ümbrikke, pakkematerjale ning palju muud. Järveotsa postkontori ruumid on oluliselt suuremad kui postkontoritel, mis asuvad kaubanduskeskustes ning on olemas ka suur laoruum erinevate saadetiste hoiustamiseks. 

Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgensoni sõnul valmistas Õismäe elanikele meelehärmi postkontori kolimine inimestest kaugemale. „Varasemalt oli Õismäe elanikel võimalus käia postkontoris Nurmenuku keskuses. Olude sunnil viidi postkontori ruumid üle Ehitajate teele asuvasse kandekeskusesse, kuhu Õismäe elanikul eriti eakamal oli ebamugav Ehitajate teed ületades minna. Eelmisel kevadel said Haabersti elanikud teha ettepanekuid „Positiivsesse programmi Haaberstis 2014-2018“, kus väga paljud inimesed antud probleemi ka esile tõstsid. Mul on hea meel, et Haabersti Linnaosa Valitsuse ja Eesti Posti koostöö on lõpuks vilja kandnud ja nüüd avatakse uus postkontor Õismäe elanikele juba varasemast soodsamas asukohas,“ ütles Jürgenson.

Teate edastas: Elina Rannaste, Haabersti Linnaosa Valitsus. Avalike suhete nõunik, 640 4853.

Kutse sõbrapäeva raames toimuvale tasuta asjade turule 18.-19.02.2014

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puuetega inimesi ja nende

lähedasi sõbrapäeva tähistamisele!

Puuetega inimestel ja nende lähedastel on võimalik:

- osaleda erinevates töötubades (18. veebruaril kell 13-16 loovuse

töötuba ja kell 14-15.30 hispaania keele töötuba)

- leida omale vajalik TASUTA ASJADE TURULT

- nautida kohvi ja muud maitsvat kohvikus

Üritus toimub 18.veebruaril kell 13- 19 ja 19.veebruar kell 11- 18

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59. Tule ise ja võta sõber ka kaasa! Osalemine TASUTA!

Vaata ka: http://www.tallinnakoda.ee/uudised/1537

Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn. Telefon: 65 64048

E-post: koda@tallinakoda.ee, http://www.tallinnakoda.ee

Appi tõttas jääkaabitsaga naabrimees

Ilmajaam hoiatas, et hakkab sadama jäävihma. Nii see eile 2.veebruaril oligi ja isegi lennukid ei saanud maanduda Tallinnas, vaid suunati Helsinkisse. Eile me autot ei kasutanud ja kui me esmaspäeva hommikul tööle hakkasime minema, siis auto läikis jääst. Eriti palju oli seda aknaklaasidel. Arko läks varem autot soojendama ja kui mina sinna jõudsin, siis meie tubli ja usin naabrimees oli Arkole ise abiks tulnud ja kraapis hoolega esiklaasi jääst puhtaks. Teretasin ja tänasin noormeest, sest mina oleks kindlasti oluliselt rohkem vaeva näinud ja energiat kulutanud aga nüüd sain mina ainult veidike küljeakent ja tagaklaasi jääst puhastada. Leidub ikka Eestis häid inimesi. See meesterahvas on korduvalt Arkoga suhelnud ja teretame ikka. Isegi maha sadanud lumi oli jääkattega. Ilus aga lund tuli juurde ja seetõttu olid liiklemiseks olud rasked. Töö juures maajahoidja aina rookis labidaga, siis puhkas natuke ja alustas jälle oma labidaga rookimist. Ilmatargad räägivad jäävihmast järgmises Postimehe artiklis.

Sünoptik: jäävihm on väga ohtlik 

03.02.2014 11:41

Eile Eestis sadanud jäävihma põhjustab temperatuuride erinevus maapinnalähedastes ja kõrgemates õhukihtides, ilmastikunähtus ise on aga sünoptik Helve Meiterni sõnul liiklejatele ohtlik. Meitern selgitas Postimehele, et jäävihma võib lisaks talvele sadada ka sügisel või kevadel. Maha sadades hetkega jäätuv vihm tekib siis, kui maapinnal on miinuskraadid, aga kõrgemates õhukihtides – umbes poolteise kilomeetri kõrgusel – on õhutemperatuur samal ajal plussis.

«Kui hakkab sadama, tuleb see alguses vihmana, aga siis läbib see maapinna lähedase külma õhukihi, kus vihm jäätub ära,» kirjeldas sünoptik. Näiteks eile keskpäeval oli maapinna läheduses külma kuni -6 kraadi, kõrgemal aga kuni kaks kraadi sooja, tõi ta välja. «See on väga ohtlik – teepinnad jäätuvad, autodel lähevad aknad kohe jäässe ja nähtavus halveneb,» kirjeldas Meitern. Tema sõnul pole tegu kuigi haruldase loodusnähtusega. «Ega see väga tavaline ei ole, aga üle aasta tuleb seda ikka kindlasti ette,» ütles sünoptik ja lisas, et viimastel aastatel on jäävihma sadanud eelkõige Lõuna-Eestis.

Toimetas Teelemari Loonet, reporter