Uut tuludeklaratsiooni täitmisest 2016.a kohta

Selline uudis sai jagatud minu poolt FBs ja see oli väärt mõte, sest nii saan seda ka oma blogis jagada. Ega see internetis vanade ja vajalike uudisenuppude otsimine nii lihte olegi.  Heameel seda teiega jagada. Tänasest (8-10.02.2017) saab 3 päeva vaadata ja siis 15.02.2017 saab juba esitada.  Uudise link avaneb (siit).
Maksuametisse saab siseneda siit (LINK). Seal on eraldi info madalapalgaliste jaoks taotluse esitamisest enne 2016. tuludeklaratsiooni esitamist. Raha saab tagasi esitatud taotluse alusel. Loe rohkem siit (LINK).  
Ja kuna meil on kodulaen pangast, siis nt mul Swedpankis oli eraldi link tuludeklaratsioon vaata (siit) ja sinna tuli linnuke ette teha ja siis kantakse intressi maksed kohe edasi tuludeklaratsioonile ja kuna meil on 2 pangalaenu tagasi maksjat, siis jagatakse makstud intressid 50% mulle ja 50% Arkole.  

Ülevaade: olulised muutused selle aasta tuludeklaratsiooni reeglites

2.02.2017 7:37

Rubriik: Majandus

Suured maksumuudatused ootavad meid ees alles 2019. aastal. Siiski on aga juba sel aastal mitmeid olulisi muutusi, mida maksude deklareerimisel tähele panna. Pisut on täienenud e-maksuamet, kuhu on nüüd võimalik kanda tuluandmeid ka mõnelt jagamismajandusega seotud platvormilt.

Maksu- ja tolliamet aitas ERR.ee-l kokku panna oluliste muudatuste nimekirja, mis aitab sel aastal oma rahaasju joonel hoida ja kõik summad õigesti deklareerida. Nagu tavaliselt, tuleks 8.-10. veebruarini tuludeklaratsiooni eelvaade üle vaadata. "Kui midagi on puudu, tuleks võtta andmete esitajatega ühendust. Nagu ikka, oleme toeks nii telefonidel kui meilitsi ja foorumis," sõnas MTA esindaja Rainer Laurits.
Esimesed muudatused puudutavad juhilubade tegemist ja huvihariduse kulusid. Enam ei ole võimalik maha arvata mootorratta ja –sõiduki (A- ja B-kategooria) juhilubade koolituskulusid.
Ka huvihariduse kulude tuludest mahaarvestamine on piiratud, seda täisealistele. See tähendab, et tuludest saab maha arvestada vaid alaealiste huviharidusele tehtud kulutused. Sellega seoses ei esita koolitusteenust pakkuvad ettevõtted seda infot enam inimese eeltäidetud deklaratsioonil. 

Osad Eestis tegutsevad jagamismajanduse platvormid on nüüd seotud ka e-maksuameti ja e-tolliametiga, need on Uber, Taxify, Autolevi ja Estateguru. Neilt platvormilt on võimalik otse aasta tuluandmed e-MTA-sse saata ning need automaatselt tuludeklaratsiooni vastavasse lahtrisse kanda.

MTA teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul on selle nn mugavusteenuse kasutamine vabatahtlik. Andmeid saab edastada 15. veebruarist. Teenuse kasutamiseks peab inimene andma platvormile nõusoleku tuluandmete edastamiseks. Eeltäitmist soovinud inimeste andmed saadeti MTA-le 1. veebruariks.
Oluline on tähele panna ka üüritulude deklareerimisega seotud muudatust. Kui siiani maksustati tulumaksuga kogu üürileandja poolt deklareeritud üüritulu, siis nüüd maksustatakse eluruumi väljaüürimisest saadud tulust 80 protsenti. Meelde tuletatakse sedagi, et eluasemelaenu intressid tuleb ise internetipangast deklaratsioonile saata.

 

Viimaks, tuludeklaratsioon tuleb esitada ka kõigil neil, kes soovivad taotleda sel aastal esmakordselt makstavat madalapalgaliste töötajate toetust. See tähendab, et sel aastal makstav madalapalgalise töötaja tulumaksu tagasimakse võib puudutada ka neid möödunud aasta jooksul vähemalt kuus kuud täiskohaga töötanud ja alla 7817 euro tulu saanud inimesi, kes tavaliselt tuludeklaratsiooni esitama ei ole pidanud.
Madalapalgalise tagasimakse saamise eelduseks on tuludeklaratsiooni esitamine ja seejärel saab inimene, kellel on tagasimakseks õigus, teha taotluse e-maksuametis/e-tollis.
"Seetõttu palume kindlasti vaadata esmalt e-maksuametis/e-tollis, kas täidate toetuse saamise tingimused (välja arvatud tulu)," märkis Laurits. Kui tingimused on täidetud ja arvutuste järgi jääb aastane tulu alla 7817 euro, siis saate e-maksuametis/e-tollis tuludeklaratsiooni esitamise järel kohe taotleda ka madalapalgalise tulumaksutagastust.

Annetuste maksuvabastuse täiendavat piirangut ei ole

Annetuste maksuvaba piirmäär. Kui 2015. aastal rakendati annetuste korral täiendavat piirangut kuni 5% tuludest, siis 2016. aasta annetustel piirangut enam ei ole.

Eluruumi üüritulud lähevad maksustamisele 80% ulatuses

2015. aastal maksustati kogu saadud üüritulu, mullust üüritulu maksustatakse 80% ulatuses.

Kõiki juhilubadele kulunud koolituskulusid ei saa tuludest maha arvestada

Kui 2015. sai kõik mootorsõidukijuhi koolitused tuludest maha arvata, siis 2016. aastal saab seda teha alates C-kategooriast. Ehk koolituskuluna ei käsitleta AM-kategooria, A-kategooria, A1-alamkategooria, A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid. 

18-aastased ja vanemad ei saa tuludest maha arvestada huvihariduse kulusid

Sarnaselt mootorsõidukikoolitusega sai eelmise tuludeklaratsiooni tegemise ajal ka huvihariduse kulud tuludest maha arvestada. Sel aastal aga võib seda teha kuni 17-aastaste kuludega. Täisealiste puhul see enam ei kehti.

Allikas MTA

Silmaarsti nõuanne: Meie silmad eluaastate peeglis

Panen siia blogisse lugemiseks artikli, mis on ilmunud ajalehes Elukaar, jaanuar 2017 nr. 01 (191) lk 3 rubriigis arsti nõuanne.
Meie silmad eluaastate peeglis
Oh, kui palju ilusat ja rõõmsat oleme elu jooksul oma silmadega näinud! Aitäh neile. Koos eluaastatega omandame kogemusi ja elutarkust, kuid kahjuks hakkab paralleelselt kahanema meie organismi elujõud, meie organite funktsionaalne töövõime. Sellega peame paratamatult arvestama, seda tuleks ennast analüüsides püüda märgata ning võimalusel midagi oma organismi heaks ära teha, teda aidata. Et ligemale 80 % meid ümbritsevast maailmast jõuab meie teadvusesse silmade kaudu, siis hakkab igasugune ebamugavus silmades ja halvenenud nägemine meid kohe häirima. Ehk saan teid natuke aidata.
Kõigepealt – Silmade väsimine
Silmade väsimist kipume peaaegu alati ignoreerima. Kui jooksmise-käimise järel on loomulik, et tahame pisut pikali visata, puhata, siis silmade väsimise puhul ei saa ju kuidagi leheartikli lugemist pooleli jätta või telesaadet põneval kohal välja lülitada! Tegelikult on igasugune väsimus organismi enesekaitse. Hoia mind või ma jään haigeks ja lõpetan igasuguse tegevuse! Niisiis kontrollige ennast ja jääge silmade pingutamisel mõõdukuse piiridesse. Ütleksin veel, et võimalusel tuleks luua oma silmadele läbimõeldud optimaalsed nn töötingimused: võimalikult hea, mitte otse silma langev valgus, eriti pikali lugemisel, pea ja kaela asendi vahelduv muutmine (verevarustuse parandamiseks) ning õigete prillide olemasolu. Tegelikult pole üle 65 aasta vanustel inimestel sageli põhjust prille süüdistada, sest silmade akommodatsioonivõime (valgustmurdev fokusseeriv võime) enam ei muutu.
Silmade hõõrumine, purutunne silmades
Nagu tuhat liivatera oleks silmades! Küllap tuleb see tunne tuttav ette! Kuiv silm – nii nimetavad seda järjest sagedamini esinevat fenomeni meedikud. Põhjus on selles, et silmas puudub või ei jätku tundlikku sarv- ja sidekesta kaitsvat pisarkihti, mis normaalselt katab õhukese kilena kogu silmamuna, hoiab ta niiskena ja kaitseb igasuguste põletike eest. Veel varustavad pisarad silma hapniku ja toitainetega, ühtaegu silma ka puhastades. Kiirete silmapilgutustega uhutakse silma pinnalt minema kõik tülikad pisipurud ja kahjulikud ained. Väga tugeva silmade pinge korral (arvuti, teler jm) tekivad silma niisutavas pisarkihis häired. Kuidas end aidata? Püüdke ruumides hoida õhk ettenähtud niiskuse piirides. Et pisarkihti uuendada, pilgutage võimalikult sageli silmi. Ärge vaadake teksti liiga üksisilmi, siis pilguvad silmad vähem. Saatke silmade libisemist üle loetava teksti peapöördega. Ärge töötage arvutis kontaktläätsedega – silmad kuivavad siis veel enam. Mõnikord võivad kuivi silmi põhjustada ka medikamendid. Kui ise abi ei saa, pöörduge silmaarsti poole.
Asi muutub tõsisemaks, kui hakkavad tekkima nägemishäired, mille põhjuseks võivad olla tõsisemad silmahaigused. Kui tunnete, et asi nägemisega pole päris õige, soovitan alustada järgmisest enesekontrolli võttest. Istuge rahulikult toolil ja vaadake kas ühte punkti seinal või mingile esemele otse enda ees – nii, et silm ei liiguks. Sulgege paberilehe või peopesaga üks silm ja vaadake, siis sulgege teine silm ja vaadake samasse kohta. Kui silmad näevad erinevalt, võib tõenäoliselt olla tegu mingi silmade poolt esile kutsutud nägemishäirega. Kui aga näiteks virvendused või udu on mõlema silma ees ühesugune, võib tegemist olla mõne üldorganismi verevarustuse või muu häirega. Silmade erineva nägemise korral (katsetage hoolikalt mitu korda) tuleks tingimata silmaarstiga nõu pidada. Muudel juhtudel aga (näiteks virvendus mõlema silma ees) perearstiga.
Tahmalont ühe silma ees
Seda märgatakse küllaltki konkreetse suurema või väiksema segava detailina silma ees. Tüüpiline on, et ta liigub silma liigutamisel hõljudes kaasa. Kui „lont“ silma eest ära liigub, näeb silm paremini. Tegemist on klaaskehasisese verevalandiga, mida märgatakse tavaliselt hommikul ärgates. Põhjus: arterioskleroos ja kõrgvererõhutõbi vanematel, suhkrutõbi ja närvikesta rebendid noorematel. Ülepeakaela arsti juurde pole tarvis tõtata – klaaskehasisese verevalandi vastu pole kohe aitavat esmaabi olemas. Tulge järgmisele arsti vastuvõtule, kus teid hoolega kontrollitakse ja verevalandi põhjus tuvastatakse. Kui „lont“ ravi järel täielikult ei kao, tuleb sellega harjuda,
Ühtlane hall udu
Ühe või mõlema silma ees viitab silmaläätsede ealisele hägunemisele e katarakti või rahvakeeli hallkae algusele. Ise peegli ees silma vaadates pole midagi märgata, kaugelearenenud juhtudel võib pupill tunduda pisut hallikana. Veresoonteta silmaläätsedes, mis asuvad otse silmatera taga ning mille ülesanne on meie nägemine teravaks muuta, toimub väga intensiivne ainevahetus. Läätseke läheb halliks (nagu juuksedki!), skleroseerub ega lase enam valgusel pääseda silma sisemusse. Tuhmunud silmalääts ongi vanaduskae. See ei põhjusta kunagi mingeid valusid ega põletikke. Õnneks saab tänapäeval arstile keerulise, haigele aga hästi talutava ambulatoorse operatsiooniga nägemist 100% taastada. Vanaduskae operatsioon on üks tänuväärsemaid meditsiinis, see lõikus on rõõm haigele ja arstile.
Vaatevälja muutused
Silmade enesekontrolli teostades tuleks tähelepanu pöörata, kui „laialt“ silm näeb – nii ülevalt, alt kui ka külgedelt. Kontrollige sõrmi silma ees liigutades. Näiteks võite märgata, et üks silm näeb nina poolt vähem kui teine. Sel puhul võib tegu olla glaukoomi e rohelise kae algstaadiumiga. Kahe silmaga koos vaadates vaatevälja muutusi peaaegu ei märgata. Vaatevälja muutuse põhjused teeb kindlaks silmaarst.
Võrkkesta tsentraalne degeneratsioon
Haiguse algus on tavaliselt selline, et vanem inimene hakkab ühel päeval märkama sirgete joonte kõverdumist, kontuuride hägustumist. Esemetel on nagu jõnksud sees. Eriti kontrastselt ilmneb see lugemisel: just seda tähte, mida tahetakse vaadata, ei näe. Ent silmad ei valuta ega ole väliselt muutunud. Silmapõhja keskosas kollatähnis toimub kõige täpsem ja peenem nägemine. Ka veresooned ise on väga peened. Nende lõpposas algabki hapnikuvarustuse vähenemine ja närvirakkude funktsiooni kadu. Enne tekivad muutused ühes silmas, mõne aja möödudes tavaliselt ka teises. Ravi teenib heal juhul protsessi peatamise või tema kulu aeglustamise eesmärki. Et degeneratiivsed muutused on põhiliselt ealised, on ka raviefekt tagasihoidlik. Ravimetoodikat täiustatakse kogu maailmas. Haigete suurim hirm ja mure on täielik pimedaks jäämine. Seda ärge kartke, päris pimedaks ei jää te selle haigusega kunagi. Rahulikult ja mõistuspäraselt tuleb vastavalt olemasolevatele nägemisvõimalustele edasi elada. Igavesti nooreks ja terveks ei jää ju meist keegi!

Ingeborg TROFIMO VA, silmaarst

Mina mõttetalgutel Tuleviku Tallinn

Laupäeval osalesin esmakordselt sellisel põneval üritusel Garage48 mõttetalgud „Tuleviku Tallinn“.  Huvilisi oli mõttetalgutele kohale tulnud 150 ringis, oli kohalikke ja oli ka välismaalasi, kuid paljud neist siiski tudengid, vabatahtlikud või siin töötavad inimesed. Alguses oli kõik tore, sest üritus tehti inglise keeles ja tõlgiti meie joaks ka eesti keelde. Samas olid saalis ülekaalus eestlased aga selline oli selle ürituse formaat. Kutses lubati tagada tõlge eesti keelde aga kui mentorid olid oma töö ära teinud ja inimesed said tulla lavale oma ideid tutvustama, siis oli põnev ja suutsin jälgida, sest midagi ma aru saan. Pärast tehti kokkuvõte eesti keeles. Ideekorjest tuli kokku 23 huvitavat ideed ja siis anti inimestele võimalus leida endale huvitav teema ning igale teemale pidi leiduma 5-10 huvilist.  Kokku läks töösse 12 ideed.
Meil oli 23 ideed päeva alguses ja sündmuste käigus sõeluti välja 12 esitatud ideed. Lõppkokkuvõttes võimalikku lahendust:
1. Avatud andmed.
2. Aktiivsed avatud ruumid Tallinnas.
3. Tallinna - Kompaktne City.
4. Õpetaja Exchange / Kodus õppimiseks platvorm.
5. Mobility app lastele, kes koolides ei liigu piisavalt.
6. Ühistranspordi infrastruktuuri kasutatavus.
7. MoleQL - Mobiilirakendus koolilastele keemia õpetamiseks.
8. Taaskasutuspaketid - Mida teha oma asjadega ReUse.me ja motiveerida kodanikke.
9. Roheline Tallinn - Tervislik hing terve Tallinna kodanik. Täiesti autovaba alad.
10. Süstimiskabinet - vähendada narkomaaniaga seotud kuritegude arvu.
11. Pop-up pere kohvikud - töötoad, nõustamine ja toetus lastega peredele, vanematele.
12. Interaktiivsed jalgrattad – Smart. Ootad bussi hakkad jalgrattaga sõitma ja tuluks on  boonuspunktid, mida saab kasutada partnerkauplustes.

Meid jaotati laiali maja Lift99 mitmele tasandile. Oli põnev hoone telliskivis aga ligipääsetavus puudus, sest trepid majas sees ja ka osade ruumide sissepääsu ees trepid. Hoone väljastpoolt oli räämas aga seest inspireeriv ning inimesed olid positiivsed ja silmad särasid põnevusest. Mina valisin teema ühistransport ja liitusin Taavi grupiga. Laupäeval nr 41 bussil graafik nii hõre, seega igapäevase ühistranspordikasutaja eluline mure ja probleem. Aga saab ka Haaberstis ümber  istuda, kui nii külm ei oleks oodata tuule käes. Loodame, et Tallinnas muutub elu aina paremaks, turvalisemaks ja moodsamaks.

 

 

Kuna sarnane teema oli ka Helil, siis otsustasime kaks teemat kokku panna ja saime 8liikmelise tiimi. Läksime koos Taavi ja Heliga ühistranspordi teemaga järgmisele tasandile. Arutelu oli ilmekas ja põnev. Arutasime ühistranspordi teemade üle. Kui ette antud aeg 1 tund läbi hakkas saama, siis tulid mentorid meie tööd vaatama. Anti häid näpunäiteid ja peale seda toimus tulemuste esitlemine inglise keeles. Mentorid said esitada küsimusi ja seejärel langetas žürii otsuse.  Allpool järgneb inglisekeelne kokkuvõte koos lingiga.
Võitjaks tuli  1. Open Data - Making Data open is not enough, it has to be made more usable. Making a committee or agency who will look into what data is out there and making it possible for citizens to use it. Agency -> empower people to use it -> profit for both companies and city government.
Meie arutelust. Busside numbrite loogilisus ja arusaadavus. Heli tõi probleemina toodi välja, et Tallinnas on nii palju bussiliine ja bussinumbrite süsteem on keeruline ka nende inimeste jaoks kes on pealinnas elanud 10 aastat. Paljud sama suunalised bussid jõuavad peatusesse ühel ajal ja väljuvad järjestikku ja siis on vajalik oodata millal järgmine nn bussirong kohale saabub. Ootaja aeg on pikk ja oleks tore, kui oleks app mis näitaks, et nt 2 minuti pärast tuleb uus ekspressbuss soovid ümber istuda nt Haabersti peatuses?
Ühistranspordi paindlikkus ja eelistus. Taavi soovis muuta olukorda, kus praegu saab autoga linnas kordades kiiremini kohale kui ühistranspordiga. Kuna linnas on bussirajad ja autodele vähe ruumi, siis võiks muuta ühistranspordisüsteemi kasutaja sõbralikumaks.  
Turvalisus, mugavus ja sõlmpunktid. Mina tõin välja ühistranspordi kasutajate mugavuse ja turvalisuse, sest elan Haaberstis ja palju aega kulub peatustes ootamisele, külmetamisele. Miks on see nii, et autokasutajatele on bensiinijaamades nn mugavad kohvikupoed aga bussiootajatel on vajalik meie kliimas oodata üle 10 minuti või rohkemgi veel kõledas bussiootepaviljonides, millel pink ja katus koos seintega. Elanikkond vananeb, puuetega inimesed lähevad tööle ja invatakso teenus on kallis. Linn panustab palju ühistranspordile ja on liinidel palju madalapõhjalisi busse, siis peaks olema võimalik linna tehas ümberistumispunktid, sest maaliinide bussijaama Lastekodu tn ja Balti Jaama sõidab oluliselt vähem inimesi kui linnalähiliinid Harjumaalt inimesi linna tööle, kooli toovad.
Ümberistumiskohad. Tallinnas on Viru keskuse tunnelis bussiterminal, kuid seal ei saa otse ümber istuda, vaid tuleb linnas Kaubamaja juures või Hobujaama tn bussilt, trollilt või trammilt maha tulla ja minna maa alla bussiterminali, et oodata uut väljuvat bussi. Selline süsteem ei toimi. Vajalik oleks kaardistada linn ja luua mitmed sõlmpunktid sarnaselt pargi ja reisi süsteemiga. Minule turgatab pähe, et sellised kohad peaksid olema nt Kristiine keskuse juures, Haabersti ringi juures mõlemal suunal, Kadaka teel, Pääsküla lõpp-peatuses, Kadriorus, Järvel. Seal võiks olla suurem ootepaviljon nt plusspunkt, kus võtta kohvi ja saiakest, osta ajalehte, istuda soojas ja näha paviljonist millal sulle vajalik buss saabub. Paljudes nimetatud kohtades on erinevad bensiinijaamad, kus kõik see olemas, kuid seal oodates pole ohutu ega turvaline autode vahelt  bussi peale joosta. Praegu jääb küll tunne, et eelistame autojuhte ja bussisõitjad ootavad külmas ja pimedas.       
Bussiliinide võrgustiku laiendamine ja muutmine. Veel tuli välja, et osades piirkondades on bussipeatus liiga kaugel ja bussiliiklus liiga harv, sest ei ela me lõunamaal, kus mõnusalt bussi oodata või pikemalt jalutada bussipeatuseni. Tallinn oma selle kohaseid uuringuid läbi viinud ja nüüd jääb üle oodata muutusi ja uuendamisi.   Nt Šveitsis on nii, et kui inimene on liikumisraskustega, nt liigub karkudega, siis ta hääletab teeääres bussis ja buss peatub ja võtab kliendi peale. Ise nägime suvel, muidu ei usuks. Ka meil võiks nii olla, et kui nt inimene elab Nõmmel, Pirital, Kakumäel vmt ja soovib bussile saada, siis ta tõstab käe püsti ja saab bussile.  Ei nõua suuri lisakulusid ja on täiesti rakendata. Samuti peaks vaatama üle busside sõidumarsruudid, sest paljude vajalike hoonete (nt polikliinikud, lasteaiad, koolid) juurde ei vii läheduses ühistransport. Samas viiakse lapsi kooli ja autodel pole kusagil seista ja tänavatel on ummikud. Senine aastakümnete tagune süsteem vajab muutmist paremaks ja paindlikumaks vastavalt elanike vajadustele.    
Kokkuvõtteks meie töörühma aruteludest selgus, et vajalik oleks muuta bussiliinide numbrite süsteemi nii, et nii kohalik kui ka turist neist aru saaks. Tõime näitena, et kui buss sõidab Koplist Nõmmele, siis võiks Kopli piirkond olla nt 3 ja Nõmme piirkond 8. Aga kui see buss sõidab otse ilma kesklinnas peatust tegemata (ekspress buss), siis oleks numbriks 308 ja kui buss läheks kesklinnas läbi, siis oleks numbriks 318. Sain teada, et kui Tallinnas kaotati ära trolliliinid nr 6 ja 7, siis nende asemele tulid bussiliinid nr 42 ja 43. Kuulsin, et loogika on nende numbritel järgmine: 4+2 = 6 troll = buss nr 42 ja 4+3 = 7 troll = buss nr 43. Üks tark inimene hakkas selle peale naerma ja küsis, et kas siis troll nr 2 = buss 42 ehk 2+4 = 2 Nalja kui palju aga tegelikkuses ongi keeruline süsteem.

Ideed, mis loodi päeva alguses, kuid mis ei saanud meeskonda kokku:
1. Kultuur Hotline - igaüks, kes tahab teada kultuuriüritustest saab helistada.
2. Transport kooli - jalgratta parkimiskohad koolides (sh tõukeratastele, ruladele, kelkudele jne).
3. Ühistranspordi ühenduskaart. App.
4. Laste tervislik unekool - Vanemad kannatavad sünnitusjärgse depressiooni käitlemise uue olukorraga, unehäired väikelastele. App, kus inimesed saavad personaalset abi.
5. Kättesaadavus Tallinnas - luua register, kus kõik kohad ja korterid, mis on ligipääsetavad puuetega inimestele.6. Jalgrattarent - teatud kohtades üle linna.
7. Prügi sorteerimine masin kodudes - käitise kohta prügikastides purustada jäätmed ja vajutada prügi graanuliteks. Vähem prügi, rohkem ruumi.
8. Ohutus liikumisel ja jalgrattaga teed - City õige planeerimine, et kodanikud tunneksid ennast turvaliselt jalgsi ja jalgrattaga teed.
9. Musical trammiliin - Iga kord kui tramm möödub algatamisel muusikapala tükk avatud ruumis.

Siin näed ka kokkuvõtet üritusest: http://garage48.org/blog/idea-garage48-future-of-tallinn-brought-energy-inspiring-ideas-future-tallinn
Peale ürituse lõppu saime e-kirja, milles paluti tagasisdet. Korraldus hea, üritus põnev, uued kogemused.

Suur tänud osalemast Garage48 Mõttetalgutel "Tuleviku Tallinn" / Thank you for participating at Idea Garage48 "Future of Tallinn"
On 21st January Idea Garage48 event brought around 90 people together to LIFT99 Co-working & Event Space in Telliskivi Creative City to brainstorm around ideas for the future of Tallinn and how to make it a better place to live in. It was really inspiring to see such interest and motivation from caring citizens in proposing all kinds of ideas ranging from Culture Hotline to Injection Points for addicts and to  interactive bicycles in bus stops.  Idea Garage48 is a half day event format to brainstorm around ideas & problems and come up with potential solutions in working in teams.
Idea Garage48 "Future of Tallinn" event was intended to discuss possible solutions in following relevant areas:
- EDUCATION (kindergarten, schools, lifelong education, inclusive education, citizen initiative education etc.)
- SOCIAL SECURITY (social services, medical care, health, senior citizen services, employment and unemployment etc.)
- CO-CREATIONAL CITY PLANNING (participatory democracy,  modern spatial development, collaborative city planning, community initiatives and activities etc.)
- SUSTAINABLE MOBILITY (public transport, walking and cycling, participatory planning and redesign of streets)
- PUBLIC CITY SPACE (quality and attractiveness of roads and streets, space between buildings, waterfront, brownfields and undeveloped lots in urban areas)
- FREE TIME, SPORTS, CULTURE (hobbies, sporting facilities, youth engagement, culture services etc.)
- COMPETITIVE CAPITAL (startups & IT sector, entrepreneurship, (foreign)investments, research & development, employment etc.)

We would like to thank mentors & experts to came and supported the teams in brainstorming around ideas and thinking critically about the possible solutions: Toomas Haidak (Head of transport development & investment department @ Ministry of Economic Affairs and Communications), Ott Pärna (CEO @ Estonian Investment Corporation Ltd.), Teele Pehk (Urbanist @ Linnalabor), Rasmus Rask (CEO, Founder @ La Muu, Founder @ Uuskasutuskeskus), Helen Sildna (Founder & Director @ Tallinn Music Week), Anto Liivat (Social Democratic Party), Rainer Vakra (Member of Parliament), Andres Susi (Garage48 Mentor & Moderator).
We had 23 ideas pitched in the beginning of the event and 12 of them presented by the end of the day possible solutions:

1. Open Data - Making Data open is not enough, it has to be made more usable. Making a committee or agency who will look into what data is out there and making it possible for citizens to use it. Agency -> empower people to use it -> profit for both companies and city government
2. Active open spaces in Tallinn - Mapping out areas where we aren’t using their full potential. Something for everybody: playrooms for both adults and children; comfortable sitting areas; equipment for actively communicating with each other etc.
3. Tallinn - Compact City - A formalised process to manage things in Tallinn. Lets use SCRUM method and implement in city government.
4. Teacher Exchange/ Home learning - Uber for teachers to help with home learning and to have exchange program between schools. Review & feedback based platform.
5. Mobility app for children - 86% of children in schools don't move actively enough to stay healthy. E-School add-on function (integration with existing fitness/activity tracking solutions) to motivate children to move more and to show near by training centres. 
6. Public transport infrastructure usability - Innovating how the system of buslines numbers match their destinations and routes. Should create interest around the discussion where the busses should start and end and what their routes should be. 2 types of lines: 1) from city centre to the suburb 2) from suburb to other suburb etc.
7. MoleQL - Chemical reactions are difficult to learn. A mobile app to teach school children chemistry.
8. What to do with my stuff app - ReUse.me - Reuse packages and motivate citizens by giving them citizen points. 
9. Green Tallinn - Tallinn which would really be green. Healthy soul in a healthy Tallinn citizen. To change certain parts of the city totally car-free. 
10. Safe injection points - To reduce the crimes related to drug addiction. Rehabilitation of these people is currently fragmented. Most important thing is to create a campaign that helps people understand that drug addiction is not someone else’s problem.
11. Pop-up family cafes - Workshops, counselling & support given to both parents and children in pop-up cafes. 
12. Interactive bicycles - Smart dummy bikes in public spaces. Waiting for a bus you start cycling. Earning bonus points. Earning citizen points to use in partner shops.

 

Artikkel: Liina Pääbo: Eestis jäetakse tähelepanuta töötajad, kellel on ajutine terviseprobleem

Selline probleem on täitsa olemas, sest iga ajutine tervisekahjustus, haigus või häire pole veel puue. Nii ongi see artikkel aktuaalne. Eriti veel töövõimereformi raames. Olen isegi seljahaige, kuid liikumisraskustega, mitte liikumispuudega ja nii ma ennast ravin, arstide vahet käin ja perearstilt vahelduva eduga digiretsepti küsin. Vahel viskan nalja, et see seljavalu on tingitud vanadusest ja selle peale vanemad inimesed naeravad. Aga pole ilus naerda, sest ma juba 2 x vanaema ja lapsi põrandalt sülle ei raba, ilma asjata ei kummarda ning mõnel korral nädalas teen võimlemisharjutusi. Seista ei meeldi aga istuda, lamada ja jalutada suudan küll. Isegi linetantsu trenni venitan ennast kohale, Arko abiga auto näol... Ega see paigal seismine elus edasi ei vii ja eks inimesed vahel ikka mõnest kohast logisevad või oigavad (nagu mina). 
Tasub lugeda ja kaasa mõelda. Artikkel allpool ja pärineb siit (LINK) .

Liina Pääbo: Eestis jäetakse tähelepanuta töötajad, kellel on ajutine terviseprobleem

Liina Pääbo

MTÜ Tööfüsioteraapia juhataja ja tööfüsioterapeut

 

Olukorras, kus Eestis on töötajaid puudu ja olemasolev töötajaskond vananeb, on oluline, et ei jäetaks tähelepanuta ka neid töölkäijaid, kellel on vaid ajutine terviseprobleem, kirjutab MTÜ Tööfüsioteraapia juhataja ja tööfüsioterapeut Liina Pääbo.

Möödunud aasta keskel alanud töövõimereform on vajalik, aga kui meie eesmärgiks on terve töötajaskond, tegeleb see laiemat pilti vaadates vaid jäämäe tipuga. Reformi pandud meeletu töö demonstreerib mentaliteeti, mille puhul hakatakse probleemiga intensiivselt tegelema alles siis, kui tulekahju on käes. Öeldakse, et gramm ennetust on väärt sama palju kui kilo ravi ja see kehtib ka töövõime puhul. Praegu jäetakse Eestis tähelepanuta töötajad, kellel on ajutine terviseprobleem, mis ilma õigeaegse ja vajaliku abita võib muutuda püsivaks.

Ennetuse kolm tasandit

Ennetuse võib jagada kolmeks. Esmane tasand tegeleb peamiselt tervete töötajatega, töökeskkonna ohutegurite kaardistamise ja muude tegevustega, et välistada probleemid juba eos. Teise tasandi ennetuse eesmärk on juba tekkinud probleemid võimalikult ruttu lahendada, näiteks kui töötajal on ilmnenud äge terviseprobleem, peaks sellega kiiresti tegelema, et tervis taastuks ning olukord ei muutuks krooniliseks. Kolmandal tasandil aidatakse inimestel toime tulla juba krooniliseks muutunud terviseprobleemi või väljakujunenud puudega.
On selge, et mida varem terviseprobleemidega tegeleda, seda tulemuslikum on see inimesele, aga ka odavam riigile ja tööandjale. Töövõimereform koos tööalase rehabilitatsiooniga paigutub aga kolmanda tasandi ennetuse tegevuste hulka, millega alustatakse ennetuse mõistes hilja. Kahtlemata on seegi tasand väga oluline, kuid ressursimahukas ja keeruline. Lihtsam ja mitu korda odavam on ennetada krooniliste probleemide teket, olgu selleks näiteks selja- või kaelavalu või muud haigused, mis moodustavad suure osa töötajate probleemidest.
Üldiselt käivad paljud töötajad terviseprobleemiga esmalt perearsti juures ja sealt lähevad edasi taastusravisse. Teise variandina avastab probleemi tervisekontrolli käigus töötervishoiuarst. On palju töötajaid, kes saavad lühikese puhkuse järel ja koormuse vähendamise abil terveks, aga on ka väga palju neid, kes ei otsi abi ega saa töökoormust vähendada, mistõttu kujuneb neil välja krooniline probleem.

Liiga haige, et tööl käia, liiga terve, et teenuseid saada

Praegu on Eestis olukord, kus ajutise terviseprobleemiga töötaja jaoks puudub süsteemne abi, mis võimaldaks tööle naasta järk-järgult. Ka tööalane rehabilitatsioon sellist töötajat ei aita: teenuste saamiseks peab inimesele olema määratud puue, püsiv töövõimetus, osaline või puuduv töövõime. Ehk tekkinud on paradoksaalne olukord, kus selleks, et saada vajalikke tööfookusega teenuseid terviseolukorra parandamiseks, peaks probleem minema enne piisavalt halvaks, et töövõime oleks osaline või lausa puuduv. Ka Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri raporti kohaselt kuulub Eesti riikide gruppi, kus pole koordineeritud lähenemisi ega riiklikku tuge tööle naasmiseks pärast haiguslehel olemist.

Võtame eeskuju teiste riikide kogemustest

Kuidas aga tegeleda süsteemselt kõigi kolme ennetustasemega ning aidata sealjuures ajutise terviseprobleemiga töötajaid, keda ähvardab oht jäädagi haiguslehtede võtmise ja töötamise vahel pendeldama? Häid mõtteid saame nii Suurbritannia, Soome kui ka teiste riikide kogemustest.

Soomes toimib lisaks väga heale esmasele ennetusele 30 päeva reegel, mis kohustab tööandjat teavitama töötervishoiuspetsialiste enne, kui töötaja on olnud haiguslehel 30 päeva. See võimaldab hakata varakult olukorraga tegelema, et töötaja saaks kiiresti tööle naasta.
Suurbritannias on süsteem sarnane: kui töötaja on rohkem kui neli nädalat töölt eemal, võidakse ta suunata tööks valmisoleku (Fit for Work) teenusele, mille käigus koostatakse individuaalne tööle naasmise plaan. Lisaks töötajale on sellesse kaasatud tööandja, töötervishoiu- ja tervishoiuspetsialistid. Hea koostöö eelduseks on töötaja ja tööandja aktiivsus ning juhtumikorraldaja või koordinaatori olemasolu, mis tagab kommunikatsiooni toimimise ja protsessi sujuvuse.

Tööle naasmine kui võtmetähtsusega tegevus

Kindlasti on üks oluline osa tööle naasmise programmist töökeskkonna ja tööülesannete hindamine, lähtuvalt töötaja töövõimest. Näiteks kui 49-aastane Mati, kes on laotöötaja, tahab pärast põlveoperatsiooni minna tagasi tööle, kus on vaja raskusi tõsta ja kõrgustes töötada, peaksid spetsialistid hindama, mil määral ja mis ajaga saab ta tööle tagasi minna. Lisaks võib olla vaja tegeleda Mati üldfüüsilise võimekuse parandamise, liikumishirmu vähendamise, töötamise abivahendite või töökeskkonnakohanduste vajaduse hindamise, ergonoomiliste töövõtete õppimise ja muu sellisega. Tööle naasmise programmi käigus saaks ette näha Mati töökoormuse suurendamise järk-järgult; protsess võib kesta mõnest nädalast kergemate juhtumite puhul kuni mitme kuuni keerulisema tööle naasmise protsessi puhul. Kuid mis oluline: see peab olema juhitud, süsteemne ja tõendatud protsess, mis aitab nii töötajat kui ka tööandjat.
Selge on see, et Eestis on töötajaid puudu ja olemasolev töötajaskond vananeb. Oluline on saada toimima süsteem, mis aitab hoida ja taastada töötajate tervist. Vähemalt sama tähtis on panustada senisest enam esmasesse ja teisesesse ennetusse, et surve kolmandase ennetuse teenustele ja tegevustele oleks väiksem. Kuid nagu ikka, unustasime ennetuse.

Hea teada: MEELDETULETUS: Kuidas otsida enda kohta tööstaaži andmeid ja kas need on digitaalsel kujul olemas?

Tööraamatud ja tööstaaž. Sotsiaalkindlustusamet teatab, et pensionistaaž kujuneb sinu eluteel toimunud tegevustest, nagu õppimine, laste kasvatamine, töötamine, sõjaväes teenimine. Pensionistaaž jaguneb kaheks:

1. pensioniõiguslik staaž kuni 31.12.1998, mida arvestatakse tööraamatu ja dokumentide alusel;
2. pensionikindlustusstaaž alates 01.01.1999, mida arvestatakse sinu eest makstud sotsiaalmaksu alusel.

Pensionistaaž võib koosneda ka ainult pensioniõiguslikust staažist või ainult pensionikindlustusstaažist. 

Tööraamatud saab hoiule tuua. Link uudisele avaneb siit (SIIT).

MEELDETULETUS: Kuidas otsida enda kohta tööstaaži andmeid ja kas need on digitaalsel kujul olemas?

Toimetaja Ann-Marii Nergi

ärileht.ee

 

Sotsiaalkindlustusamet on taaskord alustanud inimestele meeldetuletamist, et kõik, kes on tööturul olnud juba enne 1999. aastat, tooksid või saadaksid enda tööraamatud ametile. Siis sisestatakse tulevase pensionisaaja andmed digitaalselt ning pensionile jäädes ei teki tööstaaži tõendamisega probleeme.

Iga inimene saab enda tööstaaži ja kindlustusosakute kohta infot näha eesti.ee veebilehel ID-kaardi või mobiil-ID või pangalingi kaudu sisse logides järgmise alajaotuse alt:
Avaleht→ E-teenused→ Kodanikule→ Perekond→ Pensionikindlustuse registri teatis

Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juht Kati Kümnik kinnitas, et ameti meeldetuletusel oma tööraamatuid nende kätte toimetada ei ole seost valitsuse plaanitava pensionireformiga, millega tahetakse teha pension rohkem sõltuvaks tööstaažist, mitte enam niivõrd palgast nagu seni on olnud. Nii tööraamatute kogumine kui pensionireform ei puuduta juba täna pensionil olevaid inimesi.

Seotud lood:

Väikeettevõtja plaanitavast pensionireformist: pettunud on põhiosa neist, kelle rahakoti arvel me oma riiki püsti hoiame (98) 21. jaanuar 2017

Rahandusminister: esimese ja teise pensionisamba eesmärk on täidetud (44) 21. jaanuar 2017

Küll aga nentis Kümnik, et kui alates 2010. aastast ei ole töötajal ega tööandjal tööraamatu pidamise kohustust, on ametile hoiule antud ca 4000 tööraamatut. Samas aga inimesi, kelle tööelu algas enne 1999. aastat ja mille kohta elektroonilisi andmeid ei ole, võib olla kokku ligi 500 000.

Mida teha kui tööraamat on kadunud?
"Sotsiaalkindlustusameti üleskutse mõte on seotud sellega, et inimesi ei tabaks pensionile minek ootamatult," selgitas Kümnik. "Kui inimesel on tööraamat kadunud, on meil võimalik erinevatest arhiividest ka tema andmeid otsima hakata [arhiivipäring maksab inimesele 15 eurot-toim.]. See, et inimestes tekitab meie üleskutse ehk mõistmatust, sest meil on e-riik, siis tõesti, enne 1999.aastat neid andmeid meil digitaalselt olemas ei ole."
Kui ka arhiividest ei ole võimalik töötamise kohta andmeid leida, on inimesel vajalik iga töökoha puhul minna sotsiaalkindlustusametisse kahe tunnistajaga, kes konkreetset töökohta- ja aega kinnitaks.
Ajalist piirangut tööraamatu viimiseks sotsiaalkindlusametile ei ole, mis tähendab, et sellega võib oodata ka ajani, mil inimene reaalselt pensioni taotlema hakkab.
Lisa saab lugeda ameti kodulehelt sotsiaalkindlustusamet.ee/pensionistaaz või infotelefonil 16106 (tasu operaatori hinnakirjapõhise tariifi järgi).